3-22-2653/33 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2023, Tallinn

Haldusasja number 3-22-2653 Haldusasi

AllSpark OÜ kaebus AS-i Eesti Raudtee

riigihankes

„Sidekaablite remondi ja hoolduse raamleping 2022-2025“

(viitenumber 255223) AllSpark OÜ kõrvaldamise ja AS-i Connecto

Eesti pakkumuse tagasi lükkamise otsuste ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 07.12.2022

otsuse vaidlustusasjas nr

145-22/255223 tühistamisnõudes

Menetlusosalised Kaebaja AllSpark OÜ (registrikood 12989482), volitatud esindaja v.adv

Kristina Uuetoa-Tepper

Vastustaja Aktsiaselts

Eesti Raudtee

(registrikood

11575838), volitatud esindaja v.adv Erki Fels

Kolmas isik AS Connecto Eesti (registrikood 10722319),

seaduslik esindaja juhatuse liige Aivar Hein

Asja läbivaatamine

Istungil 10.01.2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta AllSpark OÜ kaebus rahuldamata.

2. Mõista AllSpark OÜ-lt Aktsiaselts Eesti Raudtee kasuks välja menetluskulud summas

9680 eurot (ilma käibemaksuta).

3. Mõista AllSpark OÜ-lt AS Connecto Eesti kasuks välja menetluskulud summas 950

eurot (ilma käibemaksuta).

4. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.02.2023 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

3-22-2653

2(19)

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb

sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Eesti Raudtee (hankija) avaldas 27.09.2022 riigihangete registri

lihthankena läbiviidava riigihanke „Sidekaablite remondi ja hoolduse raamleping 2022-2025“

(viitenumber 255223) hanketeate (HT). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse

AllSpark OÜ ja AS Connecto Eesti.

2. Hankija kõrvaldas 01.11.2022 otsusega menetlusest AllSpark OÜ, kvalifitseeris AS-i

Connecto Eesti ja lükkas AS-i Connecto Eesti pakkumuse tagasi.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) laekus 07.11.2022 AllSpark OÜ

vaidlustus, milles taotleti hankija 01.11.2022 otsuste kehtetuks tunnistamist osas, millega

kõrvaldati hankest AllSpark OÜ ning lükati tagasi AS-i Connecto Eesti pakkumus.

4. VAKO 07.12.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 145-22/255223 jäeti AllSpark OÜ

vaidlustus rahuldamata (resolutsiooni p 1), mõisteti AllSpark OÜ-lt hankija kasuks välja

lepingulise esindaja kulud summas 5000 eurot ilma käibemaksuta (resolutsiooni p 2) ning jäeti

AllSpark OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda (resolutsiooni p 3).

Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

Pakkumise kutse dokumentide (PKD) p 4.2 kohaselt on hanke menetluses kõrvaldamise alused

ja pakkuja kvalifitseerimise tingimused sätestatud HDs. Riigihanke alusdokumendis (HD)

„Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused“ on mh sõnastatud järgnev: „Hankija

võib menetlusest kõrvaldada pakkuja: /…/ 7) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt

sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise

tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või

makstud leppetrahvi.“ PKD p 4.3 kohaselt kohaldab hankija kõrvaldamise aluste kontrollimisel

riigihangete seaduse (RHS) § 95 asjakohaseid sätteid. Seega on hankija lihthankemenetlusse

üle võtnud RHS § 95 lg 4 p 8 (RHS § 125 lg 2).

Hankija on kõrvaldanud vaidlustaja hankest riigihanke (viitenumber 224087) tulemusel

sõlmitud hankelepingu (edaspidi Hankeleping) rikkumise tõttu, kusjuures juhindudes RHS § 83

lg-st 71 on riigihangete registrisse hankelepingu rikkumise kohta märgitud järgnev:

„Rikkumine: Maksti leppetrahvi. Rikkumiste selgitus: Töövõtja rikkus korduvalt ja oluliselt

lepingu olulisi tingimusi nii lisatähtaegade ületamisega (13 korral kokku 1538 päeva, millest

pikem tähtaja ületus oli 198 päeva ja lühem 21 päeva), kui ka „akende“ kasutamata jätmisest

ette teavitamata jätmisega (töövõtja ei kasutanud 4 korral tööde teostamiseks tellitud

liikluskatkestust).“ Leppetrahvi nõudeid kohtus vaidlustatud ei ole.

Pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel peavad olema

üheaegselt täidetud järgmised tingimused: 1) pakkuja peab olema rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepingu või hankelepingute olulist nõuet; 2) hankelepingut või hankelepinguid peab

olema rikutud oluliselt või pidevalt ning 3) rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping

üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi. Hankija otsusest

nähtuvalt on formaalne koosseis täidetud sellega, et hankija on: 1) pidanud olulisteks

3-22-2653

3(19)

Hankelepingu tingimusteks tööde etappide vahetähtaegade täitmise (täiendavaid) tähtaegu ja

„akende“ kasutamata jätmisest teavitamist; 2) nõudnud nende rikkumiste eest leppetrahvi ja

leppetrahv on makstud (tähtaegade ületamise korral on vaidlustaja tasunud kompromissiga

kokkulepitud summa ja „akende“ kasutamata jätmise korral on hankija nõude tasaarveldanud

tasumisele kuuluva tasu arvelt); 3) heitnud ette nii Hankelepingu rikkumiste olulisust kui ka

korduvust.

Hankija ei pidanud küsima enne kõrvaldamise otsuse tegemist vaidlustajalt selgitusi. Selgituste

küsimise eesmärk on saada infot, mis on hankijale otsuse tegemiseks vajalik, kuid ei ole ega

saa olla talle teada. Praegusel juhul oli hankija ise Hankelepingu pool, sh oli hankija see isik,

kes Hankelepingu täitmist kontrollis, tähtaegade pikendamise ja „akende“ kasutamise taotlusi

menetles ning leppetrahve kohaldas. Hankelepingu pooled on Hankelepingu täitmise käigus

vähetanud kümneid kirju. Seetõttu oli hankijal kaalutlusõiguse teostamiseks vajalik teave

olemas, sh oli talle teada vaidlustaja seisukoht nendes küsimustes. Riigihangete registrist nähtuv

teave (täidetud ja täitmisel olevad hankelepingud) oli hankijale otsuse tegemisel kättesaadav.

Samas ei sõltu kõrvaldamise otsuse õiguspärasus sellest, kas hankija on andnud hinnangu

vaidlustaja tegevusele teiste hankijatega sõlmitud hankelepingute täitmisel, mida vaidlustaja ei

ole rikkunud. RHS § 95 lg 5 p 8 kohaldamine ei eelda, et rikutud peaks olema analoogset (ehk

olemuslikult sama) hankelepingut. Seetõttu puudub alus väita, et kui vaidlustaja oleks neid

asjaolusid hankijale enne kõrvaldamise otsuse tegemist selgitanud, siis oleks vaidlustaja

usaldusväärsus olnud hankijale tõendatud ja vaidlustajat ei oleks hankest kõrvaldatud.

Kuigi hankija on tuginenud kõrvaldamise otsuses kahele Hankelepingu rikkumisele (täiendavad

vahetähtajad (lisatähtajad) ja „aknad“) ja nende rikkumiste korduvusele, piisab otsuse

õiguspärasuse kontrollimiseks ühe rikkumise korduvast esinemisest juhul, kui hankija ei ole

teinud vastavate asjaoludega seonduvalt kaalutlusviga.

Kontrollides korduvate rikkumiste toimepanemise fakti (vahetähtaegade, sh lisatähtaegade

korduvat ületamist) vaidlustaja poolt on VAKO veendunud, et hankija otsuses nimetatud pidev

Hankelepingu lisatähtaegade ületamine on ka tegelikult aset leidnud (vt Riigikohtu 25.02.2022

otsus nr 3-21-1733, p 17). Tööde etappide vahetähtaegade rikkumise eest vastutab vaidlustaja.

Hankija kohaldas leppetrahve vaidlustajale 19.10.2021 antud lisatähtaegade, mida VAKO ei

pea iseenesest ebamõistlikeks, ületamise eest, mitte varasemate vahetähtaegade ületamise eest.

Seetõttu ei oma asja lahendamisel ka sisulist tähendust varem esitatud vahetähtaegade

pikendamise taotlustega seotud asjaolud – hankija antud lisatähtaeg kontaktliini ehitustöödeks

oli vaidlustajale antud ajal, kui vaidlustaja oli juba hankelepingu järgsete tööde teostamisega

kõikides tööde etappides mahajäämuses.

Kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on hankija tuvastanud lisatähtaegade ületamisega seonduvalt

nii Hankelepingu rikkumise olulisuse kui ka korduvuse. Rohkem kui üks rikkumine näitab

rikkumiste korduvust ja täidab RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu ning asja lahendamiseks pole vaja

täiendavalt välja selgitada, kas lisatähtaegu rikuti oluliselt. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles,

et lisatähtaegadest ei ole kinni peetud. Samuti ei nähtu hankija 16.08.2022 kirjast nr 14-2/30212,

et kompromisslepingu esemeks oleks ka nõustumine vaidlustaja pakutud lisatähtaegade

rikkumise arvestusega. Kompromisslepingu esemeks ei ole kunagi olnud asjaolu, et hankija

loobuks igasugustest lisatähtaegade rikkumisega seotud nõuetest. Kõrvaldamise otsuse

tegemiseks vajalik koosseis on täidetud. Vaidlust ei ole selles, et leppetrahvi maksti

lisatähtaegade rikkumiste tulemusena. Leppetrahvi suurus või suhe lepingu kogumaksumusse

ei oma sätte koosseisu täitmiseks tähtsust. Hankija on asjakohaselt pidanud hankelepingus

sätestatud tähtaegu, sh vahetähtaegu hankelepingu olulisteks nõueteks.

Kui vaidlustaja on esitanud pakkumuse ja selle alusel sõlminud hankelepingu, mis ei vasta

vaidlustaja tegelikele võimetele ning ta ei suuda hankelepingut nõuetekohaselt täita, mõjutab

3-22-2653

4(19)

see pakkuja usaldusväärsust järgmiste lepingute täitmisel. Hankija on vaidlustaja kõrvaldamise

otsuses sedastanud, et hankija jaoks on vaidlustajat tundes tõenäoline, et samalaadsed

rikkumised hakkavad korduma ka hanke lepingu täitmisel. VAKO nõustub, et hankijal võis

Hankelepingu rikkumisest tulenevalt tekkida põhjendatud kahtlus ettevõtja usaldusväärsuses.

Seega on hankija otsus vaidlustaja kõrvaldamise kohta õige, kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 8

ning selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.

Kuna VAKO vaidlustaja kõrvaldamise otsust kehtetuks ei tunnista, siis ei ole vaidlustaja

eesmärk menetluses saavutatav ning puudub alus kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkamise

otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

5. AllSpark OÜ esitas 19.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse AS-i Eesti Raudtee

riigihankes „Sidekaablite remondi ja hoolduse raamleping 2022-2025“ (viitenumber

255223) AllSpark OÜ kõrvaldamise ja AS-i Connecto Eesti pakkumuse tagasi lükkamise

otsuste ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.12.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 145-

22/255223 tühistamisnõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et hankija 01.11.2022 otsus kaebaja hankest kõrvaldamise kohta on

õigusvastane ning seetõttu on õigusvastane ka hankija otsus kõigi pakkumuste

tagasilükkamise kohta.

6.1.

Kõik RHS-i sätted, sh § 95 lg 4 p 8, on kantud RHS-i §-s 3 sätestatud riigihangete

üldpõhimõtetest, mille kohaselt peab olema hangetes tagatud konkurents, mis omakorda tagab

selle, et hankija vahendite kasutamine toimub säästlikult ja otstarbekalt. Pakkuja sobivus on

välistatud, kui esinevad RHS-s sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused. Hankija ei või

seada pakkujatele hankes osalemiseks põhjendamatuid piiranguid (liiga kõrgeid, asjasse

puutumatuid kvalifitseerimistingimusi). Pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldamise otsus

peab olema proportsionaalne.

6.2.

Hankija tugines kaebaja hankest kõrvaldamise otsuses hankes (viitenumber 224087)

sõlmitud Hankelepingus nii lisatähtaegade ületamisele (rikkumine 1) kui ka „akende“

kasutamata jätmisest ette teavitamata jätmisele (töövõtja ei kasutanud 4 korral tööde

teostamiseks tellitud liikluskatkestust; rikkumine 2). Väidetava 4 rikkumise (rikkumise 2) eest

nõudis hankija kaebajalt leppetrahvi 8000 eurot, mis oli oluliselt suurem kui lisatähtaegade

ületamise (ehk rikkumise 1) eest tasutud leppetrahv 5884,20 eurot. Kaebaja ei nõustunud

leppetrahvi tasuma.

6.3.

VAKO jättis rikkumise 2 täielikult käsitlemata (vt VAKO otsuse p-d 9.4 ja 9.9). Kui

kohus tuvastab, et Hankelepingu täitmisel enam kui 100-st „aknast“ 4 „akna“ mittekasutamisest

3 päeva ette teatamise tähtaja mittejärgimine ei ole käsitletav Hankelepingu olulise tingimuse

olulise ja pideva rikkumisena (nagu hankija on võtnud aluseks kõrvaldamise otsuse põhjenduste

kohaselt), siis on hankija RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamise lähtunud lubamatult rikkumisest 2.

Kui rikkumisest 2 lähtumine oli lubamatu, siis tuleb vaidlusalune kõrvaldamise otsus tühistada.

Kaalutlusotsuse põhjendusi ei saa kohtumenetluses muuta. Hankija põhjendas ka vastuses

vaidlustusele, et peab rikkumist 2 kaebaja poolt oluliseks ja pidevaks lepingurikkumiseks.

6.4.

Tähtsust ei oma tähtajad, millele hankija ei ole kõrvaldamise otsuse tegemisel tuginenud

ning mille eest ei ole määratud ka leppetrahvi (vt võlaõigusseadus (VÕS) § 114). VAKO otsus

on vastuoluline. VAKO otsuse punktides 9.5.2.-9.5.3. on leitud, et vahetähtajad, millele hankija

ei ole kõrvaldamisel tuginenud, sh mille eest tellija ei ole määranud leppetrahve, ei oma

käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Samas analüüsib VAKO just neid vahetähtaegu

(eelprojekti koostamine ja kooskõlastamine, ehitusloa hankimine ning tööprojekti koostamine

3-22-2653

5(19)

ja kooskõlastamine), asub seisukohale, et töövõtja vastutab nende ületamise eest ning just

seetõttu on põhjendatud ka töövõtja hankemenetlusest kõrvaldamine (vt VAKO otsuse p-d

9.5.2.-9.5.2.4.). Kaebaja taotles ammu enne kõnealuste vahetähtaegade saabumist nende

pikendamist (vt kaebuse lisa 5). Hankija ei määranud 19.10.2021 kirja ega ühegi muu kirjaga

täiendavat

tähtaega

etappidele

NoBo

vastavushindamine,

kasutusluba,

teostusdokumentatsioon. VAKO otsus sisaldab täiesti asjasse puutumatult viidet hankelepingu

lõpptähtajale (vt otsuse p 9.5.3), samuti käsitlust hankelepingu muutmise lubatavusest (RHS §

123).

6.5.

VAKO otsus on sisuliselt arusaamatu ja põhjendamatu. VAKO on asunud seisukohale,

et eelnevate vahetähtaegade (eelprojekti koostamine ja kooskõlastamine (sh vajalikud

uuringud), ehitusloa hankimine ning tööprojekti koostamine ja kooskõlastamine) „rikkumises

veendumine on oluline sellepärast, et töid teostatakse etapiviisiliselt ja juba esimeste

vaheetappide tähtaegade rikkumine mõjutab järgmiste vahetähtaegade järgimist“ (vt VAKO

otsuse p 9.5.2). Samas töövõtja ei ole väitnud, et kõrvaldamise otsuse tegemisel aluseks võetud

(pikendatud) vahetähtaegade ületamise põhjustasid varasemate vahetähtaegade ületamised.

Tegemist on meelevaldse järeldusega. VAKO ei ole käsitlenud ühtegi asjaolu, millega hankija

põhjendas rikkumise 1 koosseisu kuulunud vahetähtaegade järgimise võimatust kaebajast

sõltumatuna. VAKO ei ole võtnud aluseks asjakohaseid lepingu tingimusi ja VÕS sätteid,

hindamaks, kas lepingut on rikutud või mitte. Ekslik on VAKO seisukoht, et mingite varasemate

vahetähtaegade rikkumised võtavad töövõtjalt õiguse sellele, et järgnevaid vahetähtaegu

pikendatakse mõistliku aja võrra (vt VAKO otsus, p 9.5.3). Ebaõige on VAKO seisukoht, et

rikutud on VÕS § 114 lg-t 1.

6.6.

VAKO jättis sisuliselt hindamata, millises ulatuses oli kaebaja vastutav kõrvaldamise

otsuse tegemisel aluseks võetud vahetähtaegade rikkumise eest. Hindamisel, kas rikutud on

lepingu olulist tingimust ning kas seda on rikutud oluliselt, omab tähtsust viivituses olnud

tööosa maksumus. Asjas on tõendatud, et viivituses olnud tööde maksumus oli üksnes 9430

eurot (ilma km-ta) (vt vaidlustuse p 25). Rikkumise 1 vahetähtaegade järgimist takistasid

kaebajast sõltumatud asjaolud. Ehitustööde valmimist takistasid kõrvaltöötvõtjad ning

telegrammide tühistamised. NoBo sertifikaadi esitamisega hilinemise eest leppetrahvi

arvestamine on selgelt alusetu. Lõplike kasutuslubade väljastamine viibis TTJA

põhjendamatute nõuete ja tellija kooskõlastuste viibimise tõttu. Vahetähtaegadega seotud tööde

etappide valmimist takistasid tellijast tulenevad asjaolud. Teostusdokumentatsiooni

väljastamise etapi vahetähtaegade ületamine on tulenenud tellijast.

6.7.

Hinnates vahetähtaegade rikkumise ja sellele tugineva leppetrahvinõudega seoses

sõlmitud kompromissi, on VAKO kohaldanud vääralt materiaalõigust (vt VÕS § 8, § 9 lg 1, §

21 lg 1, § 162; TsÜS § 75 lg 1). VAKO otsus on kompromissi sisu osas ka vastuoluline (vt

VAKO otsuse p-d 9.6.3.2.-9.6.3.3.). Ei ole võimalik, et kompromiss kehtib üheaegselt selle

poolte jaoks erineva sisuga (hankija jaoks ei ole kompromissist tulenevalt viivituste hulk ja

kestvused vaieldamatud, kaebaja jaoks aga on).

6.8.

