2-22-125434/20 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (6)

2-22-125434

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.02.2023. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-125434

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi Rxxxx Kxxxx vastu võla nõudes

Hagihind

3483,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood: 16013522;

aadress: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond);

Hageja esindaja: Alla Žulinskaja (Julianuse Õigusbüroo

OÜ; e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: Rxxxx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress:

xxxxxxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond;

e-post: x

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Aktiva Porfolio hagi Rxxxx Kxxxx vastu rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

3. Kohtuotsus toimetada kätte hagejale ja tema esindajale ning kostjale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Aktiva Portfolio esitas 14.07.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Rxxxx Kxxxxxvastu võla, s.o 2641,88 euro nõudes. Kohus tegi 21.07.2022. a

võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 21.07.2022. a. Võlgnik

2 (6)

Rxxxx Kxxxx esitas 31.07.2022. a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.08.2022. a

määrusega kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS Aktiva Portfolio nõude Rxxxx

Kxxxx vastu 2641,88 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. AS Aktiva Portfolio esitas 02.09.2022. a Tartu Maakohtule hagi Rxxxx Kxxxx vastu

võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Rxxxx Kxxxx ja AS Aktiva Portfolio

19.08.2021. a võlatunnistuse ning poolte vahel on sõlmitud maksekokkulepe. Kostja Rxxxx

Kxxxx tunnistas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu. Kostja nõustus, et

võlatunnistuse andmisega kaotab ta võimaluse hiljem võlgnevuse olemasolu ja suurust

vaidlustada ning esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Kostja

nõustus, et alates võlatunnistuse andmisest saab võlausaldaja esitada tema vastu

võlatunnistuses oleva summa tasumise nõude tuginedes üksnes võlatunnistusele ning

võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse

või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta. Hagiavalduses on viidatud kokkuleppe

tingimuste punktidele 2.1 ja 2.2.

Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud.

Kokkuleppe nr 250785 kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe sõlmimise päevaga

hagejale kokku 2566,33 eurot, millest põhisumma on 2011,90 eurot, viivis 332,86 eurot ja

intress 221,57 eurot. Maksekokkuleppe kohaselt on kohaldatav viivise määr 0,065%

võlgnetava põhivõla summalt päevas. Lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja

kohustus võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel. Kostja on võlgnevuse katteks tasunud 40

eurot. Seega on kostja põhivõlgnevus 2546,33 eurot, sh põhisumma 2011,90 eurot, viivis

292,86 eurot ja intress 221,57 eurot.

Viiviseid on hageja arvestanud alates tasumata osamakse tähtaja järgnevast päevast, s.o

16.09.2022. a kuni hagiavalduse esitamiseni määras 0,065%. Hageja nõuab viivist summas

460,32 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt alates 03.09.2022. a kuni selle kohase

tasumiseni.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja ei soovi asja läbivaatamist kohtuistungil.

3. Kohus võttis hagi 05.09.2022. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama.

4. Kostja esitas 22.09.2022. a kohtule seisukoha hagiavalduse osas. Kostjal puuduvad

vastuväited hagi menetlusse võtmise kohta. Kostja toob välja, et hageja esindaja poolt on teda

survestatud ning kostjale on jäetud lahti seletamata, mis on vastuolus heade kommetega. Hagi

on koostatud ebakorrektselt ning hagiavalduse punkt 2.2 on kopeeritud varasematest

tekstidest. Kostja ei saanud aru maksegraafikute sisust ning pidi need allkirjastama seetõttu, et

teda ähvardati kohtuga.

Kostja on nõus sõlmima kompromisskokkuleppe pikemaks ajaks ning väiksemate

kuumaksetega.

Vastuhagi esitada ei soovi. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku

menetlusega.

4. Hageja esitas 14.10.2022. a seisukoha kostja vastusele. Hageja toob välja, et on

hagiavalduses põhjalikult ja selgelt selgitanud nõuet ning selle kujunemist. Esitatud on

matemaatiline arvutuskäik. Nõu on põhjendatud. Põhjendatud on ka hageja menetluskulu.

Kostja peaks üles näitama initsiatiivi, et leida lahendusi võlgnevuse tasumiseks. Kostja

seisukohast aga nähtub, et ta ei ole huvitatud nõude täitmisest ega ka kokkuleppe sõlmimisest.

3 (6)

Kostjat ei huvita asja sisuline lahendus ning tema eesmärgiks on üksnes võlgnevuse

tasumisega venitamine. Hageja on pakkunud kostjale võla ajatamist. Kostja on dikteerinud

kokkuleppe sõlmimise tingimusi. Hageja ei pea nendega nõustuma. Hageja hinnangul on

kostja juba lepingu sõlmimisel kavatsenud rikkuda oma lepingulisi kohustusi. Kui kostja

oleks soovinud lahendada asja kokkuleppel hagejaga, oleks ta seda juba teinud. Kostja ei ole

soovinud asja kohtuväliselt lahendada. Mistahes kostja väite käsitlemata jätmist hageja

vastuses ei või tõlgendada selle omaksvõtmisena hageja poolt.

Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja esitas kompromissettepaneku kompromissi summas 4173,97 eurot.

5. Kostja tõi 07.11.2022. a kohtule saadetud e-kirjas välja, et tal on tekkinud kahtlus

põhinõude osas. Kostja ei tea, kes oli algne võlausaldaja ning see ei tule välja ka esitatud

hagiavaldusest. Lisaks ei nähtu, et mitu korda ja kellele nõuet on loovutatud ning kuidas on

selle käigus võlgnetavad summad muutunud. Asjaolu ei tulene ka eelnevatest

maksekokkulepetest. Hagejalt ei ole kostja laenu võtnud. Kostjal on tekkinud kahtlus ka

nõutavate viiviste osas. Eeltoodule tuginedes soovib kostja saada selgust, kuidas on nõue

kujunenud.

6. Kohus täitis 07.11.2022. a selgitamiskohustust ning selgitas hagejale tema

tõendamiskoormist, sh esitada kohtule nõude aluseks olevad asjaolud (nõude aluskohustus,

selle tekkimise aeg ning pooled). Kohus juhtis tähelepanu hageja nõudega seotud asjaoludele,

milles esinev ebaselgus tuleb hagejal kõrvaldada, samuti kõrvaldada vastuolud.

7. Hageja tõi 16.11.2022. a seisukohas välja, et nõude aluseks on poolte vahel 19.08.2021. a

sõlmitud võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 mõttes, mitte laenuleping. Seega on pooled omandanud

võlatunnistuse alusel uued õigused. Kostja tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse

võlatunnistusega (VÕS § 30). Loodi iseseisev kohustus. Hageja viitab Riigikohtu lahenditele

nr 3-2-1-21-06 p-d 13, 15 ja nr 3-2-1-149-11. Lisaks on viidatud Riigikohtu lahenditele nr 3-

2-1-87-07 p16 ja nr 3-2-1-146-11 p 10. Hageja leiab, et ta ei ole kohustatud konstitutiivse

võlatunnistuse alusel tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid ega ka

asjaolusid peale võlatunnistuse.

Hageja toob välja, et poolte vahel on leping sõlmitud otsese tahteavalduse vahetamise teel.

Kostja on lepingu digitaalselt allkirjastanud ning hageja viitab VÕS § 11 lg-le 4.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses esines viga ning hageja palub eelnevalt esitatud andmed

jätta tähelepanuta. Maksekäsus esitatud andmetel ei ole enam tähtsust, kuna maksekäsu

kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata. Hageja palub tugineda hagiavalduses esitatud

andmetele, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud võlatunnistusest ja on korrektsed. Põhinõude

suurus on 2071,90 eurot ja sellele lisanduvad viivised.

Kostja on lepingu allkirjastamisel tutvunud lepingu tingimustega, neid aktsepteerinud. Seega

on ta teadlik, et võlatunnistus ei kujuta endast kokkulepet võlausaldajaga maksetähtaja edasi

lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust põhiosa jäägilt.

Viivisemäära vähendamine ei ole põhjendatud. Hageja poolt nõutav viivis on seadusandja

poolt kehtestatud eesmärgiga kaitsta võlausaldaja huve juhul, kui võlgnik jätab täitmata

nõuetekohaselt oma kohustused. Antud juhul on kostja rikkunud oma kohustust. Viivise

rakendumine sõltub seega eelkõige kostjast endast. Hageja viitab Riigikohtu praktikale.

