2-22-16272/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-16272

Tsiviilasi

X avaldus täiteasjas nr 025/2011/4599 täitemenetluse

lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Julianus Inkasso OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

(sissenõudja)

Julianus

Inkasso

OÜ

(registrikood 10686553), lepinguline esindaja Anni Kennedy

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde X poolt määruskaebuse menetluses esitatud tõendid (X

7. oktoobri 2022. a avaldused ja kohtutäituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kiri).

2. Võtta asja materjalide juurde Julianus Inkasso OÜ poolt määruskaebuse menetluses

esitatud tõendid (kohtutäituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kiri ja Julianus Inkasso OÜ

25. oktoobri 2022. a e-kiri).

3. Tühistada Harju Maakohtu 14. detsembri 2022. a määrus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 4–6) ja teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud.

4. Rahuldada Julianus Inkasso OÜ määruskaebus osaliselt.

5. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

6. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

7. Lugeda kohtumääruse tervikresolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

7.1. Jätta X avaldus täiteasjas nr 025/2011/4599 täitemenetluse lõpetamiseks

nõude

täitmise

aegumise

tõttu

läbi

vaatamata

seoses

avalduse

tagasivõtmisega.

7.2. Jätta rahuldamata X 3. novembri 2022. a taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

7.3. Jätta rahuldamata X taotlus riigilõivu tagastamiseks.

7.4. Jätta rahuldamata Julianus Inkasso OÜ taotlus määruskaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamiseks.

2 (6)

7.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 28. oktoobril 2022 Harju Maakohtule avalduse täiteasjas

nr 025/2011/4599 täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Koos avaldusega

esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes peatada täiteasja menetlus

kuni avalduse alusel tehtava kohtumääruse jõustumiseni, sh tühistada 15. novembril 2022 kell

11.00 algav elektrooniline enampakkumine.

Avalduse kohaselt algatati sissenõudja Swedbank AS-i 12. detsembri 2011. a. avalduse alusel

avaldaja suhtes täitemenetlus nr 025/2011/4599. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu

20. mai 2011. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-10-48605. Kuivõrd täitedokumendist tuleneva

nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud 10 aastat (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse TsÜS § 157 lg 1), siis on täitedokumendist tulenev nõue aegunud vähemalt

12. detsembril 2021.

2. Harju Maakohus jättis 31. oktoobri 2022. a määrusega avalduse käiguta ja määras tähtaja

avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Sama määrusega jättis maakohus avaldaja

esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

3. Avaldaja esitas 3. novembril 2022 avalduse täpsustuse. Lisaks esitas avaldaja taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, paludes peatada täiteasja menetlus kuni avalduse alusel

tehtava kohtumääruse jõustumiseni, sh tühistada 15. novembril 2022 kell 11.00 algav

elektrooniline enampakkumine.

4. Maakohus jättis 4. novembri 2022. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise

taotluse käiguta ja määras tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Harju

Maakohus võttis 4. novembri 2022. a määrusega avalduse menetlusse.

5. Kohtutäitur edastas 7. novembril 2022 kohtule, avaldajale ja sissenõudjale kohtutäituri

7. novembri 2022. a osaotsuse. Sellega lõpetas kohtutäitur muuhulgas avaldaja suhtes

sissenõudja kasuks väljamõistetud võlanõude täitmise Harju Maakohtu 20. mai 2011. a

kohtulahendi nr 2-10-48605 alusel nõude täitmise aegumisega. Kohtutäitur jätkas

täitemenetlust avaldaja suhtes tasumata otseste täitekulude ja kohtutäituri põhitasu nõudes,

kokku summas 562,57 eurot.

6. Maakohus palus 8. novembril 2022 avaldajal teatada, kas avaldaja jääb esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse juurde. Samuti palus kohus avaldajal teatada, kas esineb alus tsiviilasja

menetluse lõpetamiseks.

7. Avaldaja esitas 10. novembril 2022 vastuse, selgitades, et avalduse esitamine kohtule oli

tingitud sellest, et kohtutäitur keeldus täitemenetluse peatamisest. Kohtutäitur selgitas

kokkuvõtvalt, et täitemenetluse peatamise aluseks saab olla vaid kohtulahend (määrus) hagi

tagamise korras. Kuna enampakkumine pidi toimuma 15. novembril 2022, siis oli avaldaja

sunnitud esitama täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 alusel avalduse kohtule ja taotlema

esialgse õiguskaitse kohaldamist.

3 (6)

Avaldaja tasus 8. novembril 2022 kohtutäituri osaotsusega nõutud kohtutäituri tasud. Pärast

seda edastas kohtutäitur avaldajale 8. novembri 2022. a õiendi enampakkumise tühistamise

kohta. Lisaks selgitas kohtutäituri abi, et menetluse lõpetamise vormistamiseks kulub veel

täiendav aeg, kuna on vaja maha võtta kinnistule seatud arest ja teostada muid toiminguid.

Kuna avaldajal puudus selgus ja õiguskindlus, kas sissenõudja osaotsuse vaidlustab, siis palus

avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine edasi lükata.

8. Sissenõudja esitas 23. novembril 2022 vastuse avaldusele, paludes jätta avaldus

rahuldamata või läbi vaatamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudja selgitas, et

sissenõudjale teadaolevalt on kohtutäitur täitemenetluse täitmise aegumise tõttu 7. novembril

2022 lõpetanud. Kuna ka täitekulud on tasutud, tühistas kohtutäitur 8. novembril 2022 täiteasjas

enampakkumise. Seega on avalduse aluseks olevad asjaolud ära langenud.

9. Avaldaja esitas 5. detsembril 2022 seisukoha, milles teatas, et võtab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 alusel avalduse tagasi ja palub kohtul menetlus lõpetada.

Menetluskulud palus avaldaja jätta sissenõudja kanda. Avaldaja hinnangul ei oleks õiglane jätta

puudutatud isiku menetluskulusid avaldaja kanda. Kohtutäitur ega sissenõudja ei teavitanud

avaldajat sellest, et sissenõudja oli nõus täitemenetluse lõpetamisega.

Esimese astme kohtu määrus

10. Harju Maakohus jättis 14. detsembri 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

läbi vaatamata. Maakohus jättis avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata, samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks.

Menetluskulud jättis maakohus sissenõudja kanda ning mõistis sissenõudjalt avaldaja kasuks

menetluskuludena välja 170 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus seoses avalduse tagasivõtmisega jätta

TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kohus lõpetab asja menetluse, puudub

vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mistõttu jättis kohus vastava taotluse rahuldamata.

Kuivõrd kohus jätab avalduse läbi vaatamata tulenevalt asjaolust, et avaldaja on avalduse tagasi

võtnud, puudub alus riigilõivu tagastamiseks.

Maakohus viitas TsMS § 168 lg-le 5, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud. Avaldaja selgitustest nähtuvalt oli avalduse esitamine kohtule tingitud

kohtutäituri ja sissenõudja tegevusest, sest 7. oktoobril 2022 avaldaja poolt analoogse avalduse

esitamise järgselt kohtutäiturile, ei peatanud kohtutäitur menetlust ega tühistanud välja

kuulutatud enampakkumist, mistõttu oli avaldaja sunnitud esitama avalduse kohtule. Kuivõrd

avalduse tagasivõtmine oli tingitud asjaolust, et kohtutäitur peale avalduse kohtule esitamist

täitemenetluse siiski lõpetas, siis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

11. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles

maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda ja mõistis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja

menetluskulud 170 eurot. Sissenõudja palus tühistatud osas teha uue määruse, millega jätta

menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud 60

eurot. Menetluskulud palus sissenõudja jätta avaldaja kanda. Ka palus sissenõudja

määruskaebuse rahuldamise korral tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70

eurot.

Sissenõudja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt avalduse esitamine kohtule oli

tingitud kohtutäituri ja sissenõudja tegevusest. Avaldaja esitas kohtutäiturile avalduse

täitemenetluses aegumise kohaldamiseks 7. oktoobril 2022. Sissenõudja vastas 25. oktoobril

4 (6)

2022 kohtutäiturile, et on nõus aegumise kohaldamisega. Sissenõudjale ei olnud teada, et

avaldaja oleks täitemenetluse peatamist taotlenud. Kohtutäitur tegi otsuse aegumise

kohaldamiseks 7. novembril 2022. Seega on kohtutäitur teinud kõik toimingud TMS § 50¹ lg-

s 3 sätestatud tähtaja jooksul ning avaldajal puudus vajadus 28. oktoobril 2022 avaldusega

kohtusse pöörduda. Kuivõrd täiteasjas pidi enampakkumine toimuma 15. novembril 2022, siis

arvestades TMS § 50¹ lg-s 3 sätestatud tähtaega, tulnuks kohtutäituril avaldaja avaldus

lahendada enne enampakkumise toimumist. Ka on väär avaldaja seisukoht, et 7. novembri

2022. a kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsusega ei lõpetatud täitemenetlust.

Maakohus on vääralt jätnud TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud sissenõudja kanda,

seonduvalt väitega et avaldaja nõue on pärast avalduse esitamist rahuldatud. Sissenõudja on

kohtutäiturile andnud nõusoleku aegumise kohaldamiseks juba 25. oktoobril 2022 ehk enne

avaldaja avalduse kohtule esitamist. Seega ei ole sissenõudja oma käitumisega andnud põhjust

avalduse esitamiseks kohtule ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta avaldaja

kanda. Avaldaja ei oodanud ära seaduses sätestatud tähtaega, mille jooksul oli kohtutäituril

õigus avaldaja aegumise avaldust lahendada, vaid esitas paralleelselt avalduse kohtule. Sellega

tekitas avaldaja ise endale põhjendamatult kulusid.

12. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu.

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud sissenõudja kanda

ja määras need rahaliselt kindlaks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 4–6). Ringkonnakohus

saab selles osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse,

millega jätab maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

15. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Sissenõudja vaidlustab maakohtu määrust

üksnes menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud avalduse läbi vaatamata jätmise ja riigilõivu tagastamise taotluste rahuldamata

jätmise osas. Selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus

TsMS § 463 lg-ga 2) alusel jõustunud.

16. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja ja sissenõudja poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid.

17. Vastuses määruskaebusele leiab avaldaja, et määruskaebuse lubatavuse üle otsustamisel

tuleb lähtuda TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud välja mõistetud menetluskulude rahalise piiriga.

Kolleegium avaldajaga ei nõustu.

TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks

määrati.

TsMS § 178 lg 2 sätestab, et

menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Kolleegium märgib, et olukorras, kus menetlusosaline vaidlustab menetlust lõpetava

määruse menetluskulude jaotamise osas, ei kohaldata TsMS § 178 lg-st 2 tulenevat rahalist piiri

(vt Johanson, S. ja Volens, U. TsMS § 178, komm 3.2, alapunkt b. – Kõve, V jt. (koost).

5 (6)

Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017).

Kolleegium märgib, et avaldaja viide Riigikohtu praktikale (tsiviilkolleegiumi 19. jaanuari

2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-14547/20, p 13) ei ole praeguses asjas kohaldatav, sest selles

käsitatakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimust

TsMS § 637 lg 2¹ alusel. Samuti ei ole menetluskulude jaotuse vaidlustamisel seaduses lünka,

mida tuleb analoogia korras tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 4 järgi ületada.

18. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Maakohus leidis, et kuna

avalduse tagasivõtmine on tingitud asjaolust, et kohtutäitur pärast avalduse kohtule esitamist

täitemenetluse siiski lõpetas, siis on põhjendatud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud

sissenõudja kanda.

TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja

on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Iseenesest on õige, et TsMS § 168 regulatsiooni on võimalik asjakohases ulatuses kohaldada ka

hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul (vt nt Riigikohtu 4. juuni

2021. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-12, p 14; Riigikohtu 20. oktoobri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11.). Kolleegiumi hinnangul on aga praegusel juhul tegemist

sellise hagita asjaga, kus hagimenetluse kulujaotuse reeglite ülekandmine hagita menetlusele ei

too kaasa õiglast tulemust.

19. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist TsMS § 168 lg 5 sätestatud

olukorraga, s.t olukorraga, kus sissenõudja oleks avaldaja nõude rahuldanud pärast seda, kui

avaldaja pöördus kohtusse. Kohaldades TsMS § 168 lg-t 5, on maakohus samastanud

kohtutäituri ja sissenõudja tegevuse, mis ei ole sissenõudja suhtes õiglane. TMS § 481 lg 1

kohaselt on küll nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise üheks eelduseks see,

et sissenõudja ei vaidle täitemenetluse lõpetamisele vastu, kuid asja materjalidest nähtuvalt on

sissenõudja 25. oktoobri 2022. a e-kirjas kohtutäiturile teada andnud, et ta nõustub aegumise

kohaldamisega. Seega andis sissenõudja nõusoleku juba enne seda, kui avaldaja 28. oktoobri

2022. a avaldusega kohtusse pöördus.

Seejuures ei ole hagimenetluse kulujaotuse reeglite ülekandmine hagita menetlusele tihtipeale

võimalik või otstarbekas ainuüksi põhjusel, et puuduvad pooltega võrreldavad menetlusosalised

ja pole võimalik sedavõrd selgelt eristada n-ö võitjat ja kaotajat (vt ka Riigikohtu 31. mai

2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 17). Kuigi avaldaja ja sissenõudja on praeguses

menetluses võrreldavad hagimenetluse pooltega, siis arvestades menetluse asjaolusid, ei ole

võimalik selgelt eristada, kelle kasuks on menetlust lõpetav määrus tehtud.

20. Kuivõrd asjas ei saanud menetluskulude jaotamisel lähtuda hagimenetluse menetluskulude

regulatsioonist, tuli maakohtul menetluskulude jaotamisel kohaldada TsMS §-s 172 sätestatud

hagita menetluse menetluskulude regulatsiooni.

TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis annab sama lõike teine lause

kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades jätta menetluskulud

täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte

(vt Riigikohtu 11. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1

võimaldab nt arvestada hagita menetluse osaliste menetluses osalemise ulatust, aga ka kohtusse

pöördumise põhjendatust ja avalduse rahuldamise ulatust (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-13, p 13; Riigikohtu 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-1-17, p 21.).

6 (6)

21. Ringkonnakohus peab õiglaseks jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium põhjendab seda alljärgnevalt.

21.1. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et avalduse esitamine kohtule ei olnud

tingitud sissenõudja tegevusest. Määrusekaebusele lisatud kohtutäituri abi 19. oktoobri 2022. a

e-kirjast sissenõudjale nähtub, et sissenõudjale edastati vaid avaldaja 7. oktoobri 2022. a

avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Seega ei olnud sissenõudja

teadlik, et avaldaja on kohtutäiturile esitanud ka avalduse täitemenetluse peatamiseks ega ka

sellest, et kohtutäitur selle 19. oktoobril 2022 rahuldamata jättis. Veelgi enam, sissenõudja on

25. oktoobri 2022. a e-kirjas, s.o enne avaldaja poolt avalduse kohtule esitamist, kohtutäiturile

teada andnud, et ta nõustub aegumise kohaldamisega. Eelnevast tulenevalt ei saanud

sissenõudja tegevus kuidagi põhjustada vajadust avaldajal kohtusse pöörduda, mistõttu ei ole

õiglane jätta menetluskulusid sissenõudja kanda.

21.2. Samas leiab kolleegium, et avaldaja ei pöördunud kohtusse pahatahtlikult. Ka asjaolu, et

avaldaja kohtusse pöördumise ajaks ei olnud kohtutäiturile avalduse lahendamiseks TMS § 501

lg-st 3 tulenev tähtaeg möödunud, ei viita avaldaja pahatahtlikkusele. Avaldaja on selgitanud,

et ta pöördus kohtusse ajendatuna kohtutäituri abi 19. oktoobri 2022. a e-kirjast, kus

kohtutäituri abi andis teada, et kohtutäitur jättis avaldaja avalduse täitemenetluse peatamiseks

rahuldamata ning selgitas, et avaldaja saab taotleda hagi tagamise korras kohtu kaudu

täitemenetluse peatamist. On usutav, et olukorras, kus avaldajal puudus teadmine, millise

otsustuse teeb kohtutäitur avaldaja teise avalduse osas (s.o avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

nõude täitmise aegumise tõttu), pidas ta vajalikuks pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

Seejuures ei olnud avaldajale kohtule avalduse esitamise ajaks, s.o 28. oktoobriks 2022. a, teada

asjaolu, et sissenõudja on 25. oktoobril 2022 juba andnud nõusoleku aegumise kohaldamiseks.

Eelnevast tulenevalt ei ole õiglane jätta menetluskulusid ka avaldaja kanda.

21.3. Täiendavalt märgib kolleegium, et menetluskulude jaotuse määramise otsustamisel ei

oma tähtsus, et avaldaja oleks saanud juba alates 13. detsembrist 2021 esitada kohtutäiturile

avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (nõude täitmise aegumise tõttu) esitada. TMS-st ei tulene

võlgnikule sellist kohustust, vaid avalduse esitamine on võlgniku õigus. Ka on avaldaja

selgitanud, et ta ei olnud varem teadlik, et vastavad TMS sätted jõustusid 1. aprillil 2021.

Samuti ei oma tähtsust, kas kohtutäitur lõpetas täitemenetluse 7. novembri 2022. a osaotsusega

või 23. novembri 2022. a otsusega.

22. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Kuna määruskaebuse menetlemise kulud jäävad poolte endi kanda, jätab ringkonnakohus

rahuldamata ka sissenõudja taotluse määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 70

eurot tagastamiseks.

23. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)