Hankija poolt viidatud päevade arvu aluseks võetud viisil „kokkuarvutus“ on sisuliselt

vale ning selle eesmärgiks on tekitada kuntslikult mulje nagu oleks viivitusi olnud väga suurel

arvul ning viivitused väga pikad. Hankija arvutuste täielikku meelevaldsust kinnitab asjaolu, et

hankeleping sõlmiti 30.09.2020 ning eRHR-i järgi lõppes täitmine 30.10.2022. Seega kestis

hankeleping kokku 2 aastat ja 1 kuu. Hankija väidete kohaselt ületati vahetähtaegu 1538 päeva,

s.o 4 aasta ja 2 kuu võrra. Hindamaks, millisel määral on tegelikult kaebaja lepingut rikkunud,

on põhjendatud eeskätt vaadelda kasutusloa vahetähtaja ületamise määra, milleks on

maksimaalselt 55 päeva (kasutusluba Tehnika-Endla lõigus, teistele lõikudele olid kasutusload

saadud väiksema viivitusega, vastavalt 25, 32 ja 35 päeva hiljem). Isegi kui vaadelda

3-22-2653

6(19)

ehitustööde vahetähtaega eraldiseisvana kasutusloa vahetähtajast, on ehitustööde vahetähtaja

ületamise määr maksimaalselt 43 päeva. Kaebaja põhjendas 01.08.2022 kirjas mh, et ehitustööd

olid lõpetatud hiljemalt 11.12.2021 (mitte 17.05.2022), kuivõrd alates 12.12.2021 olid

ehitustööde objektiks olevad raudteelõigud liiklusele avatud ja kasutuses.

6.9.

VAKO jättis täielikult vastamata kaebaja väitele, et vahetähtaegade ületamise „arvukus“

tuleneb hankelepingu objektiks olnud tööde kunstlikust jaotamisest 4-ks erinevaks lõiguks, aga

samuti, et viivitused eelmises etapis kandusid automaatselt edasi järgmistesse etappidesse. Väär

on VAKO seisukoht, et igasugune tähtaja rikkumine tuleb lugeda oluliseks lepingurikkumiseks

(vt Riigikohtu lahend nr 3-21-1733, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus nr 3-2080,

p 24).

6.10. Kaebaja ei nõustu VAKO seisukohaga, et kohaldatud leppetrahvi suurus ei oma üldse

tähtsust (vt VAKO otsus, p 9.7.2). Leppetrahvi summa peegeldab rikkumise olulisust (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsus nr 3-22-803, p 23). Rikkumisega 2 seotud

leppetrahvi ei ole arvestatud ning rikkumisega 1 seotud leppetrahv on 5884.20 eurot, mis on

vähem kui 0,5% hankelepingu maksumusest (5884,20/1 289 119,58).

6.11. Kõrvaldamise otsus on ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2019

otsus nr 3-19-1000, p 9). Kaebaja on täitnud perioodil 27.09.2022-27.03.2019 kokku 24

lepingut (2020. a 2 hankelepingut, sh vaidlusalune hankeleping; 2011. a 11 hankelepingut;

2022.a 12 hankelepingut), mille puhul rikkumise märge on ainult vaidlusaluse hankelepingu

osas. Kaebaja on osutanud ning osutab jätkuvalt kõnesoleva hanke objektiga sarnast teenust,

üle terve Eesti ja seda praegusest hankest kordades suuremates mahtudes. Hankija ei ole

väitnud, et kõrvaldamise otsuse tegemisel kaalus neid asjaolusid. Ebaõige on VAKO seisukoht,

et RHS § 95 lg 4 p 8 rakendamisel ei oma tähtsust see, kas rikutud on analoogset lepingut (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2021 otsus nr 3-20-2336, p 17.2). Käesoleva hanke tulemusena

sõlmitava lepingu järgsed kohustused on võrreldamatud rikutud hankelepinguga.

6.12. VAKO jättis tähelepanuta olulised asjaolud. „Akende“ leppetrahvi nõude esitas hankija

17.09.2021. Samas pidas hankija kaebajat jätkuvalt usaldusväärseks lepingupartneriks,

sõlmides 01.04.2022 lepingu hankes viitenumbriga nr 246193. Ka pärast vahetähtaegade

rikkumisega seotud leppetrahvinõude esitamist 14.07.2022 pidas hankija kaebajat jätkuvalt

usaldusväärseks

lepingupartneriks,

sõlmides

kaebajaga

02.09.2022

lepingu

hankes

viitenumbriga 248758. Proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, kuidas

hankija on hinnanud varasemaid lepingurikkumisi ja nende eest leppetrahvi kohaldamise fakti

teiste pakkujate osas (st kolmanda isiku). Hankija ei ole kohelnud kaebajat ja kolmandat isikut

võrdselt.

7. Hankija vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

7.1.

Kaebaja kõrvaldamine on põhjendatud ja vastustaja ei ole teinud kõrvaldamise

otsustamisel kaalutlusvigu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tulenevalt pakkumuse kutse

dokumendi p-st 4.3 kohaldub lihthankes RHS § 95 lg 4 p 8 – st vastustajal on õigus kõrvaldada

pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist

tingimust nii, et rikkumise tulemusena on kasutatud õiguskaitsevahendit. Vastustaja kõrvaldas

kaebaja, kuivõrd kaebaja on rikkunud varasemat hankelepingut oluliselt ja pidevalt. Kaebaja

rikkus hankelepingu nr 15163 (hankeleping), mis sõlmiti riigihanke „Tallinn-Balti

kontaktvõrgu projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 224087) tulemusena: 1) tähtaegade

ületamine 13 korral, kokku 1538 päeva ning 2) „akende“ kasutamata jätmisest ette teavitamata

jätmine (töövõtja ei kasutanud 4 korral tööde teostamiseks tellitud liikluskatkestust).

3-22-2653

7(19)

7.2.

Kaebaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud kohustuslikke vahetähtaegasid. Hankelepingus

olid sätestatud vaheetapi tähtajad. Hankelepingu Üldtingimused p 1.4 kohaselt on etapp

ajaliselt, geograafiliselt ja mahuliselt piiritletud töö. VAKO on õigesti järeldanud, et

hankelepingu Eritingimuste p-s 2.3 kehtestati neli tööde etappi ning Eritingimuste p-s 10 on

igale etapile omakorda määratud vaheetapid. Seega ei saa vaidluse all olla, et hankelepingu

täitmine toimus etappides. Eritingimuste p-s 10 on sätestatud, millal peab töövõtja igas

vaheetapis ettenähtud tulemuse saavutama. Kokku on määratud 33 erinevat tähtaega. Kaebaja

ületas vahetähtaegasid kõigis neljas etapis. Esimese kolme vaheetapi tähtaegade ületamise eest

vastustaja leppetrahve ei teinud: eelprojekti koostamine, ehitusloa hankimine ja tööprojekti

koostamine. See ei väära asjaolu, et hankelepingus sätestatuga võrreldes oli mahajäämus juba

enne kontaktliini ehituse alust kuni 84 päeva. Täiesti meelevaldne on kaebaja järeldus, et tellija

ei pidanud algseid tähtaegu kohustuslikuks. Algsete hankelepingus sätestatud tähtaegade

mittejärgimine on loomulikult hankelepingu rikkumine, hoolimata sellest, kas sellele järgneb

leppetrahv või mitte. Hankelepingus olid vahetähtajad siduvalt kindlaks määratud ning

vastustaja on järjepidevalt tähtaegade järgimist silmas pidanud (vt vaidlustuse lisad 3 ja 4;

vastustaja vastus vaidlustusele, lisa 5). Vastustaja kasutas teist õiguskaitsevahendit – andis

täiendava tähtaja. Kuid ka nende tähtaegade jooksul kaebaja töödega valmis ei saanud, mistõttu

rikkus kaebaja hankelepingut korduvalt.

Vastus kaebusele, tabel, lk 5.

7.3.

Ajaline piiritlus on sätestatud Eritingimuste p-s 10.4. Mahuline piiritlus on sätestatud

TK ptk 5.5 alapunktis c. Nii Eritingimused kui TK juhivad kõigi pakkujate tähelepanu asjaolule,

et raudteelõigul tuleb teha töid erinevates etappides (vt TK, lk 3 ja ptk 5.5; Eritingimuste p-d

2.2, 2.3 ja 10). Töid tuleb teostada vähemalt osaliselt samaaegselt. Sellegipoolest, kui hilinemisi

toimub mitmes etapis, on tegemist eraldiseisvate hilinemistega (vt Üldtingimuste p 12.2.2.).

Erinevate tähtaegade rikkumisel on viivitatud päevade liitmine lihtne matemaatiline tehe. 7.4.

Kaebaja vastutab tähtaegade rikkumise eest. Kaebajal oli aega raudteemaal töötamiseks.

Ehitustööde tegemist ei seganud kõrvaltöötajad ulatuses, mis oleks takistanud tööde tähtaegset

valmimist. TK p-st 9.5 nähtub, et ehitusplatsi tuleb jagada teiste kõrvaltöövõtjatega.

Kontaktvõrgu ehitamine ei toimunud vastustaja määratud ajavahemikus või vastustaja

korraldatud graafiku alusel, vaid kaebaja äranägemisel. Kaebaja pidi taotlema aknaid nii, et

3-22-2653

8(19)

tulemus saavutada. Vastustaja võimaldas aknaid vähemalt 65 telegrammiga. Kui enam kui 100

akent ei olnud piisav, oli kaebaja kohustus tööd intensiivsemaks muuta või aknaid juurde

taotleda. Vastustaja ei ole aknaid tühistanud mõjuva põhjuseta või eesmärgiga raskendada

kaebajal tööde tegemist. Samuti ei vabasta väheste akende tühistamine kaebajat kohustusest

järgida lepinguga vahetähtaegasid. Eritingimustes sätestati ehitustöödele olenevalt etapist

240300 päeva pikkused tähtajad. Üksikude 5-6 tunni pikkuste akende tühistamine (mille asemel

on võimalik taotleda uut akent) ei ole tellijapoolne takistus.

7.5.

Kontaktvõrgu saab ehitada enne rööbasteed. Hankelepingu täitmine ei lähtu sellest, mis

on kaebaja hinnangul tööde loogiline järgnevus. Kaebaja ei pidanud hankelepingu järgi

rööbasteed rajama.

7.6.

VAKO on piisava põhjalikkusega uurinud, kas esineb ilmselgeid vastutust välistavaid

asjaolusid, mille tõttu võiks tähtaegade ületamine olla vabandatav. Rikkumise vabandatavus

peaks nähtuma mingist ilmselgest asjaolust. VAKO on poolte seisukohti hinnanud ja

järeldanud, et viivitusi õigustavaid asjaolusid ei esine: 1) vähemalt kolme esimese vaheetapi

tähtaja ületamise eest ei vastuta vastustaja (ega TTJA) vaid kaebaja ise; kaebajal ei saa

Üldtingimuste p 7.3 alapunktidest tulenevalt olla ootust vahetähtaegade pikendamiseks selliselt,

et esimeste vahetähtaegade korduvad rikkumised, isegi kui vastustaja ei ole neid leppetrahviga

sanktsioneerinud, ei avaldaks enam mingit mõju järgmistele vahetähtaegadele ja hankelepingu

täitmise lõpptähtajale; 2) lisatähtaeg kontaktliini ehitustöödeks oli antud alal, kui kaebaja oli

juba hankelepingu järgsete tööde teostamisega kõikides tööde etappides mahajäämuses (VAKO

otsus, p 9.5.3.); 3) lõpptulemusel rikkus kaebaja nii vastustaja poolt määratud kui ka enda poolt

mõistlikuks peetud lisatähtaegu. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kõikide lisatähtaegade

ületamine kõikide ületatud päevade ulatuses oleks vabandatav (vt VAKO otsus, p 9.5.4.).

7.7.

VAKO on hinnanud dokumente, mis vaidlustusmenetluses esitati, ega ole leidnud sealt

vabandatavaid asjaolusid. Kõik asjaolud, millega kaebaja viivitusi vaidlustusmenetluses

õigustas, olid hankelepingu täitmise ajal vastustajale teada. Vastustaja ei oleks teinud

leppetrahve, kui tähtaegadega viivitamine oleks põhjustatud vastustajast endast, TTJA-st,

kolmandatest isikutest või vääramatust jõust. Selliseid takistusi hankelepingu tähtaegse täitmise

puhul ei esinenud. Samas tuleks vaidlus halduskohtus hoida siiski hankija kaalutlusõiguse

kontrollimise raames, mitte asuda tuvastama, milline olukord ehitusplatsil oli ja kuidas oleks

kaebaja pidanud ehitustöid planeerima nii, et töödega tähtaegselt valmis jõuda.

7.8.

VAKO ei eksinud, kui käsitles mh ka esimese kolme vaheetapiga seotud viivitusi, mille

eest vastustaja leppetrahve ei teinud. Kaebaja ise möönab, et viivitused ühes vaheetapis

(ehitustööde tegemisel) kanduvad automaatselt edasi järgmistesse etappidesse (kuna järgmise

vaheetapi tähtaeg ei ole määratud kindlaks ajavahemikuna eelmise etapi lõpetamisest) (vt

kaebuse p 17.1). Kui varasemate tähtaegade rikkumise eest vastutab kaebaja, siis ei saa kuidagi

järeldada, et järgnevate seotud tähtaegade viibimine enam kaebaja rikkumine ei olegi. Kaebaja

viide VÕS § 114 lg-le 1 ei toeta kaebaja positsiooni, sest VÕS § 114 on õiguskaitsevahend ja

kohaldubki juhul, kui kohustust on rikutud.

7.9.

Vahetähtajad on hankelepingu oluline tingimus. Kaebuse p-s 18 on kaebaja segamini

ajanud lepingu olulise rikkumise ja lepingu olulise tingimuse. Riigikohtu lahendi nr 3-21-1733

p-s 20 on räägitud olulisest lepingu rikkumisest, mitte olulisest lepingu tingimusest.

Vahetähtaegade pikkus oli Eritingimustes sätestatud. Seega pidid sellest ajakavast kõik

pakkujad pakkumust koostades lähtuma (vt VAKO otsus nr 117-20/223372, p 13.2.).

„Olukorras, kus hankija on sätestanud asjade tarnimiseks tähtaja, tuleb enamikul juhul nentida,

et lepingus määratust pikemate tähtaegade sätestamine võinuks laiendada võimalike riigihankes

osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke

3-22-2653

9(19)

alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Samuti tingib tähtaja muutmine enamasti

lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata

viisil.“1 Tähtaegade rikkumine mõjutab teiste kõrvaltöövõtjate tööd. VAKO viide RHS §-le 123

ei ole asjakohatu. Seda, kas tegemist on olulise lepingu tingimusega, saab tuvastada ka RHS §

123 lg 2 kriteeriumide järgi. Tingimused, mille muutmisel võib olla tegemist olulise lepingu

muutmisega, viitavad a priori lepingu olulisele tingimusele.

7.10. Kompromiss ei välista kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamist. Vastutaja tahe oli

vähendada leppetrahvi summat, mitte leppetrahvi aluseks olnud rikkumise ulatust (vt hankija

16.08.2022 kiri, vaidlustuse lisa 16). VAKO on õigesti järeldanud, et kaebaja enda tõlgenduse

järgi on pärast kompromissi sõlmimist muutunud vaieldamatuks erinevate vahetähtaegade

rikkumine vähemalt 9 korral ja vähemalt 315 päeva.

7.11. Kaebaja

on

oluliselt

ja

pidevalt

rikkunud

„akende“

kasutamata

jätmise

teavitamiskohustust (vt vastustaja 15.12.2022 dokument, ptk II; kaebus p 9). VAKO ei

kujundanud seisukohta, kas kaebaja kõrvaldamine selle rikkumise alusel oli õiguspärane,

kuivõrd juba tähtaegade rikkumise tõttu on kõrvaldamise otsus õiguspärane. Samas oleks

vastustaja otsus õiguspärane ka ainuüksi akendest loobumisest teavitamata jätmise tõttu.

Kaebaja ei vaidle vastu, et ta on teavitamiskohustust rikkunud neljal korral. Rohkem kui üks

rikkumine näitab rikkumiste korduvust ja täidab RHS § 95 lg 4 punkti 8 koosseisu (vt VAKO

otsus nr 30-22/242915, p 9.3.3). Kaebaja on rikkunud korduvalt kohustust, mille järgimine

näitab tema usaldusväärsust lepingupartnerina. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et akendest

loobumisest teavitamise kohustus ei ole oluline. Ka korduvad väikesed eksimused saavad

tõstatada kahtluse ettevõtja usaldusväärsuses ja tuua kaasa hankemenetlusest kõrvaldamise (vt

direktiiv 2014/24/EL põhjenduspunkt 101; Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-80, p 19),

eriti kui tulevase hankelepingu eseme puhul on kesksel kohal kiire reageerimine ja tähtaegade

järgimine. Ebaoluline on, kas aknad olid eraldatud ajale, mil lõigul parasjagu aktiivset liiklust

polnud. Lepingu p 12.2.5 ei erista erinevaid aknaid ega sea leppetrahvi esitamiseks eeldust, et

aken peab olema planeeritud ajale, mil muidu toimuks aktiivne liiklus.

7.12. VAKO on õigesti tuvastanud, et vastustaja on tuginenud kõrvaldamise otsuses kahele

hankelepingu rikkumisele ja nende rikkumiste korduvusele, mistõttu piisab otsuse

õiguspärasuse kontrollimiseks ühe rikkumise korduvast esinemisest juhul, kui vastustaja ei ole

teinud vastavate asjaoludega seonduvalt kaalutlusviga.

7.13. Kõrvaldamine on proportsionaalne. Ebaoluline on, kui suurel osal viimase kolme aasta

jooksul täidetud hankelepingul on rikkumise märge või kas kaebaja osutab parasjagu teisele

hankijale sarnast teenust. VAKO on õigesti tuvastanud, et kõrvaldamise otsuse õiguspärasus ei

sõltu sellest, kas vastustaja on andnud hinnangu kaebaja tegevusele teiste hankijatega sõlmitud

hankelepingute täitmisel, mida kaebaja ei ole rikkunud (vt VAKO otsus, p 9.3.2.). Ebaoluline

on, kui sarnased on hankelepingu, milles toimus rikkumine ja riigihanke alusel sõlmitava

lepingu esemed (vt VAKO otsus, p 9.3.2). Ebaoluline on, et vastustaja on kaebajaga sõlminud

hankelepingud riigihangete „Emajõe silla 10 kV kaablite ümberpaigaldamise projekteerimine

ja ehitamine“ (viitenumber 246193) ja „Tallinn-Laagri keskpinge kaablite asendamine“

(viitenumber 248758) raames. Esimese hanke puhul oli kaebaja peatöövõtjaks, kuid füüsilisi

töid tegi teine ettevõtja. Mõlema hanke esemeks olid lihtsamad elektritööd, mille võrdlus

kolmeaastase sidekaablite remondi ja hoolduse raamlepinguga ei ole asjakohane.

Kaalutlusõigust teostades järeldas hankija, et nendes hangetes ei ole kaebaja kõrvaldamine

1 Vt Rahandusministeeriumi juhis. Hankelepingute ja raamlepingute muutmine kriisiolukorras. Vääramatu jõud.

Leppetrahv.

Kättesaadav

internetiaadressilt:

https://fin.ee/uudised/rm-juhis-kuidas-saab-

kriisiolukorrashankelepinguid-muuta

3-22-2653

10(19)

proportsionaalne. Samas ei mõjuta see hinnang vaidlusalust riigihanget. Ebaoluline on, milline

on kohaldatav leppetrahvide suhe võrreldes hankelepingu maksumusega (vt Tallinna

Ringkonnakohtu otsused nr 3-19-1000, p 8 ja nr 3-20-80, p 24).

7.14. Vastustaja on kolmanda isiku kõrvaldamist kaalunud ning jõudnud järeldusele, et

kõrvaldamine pole põhjendatud (vt vastustaja 28.11.2022 dokumendi lisa 5). Asjakohatu on

kaebaja märkus, et leppetrahv on makstud ning seega sisuliselt lepingu rikkumine heastatud.

Kõrvaldamise otsustamisel ei oma tähtsust, kas vastustaja on kasutanud veel täiendavalt

mingeid õiguskaitsevahendeid. Oluline on, kas varasemad rikkumised on tekitanud põhjendatud

kahtluse, et sõlmitavat hankelepingut ei täideta nõuetekohaselt (vt Tallinna Ringkonnakohtu

otsus nr 3-20-2336/45, p 15). Nagu VAKO selgitas, siis pole mingit alust väita, et kui kaebaja

oleks neid asjaolusid vastustajale enne kõrvaldamise otsuse tegemist selgitanud, siis oleks

kaebaja usaldusväärsus olnud vastustajale tõendatud ja kaebajat ei oleks hankest kõrvaldatud

(vt VAKO otsus, p 9.3.2.).

8. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas hankija on õiguspäraselt

kõrvaldanud kaebaja vaidlusalusest hankest RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel. Täpsemalt on

vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja rikkus eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist

tingimust oluliselt ja pidevalt, mistõttu oli kaebaja kõrvaldamine hankemenetlusest

põhjendatud.

11. Nähtuvalt pakkumise kutse dokumendi punktist 4.3 kohaldub lihthankes RHS § 95 lg 4

p 8. Seega on VAKO õigesti märkinud, et hankija on ennast sidunud viidatud normiga (vt

VAKO otsus, p 8). Tegemist on hankija kaalutlusõigusega ning pakkumise kutse

dokumendid kui eelhaldusakt on hankijale järgimiseks kohustuslik. Vastasel juhul oleks

tegemist läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega (vt RHS § 3 p-d 1-2).

12. RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes

on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või

hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või

leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

13. Vaidlust ei ole poolte vahel järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja ja hankija vahel oli

30.09.2020 sõlmitud riigihanke viitenumber 224087 tulemusena hankeleping nr 15163

(edaspidi Hankeleping); 2) hankija esitas 14.07.2022 kirjaga nr 14-2/30212 kaebajale

leppetrahvi nõude summas 28 727,82 eurot seoses tööde teostamise tähtaja ületamisega (vt

vaidlustuse lisa 14); 3) kaebaja esitas 01.08.2022 hankijale vastuväited 14.07.2021

leppetrahvi nõudele ning kompromissettepaneku tasuda leppetrahvi summas 5884,20 eurot

(vt vaidlustuse lisa 15); 3) hankija 16.08.2022 kirjas nr 14-2/3021-2 „Leppetrahvi uuendatud

nõue“ leiti, et

„mitte mingil viisil nõustudes töövõtja vastuväidetega, vaid õigusrahu huvides ja tingitult

soovist vältida pikale venivaid vaidlusi, võtab tellija töövõtja kompromissettepaneku vastu ja

on nõus lepingu rikkumisest tulenevat leppetrahvi nõuet vähendama summani 5884,20 eurot

/…/“ (vt vaidlustuse lisa 16); 4) kaebaja tasus hankijale tähtaja ületamisega seoses leppetrahvi

summas 5884,20 eurot; 5) hankija esitas kaebajale 17.09.2021 kirjaga nr 14-2/3569 leppetrahvi

nõude summas 8000 eurot lepingu nr 15163 punkti 12.2.5. rikkumisest tulenevalt seoses

liikluskatkestustest (telegrammi nr 69 raames 13/14.09; 14/15.09 ja 15/16.09; telegrammi nr 67

raames 16/17.09 liikluskatkestus) loobumisega ilma 3-päevalise etteteavitamiseta (vt

3-22-2653

11(19)

vaidlustuse lisa 17: dtl 809); 6) hankija pidas kaebaja tasudest kinni leppetrahvi 8000 eurot (vt

vaidlustuse lisa 25; dtl 978); 7) hankija kõrvaldas 01.11.2022 otsuse punktiga 4.1.1.

hankemenetlusest kaebaja, kuna pakkuja on oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepingu olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi (vt hankija

vastus vaidlustusele, lisa 1; dtl 690).

14. Kohus nõustub VAKO-ga, et RHS § 95 lg 4 p 8 eeldused olid täidetud. Seejuures on

VAKO õigesti leidnud, et vaidlusaluse hankija kõrvaldamise otsuse õiguspärasuse

kontrollimiseks piisab ühe olulise lepingutingimuse olulisest või korduvast rikkumisest

juhul, kui hankija ei ole teinud vastavate asjaoludega seonduvalt kaalutlusviga (vt VAKO

otsus, p 9.4.). Sõltumata sellest, kas teine rikkumine on aset leidnud, on kõrvaldamise otsuse

tegemiseks piisav, kui hankija on tuvastanud, et kaebaja on rikkunud korduvalt lepingu

olulist tingimust. See tähendab, et VAKO-l puudus vajadus hinnata rikkumise 2 alusel

kõrvaldamise otsuse õiguspärasust, kui rikkumise 1 tuvastamisel olid RHS § 95 lg 4 punkti

8 eeldused täidetud. Sellest lähtuvalt asub kohus esmalt kontrollima, kas VAKO on

tuvastanud rikkumise nr 1 esinemise ning jõudnud õiguspärasele järeldusele, et selle

esinemisel oli kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus õiguspärane. Alles seejärel, kui

kohus jõuab vastupidisele järeldusele asub kohus analüüsima rikkumise nr 2 alusel

kõrvaldamise otsuse õiguspärasust.

15. RHS § 95 lg 4 punkti 8 eeldused on järgmised: 1) kaebaja on rikkunud eelneva

hankelepingu olulist tingimust; 2) eelnevat hankelepingut peab olema rikutud oluliselt või

pidevalt (korduv olulise lepingu tingimuse rikkumine) ning 3) rikkumise tulemusena on

lepingust taganetud, leping üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud

leppetrahvi. Tegemist on kumulatiivsete tingimustega, st täidetud peavad olema kõik

eeldused. Kõrvaldamise aluse olemasolu ei too kaasa mitte igasugune eelneva hankelepingu

oluline või pidev rikkumine, mille tagajärjel on kasutatud sättes toodud meetmeid, vaid

üksnes selline, kui rikutud on hankelepingu olulist tingimust 2 . Nii on ka Riigikohus

selgitanud RHS § 95 lg 4 p 8 osas järgmist: „Tulenevalt VÕS § 101 lg-st 3 ei ole

õiguskaitsevahendit seoses lepingu rikkumisega võlgniku vastu võimalik rakendada, kui

rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille

toimumise riisikot ta kannab. Lisaks sellele poleks vähemalt üldjuhul proportsionaalne

lugeda RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel oluliseks rikkumist, mis on VÕS § 103 kohaselt

vabandatav tulenevalt asjaolust, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal

arvestada. Seda laadi rikkumine ei saa reeglina tekitada põhjendatud kahtlust

ettevõtja

usaldusväärsuses

seoses tulevikus

sõlmitavate

hankelepingutega.“3

Rikkumine 1 (tähtajad)

16. Kohus nõustub vastustajaga, et vahetähtajad on Hankelepingu oluline tingimus. Oluliseks

saab pidada lepingutingimust, millel oli oluline roll juba pakkumuse esitamisel ning mis

muutus siduvaks nii pakkujatele kui ka hankijale endale pärast pakkumuse esitamise tähtaja

möödumist, mil ükski pakkuja tingimuse õigusvastasust ei vaidlustanud. Seega saab ja

tulebki lepingu tingimuse olulisust hinnata mh läbi selle võimaliku muutmise võimalusi

analüüsides, nagu on teinud VAKO. Seetõttu ei ole asjakohatu VAKO viide RHS §-le 123.

2 Vt Seletuskiri riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (491

SE)

juurde, lk

26,

kommentaar

punktile 98.

Kättesaadav

internetiaadressilt:

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b533be92-b5d8-47fc-

a71dfee84a786aa0/Riigihangete+seaduse+muutmise+ja+sellega+seonduvalt+teiste+seaduste+muutmise+seadus

3 vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733/58, p 15.

3-22-2653

12(19)

Siinkohal on oluline rõhutada, et VAKO ei ole hinnanud mitte seda, kas Hankelepingu

muutmine tähtaegade osas oli lubatav ja õiguspärane, vaid tuvastanud, kas hankija

kõrvaldamise otsuse aluseks olnud rikkumine oli Hankelepingu olulise tingimuse

rikkumine. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole Hankelepingu muutmise küsimus.

17. Praegusel juhul on ilmne, et vahetähtajad olid siduvad hankelepingu pooltele ning nendel

oli oluline roll juba pakkumise esitamise hetkel. Vastavalt riigihanke (viitenumbriga

224087) pakkumuse kutse dokumendi punktile 1.3. oli tööde teostamise tähtaeg 390 päeva

lepingu sõlmimisest

arvates.

Samuti

on

vahetähtaegade

pikkus sätestatud

HD

lisas 6

„Projekteerimise_Ehituse_töövõtulepingu_eritingimused“ (p 10) päevade pikkusena.

Asjaolu, et lepingu täitmise tähtajad võivad olla olulised juba pakkumuse esitamisel, on

kinnitanud ka kohtupraktika. Nii näiteks on Tallinna Ringkonnakohus sedastanud oma

18.05.2021 määruse nr 3-21-933 punktis 12, et ehitamine pingelises tempos võib olla

kahtlemata keeruline, kuid pole välistatud; tähtaegu puudutavaid hanketingimusi ei ole

põhjust pidada selgelt ebaproportsionaalseks; vaidlustatud sätetest ei tulene ebamõistlikke

piiranguid hankemenetluses osalemisele. Seetõttu on VAKO õigesti järeldanud, et

pingelised ehitustööde tähtajad võivad mõjutada pakkumuste esitamist ning vastavas

valdkonnas tegutsevad isikud võisid pingeliste (vahe)tähtaegade tõttu loobuda riigihankes

osalemast (vt VAKO otsus, p 9.8.).

18. Riigihangete registri andmetel sõlmiti leping 30.09.2020 ning täitmise tähtaeg oli

25.10.2021. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja pikendanud 19.10.2021 kirjaga nr

142/4003 Hankelepingu täitmise tähtaegasid (vt vaidlustuse lisa 12; dtl 909). Oma

01.08.2022 kirjas hankijale on kaebaja seisukohal, et ehitustööd on lõpetatud 11.12.2021

(vt vaidlustuse lisa 15; dtl 923), Tehnika-Endla NoBo vastavushindamise sertifikaat

väljastati 16.12.2021, kasutuslubade hankimise vahetähtaegade ületamise eest on

põhjendatud arvestada leppetrahvi perioodi 22.02. – 25.04.2022 eest (dtl 924) ning esitanud

järgmise tabeli (vt vaidluse lisa 15; dtl 925):

19. Seega ka juhul, kui lähtuda kaebaja 01.08.2022 kirjas toodud seisukohtadest, siis sai

kaebaja juurde täiendavaid tähtaegu mõnes tööetapis kuni 26.03.2022, s.o ca 5 kuud enam

võrreldes algse tähtajaga, mis on oluline täiendav tähtaega. Lepingutingimuse hindamisel,

3-22-2653

13(19)

kas tegemist on olulise või ebaolulise tingimusega ei oma tähtsust, kas esialgsete

vahetähtaegade rikkumise eest määrati leppetrahv või mitte, või mis põhjusel täiendavad

tähtajad määrati.

20. Ekslik on kaebaja seisukoht, et lepingu olulise tingimuse määratlemisel omab tähtsust

viivituses olnud tööosa maksumus. Nagu eelnevalt on kohus selgitanud, siis lepingu olulise

tingimusena määratlemine eeldab hinnangut, kas Hankelepingu pooltele siduv tingimus oli

selline, mis võis mõjutada pakkumuse sisu ning kas sellise tingimuse muutmine oleks

võimalik lähtudes RHS §-st 123. Küsimus viivituses olnud tööosa maksumusest seondub

lepingu rikkumise olulisusega, mitte lepingu olulise tingimusega.

21. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja on Hankelepingu tähtaegu rikkunud (vt vaidlustuse

lisad 14 ja 15; dtl 1066 ja dtl 1072). Küll aga on erinevad seisukohad pooltel, kas tegemist

oli olulise rikkumisega. Arvestades, et RHS § 95 lg 4 p 8 eelduseks on olulise hankelepingu

tingimuse oluline või pidev rikkumine, mis päädis mh leppetrahvi määramisega, siis saavad

vaidlusaluse otsuse aluseks olla Hankelepingu selliste vahetähtaegade rikkumised, mille

eest hankija on kaebajale leppetrahvi määranud.

22. Nähtuvalt 01.11.2022 kõrvaldamise otsuse punktist 4.1.1 on hankija kõrvaldanud kaebaja

lihthankemenetlusest, kuivõrd kaebaja on oluliselt ja pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud

hankelepingu olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on makstud leppetrahvi.

Hankija selgitab vaidlusaluses otsuses mh, et riigihankes nr 224087 sõlmitud lepingu nr

15163 täitmisel rikkus kaebaja korduvalt ja oluliselt lepingu olulisi tingimusi lisatähtaegade

ületamisega (13 korral kokku 1538 päeva, millest pikem tähtaja ületus oli 198 päeva ja

lühem 21 päeva) (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa 1; dtl 690). Seega on hankija

tuginenud kõrvaldamise otsuses Hankelepingu olulise tingimuse korduvale rikkumisele ja

olulisele rikkumisele. RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks piisab, kui hankelepingu olulist

tingimust on pidevalt rikutud ning selle tulemusel on määratud leppetrahv. Seetõttu

analüüsib kohus esmalt kas lisatähtaegade rikkumine oli pidev ning juhul, kui mitte, alles

seejärel tuleb analüüsida, kas tegemist oli olulise rikkumisega.

23. Vastavalt Hankelepingu Eritingimuste p-le 2.3 kehtestati 4 tööde etappi ning Eritingimuste

p-s 10 on igale etapile omakorda määratud vaheetapid. Vastustaja on õigesti märkinud, et

seega ei saa vaidluse all olla, et Hankelepingu täitmine toimus etappides. Samuti on

asjakohatu kaebaja väide, et vastustaja oli kunstlikult jaotanud tööd nelja etappi.

Hankemenetluses (viitenumbriga 224087) pakkumust esitades pidi kaebaja olema sellest

teadlik ning sellega ühtlasi arvestama. Kaebaja hanke alusdokumente ei vaidlustanud,

mistõttu ei oma praeguses vaidluses enam tähtsust kaebaja hinnang hankemenetluse

(viitenumbriga 224087) hankedokumentidele, sh sellele, kas tööde etappideks jagamine oli

kunstlik või mitte.

Hankelepingu

Eritingimustes

olid

kehtestatud

järgmised

tähtajad:

3-22-2653

14(19)

Vt tabel vastustaja vastusest kaebusele, lk 3.

24. Vaidlus puudub, et kaebaja ületas vahetähtaegasid kõigis neljas vaheetapis (Tallinn-Balti,

Tehnika-Endla, Tallinn-Balti (1.-2. tee) ning Endla-Kitseküla; vt vaidlustuse lisa 15, dtl

925). Hankija ei ole esimese kolme töö etapi (eelprojekti koostamine, ehitusloa hankimine

ja tööprojekti koostamine) eest leppetrahvi kaebajale küll määranud, kuid on VÕS § 114

lg-st 1 lähtudes andnud kaebajale kohustuse täitmiseks täiendavad tähtajad, mis olid kohati

isegi pikemad, kui kaebaja taotles (vt vaidlustuse lisa 6, dtl 1037; vaidlustuse lisa 12; dtl

1063).

Siinkohal väärib märkimist, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust küsimus, kas hankija andis

VÕS § 114 lg 1 alusel mõistlikud täiendavad tähtajad või mitte, kuivõrd see on tsiviilõiguslik

küsimus ning kohus ei hinda õiguskaitsevahendi õiguspärasust3. Veelgi enam, selle küsimuse

ainetusele viitab asjaolu, et kaebaja ise on esitanud täiendavate tähtaegade ajakava hankijale (vt

vaidluse lisa 11, lisa 1; dtl 1054) ning ka selles sätestatud tähtaegadest ei suutnud kaebaja kinni

pidada (vt vaidlustuse lisa 15; dtl 1077).

25. Samas nõustub kohus kaebajaga, et kuivõrd esimestele vahetähtaegade rikkumistele ei ole

hankija kõrvaldamise otsuses tuginenud ning nende rikkumiste eest ka leppetrahvi

määratud, siis ei saa nende vahetähtaegade rikkumine olla vaidlusaluse otsuse õiguslikuks

aluseks. Seda ei ole ka hankija väitnud ega oma otsuses nendele rikkumistele tuginenud.

Küll aga mõistab kohus VAKO otsust viisil, et VAKO on analüüsinud esimesi

3 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 17.

3-22-2653

15(19)

vahetähtaegade rikkumisi põhjusel, et nende järgimine tagab ka kõigis järgnevates töö

vaheetappides sätestatud tähtaegade täitmise. Seda on selgesõnaliselt märgitud ka VAKO

otsuses endas: „Puudub vaidlus, et esimese kolme vaheetapi vahetähtaegade rikkumise eest

Hankija Vaidlustajale leppetrahve ei kohaldanud. Samas on nende rikkumistes veendumine

oluline sellepärast, et töid teostatakse etapiviisiliselt ja juba esimeste vaheetappide

tähtaegade rikkumine mõjutab järgmiste vahetähtaegade järgimist.“ (vt VAKO otsus, p

9.5.2.).

26. Vaidlusaluse hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb kohtul veenduda, et pakkuja

õiguste piiramise alusena näidatud oluline või pidev rikkumine on tegelikult aset leidnud4.

27. Hankija on 01.11.2022 kõrvaldamise otsuses (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa 1; dtl-d

690-691) leidnud, et kaebaja on vahetähtaegasid rikkunud 13 korral, st et hankija on

vahetähtaegade rikkumisel tuginenud hankelepingu korduvale rikkumisele. Nimetatud 13

rikkumist on üles loetletud hankija 14.07.2022 leppetrahvinõudes kaebajale (vt vaidlustuse lisa

14; dtl-d 1066-1071).

28. Kohus nõustub vastustajaga, et meelevaldne on kaebaja järeldus, et hankija ei pidanud

algseid tähtaegu kohustuslikeks. Hankeleping seab konkreetsed tähtajad, sh ka

vahetähtajad igale neljale tööde etapile ning need olid täitmiseks kohustuslikud. Seda, et

nimetatud vahetähtajad olid kaebajale kohustuslikud, on hankija selgitanud ka oma

28.04.2021 kirjas nr 14-2/1599 (vt vaidlustuse lisa 4; dtl 1026). Küsimus sellest, kas hankija

pidas põhjendatuks lõppkokkuvõttes rakendada leppetrahvi esmasel vahetähtaegade

rikkumisel (sellele kavatsusele on vastustaja viidanud oma 28.04.2021 kirjas nr 14-2/1599;

dtl 1027) või mitte, ei väära Hankelepingu eritingimustes sätestatud vahetähtaegade

siduvust lepingupooltele. Vastustaja on õigesti märkinud, et see, kas lepingu teine pool

kasutab rikkumise puhul üht spetsiifilist õiguskaitsevahendit (leppetrahvi), ei muuda

kohustuse rikkumist olematuks (VÕS § 100).

29. Hankija määras 19.10.2021 kirjaga nr 14-2/4003 (vt vaidlustuse lisa 12; dtl-d 1061-1063)

täiendavad tähtajad järgmiselt: 1) T-Balti uute platvormide kontaktvõrgu projekteerimine

ja ehitus; ehitusööd on lõpetatud hiljemalt 19.11.2021; 2) Tehnika 26 – Endla kontaktvõrgu

projekteerimine ja ehitus; ehitustööd on lõpetatud hiljemalt 30.10.2021; 3) T-Balti

olemasoleva 4. ja 5. tee (uus 1 ja 2 tee) koos siirdega kontaktvõrgu projekteerimine ja ehitus

(kuni Tehnika 26); ehitustööd on lõpetatud hiljemalt 30.10.2021; 4) Endla-Kitseküla uue

kontaktvõrgu projekteerimine ja ehitus; ehitustööd on lõpetatud hiljemalt 27.10.2021.

Samas kirjas hankija täpsustas, et tööde lõpuks loeme olukorda, kui kontaktvõrgu

ehitustööd on nõuetekohaselt lõpetatud, kontaktvõrk on pingestatud ning on avatud

elektrirongide liiklus. Lisaks on hankija oma vastuses kaebusele selgitanud, et sama kirjaga

pikendas hankija proportsionaalselt ka ehitustöödele järgnevaid vaheetappe (vt vastustaja

29.12.2022 menetlusdokumendi leheküljel 5 olev tabel; dtl 1101). Hankija väidet kinnitab

ka hankija 14.07.2022 leppetrahvi määramise nõue. 30. Hankija 14.07.2022 kirjaga

määrati kaebajale leppetrahv 28 727,82 (vt vaidlustuse lisa 14; dtl 1067), kuivõrd rikuti

täiendavaid (st hankija poolt 19.10.2021 antud) tähtaegasid 13 erineva töö puhul ehk

vaheetapis. Seega on asjas tõendatud, et hankelepingu olulise tingimuse (vahetähtaegade)

rikkumised olid korduvad ning seda ka peale hankija 19.10.2021 kirjaga määratud

täiendavaid tähtaegu. Seda on kinnitanud ka kaebaja ise oma 01.08.2022 kirjas (vt

vaidlustuse lisa 15; dtl 1077). Olukorras, kus hankija on tuvastanud, et kaebaja on

varasemat hankelepingu olulist tingimust korduvalt rikkunud, puudub vajadus tuvastada,

kas tegemist oli olulise rikkumisega. Seda on sedastanud ka VAKO märkides, et rohkem

4 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 17.

3-22-2653

16(19)

kui üks rikkumine näitab rikkumiste korduvust ja täidab RHS § 95 lg 4 p 8 koosseisu ning

asja lahendamiseks pole vaja täiendavalt välja selgitada, kas lisatähtaegu rikuti sealjuures

oluliselt. Sellest lähtuvalt on ka asjakohatu kaebaja väide justkui VAKO oleks leidnud, et

igasugune tähtaja rikkumine tuleb lugeda oluliseks lepingurikkumiseks. Seepärast ei anna

ka kohus praegusel juhul hinnangut sellele, kas tegemist oli olulise rikkumisega ning jätab

kaebaja sellekohased väited tähelepanuta.

31. Ekslik on kaebaja seisukoht, et poolte vahel sõlmitud kompromissiga on hankija

nõustunud, et kaebaja ei ole ületanud tähtaegu hankija poolt etteheidetud ulatuses. Kohus

nõustub VAKO seisukohaga (vt VAKO otsus, p-des 9.6.3-9.6.3.3.) ega pea vajalikuks neid

seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2).

32. Juhindudes RHS § 3 p-st 1 peab hankemenetlusest kõrvaldamise otsus olema

proportsionaalne5. Käesoleval juhul tuleb kontrollida, kas korduvate rikkumiste eest peale

täiendavate tähtaegade määramist vastutas kaebaja. Kuigi vastustaja on seisukohal, et käesolev

vaidlus on muutunud tarbetult detailirohkeks, siis selgitab kohus, et selle on tinginud asjas

tõendamiskoormuse jagunemine poolte vahel. „Tõendamiskoormus võlausaldaja poolt

rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandatavate asjaolude osas on üldjuhul varasemat

lepingut rikkunud pakkujal. Hankija omakorda peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult

analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja

otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav

puudujääkide eest.“7

33. Kohus nõustub vastustajaga, et tähtaja rikkumist vabandavaid asjaolusid ei esine. Esmalt

on vastustaja õigesti märkinud, et tehnilise kirjelduse (TK) punktist 9.5 tuleneb mh järgmine:

„Kontaktvõrgu mastide paigaldamisel raudtee muldesse on piirangud ning Töö tegemisel tuleb

arvestada olukorraga, kus ehitusplatsi on vaja jagada teiste tsoonis tööd tegevate Töövõtjatega

(raudtee ehitaja, platvormi ehitaja vms).“ Seega pidi kaebaja pakkumust esitades arvestama, et

töö on pingeline juba ainuüksi seetõttu, et samal töölõigul teostavad töid ka teised töövõtjad.

34. Kaebaja leiab, et ehitustööde valmimist takistasid kõrvaltöövõtjad. Asjakohatud on

kaebaja väited sellest, et kõrvaltöövõtja LEONHARD WEISS OÜ polnud 28.05.2021

rööbasteed rajanud. Nagu kohus on eelnevalt selgitanud, siis hindab ta vahetähtaegade

rikkumisi peale 19.10.2021, seega ka nende väidetavat vabandatavust. Samamoodi on

asjakohatud väited seoses LEONHARD WEISS OÜ poolt tähtaja rikkumisega teostatud

töödest, kuivõrd väidetavad rikkumised on toimunud enne 19.10.2021 ning seega ka enne seda,

kui kaebaja esitas hankijale täiendava ajakava (vt vaidlustuse lisa 11, lisa 1; dtl 1054), millest,

nagu on selgunud ei ole kaebaja kinni pidanud (vt vaidlustuse lisa 15). Kaebaja 02.01.2023

täiendavates seisukohtades on kõrvaltöövõtjatest tingitud takistustena esile toodud samad

seisukohad, kui 19.10.2022 kaebaja kirjas hankijale (vt vaidlustuse lisa 11). Kuigi kaebaja on

selgitanud, et töö spetsiifikast tulenevalt on rööbasteega paralleelse kontaktvõrgu rihtimine

füüsiliselt võimalik ka enne rööbastee toppimist/rihtimist, siiski tulenevalt tööde tehniliselt

koostoimimise vajadusest ei ole seda mõistlik/otstarbekas teha (vt kaebaja 02.01.2023

menetlusdokument, p 14). Eelnevast järeldub, et rööbastee rihtimine oli võimalik, mitte

takistatud kõrvaltöövõtjast. 35. Kaebaja leiab, et ehitustööde valmimist takistas telegrammide

tühistamine. Seejuures on kaebaja viidatud tühistatud telegrammid väljastatud enne 19.10.2021,

mil määrati uued vahetähtajad, mistõttu ei vabanda need vahetähtaegadest (mis olid antud peale

19.10.2021) mitte kinni pidamist.

5 Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 15.

7 Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2022 otsus, p 16.

3-22-2653

17(19)

36. Kaebaja selgitab, et tellija on väljastanud telegrammid valdavalt märkusega, et töövõtja

poolt tööde teostamine toimub kõrvaltöövõtja LEONHARD WEISS OÜ-le allutatult „kõikide

Leonhard Weiss OÜ töörongile liikluseks vabal ajal kooskõlastades Leonhard Weiss OÜ

tööüldjuhiga. Kaebaja selgitab, et sai tööd teha üksnes siis, kui kõrvaltöövõtjale see sobis.

