2-22-15913/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2023, Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr

2-22-15913

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi A.L. ja K.L. vastu ühisvara

jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Renovum OÜ, registrikood 14042462;

lepinguline esindaja I.V.;

Kostja I A.L, isikukood XXX;

Kostja II K.L, isikukood XXX.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Renovum OÜ hagi A.L. ja K.L. vastu ühisvara jagamiseks osaliselt

tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada A.L. ja K.L. ühisomand kinnisasjale asukohaga XXX (registriosa nr

XXX) ja müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras. Tasuda kinnisasja müügist saadava raha arvel kinnisasja

müügiga seotud kulud ning seejärel jagada allesjääv raha A.L. ja K.L. vahel

võrdsetes osades.

3. Jätta Tartu Maakohtu 24.10.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-15913

kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna

jõusse kuni kohtuotsuse täitmiseni.

4. Jätta Renovum OÜ hagi A.L. ja K.L. vastu läbi vaatamata osas, milles Renovum

OÜ palub täita A.L. jäävate rahaliste vahendite arvel Renovum OÜ nõuded A.L.

vastu, mis tulenevad Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusest tsiviilasjas

XXX. 5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta läbivaatamata jäänud nõudega seonduvad menetluskulud hageja

kanda. Rahuldatud nõudega seonduvad menetluskulud jätta solidaarselt

kostjate kanda.

5.2. Mõista A.L. ja K.L. solidaarselt Renovum OÜ kasuks välja menetluskulu 970

eurot (s.o riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot).

5.3. Mõista A.L. ja K.L. solidaarselt Renovum OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud

määras

alates

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada.

Kaja tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-

postiaadress tmktartu.menetlus@kohus.ee). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse

riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht

Kalevi 1, Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast

otsusest välja kirjeldava osa.

PÕHJENDAV OSA

1. Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda

puudutava hagi suhtes võib TsMS § 407 lg 4 kohaselt teha tagaseljaotsuse.

2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale I kätte toimetatud TsMS § 326 lg

1 alusel 11.01.2023 ning kostjale II elektrooniliselt E-toimiku vahendusel 10.11.2022.

Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostjad ei esitanud

tähtaegselt kohtule vastust. Kohus hoiatas kostjaid, et kirjaliku vastuse kohtu poolt

antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses.

3. Sissenõudja võib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara

jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Võlausaldaja võib

perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause järgi nõuda ühisvara jagamist, kui ta

tõendab, et lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks.

4. Hagiavalduse järgi on hagejal kostja I vastu Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX

kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX tulenev nõue 5661,38 eurot, millele lisandub

viivis. Nõude sissenõudmiseks on alustatud täitemenetlus täiteasjas nr XXX.

Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on kohtutäitur Oksana Kutšmei 18.10.2022

kinnitanud, et täiteasjas nr XXX on täitmine kostja I lahusvara arvel võimatu. Võlgnik

ei ole nõudeid vabatahtlikult täitnud, kohtutäituri arestide kaudu ei ole nõude katteks

laekumisi toimunud, võlgnikul puudub realiseeritav lahusvara.

5. Hagejal on seega kostja I vastu täitemenetluses täidetavad nõuded. Kostja I lahusvarast

ei piisa tema vastu täitemenetluses täidetavate nõuete rahuldamiseks. Hageja saab

TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 teise lause järgi seega nõuda kostjate ühisvara jagamist.

6. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjate ühisvara hulka kinnisasi asukohaga XXX,

registriosa nr XXX. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse

kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks

antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb

seega tuvastatuks, et kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXX kuulub kostjate

ühisvara hulka.

7. Kinnistusraamatust nähtuvalt ei ole kostjate ühisvarasse kuuluvale kinnisasjale seatud

hüpoteeki. Kinnisasjal ei lasu ka muid kohustusi, mis mõjutaksid ühisvara jagamist

ning tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada.

8. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (vt

Riigikohtu 26.04.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). PKS § 37 lg 3 järgi

jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes

osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi

jagamise sätete alusel, st ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab

ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara

jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

9. Hageja on esitanud nõude müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud

raha ühisomanike vahel võrdselt. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on

õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta

ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara

jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine

nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate

vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist

jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lg-le 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja

väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva

kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb

jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest

tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha

kostjate vahel võrdsetes osades.

10. Hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel

täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu.

11. Kohus selgitab, et hageja saab TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja

sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist

korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele,

sellisesse täitemenetluse toimingusse ei saa kohus sekkuda ühisvara jagamise nõuet

lahendades (Tartu Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX lahend tsiviilasjas nr XXX, p 6).

Kostja I tekkivale lahusvarale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras kohtutäitur.

12. Kohus märgib, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded

kostja I vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks

PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda

hagiavalduses ka väitnud. Samuti ei ole võimalik hageja nõudeid pidada TsMS § 445

lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et

hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise

nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara ehk ühisvara nõuet

rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud.

13. Nõuded, milles hageja palub kostjale I ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste

vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kostja I vastu, tuleb jätta

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.

14. Tartu Maakohtu 24.10.2022 määrusega käesolevas tsiviilasjas on rahuldatud hageja

hagi tagamise taotlus ja hagi tagamise korras kantud kinnistusraamatu registriossa nr

XXX hageja kasuks eelmärge ja märkus. Hageja ei ole taotlenud tagamise abinõu

tühistamist või asendamist. Kohus on seisukohal, et kohaldatud hagi tagamise abinõu

on vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks ega ole pooltele liigselt koormav. Seega

jätab kohus hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse kuni käesoleva

kohtuotsuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa

ühisvarasse kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel

kinnisasja müügiga seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära.

Kohus jättis ülejäänud nõuded läbivaatamata. Rahuldatud nõuetega seotud

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate

kanda. Läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168

lg 2 alusel hageja kanda.

16. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv

hagiavalduse esitamise eest 420 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamise eest

70 eurot ja esindajatasu kuue tunni eest summas 700 eurot (käibemaksuta).

17. Rahuldatud nõudelt tuleb TsMS § 132 lg 4 p 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi

tasuda riigilõivu 420 eurot. Riigilõiv 420 eurot on seega seotud rahuldatud nõude

esitamisega. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse, seega tuleb ka hagi tagamise

avalduselt tasutud riigilõiv 70 eurot jätta kostjate kanda. Kuna rahuldatud nõude

esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb riigilõiv 490

eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu,

on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud kuus tundi kohtu hinnangul

vajalik ja põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul

põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast neli tundi seotuks

rahuldatud nõude esitamisega ja kaks tundi seotuks nende nõuete esitamisega, mille

kohus jättis läbivaatamata. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa keskmist

sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu

on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud

on seega vajalikud ja põhjendatud 480 euro ulatuses. Kuna rahuldatud nõude

esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb esindajakulu

480 mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kuna läbivaatamata jäetud

nõuetega seotud menetluskulud jäid hageja kanda, jääb läbivaatamata jäänud nõuetega

seotud esindajakulu hageja kanda.

19. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 970 eurot (s.o

riigilõiv 490 eurot ja esindajakulu 480 eurot), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja mõista.

20. Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik