3-21-2398/61 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

6.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2398

Haldusasi

X. X kaebus mõista Eesti Haigekassalt välja mittevaralise kahju

hüvitis summas 44200 eurot seoses ravikindlustuse

puudumisega; mõista Eesti Haigekassalt välja mittevaraline

kahju kohtu õiglasel äranägemisel seoses kaebaja isikuandmete

õigusvastase töötlemisega ja mõista terviseametilt välja

mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel seoses

Terviseameti 15.07.2020 otsusega nr 6.1-5/2

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X, esindaja Merili Laansoo

Vastustaja 1 – Eesti Haigekassa, esindaja Ergo Pallo

Vastustaja 2 – Terviseamet, esindaja Agne Ojassaar

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 15.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 8.03.2023 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. Xul (kaebaja) tekkisid 2020. aasta algul probleemid seoses ravikindlustuse kehtivusega.

Kaebajal ei olnud mitmel perioodil ravikindlustuskaitset. Eesti Töötukassa (Töötukassa) ei

edastanud Eesti Haigekassale (Haigekassa) ravikindlustuse tekkimiseks vajalikke andmeid või

Eesti Haigekassa (Haigekassa/vastustaja I) ei võtnud neid vastu. Probleemid ilmnesid selles, et

kaebaja ei saanud soodustingimustel välja osta diabeedi ravimeid.

2. Kaebaja kustutati Terviseameti 15.07.2020 otsusega nr 6.5/2 perearsti nimistust. Terviseameti

03.05.2022 otsusega nr 6.1-5/22/6 määrati kaebaja perearst Liidia Kalju nimistusse.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 22.10.2021 kaebaja poolt esitatud kaebus vastustaja I poolt

tekitatud kahju hüvitamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et talle on tekitatud kahju ravimite ja

arstiabi saamise takistamisega.

1(14)

4. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 6.04.2022 ja 9.08.2022 määrustest on Tallinna Halduskohtu

menetluses kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes mõista Eesti Haigekassalt välja mittevaralise

kahju hüvitis summas 44 200 eurot seoses ravikindlustuse puudumisega; mõista Eesti Haigekassalt

välja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel seoses kaebaja isikuandmete õigusvastase

töötlemisega ja mõista Terviseametilt välja mittevaraline kahju kohtu õiglasel äranägemisel seoses

Terviseameti 15.07.2020 otsusega nr 6.1-5/2

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

Nõue Haigekassa (vastustaja I) vastu seoses ravikindlustuse puudumisega.

5.1 Kaebaja heidab vastustajale I ette ravikindlustuse puudumist perioodil 23.09.2020-04.03.2021,

mil kaebaja sai töötuskindlustushüvitist ning oli töötuna arvel. Haigekassa on seisukohal, et

ravikindlustuse tekkimiseks on vajalik ka Eestis elukoha registreerimine. Kaeba sellega ei nõustu.

Ringkonnakohus on käesolevas asjas 28.01.2022 tehtud määruse p-s 23 leidnud, et elukoha

registreerimise nõue ei tulene seadusest. Kaebaja lisab, et rahvastikuregistris elukoha

registreerimine on tõendusliku iseloomuga näitamaks, et isik Eestis elab. Kaebaja Eestis elamine

on tõendatud ka muul moel ning selles osas vaidlus puudub, mistõttu pole oluline

rahvastikuregistri andmetele tuginemine. Kaebaja on Eestis elanud, Eestis töötanud, olnud töötuna

arvel ning põhjendanud, miks tal puudub registri järgne elukoht. Vastustaja poolt viidatud

ravikindlustusseaduse (RaKS) § 131 kohaselt ei ole tegemist kindlustuskaitse tekkimise

alusnormiga, vaid normiga, mis sätestab kindlustuskaitse tõendamise nõuded. Rahvastikuandmete

õiguslik tähendus tähendab, et nendest andmetest võib lähtuda ilma, et peaks täiendavate

dokumentidega nende andmete õigsust tõendama. Küll aga ei tähenda see seda, et õiguslikku

eeldust ei saaks ümber lükata. Asjakohatu on Haigekassa väide, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta

elab Eestis. Sellist võimalust ei ole kaebajale antudki. Eelnevast tulenevalt leiab kaebaja, et tal on

õigus ravikindlustusele 23.09.2020 kuni 04.03.2021, kuid Haigekassa ei kandnud õigusvastaselt

Töötukassa poolt esitatud andmeid andmekogusse ning ravikindlustust ei tekkinud.

5.2 Kaebajal on õigus ravikindlustusele ka järgmistel perioodidel kui ravikindlustust mingil

põhjusel ei tekkinud: a) veebruar 2020- töötamine töölepingu alusel Foxter Services OÜ-s; b)

september-november 2020 – kaebaja töötas juulis 2020 Ehitus Art Design OÜ-s ning EMTA

sotsiaalmaksu andmete kohaselt on tööandja tasunud sotsiaalmaksu täielikult, kuid kaebajal

ravikindlustust tekkinud ei ole. Kaebajal ei ole teada, millal tööandja deklaratsioonid esitas; c)

juuli 2021- ravikindlustus oleks pidanud olema (EMTA kinnitusel läksid andmed Haigekassasse

13.07.2021 (MTA 01.11.2021 vastus kohtule), kuid seda ei toimunud. Ravikindlustuse tekkimise

eelduseks on deklaratsiooni esitamine, mitte reaalne sotsiaalmaksu maksmine. Sama kinnitab

RaKS § 5 lg 2 p 1 sõnastus. Samas toob EMTA ravikindlustuse tekkimata jätmise põhjusena 2020.

a välja sotsiaalmaksu maksmata jätmise Foxter Service OÜ poolt ning ei lähtu deklaratsiooni

esitamisest.

5.3 Kaebaja leiab, et vastustaja I tegevus on olnud tahtlik. Kuivõrd kaebajal oli õigus

ravikindlustusele, kuid Haigekassa vastavaid andmeid andmekogusse ei kandnud, siis kindlustust

ei tekkinud. Sellega on rikutud kaebaja põhiseaduse §-st 28 tulenevat õigust tervise kaitsele.

5.4 Kaebajale tekitatud mittevaraline kahju seisneb nii füüsilise terviseseisundi kahjustamises,

kuna talle polnud tagatud vajalik ravi, kui ka psüühilise tervise kahjustamises (alandav ja

ebaõiglane kohtlemine Haigekassa poolt, pingeline vaidlus ning pidev mure oma ellujäämise

pärast). Haigekassa on alandanud kaebaja väärikust suhtudes temasse ükskõikselt ja hoolimatult.

Kaebajal on diabeet, mis Haigekassa õigusvastase tegevuse tõttu on süvenenud ning tekkinud on

täiendavad tervisekahjustused- kõrgevererõhutõbi ja puhas hüperkolesteroleemia. Kaebaja palub

2(14)

mõista välja mittevaraline kahju sh perioodide 14.03.2020-30.06.2020, 02.08.2020-10.09.2020 ja

05.05.2021-19.01.2021 perioodide eest.

5.5 Kaebaja hinnangul jäi ta ravikindlustusest ilma 25.09.2020, kui Töötukassa esitas

Haigekassale ravikindlustuse tekkimiseks vajalikud andmed ning Haigekassa ei kandnud neid oma

andmekogusse. Tegemist on automatiseeritud elektroonilise otsusega, millele kohalduvad siiski

HMS § 55 lg-s 3 toodud kirjalikule haldusaktile toodud nõuded. Praegu on rikutud

menetlusosalise kaasamise ja ärakuulamise õigust ning uurimispõhimõtet. Haldusakt on

motiveerimata. Haldusakti ei ole kaebajale ka kätte toimetatud, kaebaja sai haldusakti sisust teada

08.03.2021. Rikkumise puudumisel oleks kaebajale tagatud tõrgeteta kehtiv ravikindlustus ja

stabiilne ravi kättesaadavus. Diabeet oleks püsinud kontrolli all. Soodustuseta ravimite

soetamiseks puudusid kaebajal võimalused. Kui kaebaja tervis ei oleks halvenenud, siis oleks ta

saanud jätkata töötamisega.

Nõue Haigekassa (vastustaja I ) vastu seoses isikuandmete lubamatu töötlemisega

5.6 Haigekassa õigusvastane tegevus on seisnenud ka kaebaja andmete õigustamatus töötlemises

ning selle kaudu kaebaja eraellu sekkumises. Mitmel korral on kaebaja andmeid vaadanud Tervise

ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), mille kliendiks on mh Haigekassa. Kaebaja õigusi on

rikutud, kuna tema isikuandmeid on õigusliku aluseta töödeldud. Kaebaja ei saanud oma õigusi

muude õiguskaitsevahenditega kaitsta, kuna avastas rikkumise alles siis, kui see oli toimunud.

Haigekassa ei ole oma tegevuse eest vabandanud, vaid on seda varjanud. Kui kaebaja andmeid

oleks töödeldud seadusega kooskõlas ei oleks kahju tekkinud. Kaebaja hinnangul pole tegevused

seotud kaebusega ning andmeid pole lihtsalt vaatamise tarbeks vaadatud, vaid neid on ka

töödeldud. Retseptide andmeid on vaadatud kaebajale teada olevalt vähemalt 16.09.2020,

22.10.2020, 26.08.2020 ja 10.08.2020 ning igal päeval mitmeid kordi. Kaebaja on Haigekassa

poole pöördunud 2021 märtsis ja aprillis, st vaatamine ei ole seotud pöördumisega. Kaebaja on

märganud, et tema andmeid on muudetud. Haigekassa poolt on esitatud andmetest välja jäetud

andmed testribade ja nõelte retseptide ja väljaostmiste kohta, mis viitab sellele, et kaebajal ei ole

võimalik saada terviklikku ülevaadet, mis süvendab kahtlust, et andmete töötlemine ei ole

läbipaistev. Kaebaja poolt tehtud testribade ja ravimite ostud ei nähtu Haigekassa poolt esitatud

andmetest. Andmetest ei nähtu kaebajale väljastatud retsepte ega retseptide väljaoste.

5.7 Kaebajal puudub kindel teadmine, millal tema isikuandmeid õigusvastaselt töödeldud on.

Kaebaja on tuvastanud andmete töötlemise episooditi, mistõttu ei saa välistada, et rikkumisi on

toimunud ka muudel ajavahemikel. Kaebaja nõuab hüvitist rikkumiste eest, mis on toimunud

perioodil 01.01.2020-31.01.2022.

Nõue Terviseameti (vastustaja I) vastu

5.8 Kaebaja on Terviseameti vastu esitanud 06.02.2022 nõude, et taastuks perearsti abi.

Terviseamet määras kaebajale uue perearsti 03.05.2022. Kõnealuse otsuse tõttu oli kaebaja 1 aasta

ja 9,5 kuud perearsti abita. Rikutud on kaebaja PS § 28 sätestatud õigust tervise kaitsele.

Kaebajale tekkis kahju, kuna tema terviseseisund halvenes. Kaebaja tundis end alaväärsena nagu

tema ei väärikski tervise kaitset. Alaväärsuse tulemusel on kahjustunud ka psüühiline tervis.

5.9 Kaebajat ei ole otsuse tegemise eelselt ära kuulatud. Terviseamet ei ole rakendanud

uurimispõhimõtet.

5.10 Kaebajal on pikaajaline elamisluba. Seega oleks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

(TTKS) § 8 lg 44 alusel saanud kaebaja nimistust välja arvata vaid seetõttu, et kaebaja elukoht ei

asu Eestis. Nimetatud säte ei kehtesta perearsti nimistusse kuulumise eeldusena rahvastikuregistri

kannet, vaid Eestis reaalse elamise. Kaebaja elamine Eestis on tõendatud ning kui Terviseamet

oleks rakendanud nõutavat uurimispõhimõtet, oleks see ka tuvastatud. Kaebaja möönab, et TTKS

§ 8 lg 4 teine alternatiiv näeb ette perearsti nimistust välja arvamise ka siis, kui isik on

rahvastikuregistri andmesubjekt ja tal puudub ravikindlustus ja rahvastikuregistri andmetel ei asu

3(14)

isiku elukoht Eestis. Sellisel viisil sõnastatud sätet ei saa võrdsustada registreeritud elukohaga

Eestis. Antud alternatiivi kohaldamiseks peaks nähtuma, et isik Eestis ei ela, kuid praegu ei ole

tõendatud, et rahvastikuregistris oleks kanne, et kaebaja Eestis ei ela.

5.11 Terviseameti väide, et neil puudub TTKS § 8 lg-s 44 toodud kohustuse täitmisel

kaalutlusruum, on käesolevas asjas asjakohatu, kuna elukoha kindlakstegemiseks ei ole vaja teha

kaalutlusotsust, vaid vaja on rakendada uurimispõhimõtet. Kui isikul puudub ravikindlustus ning

tema elukoht ei asu Eestis, tuleb ta nimistust välja arvata. Praegusel juhul see nii ei olnud.

Kindlasti mitte kõigi isikute puhul, kes vaidlusaluse otsusega perearsti nimistust välja arvati,

polnud elukoht teadmata. Terviseametil oli lihtne vaadata, kas isik üldarstiabi kasutab. Kaebaja ei

olnud ka teadlik oma õigusest registreerida end uuesti mõnes perearsti nimistus. Vastavat õigust

talle ei selgitatud.

5.12 Terviseamet eksis ka haldusakti kättetoimetamisega, kuna avaldas otsuse 15.07.2020

Ametlikes Teadaannetes, ega toimetanud seda kaebajale kätte TTKS § 8 lg 44 järgi.

Rahvastikuregistris oli olemas kaebaja e-posti aadress, mistõttu puudub igasugune adekvaatne

põhjus, miks kaebajat otsusest isiklikult ei teavitatud.

Vastustaja I seisukoht

6. Vastustaja I vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

6.1 RaKS § 5 lg-st 1 tulenevad üldised eeldused, kellel saab tekkida kindlustuskaitse

(kindlustatavate isikute ring). RaKS § 5 lg 2 täpsustab lõiget 1, kellel täpsemalt kindlustuskaitse

tekib. Oluline on eristada kindlustuskaitse tekkimist töötavate ja mittetöötavate isikute puhul.

Kaebaja puhul on täidetud kõik kindlustuskaitse saamise eeldused kui ta Eestis elaks. Elamisluba

või elamisõiguse olemasolu ei täida automaatselt RaKS § 5 lg-s 1 kehtestatud eeldusi.

Ravikindlustuse saamiseks tuleb seda õigust ka kasutada ehk tegelikult Eestis elada. Tuleb

tuvastada, milliste andmete alusel Haigekassa elamise fakti tuvastama peab.

6.2 Kaebaja on RRS § 5 p 3 kohaselt rahvastikuregistri andmesubjekt. Rahvastikuregistrisse

kantud andmete õigsust eeldatakse (RRS § 6 lg 1). RRS § 6 lg 2 kohaselt lähtutakse avaliku

ülesande täitmisel rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Tegemist on avaliku võimu kandja

kaalutlusõigust välistava normiga Elukoht on üks rahvastikuregistrisse kantavatest põhiandmetest

(RRS § 21 lg 1 p 6). Haigekassa andmekogusse kantakse rahvastikuregistrijärgne elukoht ning

need andmed edastab haigekassale rahvastikuregister. Haigekassa andmekogu andmetel on

õiguslik tähendus seaduses sätestatud ulatuses ning kandes märgitud asjaolu omandab õigusliku

tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtpäeva (haigekassa

andmekogu põhimääruse § 5). Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja lõpeb haigekassa

andmekogusse kantud andmete alusel (RaKS § 131 lg 1). Elukoha registreerimine pole lihtsalt

tõendusliku iseloomuga, nagu kaebaja väidab, vaid elukoha andmetele on antud selge õiguslik

tähendus. Vastustajale ei ole ka kohaselt tõendatud, et kaebaja Eestis elaks.

6.3 Kaebaja töötajana sai kindlustuskaitse, kuigi ka siis puudus tal rahvastikuregistris

registreeritud elukoht. Erandina ei ole elukoha nõuet töötavate ning Eesti riigis seaduslikult

viibivate isikute puhul. Kaebajal oli töötava isikuna kindlustuskaitse maksu- ja tolliameti (MTA)

poolt edastatud andmete alusel perioodil 13.07.2021-10.10.2021 sest isiku eest oli MTA andmetel

tasunud sotsiaalmaksu tema tööandja. Vastustaja I ei kontrolli Eestis viibimise alust või selle

kehtivust. Seda teeb kas tööandja või ametkond, kes kindlustusandmeid Haigekassale saadab.

Järelikult puudus kaebajal õigus ravikindlustusele, sest rahvastikuregistri andmete kohaselt elas ta

Venemaal.

6.4 TTTS § 3 lg 1 sõnastus on analoogne RaKS § 5 lg 1 regulatsiooniga. Eesti Töötukassa on

samamoodi kohustatud elamise fakti tuvastamisel lähtuma rahvastikuregistri andmetest. Praegusel

juhul on töötukassa maksnud hüvitist isikule, kes elab rahvastikuregistri kohaselt Venemaal.

Kaebuse esemeks ei ole aga töötukassa hüvitise maksmise õiguspärasus. Töötukassa ebaõige

4(14)

halduspraktika ei saanud isikul tekitada õiguspärast ootust, et ka vastustaja I jätkab ebaõiget

halduspraktikat.

6.5 Vastustaja I ei ole ebaseaduslikult töödelnud kaebaja andmeid. Vastustaja on tutvunud kaebaja

väljavõttega tema andmete töötlemise kohta retseptikeskuses. Vastustajapoolsed päringud on

kaebajale nähtavad justkui oleks päringu teinud Sotsiaalministeerium. Kõik vastustaja I

andmetöötlused on tehtud 16.09.2020 väga väikese ajavahemiku sees. Vastustaja I on tuvastanud,

et kaebaja on 16.09.2020 käinud füüsiliselt kohal vastustaja klienditeeninduses ning päringud on

seotud kaebaja pöördumisega. Seda kinnitab ka kaebaja ise, et pöördus vastustaja I poole just

16.09.2020. See tähendab, et andmeid on töödeldud kaebaja poolse pöördumise raames vastustaja

juriidilise kohustuse täitmiseks ehk pöördumise lahendamiseks. Pöördumise täpset sisu ja põhjust

ei õnnestunud vastustajal tagantjärgi tuvastada, kuivõrd füüsilise kohtumise kohta selliseid

andmeid ei talletata. Lisaks esitab kaebaja tõendamata ja mittekontrollitavaid väiteid selle kohta,

et kaebaja andmeid on muudetud ja kustutatud. Samuti on kaebaja hinnangul muudetud logisid.

Need väited ei vasta samuti tõele. Kaebusest ja vastusest kohtunõudele jääb arusaamatuks, milline

on vastustaja I õigusvastane tegu, mida kaebaja ette heidab. Üldiseid ja kaebaja arvamusel

põhinevaid väiteid ei ole vastustajal I võimalik ümber lükata.

6.6 Kindlustuse puudumine on oluline, sest sellest tuleneb erisus, miks retsepte ei ole realiseeritud

meditsiiniseadmete osas, ent on realiseeritud ravimite osas. Ravimeid ei saa osta ilma retseptita, st

ravimi retsept realiseeritakse ka kindlustamata isiku osas, ent kompenseeritav summa on Eesti

Haigekassa poolt 0. Samas meditsiiniseadmete puhul on neid võimalik osta igaühel, st retsepti

realiseerimine ei ole meditsiiniseadme osas vajalik ostmiseks, vaid soodustuse saamiseks arsti

poolt määratud osas. Olukorras, kus isikul puudub ravikindlustus, ei kohaldu ostmisel soodustus

ning seega jätab apteek ravikindlustamata isiku puhul retsepti realiseerimata, kui ta näeb, et isikule

ravikindlustuse puudumise tõttu soodustus ei kohaldu ning retsepti realiseerimine ei anna

inimesele kasu. Sellisel juhul ei tule Haigekassale teavet meditsiiniseadmete ostu aja ega hinna

kohta, sest retsept ei ole realiseeritud.

Vastustaja II seisukoht

7. Vastustaja II vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

7.1 Terviseameti 15.07.2020 otsusega arvati kaebaja välja perearst Alar Kuke nimistust, kuid selle

otsusega ei võetud kaebajalt ära võimalust saada Eestis perearsti abi. Juhul, kui isik soovib

registreeruda perearsti nimistusse, tuleb tal esitada perearstile sellekohane avaldus (TTTK § 8 lg

3). Terviseameti otsusega ei võetud kaebajalt ära õigust omale perearsti valida ja perearsti

nimistusse registreeruda. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud avalduse mõne perearsti

nimistusse registreerumiseks. Seega ei teinud kaebaja selleks midagi.

7.2 Kaebusest ei selgu, miks ei pidanud kaebaja vajalikuks endale uut perearsti otsida või teha uus

avaldus Alar Kuke nimistusse registreerumiseks ja seda eriti olukorras, kus ta enda sõnul vajas

pidevalt arsti jälgimist.

7.3 Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei olnud 15.07.2020 oma elukoha aadressi rahvastikuregistris

registreerinud ega täitnud RRS §-s 68 sätestatud kohustust. Kui kaebaja elukoht oleks

rahvastikuregistris registreeritud, ei oleks Terviseamet teda perearsti nimistust välja arvanud.

Seega on kaebaja ise põhjustanud olukorra, mille tõttu ei kuulunud ta 1 aasta ja 9,5 kuu jooksul

mitte ühegi perearsti nimistusse.

7.4 HMS § 40 lg 3 sätestab erandid HMS § 40 lg 1 osas, mis annab haldusorganile õiguse jätta

menetlusosaline ära kuulamata. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib menetlusosalise jätta ära

kuulamata, kui menetlusosalise poolt esitatud taotluses toodud andmetest ei kalduta kõrvale ja

puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Säte rakendub ka juhul, kui ärakuulamisel pole mingit

mõtet, sest asjaoludest lähtuvalt on tegemist üheselt mõistetavatest asjaoludest tuleneva rutiinse

menetlusega, mille puhul haldusorgan ei tee diskretsiooniotsust.

5(14)

7.5 Terviseametil puudus TTKS § 8 lg-s 44 toodud kohustuse täitmisel kaalutlusruum. Kui isikul

puudub ravikindlustus ja tema elukoht ei asu Eestis, tuleb isik perearsti nimistust välja arvata.

Terviseameti otsuse aluseks on automaatsed päringud rahvastikuregistrisse ja haigekassa

andmekogusse. Nimetatud faktiliste asjaolude üle puudub vaidlus. Isiku ärakuulamiseks puudus

igasugune vajadus ning ärakuulamisega ei oleks saanud nimetatud andmeid muuta.

7.6 Arusaamatu ja ebaõige on kaebaja seisukoht, mille järgi ei olnud vastustajal II õigust lähtuda

rahvastikuregistri andmetest, vaid oleks pidanud rakendama uurimispõhimõtet ning selgitama

välja, kas isik reaalselt Eestis elab. Vastustaja II on varasemalt selgitanud, et Eestis mitte elavate

isikute perearsti nimistutest väljaarvamine on vajalik, et teha ruumi patsientidele, kes Eestis

tegelikult üldarstiabi vajavad. Seega arvatakse isikud kellel puudub ravikindlustus ja elukoht

rahvastikuregistris nimistust automaatselt välja. Ühe otsusega määratakse nimistust välja sadu ja

isegi tuhandeid isikuid. Konkreetse Terviseameti otsusega määrati nimistust välja üle 500 isiku.

Oleks mõeldamatu, et Terviseamet rakendaks uurimispõhimõtet ja selgitaks välja kõigi nende

sadade või isegi tuhandete isikute elukoha.

7.7 HMS § 31 lg 1 kohaselt võib avaldada haldusakti resolutiivosa Ametlikes Teadaannetes.

Vastava aluse sätestab praegusel juhul TTKS § 8 lg 44, st juhul kui otsus on vaja kätte toimetada

rohkem kui sajale isikule, st otsuse avaldamine Ametlikes Teadaannetes oli õige.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.

8.1 Kaebaja on esitanud 16.01.2023 kohtule taotluse kaebuse muutmiseks selle täiendamise teel

nõuetega tuvastada Eesti Haigekassa 25.09.2020 automatiseeritud elektroonilise otsuse

õigusvastasus ja Terviseameti 15.07.2020 otsuse õigusvastasus.

8.2 Kaebaja 16.01.2023 menetlusdokumendis ei ole 25.09.2020 otsusega seonduvat käsitletud ega

selgitatud, miks on kaebaja õiguste kaitseks vajalik nimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamine.

Kohus juhtis oma 10.06.2022 määruses kaebaja tähelepanu võimalusele vaidlustada haldusakt,

mille tagajärjel ta jäi ravikindlustusest ilma. Kaebaja vastas kohtule 11.07.2022, et haldusakti

tühistamisnõue, mille tulemisel ta jäi ravikindlustusest ilma, ei ole tema õiguste kaitseks vajalik.

Kohus leiab, et kuna kaebaja on sõnaselgelt loobunud haldusakti tühistamise nõudest, millega ta

jäi ravikindlusest ilma ning haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole kaebaja õiguste

kaitseks vajalik, siis puudub alus kaebuse muutmise lubamiseks. Kohus kontrollib kaebaja poolt

esitatud kahju hüvitamise nõude raames vastustaja I tegevuse õiguspärasust, mille tulemusel

kaebajal puudus ravikindlustus kaebuses esile toodud perioodidel. Kuivõrd kahju hüvitamise

nõude rahuldamise esmane eeldus on haldusorgani õigusvastane tegevus, siis on kahju hüvitamise

nõudega muu hulgas hõlmatud vastustaja I otsuste õiguspärasus, mille tulemusel jäi kaebaja

ravikindlustusest ilma.

8.3 Eelmises alapunktis toodu kehtib ka kaebaja taotluse osas tuvastada vastustaja II 15.07.2020

otsuse õigusvastasus (kaebajat puudutavas osas). Kohus hindab vastustaja II otsuse õiguspärasust

kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise nõude raames.

8.4 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus HKMS § 49 lg 1 järgi rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse

muutmiseks. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.

9. Kaebaja on esitanud vastustaja I ja vastustaja II vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt saab isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu) nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt saab füüsiline isik

nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu- või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime

6(14)

teotamise korral. Kohtupraktikast tulenevalt on kahju hüvitamise eeldusteks avaliku võimu kandja

õigusvastane ja süüline tegevus avalik-õiguslikus suhtes; kaebaja õiguste rikkumine; kahju

tekkimine, kahju vältimise/kõrvaldamise võimatus; põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel.

Kuivõrd kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks on avaliku võimu kandja (antud juhul

vastustaja I ja vastustaja II) õigusvastane tegevus avalik õiguslikus suhtes, siis analüüsib kohus

kaebaja nõuete puhul esmalt küsimust selles, kas vastustaja I ja II on kaebuses toodud asjaoludel

käitunud õigusvastaselt.

Nõue vastustaja I vastu seoses ravikindlustuse puudumisega

10. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal on pikaajalise elaniku elamisluba alates

24.04.2001 (PPA 08.11.2021 vastus kohtule). Puudub vaidlus ka selles, et kaebaja oli Töötukassas

töötuna arvel ajavahemikul 11.09.2020-04.03.2021 ja sai töötuskindlustushüvitist perioodil

23.09.2020-04.03.2021 (Töötukassa 27.10.2021 vastus kohtule). Töötukassa edastas 25.09.2020

Haigekassale isiku haigekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud andmed kindlustuskaitse

tekkimiseks alates 23.09.2020, kuid sai vastuseks eitava teate ehk Haigekassa ei kandnud oma

andmekogusse kaebaja ravikindlustust põhjendusega, et „isik on lahkunud välismaale“.

Töötukassa selgitas, et tavaliselt sellistel juhtudel tähendab see seda, et rahvastikuregistris puudub

isikul Eesti aadress. Töötukassa selgitas täiendavalt, et selliste juhtumite korral Töötukassa

automaatselt igaöiselt andmeid uuesti Haigekassale ei edasta, vaid seda tehakse teatud aja tagant.

Antud juhul on Töötukassa andmeid edastanud Haigekassale 25.09.2020, 9.10.2020, 17.02.2021 ja

10.03.2021 ning saanud kõikidel kordadel vastuseks, et „isik on lahkunud välismaale“.

11. RaKS § 5 lg 1 sätestab, et kindlustatud isik on mh elamisõiguse alusel Eestis elav või töötav

isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma või kes iseenda eest maksab

sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses (SMS) sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel.

Kindlustatud isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu, on mh

töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud ühe või mitme võlaõigusliku lepingu

alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ja kelle eest lepingu teine pool maksab või teised pooled maksavad sotsiaalmaksu SMS § 9 lg 1 p

2 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses (RaKS § 5 lg 2 p

5) ja töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on kohustatud

sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa SMS § 2 lg 1 p 8 alusel (RaKS § 5 lg 2 p 6), samuti üle

ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel töötav isik, kelle eest on

kohustatud maksma sotsiaalmaksu tööandja (RaKS § 5 lg 2 p 1).

12. Kui isik osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel, tekib isiku kindlustuskaitse haigekassa

andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on SMS § 9 lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaksu

deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Haigekassa teeb kande Maksu- ja

Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval

päeval (RaKS § 8 lg 1) ning kindlustuskaitse peatub ühe kuu möödumisel SMS § 9 lg 1 p-s 4

sätestatud tähtpäevast, kui Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt ei ole isiku eest

nimetatud tähtpäevaks sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareeritud

või ettevõtlustulu maksu maksumaksjalt laekunud või sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses

deklareeritud ja ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel laekunud (RaKS § 8 lg 3).

Töötuskindlustushüvitist saava isiku kindlustuskaitse tekib haigekassa andmekogusse

kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Isiku haigekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud

dokumendid on kohustatud esitama haigekassale Eesti Töötukassa (RaKS § 91 lg 1).

Kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise

kohustuse lõppemisest. Eesti Töötukassa on kohustatud teatama haigekassale sotsiaalmaksu

maksmise kohustuse lõppemisest kümne kalendripäeva jooksul (RaKS § 91 lg 2). Töölepingu

alusel töötava isiku kindlustuskaitse tekib maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise

registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja

7(14)

möödumisel (RaKS § 6 lg 1) ning lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud

töötamise lõppemise päevast (RaKS § 6 lg 3).

Periood 11.09.2020-04.03.2021 (kaebaja oli töötuna arvel ja talle maksti

töötuskindlustushüvitist).

13. SMS § 6 lg 1 p 61 kohaselt maksab avalik-õiguslik isik (praegusel juhul Eesti Töötukassa)

sotsiaalmaksu isiku eest, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja – toetuste seaduse

(TTTS) § 6 alusel, kui tema eest ei maksta sotsiaalmaksu § 6 lg 1 p 6 või 7 alusel või § 2 lg 1 p 8

alusel või kui talle on määratud paindlik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse

alusel. TTTS § 3 lg 1 p 1 kohaselt on nimetatud seaduses ettenähtud tööturuteenustele ja –

toetustele õigus mh Eesti alalisel elanikul. Õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kes on

töötuna arvele võetud TTTS § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaž vähemalt 12 kuud

töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (töötuskindlustusseadus (TKindlS) § 6 lg 1 p-d 1

ja 2).

14. Eesti Töötukassa on oma 27.10.2021 vastuses kohtunõudele selgitanud, et kaebaja oli

töötukassas töötuna arvel ajavahemikul 11.09.2020-04.03.2021 ja sai töötuskindlustushüvitist

ajavahemikul 23.09.2020-04.03.2021. Eesti Töötukassa edastas 25.09.2020 Haigekassale isiku

haigekassa andmekogusse kandmiseks vajalikud andmed kindlustuskaitse tekkeks alates

23.09.2020, kuid sai vastuseks eitava teate, ehk haigekassa ei kandnud oma andmekogusse isiku

ravikindlustust põhjendusega „isik on lahkunud välismaale“. Eesti Töötukassa selgitas, et sellistel

juhtudel tähendab see tavaliselt seda, et rahvastikuregistris puudub isiku Eesti aadress. Täiendavalt

edastas Eesti Töötukassa Haigekassale samalaadseid andmeid 25.09.2020, 9.10.2020, 17.02.2021

ja 10.03.2021 ning sai kõikidel kordadel vastuse „isik on lahkunud välismaale“.

15. RaKS § 5 lg 1 ja lg 4 p 2 ei paku ravikindlustuskaitset kõikidele Eesti territooriumil viibivatele

isikutele. Ravikindlustuskaitse tekib, kui täidetud on ravikindlustuskaitse tekkimise eeldused: 1)

isik on Eesti alaline elanik või kui isik elab Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel või

kui isik viibib ja töötab Eestis ajutise viibimisalusega ning 2) kes ise või kelle eest on kohustatud

tööandja maksma sotsiaalmaksu. Eeltoodust järelduvalt põhineb ravikindlustus

elukohal/residentsusel, mitte aga kodakondsusel või Eestis elamise õigusel. See nähtub üheselt

RaKS § 5 lg-st 1, mis ei tee vahet isiku Eestis viibimise aluse osas. Samas kõik Eesti kodanikud

või Eestis viibivad isikud ei ole ravikindlustusega kaetud, sh juhul, kui nad ei ela Eestis.

Vastustaja on õigesti eeltoodud sättele viidates selgitanud, et elamisluba või elamisõigus ei täida

automaatselt RaKS § 5 lg-s 1 kehtestatud eeldusi. Ravikindlustuse saamiseks tuleb ka reaalselt

Eestis elada. Tallinna Ringkonnakohus selgitab oma 28.02.2022 lahendis nr 3-20-2022, et norm

rõhutab seega esmalt Eestis teatud pikemaajalist viibimise küsimust, mis on ka loogiline ja

eesmärgipärane, kuna Eesti territooriumil viibivad isikud on need isikud, kes eeskätt vajavad

kindlustuskaitset. Teiseks rõhutab norm sotsiaalmaksu tasumise küsimust, kuna just

sotsiaalmaksuga rahastatakse riiklikku ravikindlustust (sotsiaalmaksuseaduse § 1 ja § 10 lg 2).

Esimene ja teine eeldus on omavahel ka seotud, kuna tervishoiuteenuste osutamine on kulukas

ning meditsiinisüsteemi toimimine ja arendamine peab olema jätkusuutlik. Riigil on õigus

määratleda kindlustuskaitset omavate isikute ring ning selleks ei pea tingimata olema kõik

inimesed, kes Eestis meditsiiniteenust soovivad (p12.2). Kohus märgib, et RaKS § 5 lõikest 1 ei

tulene, et isikul peab olema Eestis registreeritud elukoht, mistõttu analüüsibki kohus järgnevalt

küsimust sellest, milliste andmete alusel vastustaja I kaebaja Eestis elamise fakti tuvastama pidi.

16. Vastustaja I on RRS § 5 lg 3 kohaselt rahvastikuregistri andmesubjekt. RRS § 6 lg 1 järgi

rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse, § 6 lg 2 sätestab, et avaliku ülesande

täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest. Elukoht on RRS § 21 lg 1 p 6

järgi üks rahvastikuregistrisse kantavatest põhiandmetest.

17. Tervise- ja tööministri 6. märtsi 2019. a määruse nr 14 „Haigekassa andmekogu pidamise

põhimäärus“ (andmekogu põhimäärus) § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt on haigekassa andmekogu Eesti

8(14)

Haigekassa seaduse alusel asutatud riiklik andmekogu ning seda peetakse ravikindlustushüvitise

võimaldamiseks, tervishoiuteenuste eest tasumiseks ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud

teiste ülesannete täitmiseks. Andmekogusse kantakse rahvastikujärgne elukoht (aadress) ning need

andmed edastab andmekogule rahvastikuregister (andmekogu põhimääruse § 7 lg 1 p 8 ja § 8 lg

1). Haigekassa andmekogu andmetel on õiguslik tähendus seaduses sätestatud ulatuses ning

kandes märgitud asjaolu omab õigusliku tähenduse kande tegemisest, kui seaduses ei ole ette

nähtud teistsugust tähtpäeva (andmekogu põhimääruse § 5). Isiku kindlustuskaitse tekib, peatub ja

lõpeb haigekassa andmekogusse kantud andmete alusel (RaKS § 131 lg 1).

18. Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on muu hulgas andmed elukoha kohta (RRS § 21

lg 1 p 6). Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või

peamiselt elab (RRS § 65 lg 1). Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta,

esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku

tähendusega elukoha- aadressiks. Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena

(RRS § 65 lg 2). Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil on õiguslik tähendus

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates (RRS § 66 lg

1). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2022 otsuses nr 3-20-2206 (p 13.3) selgitanud, et

eelnevatest normidest nähtub, et isiku kindlustuskaitse tekkimine tuvastatakse haigekassa

andmekogu alusel. Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete alusel on võimalik tuvastada

üks RaKS § 5 lg-s 1 sätestatud eeldus ehk kas kaebaja on Eesti alaline elanik. Isikul on õigus

rahvastikuregistrisse esitada elukoha aadress, kui ta kasutab seda kohta alalise või peamise

elukohana.

19. Eeltoodust järeldub üheselt, et ravikindlustuskaitse põhineb Eesti elukohal ja Eestis elamise

nõudel. Vastustajale I on omakorda õigusaktidega kindlaks määratud, kuidas Eestis elamist

tuvastada ning selle alusel kindlustuskaitse tekkimist määrata. Eelpool viidatud õigusaktidest

tulenevalt tuleb seda teha rahvastikuregistri andmete alusel. Nimetatust tulenevalt on asjakohatu

kaebaja seisukoht, mille kohaselt oleks kaebaja Eestis elamine mingit muud moodi tõendatud.

Vastustaja I sai vastavat õiguslikku tähendust omavat asjaolu tõendada vaid rahvastikuregistri

kande alusel. Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistrisse

kantud elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-is sätestatu kohaselt (RRS § 68).

20. Puudub vaidlus selles, et kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht enne

töötuskindlustushüvitise maksmise õiguse tekkimist (23.09.2020) oli Leningradskaya oblast, Saint

Petersburg, Admiralteiskiy rayon, Xxxxxxxx xxxxxx xx-xx, Venemaa. Rahvastikuregistri

andmete kohaselt oli nimetatud aadress kaebaja elukoht 09.10.2019-17.02.2022. Kaebaja ei ole

menetluses eitanud, et nimetatud perioodil tal elukohta Eestis ei olnud, ta oli koduta ning peatus

erinevate tuttavate juures. Seetõttu pole kaebaja väidete ja asjas kogutud tõendite põhjal võimalik

järeldada, et andmed kaebaja elukoha kohta oleksid olnud ekslikud.

21. Tõele vastab asjaolu, et kaebaja on rahvastikuregistrisse kandnud erinevaid aadresse oma lisa-

aadressidena. Perioodil 11.01.2019-07.03.2021 on kaebaja lisa-aadressiks märgitud Xxxxx xxx-xx

Tallinn, 09.05.2017-07.03.2021 Xxxxxx xx-x, 27.07.2020-07.03.2020 Tallinna Lennuväli. Seega

on kaebaja oma lisa aadressiks perioodil 11.09.2020-04.03.2021 märkinud koguni kolm lisa-

aadressi. Kohtuotsuse tegemise seisuga on kaebaja elukoht Mustamäe linnaosa. RRS seaduseelnõu

(382 SE) p-s 3.2.1 on selgitatud, et kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, valib ta nendest ühe

õigusliku tähendusega elukoha, mille aadress kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadressina.

Elukoha andmete terminist tulenevalt peab inimene selleks valima koha, kus ta elab alaliselt või

peamiselt. Nende elukohtade andmeid, mida ta kasutab vahetevahel või mille andmed isik samuti

ajutiselt rahvastikuregistrisse esitab, ei kanta elukoha andmeteks, vaid lisa-aadressideks. See

tähendab, et riigi ja omavalitsuste teenused saab isik siiski elukoha aadressi järgi, lisa-aadress on

lisainfo ja vajaduse korral kasutatakse seda isiku leidmiseks. Elukoha andmete esitamine on

isikule kohustuslik, lisa-aadressi esitamine on isikule õiguseks ja võimaluseks, viibimiskoha

aadressi kandmine on kohustus asutusele, mitte isiku enda õigus ega kohustus. Lisa-aadressil ja

9(14)

viibimiskoha aadressil on samuti õiguslik tähendus selles mõttes, et nende rahvastikuregistrisse

kantud andmete õigsust eeldatakse ning neist võib lähtuda. Kui mõni asutus soovib anda ka lisa-

aadressidele või viibimiskoha aadressidele vastavat valdkonda reguleeriva seadusega õiguslikku

tähendust ja kasutusjõudu (nt toetuste määramiseks, dokumentide kättetoimetamiseks), on see

pärast eelnõu seadusena jõustumist võimalik. Seega järeldub eeltoodust, et vastustaja I pidi

kindlustuskaitse menetlemisel lähtuma mitte kaebaja rahvastikuregistrisse kantud lisa-andmetest,

vaid RRS § 66 lg 1 ja 2 tähenduses omasid elukoha andmetena tähendust vaid need andmed, mis

olid kantud registrisse kaebaja õigusliku tähendusega elukoha aadressina. Nimetatud aadress oli

aga Venemaal, mitte Eesti Vabariigis. Vastustaja I täidab ravikindlustuse olemasolu tuvastades

avalikku ülesannet ning seega pidi vastustaja I lähtuma alalise elukoha määratlemisel

rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist, mis oli ainus elukoha aadress, mis omas

õiguslikku tähendust. Tähendust ei omanud lisa-aadressina märgitud elukoht.

22. Eeltoodud põhjusel ei olnud kaebajat ka kantud haigekassa andmekogusse kindlustatud isikuna

ning ehkki Töötukassa andmed kaebaja töötuna arveloleku kohta Haigekassale edastas, siis ei

kantud kaebajat elukoha puudumise tõttu haigekassa andmekogusse. Eeltoodust tulenevalt puudus

kaebajal perioodil 11.09.2020 kuni 04.03.2021 õigus Eesti ravikindlustusele, sest

rahvastikuregistri andmete alusel elas ta Venemaal. Järelikult ei ole vastustaja I tekitanud

kaebajale mittevaralist kahju seonduvalt kahju ravikindlustuse puudumisega.

23. Tõele vastab, et vastustaja I on aktsepteerinud kaebaja kindlustuskaitse tekkimist ajal, mil ta

töötas ning tööandja tasus tema eest sotsiaalmaksu (nt 13.07.2021-10.10.2021). RaKS § 5 lg-st 1

ei tulene tõepoolest, et juhul, kui isik on töötukassas registreeritud töötuna ning tema eest maksab

sotsiaalmaksu töötukassa tekib isikul ravikindlustus üksnes juhul, kui tema elukoht on

registreeritud Eestis. Samas analüüsis kohus eelnevalt juba küsimust sellest, et RRS normidest

tulenevalt tuvastatakse isiku kindlustuskaitse tekkimine haigekassa andmekogu alusel. Ka Tallinna

Ringkonnakohus leidis 28.02.2022 otsuses nr 3-20-2206, et just rahvastikuregistrisse kantud

elukoha andmete alusel on võimalik tuvastada üks RaKS § 5 lg-s 1 sätestatud eeldus, ehk kas

kaebaja on Eesti alaline elanik (p13.3). Kohtu hinnangul on nimetatud seisukoht asjakohane ka

käesolevas asjas.

24. Kohus leiab, et ehkki sõltumata Venemaal registreeritud elukohast oli kaebajal võimalik end

töötukassas töötuna arvele võtta ning talle määrati töötuskindlustushüvitis, et ole Töötukassa

seisukoht kaebaja elukoha tuvastamisel ja kaebajale hüvitise määramisel vastustajale I siduv. Ka

Eesti Töötukassa on kohustatud Eestis elamise fakti tuvastama rahvastikuregistri andmete alusel.

TTTS § 3 p 1 sõnastus on analoogne RaKS § 5 lg 1 sõnastusega. Kohus märgib täiendavalt, et

tulenevalt RaKS § 5 lõike 1 esimesest lausest ei ole erandina elukoha nõuet töötavate ning Eestis

seaduslikult viibivate isikute puhul. Kaebajal oli töötava isikuna kindlustuskaitse MTA poolt

edastatud andmete alusel perioodil 13.07.2021-10.10.2021, sest tema eest oli MTA andmetel

tasutud sotsiaalmaksu tema tööandja.

25. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks vastustaja I vastu seoses

ravikindlustuse puudumisega perioodil 11.09.2020-04.03.2021 rahuldamata.

Ravikindlustuse puudumine järgmistel perioodidel, mil ravikindlustust ei tekkinud.

26. Tulenevalt kaebuse terviktekstist leiab kaebaja, et tal oli õigus ravikindlustusele ka järgmistel

perioodidel, kuid mil ravikindlustus mingil põhjusel ei tekkinud: a) veebruar 2020- töötamine

töölepingu alusel Foxter Services OÜ-s; b) september-november 2020, mil kaebaja töötas juulis

2020 Ehitus Art Design OÜ-s, c) juuli 2021, mil ravikindlustus oleks pidanud olemas olema; d)

töötamine Age Ehitus OÜ-s, millest tulenevalt oleks kaebajal pidanud ravikindlustus kehtima

25.11.2021-11.01.2022

27. Riigiportaali eesti.ee 21.10.2021 väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja

töötas töölepingu alusel Foxter Services OÜ-s ja tal oli kindlustuskaitse 15.01.2020-13.05.2020.

MTA e-maksuameti väljavõttest nähtub, et kaebaja töötas Foxter Services OÜ-s perioodil

10(14)

01.01.2020-13.03.2020. MTA selgitas 28.09.2020 vastuses, et tööandja ei tasunud 2020. a

veebruaris kaebaja eest sotsiaalmaksu (kaebusele lisatud 2020 sotsiaalmaksu andmete väljavõte ja

MTA 28.09.2020 selgitus), mistõttu tal kindlustuskaitset ei tekkinud. Ettevõtja koostas 2020. a

mais tasumisgraafiku, mille järgi tasutakse kaebaja töötasult maksmata sotsiaalmaks (kaebusele

lisatud 28.09.2020 e-maksuameti väljavõte). 18.11.2021 2021 e- maksuameti väljavõttest nähtub,

et Foxter Services OÜ on 2020. veebruari osas kaebaja eest sotsiaalmaksu täielikult tasunud

(2020. a-l oli sotsiaalmaksu minimaalkohustus 178,20 eurot kuus ja 2021. a-l 192,72 eurot kuus

(sama 2022. a-l). Kuna Foxter Services OÜ ei tasunud kaebaja seal töötamise ajal tema eest 2020.

a veebruaris sotsiaalmaksu, ei tekkinud kaebajal kindlustuskaitset. Nähtuvalt MTA 30.03.2022

vastusest kohtunõudele, on Massur Kettu OÜ (endine Foxter Services OÜ) 2020 veebruari TSD

alusel tasumisele kuulunud sotsiaalmaksu lõplikult tasunud 30.07.2021. Nimetatust tulenevalt ei

saa kindlustuskaitse tekkimata jätmist heita ette vastustajale I, sest kindlustuskaitse jäi algselt

tekkimata tööandja tegevuse tulemusena.

28. Kaebaja töötas võlaõigusliku lepingu alusel Ehitus ArtDesign OÜ-s perioodil 01.07.2020 kuni

01.08.2020 ning oli seejärel töötuna arvel 11.09.2020-04.03.2021. MTA on 24.09.2020 ja

30.09.2020 vastustes selgitanud, et äriühing juulikuu eest kaebaja osas töötasu ei deklareerinud

ega sotsiaalmaksu ei tasunud. Maksuhaldur lubas teavitada kaebaja tööandjat esitamata

deklaratsioonidest. Seega ei tekkinud kaebajal kindlustuskaitset 2020. a juulikuu eest (RaKS § 5 lg

2 p 5). Kuigi 18.11.2021 e- maksuameti väljavõttest nähtub, et Ehitus ArtDesign OÜ-s töötamise

ajal on kaebaja eest sotsiaalmaksu täielikult tasutud, on seda tehtud väiksemas ulatuses kui 2020. a

sotsiaalmaksu miinimumkohustus. Seega ei puudunud nimetatud perioodil kaebajal

kindlustuskaitse mitte vastustaja I, vaid tööandja tegevuse tõttu. Kuna kaebajal kindlustuskaitset

tööandja tegevuse tõttu ei tekkinud, siis ei saanud kindlustuskaitse hõlmata perioodi, mis jäi

kaebaja töötamise ja töötuna arvel oleku vahele. Perioodi osas, mis puudutab 11.09.020-

04.03.2021 on kohus võtnud seisukoha juba käesoleva otsuse eelnevates ajapunktides.

29. Juuli 2021, mil ravikindlustus oleks pidanud olemas olema. 21.10.2021 ja 15.11.2021 eesti.ee

portaali väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötas Plekk ja Värv

Autoteenindus OÜ-s ning tal oli kindlustuskaitse perioodidel 13.07.2021-10.09.2019 ja

11.08.2021-10.10.2021. Ka vastustaja I selgitas 27.10.2021 vastuses, et kaebaja oli kindlustatud

perioodil 13.07.2021 kuni 10.10.2021. Seega ei saanud kaebajale nimetatud perioodil vastustaja I

tegevuse tagajärjel kahju tekkida.

30. Töötamine Age Ehitus OÜ-s, millest tulenevalt oleks kaebajal pidanud ravikindlustus kehtima

25.11.2021-11.01.2022. Eesti.ee väljavõttest haigekassa andmete kohta nähtub, et kaebaja töötas

töölepingu alusel Age Ehitus OÜ-s ning tal oli kindlustuskaitse 25.11.2021-10.03.2022. Kaebaja

ei ole menetluses vastupidist tõendanud. Seega oli kaebaja alates 25.11.2021 kuni 11.01.2022

kindlustatud ning vastustaja I tegevus ei ole talle kahju põhjustanud.

31. Eeltoodut kokku võttes ei ole vastustaja I tegevuse tõttu tekkinud kaebajale kahju seoses

ravikindlustuse puudumisega. Nimetatust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja nõude

vastustaja I vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 44 200 eurot.

Nõue vastustaja I vastu seoses isikuandmete lubamatu töötlemisega

32. Kaebaja nõuab vastustajalt I mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel

seoses isikuandmete õigusvastase töötlemisega kohtu õiglasel äranägemisel.

33. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist mh eraelu

puutumatuse või sõnumisaladuse rikkumis eest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a

määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete

vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) art 82 lg 1 järgi on

igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või

mittemateriaalset kahju, õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud

kahju eest.

11(14)

34. Kaebaja leiab, et vastustaja I õigusvastane tegevus on seisnenud kaebaja isikuandmete

õigustamata töötlemises ning selle kaudu kaebaja eraellu sekkumises. Mitmel korral on kaebaja

andmeid vadanud TEHIK, mille kliendiks on muu hulgas vastustaja I. Samuti on kaebaja

hinnangul tema isikuandmeid õigusvastaselt muudetud. Täpsemalt on kaebaja 28.10.2022

menetlusdokumendis välja toonud asjaolud, millega seoses ta leiab, et talle on isikuandmete

õigusvastase töötlemisega tekitatud kahju,. Seega tuleb välja selgitada, kas kaebaja poolt

vastustajale I ette heidetav tegevus on õigusvastane.

35. Vaidlus puudutab kaebaja terviseandmete töötlemist, mida käsitatakse eriliigiliste

isikuandmetena IKÜM art 9 lg 1 tähenduses ning mille töötlemine on selles lõikes sätestatud

üldreegli järgi keelatud. Samas näeb art 9 lg 2 ette, et lõiget 1 ei kohaldata, kui kehtib üks lg-s 2

loetletud asjaoludest. IKÜM art 6 lg 1 p-st c tulenevalt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui

see on vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks. IKÜM art 9 lg 2 sätestab p-s f

erandi eriliigiliste andmete töötlemise keelust juhuks, kui töötlemine on vajalik õigusnõude

koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks, p b kohaselt on töötlemine lubatud, kui töötlemine on

vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja

sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega niivõrd, kuivõrd see on

lubatud liidu või liikmesriigi õigusega või liikmesriigi õiguse kohase kollektiivlepinguga, millega

kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks.

36. Kaebaja poolt esitatud päringute ning nõuete menetlemine on vastustaja I seadusest tulenev

kohustus. Eesti Haigekassa seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Haigekassa eesmärk

ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude

hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt

ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele

õigusaktidele ning haigekassa eelarves ettenähtud kuludele, lg 22 kohaselt on haigekassa töötajal,

kes kontrollib osaliselt või täielikult tasustatavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust, on

juurdepääsuõigus tervishoiuteenuste eest tasumise, lepingulise järelevalve, tervishoiuteenuste

statistika ning haigekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise eesmärgil tervise

infosüsteemis olevatele isikuandmetele. Seega on vastustajal I oma seadusest tulenevate

ülesannete täitmise raames õiguslik alus kaebaja isikuandmete töötlemiseks.

37. Kaebaja heidab vastustajale I ette, et viimane on õigusvastaselt kustutanud 16.09.2021

vastustaja I poolt vaadatud retsepte nr 9002590730, 9001870509, 9001870508, 9001870507,

9001870503, 2063255049, 1064406010 (kaebaja 28.10.2022 dokumendi lisa 15). Kaebaja leiab, et

nimetatud retseptid on vastustaja I poolt õigusvastaselt kustutatud, kuna vastustaja poolt kaebajale

vastustaja I poolt edastatud vastustes (kaebaja 28.10.2022 vastuse lisad 3 ja 4) selliste numbritega

retsepte enam ei kajastu. Kaebaja on oma 22.10.2021 kaebuses kohtule selgitanud, et käis

16.09.2021 haigekassa kontoris ning märkas peale külastamist seda, et andmed mõnede retseptide

kohta muutusid. Kohtu jaoks on usutav, et retseptide andmete vaatamised 16.09.2021 olid tehtud

seoses kaebaja pöördumisega, st andmeid töödeldi seoses kaebaja pöördumisega, st pöördumise

lahendamiseks. Sellele viitab ka asjaolu, et andmeid on vaadatud väga lühikese aja jooksul.

Kaebaja ei ole välja toonud, et nimetatud retseptide andmed on tegelikkuses kustutatud, kuivõrd

kaebusele lisatud failist „retseptide vaatamine“ ei ole näha, millal vaidlusalused retseptid on

koostatud. Vastustaja poolt edastatud andmed pärinevad aga perioodist alates 17.02.2020. Samuti

ei tähenda asjaolu, et vastustaja I poolt kohtule esitatud andmetes kaebaja poolt väidetud retsepte

ei ole seda, et need on vastustaja I poolt kustutatud. Seega ei ole menetluses tõendamist leidnud, et

vastustaja I on õigusvastaselt kustutanud kaebaja poolt välja toodud retseptid.

38. Kaebaja on viidanud ka asjaolule, et vastustaja I esitatud andmetest ravimite ja

meditsiiniseadmete retseptide realiseerimise kohta (kaebaja 28.10.2022 menetlusdokumendi lisad

3 ja 4) ei nähtu kaebaja poolt tehtud ostud (kaebaja 28.10.2022 menetlusdokumendi lisa 5).

Vastustaja I on oma 29.11.2022 vastuses kohtule selgitanud, et kaebaja on selgitanud, et on ostnud

erinevatel kuupäevadel testribasid ja 26.02.2021 insuliinitilkasid, mida vastustaja I andmetest ei

12(14)

nähtu. Nõel on olemuselt meditsiiniseade, mitte ravim. Vastustaja I on põhjendatult välja toonud,

et vastustaja I andmekogust nähtub, et kaebajal on tema poolt esile toodud ostude teostamise

kuupäevadel puudunud ravikindlustus. Ravimeid ei saa osta retseptita, s.t ravimi retsept

realiseeritakse ka ravikindlustuseta isiku puhul, kuid kompenseeritav summa on haigekassa poolt

0. Meditsiiniseadmeid on võimalik osta igaühel, st retspeti realiseerimine ei ole meditsiiniseadme

osas vajalik ostmiseks vaid soodustuse saamiseks. Olukorras, kus isikul puudub ravikindlustus, ei

kohaldu ostmisel soodustus ning apteek jätab retsepti realiseerimata, et isikul oleks see võimalik

ravikindlustuse taastumisel realiseerida. Sellega on seletatav, miks kaebaja poolt tehtud ostud ei

kajastu retseptide realiseerimisena. Seega ei ole isikuandmete töötlemine toiminud vastustaja I

poolt ning see ei ole kaebaja poolt esile toodud asjaoludel olnud õigusvastane.

39. Kaebaja on oma 28.10.2022 vastuses välja toonud kuupäevad, mil vastustaja on väidetavalt

õigusvastaselt vaadanud kaebaja retsepte. Samas nähtub kaebaja seisukohast, et andmeid on

vaadanud apteegid, mitte aga vastustaja I. Seega ei ole etteheide vastustajale I asjakohane.

40. Kaebaja on 28.10.2022 toonud ka välja kuupäevad, mil tema andmeid on TEHIK alt vaadatud.

Vastustaja I ei ole eitanud, et kaebaja andmeid on vaadatud seoses tema 16.09.2020

pöördumisega. Kuivõrd vastuse koostamine kaebaja pöördumisele eeldab andmete läbi töötamist,

siis ei ole kaebaja terviseandmete vaatamine seoses tema pöördumisega õigusvastane. Kohtule

edastatud andmetest ei selgu, et kaebaja poolt esile toodud ülejäänud andmete vaatamised TEHIK-

us on tehtud just vastustaja I poolt või veelgi enam, et andmete vaatamised oleksid õigusvastased,

st mitte seotud käesoleva kohtuvaidlusega või kaebaja päringute või taotlustega. TEHIK on

vastusena vastustaja I pöördumisele selgitanud (vastustaja 29.11.2022 vastuse lisa 1), et TSK

(tervishoiutöötaja päring) on ajamahukas ja selle tegemine patsiendi visiidi ajal ei ole soovitav.

Seetõttu on TEHIK-i hinnangul mõistlik TSK juba varem ära koostada, kui on teada, et patsient

tuleb visiidile. Kaebaja 28.10.2022 seisukoha lisast 11.1 nähtub, et TSK päringud on mõlemad

teinud Medicum. Nii 08.06.2021 kui ka 20.07.2021 on järgnenud samal päeval

immuniseerimispassi päring ning selle järgselt tehtud kanne immuniseerimise kohta. 08.06.2021

ning 20.07.2021 päringute puhul on tegemist automaatpäringutega, mis on olnud seotud kaebajale

tervishoiuteenuse osutamisega ning olid tehtud tervishoiuteenuse osutaja poolt. Vastustaja I ei ole

nimetatud päringutega seotud.

41. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus tuvastanud, et vastustaja I oleks õigusvastaselt töödelnud

kaebaja isikuandmeid, mistõttu tuleb ka nimetatud nõudes jätta kaebus rahuldamata.

Nõue Terviseameti (vastustaja II) vastu.

42. Kaebaja nõuab Terviseameti 15.07.2020 otsusega nr 6.1-5/2 tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja 1 aastat ja 9,5 kuud perearsti abita. Otsuse

tagajärjel tekkis kaebajale kahju, sest tema tervis halvenes, kaebaja tundis end alaväärsena ning

sellega kaasnevalt halvenes psüühiline tervis.

43. Terviseameti 15.07.2020 otsusega nr 6.1-5/2 arvati kaebaja välja perearst Alar Kuke nimistust.

44. Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 8 lg 44 kohaselt arvab Terviseamet isiku

perearsti nimistust välja, kui nimistusse kantud isik ei ole Eesti rahvastikuregistri andmesubjektiks

või kui ravikindlustamata isiku elukoht Eesti rahvavastikuregistri andmetel ei asu Eesti Vabariigis.

Terviseamet teavitab isikut nimistusse määramisest ja nimistust väljaarvamisest kirjalikult või

elektroonselt seitsme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Kui dokument on vaja kätte

toimetada rohkem kui sajale isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Terviseametile teda,

avaldatakse otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (15.07.2020 kehtinud

redaktsioonis). RRS § 5 p 3 järgi on Eestis elamisloa alusel viibiv isik rahvastikuregistri subjekt.

45. Kuna kaebajal puudus 15.07.2020 ravikindlustus ning tema elukoht rahvastikuregistri

andmetel ei asunud Eesti Vabariigis, siis arvas vastustaja II põhjendatult kaebaja perearst Alar

Kuke nimistust välja. Kohus on käesoleva otsuse punktides 16-23 analüüsinud küsimust sellest,

13(14)

millistest andmetest pidi vastustaja I lähtuma kaebaja elukoha tuvastamisel. Nimetatud seisukohad

on asjakohased ka kaebaja nõude puhul vastustaja II vastu, kuivõrd ka vastustaja II pidi lähtuma

rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetest. Kuivõrd rahvastukuregistri andmete järgi puudus

kaebajal 15.07.2020 elukoht Eesti Vabariigis, vaid see oli Venemaal, siis oli vastustajal II õigus

kaebaja perearsti nimistust välja arvata. Seega ei ole kaebajal perearsti puudumine 1 aasta ja 9,5

kuu jooksul tingitud mitte vastustaja II tegevusest, vaid asjaolust, et kaebajal puudus

rahvastikuregistri kohaselt elukoht Eestis.

46. Kohus on käesoleva otsuse eelnevates alapunktides selgitanud, miks tuli avaliku ülesande

täitmisel lähtuda rahvastikuregistri andmetest. Seega ei ole asjakohane kaebaja etteheide, mille

kohaselt oleks vastustaja II uurimispõhimõtte kohaselt pidanud selgitama välja, kas kaebaja elab

Eestis. Vastustaja II on selgitanud, et korralduse nr 15.07.2020 eesmärgiks oli Eestis mitte-elavate

isikute perearsti nimistutest väljaarvamine, et teha nimistutes ruumi patsientidele, kes Eestis

tegelikult üldarstiabi vajavad. Seetõttu olid kehtestatud ka kriteeriumid (puuduvad samaaegselt nii

ravikindlustus kui ka elukoht rahvastikuregistris), millele vastavad isikud nimistutest automaatselt

välja arvati. 15.07.2020 otsusega arvati perearstide nimistutest välja üle 500 isiku. HMS § 31 lg 1

kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel avaldada dokumendi resolutiivosa ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded. TTTKS § 8 lg 44 sätestab, et kui dokument on vaja kätte toimetada

rohkem kui sajale isikule või kui isiku elukoha andmed ei ole Terviseametile teda, avaldatakse

otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (15.07.2020 kehtinud redaktsioonis). Kuivõrd

15.07.2020 otsusega arvati nimistutest välja üle 500 inimese ning otsus oli seega vaja kätte

toimetada enam, kui 500 isikule, siis oli vastustajal II õigus avaldada otsus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

47. Kuna kaebajal ei olnud registreeritud elukohta Eestis ka tema poolt vastustajale II 06.02.2022

päringu tegemise ajal, siis ei olnud vastustajal II ka võimalik kaebajat ühegi perearsti nimistusse

määrata. Kuivõrd kaebaja registreeris 18.02.2022 rahvastikuregistris oma elukoha aadressiks

Eesti, Tallinna linn, Mustamäe linnaosa, siis pidas vastustaja II võimalikuks arvestada seda

kaebaja rahvastikuregistri järgse aadressina ning määras kaebaja 03.05.2022 otsusega perearst

Liidia Kalju nimistusse. Seega vaatas vastustaja II kaebaja avalduse uuesti läbi ning tegi otsuse

kaebaja perearsti nimistusse määramise kohta.

48. Seega ei ole vastustaja II põhjustanud ka kaebajale kahju.

49. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Kaebajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulude välja mõistmise küsimuse lahendab

kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

14(14)