Siinkohal märgib kohus, et TK p 9.5 lõik 4 sätestab, et kui töövõtja ei saa paralleelprojektide

teostajatega kokkuleppele (töövõtjad ei suuda ajakavade sünkroonimise ja töömaa piiritlemise

osas jõuda kokkuleppele) võtab otsuse vastu tellija. Kaebaja ei väida, et ka tellija ei olnud nõus

kõrvaltöövõtjaga kokkuleppe puudumisel sellist otsust tegema ning seetõttu esinesid takistused

tööde teostamiseks tähtaegselt.

37. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et tõendamata on ehitustööde tähtaegade rikkumise

peale 19.10.2021 vabandatavus; samuti leidis kohus, et ehitustööde täiendavaid tähtaegu rikuti

kõigis neljas etapis, siis puudub vajadus asuda täiendavalt analüüsima, kas ka teistes töö

etappides oli vahetähtaegade rikkumine vabandatav. Siinkohal märgib kohus siiski ära, et

Hankeleping sätestas tähtaja kasutusloa, mitte ajutise kasutusloa väljastamiseks, mistõttu pole

korrektne lähtuda ka kasutusloa hankimise tähtaegsusest, kui väljastatud ei olnud täiendava

vahetähtaja jooksul (hankija poolt määratud vastavalt 18.01.2022, 29.12.2021, 28.01.2022 ja

25.01.2022) lõplikku kasutusluba.

38. Hankija ei ole rikkunud kaalutlusõigust. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldamisel tuleb hankijal otsuses selgelt ära näidata, milles täpselt seisneb

varasemate hankelepingute rikkumine, ning hindama, kas iga konkreetset rikutud tingimust

saab pidada vastava lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev6. Vastavad

kaalutlused on nähtavad vaidlusalusest otsusest (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa 1). Kuigi

hankija ei ole oma 01.11.2022 otsuses detailselt loetlenud eelnevalt sõlmitud hankelepingu

olulise tingimuse korduvat rikkumist, siiski on kohus veendunud, et hankija 01.11.2022 otsuse

aluseks on võetud hankija 14.07.2022 leppetrahvi nõue ja selles toodud põhjendused.

39. Kohus nõustub hankijaga, et vaidlusalune otsus on proportsionaalne. Ebaoluline on,

milliseid hankelepinguid on kaebajaga sõlmitud peale Hankelepingut (viitenumber 224087).

RHS § 95 lg 4 p 8 eelduseks on justnimelt eelneva hankelepingu rikkumine. Samas on hankija

vaidlusaluses otsuses selgitanud: „Ettevõtjat tundes on hankija seisukohal, et on väga suur

tõenäosus, et samalaadsed rikkumised (tähtaja ületamised, teavitamata jätmised) hakkavad

korduma ka praeguse lepingu täitmisel. Kuid praeguse hanke esemeks on sidekaablite remont

ja hooldus, mis mh nõuab kiiret reageerimist riketele ja avariitöödele. Raudteel kui

strateegiliselt tähtsal objektil peab rikked kiirelt ja operatiivselt kõrvaldama, sest igal viivitusel

võivad olla soovimatud tagajärjed raudteeohutusele – rongiliiklused katkestused, avariiohtlikud

olukorrad jne. Seega tähtaegade järgimine on siin lepingus eriti oluline. AllSpark OÜ

varasemaid rikkumisi arvestades peab hankija liiga riskantseks sõlmida lepingut pakkujaga, kes

pidevalt ei suuda lepingus märgitud tähtaegadest kinni pidada. Hankija ei saa usaldada AllSpark

OÜ-d seda lepingut täitma ja peab vajalikuks ta lihthankemenetlusest kõrvaldada.“ Seega on

hankija ära põhjendanud, kui olulised on korraldatud lihthankes tähtaegade järgimine ja kiiresti

töödega valmis saamine, arvestades kaalul olevaid avalikke huve. Seega ei pea kohus

vaidlusalust otsust ebaproportsionaalseks.

Teabe küsimise kohustus

40. Kohus nõustub VAKO-ga (vt VAKO otsus, p 9.3), et hankija ei pidanud kaebajalt enne

kõrvaldamise otsuse tegemist täiendavat seisukohta küsima või andma kaebajale võimalust

oma usaldusväärsuse tõendamiseks, kuivõrd hankijal oli asjakohane teave juba olemas

(mida on märkinud hankija ka oma 01.11.2022 otsuses (vt hankija vastus vaidlustusele, lisa

6 VAKO 01.04.2019 otsus vaidlustusasjas nr 33-19/203234, p 21.

3-22-2653

18(19)

1; dtl 691) ning kaebuses välja toodud täiendav info kaebaja varasemate või hilisemate

hankelepingute täitmise kohta ei saanud mõjutada vaidlusaluse haldusakti tulemust. Kohus

ei pea vajalikuks neid seisukohti korrata (HKMS § 165 lg 2). Kolmanda isiku kõrvaldamata

jätmise otsus

41. Kaebaja on vaidlustanud ka kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse argumendil, et

rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet. Arvestades, et kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldamise otsus oli õiguspärane, siis ei saa kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda

kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus, kuivõrd selle vaidlustamine ei aitaks kaebajat

hankelepingu sõlmimiseni jõuda (HKMS § 44 lg 1). Seetõttu jätab kohus kaebaja

sellekohased väited tähelepanuta.

42. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlusalune hankija

otsus on õiguspärane ning ka VAKO otsuse tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda.

44. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 10 880 (7968 + 2912) eurot

(ilma käibemaksuta), mis koosneb õigusabist enne kohtuistungit 49,8 tundi 7968 eurot

(ilma käibemaksuta) ning õigusabist seoses kohtuistungiga 18,2 tundi summas 2912 eurot

(ilma käibemaksuta). Vaadates arvete spetsifikatsioone on kohtu hinnangul õigusabikulud

teatud ulatuses põhjendamatud. Nii on 05.01.2023 arve nr TLL43300024 spetsifikatsioonis

kirjas

29.12.2022 kaebusele vastuse koostamine, kliendiga kooskõlastamine, allkirjastamine kokku 9

tundi summas 1440 eurot. Samas on järgmisel real samal arve spetsifikatsioonil kirjas

29.12.2022 kaebusele vastuse koostamine haldusasjas nr 3-22-2653 kokku 5 tundi summas 800

eurot. Arvestades, et spetsifikatsioonis on toimingud järjestatud kronoloogiliselt, siis on

arusaamatu, kuidas sai hankijal tekkida õigusabikulu kaebusele vastuse koostamisest kui vastus

oli juba allkirjastatud ja kohtule esitatud. Seepärast loeb kohus selle põhjendamatuks kuluks.

Lisaks nähtub 09.01.2023 arve nr TLL43300072 spetsifikatsioonilt, et kohtukõne teeside

koostamisele on kulutatud kokku 16 tundi summas 2560 eurot. Samas nähtub 13.01.2023 arve

nr TLL43300084 spetsifikatsioonist kohtukõne teeside koostamine 2,5 tundi (09.01.2023)

summas 400 eurot. Seega kokku on hankija esindaja kulutanud kohtukõne teeside koostamise

peale vähemalt 18,5 tundi. See on umbes sama palju, kui kaebusele vastuse koostamise peale

kulunud aeg. Mahult on vastus kaebusele ja kohtukõne teesid sarnased, samas osaliselt on

kohtukõne teesid oma sisult kattuvad vastusega. Seetõttu peab kohus mõistlikuks ja

põhjendatud kuluks kohtukõne teeside koostamise eest 16 tundi. Seega loeb kohus hankija

vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kokku 60,5 tundi (õigusabile enne istungit 44,8 tundi

ja kohtuistungiga seotud õigusabikulu 15,7 tundi) summas 9680 eurot. Kohus mõistab kaebajalt

vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 9680 eurot (ilma käibemaksuta).

45. Kaebaja vaidleb hankija menetluskuludele seoses kohtuistungiga vastu, pidades neid

ülemäära suureks. Kaebaja hinnangul on põhjendatud menetluskulu üksnes 3 tundi ja 20

minuti. Seejuures on kaebaja oma 18.01.2023 menetlusdokumendis leidnud, et hankija

10.01.2023 menetluskulude nimekirjas on kajastatud järgmised toimingud: kaebaja

02.01.2023 seisukohaga tutvumine, nõupidamine kliendiga, kohtukõne teeside koostamine,

kohtuistungi ettevalmistamine (kokku 22 tundi).

46. Esmalt märgib kohus, et kuigi kaebaja 18.01.2023 menetlusdokument on esitatud peale asja

sisulise arutamise lõpetamist ning seega tähtaja rikkumisega. Samas on HKMS § 109 lg-st

6 tulenevalt kohtul kohustus hinnata menetlusosalise menetluskulude põhjendatust. Kohus

3-22-2653

19(19)

leiab, et hankija menetluskulud seoses kohtuistungiga on ülepaisutatud ning dubleerivad

varasemaid toiminguid.

47. Kolmas isik taotleb kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 950 eurot (ilma

käibemaksuta) (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik on kandnud õigusabikulusid kokku 5 tundi

seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega, summas 950 eurot

(ilma käibemaksuta). Kohus peab kolmanda isiku menetluskulusid põhjendatuks ja

mõistlikuks, mistõttu mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud

summas 950 eurot (ilma käibemaksuta).

(allkirjastatud digitaalselt)