Hagi rahuldada täies ulatuses ning menetluskulud jätta kostja kanda.

8. Kohus selgitas 12.12.2022. a kirjaga hagejale veelkord tõendamiskoormist ja andis hagejale

täiendava tähtaja andmete esitamiseks.

4 (6)

9. Hageja esitas 21.12.2022. a täiendava seisukoha ning esitas väljavõtte kostjaga peetud

kirjavahetusest. Hageja leiab, et kostja on võlatunnistust allkirjastades avaldanud hagejale

soovi maksekokkuleppe sõlmimiseks. Lisaks asus kostja maksekokkulepet täitma, millega

tunnistas kokkuleppe sõlmimist. Ka on kostja korduvalt omaalgatuslikult teatanud hageja

esindajale maksega hilinemisest, millest saab järeldada, et ta oli võlgnevusest teadlik ning on

andnud tahteavaldusi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja on teovõimeline isik.

Hageja on tõendanud, et pooltel oli tahe luua iseseisev kohustus. Hagi rahuldada ning

menetluskulud jätta kostja kanda.

10. Kohus andis 12.01.2023. a pooltele tähtaja soovi korral lõppseisukohtade ja

menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus määras, et teeb lahendi avalikult teatavaks

03.02.2023. a.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei

ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

12. Hageja nõude aluseks on kostja poolt 19.08.2021. a allkirjastatud võlatunnistus ning

võlausaldaja ja võlgniku vaheline kokkulepe (hagiavalduse lisa 1). Kokkuleppe kohaselt

kohustus kostja tasuma hagejale kokku maksegraafiku alusel igakuiselt 100 eurot (esimene

osamakse 300,50 eurot ja viimane osamakse 79,14 eurot). Võlgnevus kokku 2566,33 eurot.

Kokkuleppele kohaldub viivise määr 0,065% võlgnetavalt põhivõlalt päevas, lisandub intress

ja ühekordne lepingutasu 20 eurot.

Hageja on kvalifitseerinud viidatud dokumendi konstitutiivseks võlatunnistuseks VÕS § 30 lg

1 mõttes.

13. Kohus käsitleb esmalt asjaolu, kas hagiavalduses esitatud nõude näol on tegemist sama

nõudega, mis esitati maksekäsu kiirmenetluses.

TsMS § 487 sätestab, et asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama

oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on põhinõuded kokku 2293,47 eurot ja

kõrvalnõuded 348,41 eurot, seejuures põhinõue I 2071,90 eurot ja põhinõue II 221,57 eurot.

Nõuded tulenevad AS Aktiva Portfolio ja Rxxxx Kxxxxx vahel 28.02.2022. a sõlmitud

võlatunnistusest nr 263678. Rxxxx Kxxxx esitas nõudele vastuväite ning kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ja andis Rxxxx Kxxxx vastu suunatud nõude summas 2641,88 eurot

üle Tartu Maakohtule jätkamiseks hagimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks AS Aktiva Portfolio ja Rxxxx Kxxxx vahel

19.08.2021. a sõlmitud võlatunnistus ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud

maksekokkulepe, s.o leping nr 250785. Dokumendi kohaselt võlgneb Rxxxx Kxxxx AS-le

Aktiva Portfolio kokku 2566,33 eurot, millest põhisumma 2011,90 eurot ning kõrvalnõuded

554,43 eurot.

Seega hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest nii

lepingu numbri kui ka sõlmimise aja osas, samuti mitmete võlga iseloomustavate andmete

poolest - summad (põhinõue ning kõrvalnõuded) viivise arvestamise periood. Hageja on

käesoleva tsiviilasja hagi esitanud muus nõudes kui oli nõue algses maksekäsu kiirmenetluses.

Hageja on 16.11.2022 a seisukohas palunud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud

andmed jätta tähelepanuta, kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata.

Kohus sellise käsitlusega nõustuda ei saa, sest see ei ole kooskõlas tsiviilkohtumenetluse

5 (6)

seadustikuga. Käsitletav nõue on hagimenetlusse üle antud TsMS § 487 alusel

makseettepanekust nr. 2-22-125434 ja sellise numbri all on käesolev hagimenetlus ka

alustatud. Seega saab hagimenetluse esemeks olla üksnes sama numbri all maksekäsu

kiirmenetluses esitatud nõue. Kostjal on õigus teada ja aru saada, mida ja mille alusel ta

väidetavalt hagejale võlgneb.

14. Kostja tõi 07.11.2022. a välja, et tal on tekkinud kahtlus põhinõude osas. Kostja ei tea, kes

oli algne võlausaldaja ning see ei tule välja ka esitatud hagiavaldusest. Lisaks ei nähtu, et mitu

korda ja kellele nõuet on loovutatud ning kuidas on selle käigus võlgnetavad summad

muutunud. Asjaolu ei tulene ka eelnevatest maksekokkulepetest. Hagejalt ei ole kostja laenu

võtnud. Kostjal on tekkinud kahtlus ka nõutavate viiviste osas. Kostja soovib saada selgust,

kuidas on nõue kujunenud.

Kohus selgitas korduvalt (07.11 ja 12.12.2022. a) hagejale kohustust esitada kohtule tõendid

hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevate asjaolude kohta (kes on algne võlausaldaja,

kuidas on toimunud loovutamised, kohustuse tekkimise aeg, pooled jms).

Olenemata võlatunnistuse olemasolust või puudumisest tuleb kohtul ka käesoleva hagi puhul

täita TsMS §-s 392 sätestatud nõuded, sh välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja

õiguslikud väited (TsMS § 392 lg 1 p 3), millist õigusnormi tuleb asjas kohaldada (TsMS §

438 lg 1), lisaks tuleb kohtul menetlusosalistega arutada asjaolusid ja suhteid vajalikus

ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1).

Hageja esitas 22.12.2022. a kohtule teate nõude loovutamise ja menetluse alustamise kohta.

Esitatud menetlusdokumendi kohaselt oli Rxxxx Kxxxx ja AS Inbank vahel sõlmitud leping

nr L89003683513, mille alusel väljastati kostjale krediit. Nõudeõiguste loovutamise lepingu

alusel loovutas esialgne võlausaldaja kõik viidatud laenulepingust tulenevad nõuded koos

kõrvalnõuetega OÜ-le Aktiva Finants. Põhivõlgnevus on 2011,90 eurot, intress 221,57 eurot,

seisuga 27.01.2022. a viivis 47,30 eurot, kõrvalnõuded 50 eurot, võlgnevus kokku 2330,77

eurot. Võlausaldaja andmeteks on aga märgitud Aktiva Portfolio (Inbank) AS (Inbank AS).

Seega saab esitatud tõendist järeldada, et esialgne võlausaldaja on olnud AS Inbank, kes on

nõude loovutanud OÜ-le Aktiva Finants. Käesoleva hagiavalduse on esitanud AS Aktiva

Portfolio. Esitatud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et need on käesolevas hagiavalduses

esitatud nõude aluseks olevate asjaolude kohta. Ka ei ole hageja tõendanud, et võlatunnistusel

puudus aluskohustus ega ole ka selgitanud võlatunnistuse andmise põhjusi ja eesmärki.

Hageja on 22.12.2022. a kohtule esitanud kostjale saadetud kirjad SMS-id ja muu (lisa 1).

Esitatud andmetest saab järeldada, et kostjale saadetud kirjad (sh SMS-id) puudutavad poolte

vahel 28.02.2022. a sõlmitud maksekokkulepet. Sellist seisukohta kinnitab hageja tegevus

28.02.2022. a, et maksekokkulepe kinnitati. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt

sõlmiti 28.02.2022. a aga just maksekokkulepe nr 263678, mitte nr 250785. Kohtu

veendumust, et saadetud kirjad ei puuduta maksekokkulepet nr 250785, kinnitab ka asjaolu, et

kirjades on läbivalt palutud tasuda osamaksed (50 eurot, 104,42 eurot), mis ei vasta

19.08.2021. a sõlmitud maksekokkuleppe osamaksete suurusele (100 eurot).

Isegi kui lugeda tõendatuks, et AS Inbank on nõude kostja vastu hagejale loovutanud, ei ole

hageja nimetatud asjaolule hagi alusena tuginenud, vaid on korduvalt selgelt märkinud, et

nõuab konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmist. Kuidas on loovutuse

saajalt OÜ Aktiva Finants läinud nõue üle hagejale Aktiva Portfolio, on kohtule teadmata.

15. Lisaks eelpool tuvastatud asjaoludele, et hagiavalduses esitatud nõue erineb maksekäsu

kiirmenetluses esitatud nõudest ning esineb ebaselgus nõude aluskohustuse ja suuruse osas, ei

nähtu kohtule esitatud võlatunnistusest ega ka muudest kohtule esitatud tõenditest, et

võlatunnistuses oleks märgitud kõik VÕS §-s 404 sätestatud andmed, mh ei ole selles

6 (6)

märgitud krediidi kulukuse määra (VÕS § 404 lg 2 p 2, § 4031 lg 1 p 9). Seega on

võlatunnistus VÕS § 408 lg 1 kohaselt tühine. Kohtu hinnangul ei muuda võlatunnistust

kehtivaks ka VÕS § 408 lg 2, kuna kostja ei ole konstitutiivse võlatunnistuse alusel hagejalt

tegelikult raha saanud. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg

1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda

võlatunnistuse alusel võlatunnistusel nimetatud summa ja hageja ei saa nõuda kohustuse

täitmist. Hageja väidetega, et konstitutiivse võlatunnistuse puhul ei pea ta kohtule esitama

ega tõendama muud kui üksnes võlatunnistuse, ei saa nõustuda. Ka hagimenetluses tuleb

vajadusel oma nõude aluseid tõendada, s.h. esitada asjaolud, mille alusel teha kindlaks, kas

tegemist on konstitutiivse või deklaratiive võlatunnistusega. Käesoleval juhul selliseid

asjaolusid esitatud ei ole. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-146-11 (p.10) märkinud, et

abstraktse võlatunnistuse puhul peavad pooled olema väljendanud selget tahet sellise

võlatunnistuse

sõlmimiseks.

Üksnes

võlatunnistuse

nimetamine

konstitutiivseks

võlatunnistusele sellist sisu ei anna. Tahet luua iseseisev kohustus peab tõendama pool, kes

võlatunnistuse konstitutiivsusele tugineb (Riigikohus 3-2-1-125-15 p.13). Tulenevalt

võlatunnistuse liigist (deklaratiivne või konstitutiivne) saab kohus täita poolte ees

selgitamiskohustust. Praegusel juhul kohus seda teha ei saa. Lahendis 3-2-1-146-11 p.10 on

Riigikohus märkinud ka, et konstitutiivses võlatunnistuses märgitud intressi ja viivise kohta

ja nende vähendamiseks saab kostja eitada kohtumenetluses vastuväite. Praeguses olukorras

ei saa kohus ka selle kohta pooltele selgitusi anda.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.

Kohus märgib, et kohus on kirjaga 12.01.2023.a määranud pooltele tähtaja lõppseisukohtade

ja menetluskulude nimekirja esitamiseks, tähtaeg on 25.jaanuar 2023.a. Menetlusdokument

on hagejale AET-i vahendusel kättesaadavaks tehtud 12.01.2023.a. Hageja on esitanud

kohtule lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirja 03.02.2023.a. Kohus on varasemalt

hagejale korduvalt selgitanud talle saadetud e-kirjades (17.08.2022 kohtu e-kiri, 11.11.2022

kohtu e-kiri) TsMS § 3111 lg.5, lg.51 sätteid, mille kohaselt loetakse menetlusdokument kätte

toimetatuks 5 tööpäeva jooksul registrikaardile kantud. Lisaks sellele näeb TsMS § 3141 lg.1,

lg.2 ette, et menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte

toimetatuks kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses enda või oma

esindaja sidevahendi andmed. Käesoleval juhul on menetlusdokument hageja esindajale

AET-i vahendusel kättesaadavaks tehtud 12.01.2023 ja selle kohta saab esindaja samal ajal

automaatse teavituse teate e-postile. Seega tuleb kohtu kiri lugeda hagejale kätte toimetatuks

3 tööpäeva möödumisel saatmisest ehk 17.jaanuaril 2023, mistõttu hageja viimane

menetlusdokument ei ole esitatud tähtaegselt.

Samas ei oma selle menetlusdokumendi sisu asjas tähendust, kuna hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi jätta hagi

rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Samuti ei nähtu asjamaterjalidest, et kostja

oleks menetluskulusid kandnud. Kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik