2-23-1720/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

3. veebruar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-1720

Tsiviilasi

R. O. hagi P. P. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. O. ; registrikood XXX; asukoht XXX.

Hageja esindaja: I. V.

e-post XXX

Kostja: P. P. , isikukood XXX; XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta R. O. hagi P. P. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud R. O. kanda.

3. Määrus toimetada hageja esindajale kätte.

4. Hageja võib esitada määruse peale määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

R. O. (hageja) esitas 30. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagi P. P. (kostja)

vastu võla väljamõistmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 1 järgi

isiku

võime

omada

tsiviilmenetlusõigusi

ja

kanda

tsiviilmenetluskohustusi.

Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 2 järgi igal isikul, kellel on õigusvõime

tsiviilõiguse kohaselt. Igal füüsilisel isikul on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 1

järgi õigusvõime. Õigusvõime algab TsÜS § 7 lg 2 järgi inimese elusalt sündimisega ja lõpeb

surmaga.

Kohus

peab

TsMS

§

lg

järgi

kontrollima

menetlusosaliste

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ega saa selle puudumisel lubada isikul menetluses

osaleda. Surnud inimene ei saa tsiviilkohtumenetluses seega õigusi ega kohustusi omada ning

seega ka menetlusosaliseks olla. Kuna surnud inimene ei saa menetlusosaliseks olla, ei saa

surnud inimese vastu ka hagi esitada.

TsMS § 209 lg 1 näeb küll füüsilisest isikust poole surma korral ette füüsilisest isikust poole

üldõigusjärglasele võimaluse menetlusse astumiseks. Nimetatud säte eeldab aga, et

menetlusosaline sureb menetluse ajal, mitte enne seda. Sellele viitavad mh TsMS § 209 lg 1

teine lause, sama paragrahvi lõige 2 ja ka § 353. TsMS §-st 209 ei tulene seega võimalus esitada

surnud inimese vastu hagi.

Kostja suri 10. detsembril 2022, s.o enam kui kuu aega enne hagiavalduse esitamist. Kuna

hageja ei saa surnud kostja vastu hagi esitada, ei ole hagejal võimalik hagiga taotletavat

eesmärki saavutada. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Kui hageja nõue kostja vastu läks kostja pärijatele üle, on hagejal võimalik esitada hagi kostja

pärijate vastu. Selleks tuleb nende isik enne välja selgitada. Kui kostja pärijad ei ole teada, saab

hageja kui kostja võlausaldaja pärimisseaduse § 166 lg 1 järgi esitada notarile notariaalselt

tõestatud avalduse kostja pärimismenetluse algatamiseks.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik