2-22-364/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

2. veebruar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-364

Tsiviilasi

AS-i LHV Pank kaebus kohtutäitur Kristel

Maalmani otsusele täiteasjas nr 095/2020/2191

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i LHV Pank määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AS LHV Pank

(registrikood 10539549), esindaja vandeadvokaadi abi

Grete-Kai Teeäär

Puudutatud isik: kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja

vandeadvokaat Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. augusti 2022. a määrus osas, milles maakohus jättis

täielikult rahuldamata AS-i LHV Pank taotluse tühistada kohtutäitur Kristel

Maalmani (kohtutäitur) 30. detsembri 2021. a otsus täiteasjas nr 095/2020/2191

(maakohtu määruse resolutsiooni p 1), ning teha tühistatud osas uus määrus,

millega:

1.1. rahuldada AS-i LHV Pank kaebus kohtutäituri 30. detsembri 2021. a otsuse

tühistamiseks osas, milles AS LHV Pank palus tühistada või tunnistada

kehtetuks kohtutäituri otsused mitte võimaldada AS-il LHV Pank tutvuda

elektroonilise täiteasja täitetoimikuga ja mitte edastada täitetoimiku

materjale elektronkirja teel; tühistada selles osas kohtutäituri 30. detsembri

2021. a otsus ning kohustada kohtutäiturit AS-i LHV Pank 6. detsembri

2021. a kaebust vastavas osas uuesti läbi vaatama.

1.2. jätta AS-i LHV Pank kaebus kohtutäituri 30. detsembri 2021. a otsuse

tühistamiseks muus osas läbi vaatamata.

2. Eelnevaga seonduvalt tühistada Viru Maakohtu 9. augusti 2022. a määrus ka osas,

millega maakohus jättis rahuldamata AS-i LHV Pank taotluse tühistada või

tunnistada kehtetuks täituri otsused mitte võimaldada AS-il LHV Pank tutvuda

elektroonilise täiteasja toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale e-kirja

teel (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

3. Muuta menetlusosaliste menetluskulude jaotust maakohtu menetluses ning

tühistada maakohtu määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

osas.

4. Muus osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3) jätta maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Lugeda Viru Maakohtu 9. augusti 2022. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada AS-i LHV Pank kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani

30. detsembri 2021. a otsuse tühistamiseks osas, milles AS LHV Pank palus

tühistada või tunnistada kehtetuks kohtutäituri otsused mitte võimaldada AS-il

LHV Pank tutvuda elektroonilise täiteasja täitetoimikuga ja mitte edastada

täitetoimiku materjale elektronkirja teel; tühistada selles osas kohtutäituri 30.

detsembri 2021. a otsus ning kohustada kohtutäitur Kristel Maalmani AS-i LHV

Pank 6. detsembri 2021. a kaebust vastavas osas uuesti läbi vaatama. Muus osas

jätta AS-i LHV Pank kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani 30. detsembri 2021. a

otsuse tühistamiseks läbi vaatamata.

2. Jätta läbi vaatamata AS-i LHV Pank taotlus tühistada või tunnistada

kehtetuks enampakkumise akt Jevgeni Aleksejenkole kuuluva ½ kaasomandiosa

korteriomandist Maleva tn 9-3, Kohtla-Järve (registriosa nr 337407) müümiseks.

3. Jätta läbi vaatamata AS-i LHV Pank taotlus tühistada või tunnistada

kehtetuks 29.11.2021. a kinnistamisavaldus ja täituri mistahes muud otsused ja

toimingud kustutada kinnistu registriosa nr 337407 IV jakku AS-i LHV Pank

kasuks seatud hüpoteek 545 000 krooni Jelena Aleksejenkole kuuluvalt

kaasomandi osalt."

7. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS LHV Pank (avaldaja) esitas 10. jaanuaril 2022 Viru Maakohtule kaebuse, milles

esitas järgmised nõuded:

1.1.

tühistada kohtutäituri Kristel Maalmani (täitur) 30. detsembri 2021. a otsus täiteasjas

nr 095/2020/2191 (täiteasi);

1.2.

tühistada või tunnistada kehtetuks täiteasja järgmised otsused ja toimingud:

1.2.1. enampakkumise akt Jevgeni Aleksejenkole (võlgnik) ½ korteriomandist

Maleva 9-3, Kohtla-Järve (registriosa nr 337407; korteriomand) kuuluva

kaasomandi osa müümiseks;

1.2.2. 29. novembri 2021. a kinnistamisavaldus ja täituri mistahes muud otsused ja

toimingud kustutada korteriomandi registriosa IV jakku avaldaja kasuks seatud

hüpoteek 545 000 krooni (hüpoteek) Jelena Aleksejenkole kuuluvalt

kaasomandi osalt;

1.2.3. täituri otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja

toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale elektronkirja teel.

Avaldaja märkis, et kui kohus ei saa ise punktis 1.2 nimetatud taotluste osas otsust teha,

tühistada täituri punktis 1.1 nimetatud otsus ja saata avaldaja kaebus täiturile uuesti

läbivaatamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta täituri kanda.

Kaebuse kohaselt on korteriomand võlgniku ja J. Aleksejenko kaasomandis, kummalegi

kuulub ½ suurune mõtteline osa kaasomandist. Täitur algatas Credit.ee OÜ (sissenõudja)

täitmisavalduse alusel võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas ning arestis võlgnikule

kuuluva ½ kaasomandi osa. J. Aleksejenko suhtes ei ole täitur täitemenetlust algatanud ja

temale kuuluvat kaasomandi osa arestinud. Korteriomandile on avaldaja kasuks seatud

esimese järjekoha hüpoteek. Võlgnik ja J. Aleksejenko ei ole avaldaja ees olevaid laenu- ja

hüpoteegilepingutest tulenevaid kohustusi täitnud. Avaldaja teavitas täiturit, et esitas 8.

novembril 2021 kohtutäiturile Tatjana Afanasievale täitmisavalduse võlgniku ja

J. Aleksejenko suhtes täitemenetluse algatamiseks ning kogu korteriomandile sissenõude

pööramiseks.

Täitur müüs 24. novembri 2021. a enampakkumisel võlgnikule kuuluva ½ kaasomandi osa

Vladimir Zhukovile (ostja) 5000 euro eest. Enampakkumise akti kohaselt kustutatakse

avaldaja hüpoteek kogu korteriomandilt. Täitur esitas 29. novembril 2021. a ka

kinnistamisavalduse (kinnistamisavaldus), milles palus kustutada korteriomandilt avaldaja

hüpoteek. Täitur on aga enampakkumise aktis ja kinnistamisavalduses valesti märkinud, et

avaldaja hüpoteek kustutatakse. Kinnisasja ühe kaasomandi osa müümisega ei lõppe hüpoteek

teise kaasomandi suhtes. Hüpoteegi saaks kustutada korteriomandi tervikuna müümisel.

Täituri väitel on Kohtla-Järve linn, Maleva tn 9 korteriühistu (korteriühistu) kasutanud

korteriühistu pandiõigust võlgnikule kuuluva kaasomandi osa suhtes. Korteriühistu sai aga

täitemenetlusega ühineda vaid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1491 lg-s 4 ja § 2 lg 1 p-s

27 nimetatud tõendi olemasolul. Korteriühistu ei ole kõnealust tõendit esitanud ning täitur ei

ole vastupidist tõendanud. Isegi kui korteriühistu dokumendid esitas, ei esitanud ta neid

tähtaegselt (TMS § 1491 lg 4). Seega korteriühistul pandiõigust ei ole ja täituril puudus õigus

avaldaja hüpoteegi kustutamiseks (TMS § 158 lg 3). Kui korteriühistul pandiõigus ka oleks,

ei ole tal pandiga tagatud nõudeid. Täituri esitatud dokumentidest nähtub, et võlgnik on

korteriühistu arved tasunud.

Kandeid ei ole kinnistusraamatus tehtud. Kinnistusosakonna 28. detsembri 2021. a määruse

kohaselt pole täituri taotletud viisil hüpoteegi kustutamine võimalik ning täiturile anti tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks.

Enampakkumine on tühine. Täitur pidanuks korteriomandi müüma tervikuna. Müügihind

olnuks oluliselt kõrgem. Täitur ka teadis enampakkumist läbi viies, et avaldaja esitas teisele

täiturile täitmisavalduse kogu korteriomandile sissenõude pööramiseks. Lisaks on

kinnistusraamatust valede õiguste kustutamisega rikutud enampakkumise olulisi tingimusi

TMS § 223 lg 1 mõttes. Hüpoteegi kustutamine olukorras, kus võlgnik ja J. Aleksejenko pole

hüpoteegiga tagatud nõuet täitnud, kuid ühe kaasomandi osa enampakkumisel müümisega

kustutatakse hüpoteek ka teiselt kaasomandiosalt, kahjustab oluliselt avaldaja õigusi. Sellisel

juhul tekib võlgnikel võimalus saavutada hüpoteegist vabanemine üksnes ühe kaasomandi

osa võõrandamisega. Avaldaja jääb aga ilma teise poole tagatisest. Eelnevatel põhjustel ja

juhul, kui ostja ei tasunud ostuhinda 25. novembriks 2021, palub avaldaja alternatiivselt

tunnistada enampakkumise kehtetuks.

Avaldaja soovib tutvuda täiteasja elektroonilise toimikuga. Vale on täituri seisukoht, nagu

saaks toimikuga tutvuda vaid täituri büroos kohapeal.

Avaldaja esitas 6. detsembril 2021 kaebuse täituri tegevuse peale, milles palus tunnistada

kehtetuks

täiteasjas läbi

viidud enampakkumise ning

29. novembri 2021.

a

kinnistamisavalduse ja täituri mistahes muud otsused ning toimingud, mis on suunatud

korteriomandi registriossa avaldaja kasuks seatud hüpoteegi kustutamisele J. Aleksejenkole

kuuluvalt kaasomandi osalt. Samuti palus avaldaja endale saata täiteasja täitetoimiku. Täitur

jättis avaldaja kaebuse 30. detsembri 2021. a otsusega rahuldamata.

2. Täitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning taotluste p-de 1.2.1

ja 1.2.2 osas läbi vaatamata. Menetluskulud palus täitur jätta avaldaja kanda.

Avaldaja oli teadlik korteromandi ühe omaniku vastu algatatud täitemenetlusest, kuid esitas

täitmisavalduse korteriomandi tervikuna realiseerimiseks teisele täiturile. See on avaldaja

õigus, kuid täitmisavalduse esitamisega teisele täiturile on avaldaja ise tekitanud praeguse

olukorra.

Korteriühistu esitas võlgnikule kuuluva kaasomandi osa kohta pandiõiguse realiseerimise

nõude, mis kehtivalt teostati. Valed on avaldaja väited, et kuna ta ei saanud täiteasja toimikuga

tutvuda, ei saanud ta ka veenduda pandiõiguse olemasolus ega teostamise kehtivuses. Täitur

saatis avaldajale korteriühistu edastatu.

Täitur ei soovi kustutada hüpoteeki J. Aleksejenko kaasomandi osalt, vaid ainult võlgnikule

kuuluvalt osalt. See ei kahjusta oluliselt avaldaja õigusi. Seaduses puudub kohustus müüa

kaasomandis olev korteriomand tervikuna. Kohus on tsiviilasjas nr 2-21-19325 hagi tagamise

korras peatanud 29. novembri 2021. a kinnistamisavalduse alusel kannete tegemise ja selle

menetluse kuni samas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kinnistamisavalduses

toodud viide KrtS §-le 72 on asjakohatu ega anna alust kaebuse rahuldamiseks.

Enampakkumise ostuhind tasuti 25. novembril 2021.

Avaldaja on kohtule esitanud nii kaebuse kui hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

(hagi menetletakse tsiviilasjas nr 2-21-19325), st taotleb enampakkumise kehtetuks

tunnistamist hagita ja hagimenetluses samaaegselt. TMS § 223 järgi saab enampakkumise

kehtetuks tunnistada hagimenetluses. Enampakkumise akti ei saa tühistada ega kehtetuks

tunnistada. Seega tuleb jätta avaldaja nõue tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise

akt läbi vaatamata või rahuldamata.

Samuti tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata avaldaja nõue tühistada või tunnistada

kehtetuks kinnistamisavaldus ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud kustutada

hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Avaldaja nõue ei ole selge osas, mis

puudutab täituri mistahes muid otsuseid ja toiminguid. Hüpoteeki saab kustutada vaid

kinnistamisavalduse alusel. Lisaks ei saa praeguses asjas kinnitamisavaldust tühistada ega

kehtetuks tunnistada. Kui enampakkumine tunnistatakse tsiviilasjas nr 2-21-19325 kehtetuks,

ei oma enampakkumise akt õiguslikku tähendust, st selle alusel ei saa kinnistamisavaldust

esitada.

Avaldaja leiab ekslikult, et täitur on kohustatud võimaldama avaldajal tutvuda täiteasja

toimikuga elektrooniliselt või selle talle elektrooniliselt edastama. See ei tulene

TMS § 35 lg-st 1. Avaldajal on õigus tutvuda täiteasja toimikuga täituri büroos

(1. jaanuaril 2010 jõustunud Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määruse nr 42

"Kohtutäiturimäärustik" (kohtutäiturimäärustik) § 21 lg 3).

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 9. augusti 2022. a määrusega rahuldamata avaldaja nõuded tühistada

täituri 30. detsembri 2021. a otsus täiteasjas ning tühistada või tunnistada kehtetuks täituri

otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja toimikuga ja mitte

edastada täitetoimiku materjale elektronkirja teel. Sama määrusega jättis maakohus läbi

vaatamata avaldaja nõuded tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt võlgnikule

kuuluva

½

kaasomandi

osast

korteriomandist

kaasomandiosa

müümiseks

ning

29. novembri 2021. a kinnistamisavaldus ja täituri mistahes muud otsused ja toimingud

kustutada korteriomandi registriosa IV jakku avaldaja kasuks seatud hüpoteek

J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt.

Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt täituri menetluskulude

katteks välja 400 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Määruse kohaselt on korteriühistu esitanud võlgnikule kuuluva kaasomandi osa kohta

pandiõiguse realiseerimise nõude ja see on kehtivalt teostatud. Avaldaja oli ka kõnealusest

korteriühistu nõudest teadlik. Täitur saatis avaldajale 20. oktoobri 2021. a elektronkirja järgi

korteriühistu esitatu.

Kinnistusosakonna määruse kohaselt ei soovi täitur kustutada avaldaja kasuks seatud

hüpoteeki J. Aleksejenko kaasomandi osalt, vaid võlgniku kaasomandi osalt. Kuna

enampakkumisel oli ainult võlgniku kaasomandi osa, saab enampakkumise akti alusel

taotleda üksnes hüpoteegi kustutamist võlgniku kaasomandi osa suhtes.

Enampakkumise ostuhind on tasutud 25. novembril 2021.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on avaldaja esitanud 10. detsembril 2021 maakohtule täituri,

sissenõudja, ostja, korteriühistu, võlgniku ja J. Aleksejenko vastu hagi enampakkumise

kehtetuks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-19325). Enampakkumise kehtetuks tunnistamist

saabki taotleda hagimenetluses. Kui kohus tunnistab enampakkumise TMS § 223 alusel

kehtetuks, ei oma enampakkumise akt õiguslikke tagajärgi ning selle alusel ei saa

kinnistusraamatusse kannet teha. Seega ei saa enampakkumise akti tühistada ega kehtetuks

tunnistada hagita menetluses (kaebuse esitamisega täituri otsuse peale). Seetõttu jäävad läbi

vaatamata avaldaja nõuded tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt võlgnikule

kuuluvast

kaasomandi

osast

korteriomandist

kaasomandiosa

müümiseks

ning

kinnistamisavaldus ja täituri mistahes muud otsused ja toimingud kustutada korteriomandile

seatud hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Lisaks on kohus

29. novembri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-19325 hagi tagamise korras peatanud

kinnistamisavalduse alusel kannete tegemise ja selle menetluse kuni tsiviilasjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni.

TMS § 35 lg 1 järgi, kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist

juurdepääsu, on tal õigus täitetoimikuga kohtutäituri büroos tutvuda ning saada täitetoimikust

väljatrükke ja õiendeid. Täitetoimikut peetakse TMS § 63 alusel loodud andmekogus

(elektrooniline täitemenetluse infosüsteem, ETIS), millise kasutajateks on kohtutäiturid,

avaliku võimu kandjast sissenõudjad ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. TMS §

35 lg-st 1 ei tulene, et täitur on kohustatud andma avaldajale juurdepääsu ETIS-ele. Selle

puudumisel on täitemenetluse osalisel õigus tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri büroos.

Seega jääb rahuldamata avaldaja nõue tühistada või tunnistada kehtetuks täituri otsused mitte

võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku

materjale elektonkirja teel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja palub 24. augustil 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ning teha uue määruse, millega avaldaja 10. jaanuari 2022. a kaebus rahuldada või

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub avaldaja jätta täituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei selgitanud kohus välja avaldaja seisukohti täituri väidete osas.

Kohus tegi täituri 1. veebruari 2022. a seisukoha avaldajale e-toimikus nähtavaks alles

28. juulil 2022 ning teatas samal päeval, et teeb asjas määruse 9. augustil 2022. Kohtu selline

tegevus ei ole seaduslik, kuna menetlusosalistele peab olema õigeaegselt tagatud võimalus

esitada olulistes küsimustes oma väiteid ja tõendeid. Kohus pidanuks enne määruse tegemist

võimaldama avaldajal esitada täituri seisukohtade ja tõendite osas arvamus. Avaldaja esitas

selle esimesel võimalusel (4. augustil 2022), millega kohus jättis põhjendamatult arvestamata.

Avaldajal oli mõjuv põhjus esitada seisukohad vastavas menetlusetapis. Isegi kui kohtu

arvates mõjuv põhjus puudus, pidanuks kohus seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 331 alusel menetlema, kuna avaldajal oli hilinemiseks mõjuv põhjus ja see ei

põhjustanud menetluse lahendamise viibimist.

Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Kohus ei analüüsinud avaldaja 4. augusti 2022. a

seisukohas esitatud väiteid ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta või ei nõustu. Ka ei

ole kohus arusaadavalt põhjendanud, miks ta nõustus täituri seisukohtadega.

Täituri 30. detsembri 2021. a otsus tuleb tühistada. Vale on kohtu järeldus, et korteriühistu on

esitanud täiturile pandiõiguse realiseerimise nõude ja see teostati kehtivalt. See tuleneb täituri

1. veebruari 2022. a seisukohast, kuid määrusest ei nähtu, et kohus oleks kõnealust täituri

väidet kontrollinud. Kohus pidanuks tuvastama, et korteriühistu ei teostanud pandiõigust

kehtivalt. Isegi kui korteriühistul oleks pandiõigus, ei ole tal pandiga tagatud nõudeid. Seega

ei saa avaldaja kasuks seatud hüpoteeki kustutada (TMS § 158 lg 3). Hüpoteeki ei saa

kustutada ka siis, kui pandiõigust oleks kehtivalt teostatud. Hüpoteeki ei saa kustutada vaid

võlgniku kaasomandi osalt. Avaldaja ei nõustu seejuures kohtuga, et täitur soovib hüpoteeki

kustutada vaid võlgniku kaasomandi osalt. Hüpoteegi saaks kustutada siis, kui korteriomand

oleks müüdud tervikuna. Täitur, kujundades korteriomandit koormavad asjaõigused ümber

õigusvastaselt, on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi.

Maakohus ei toonud esile, millisel õiguslikul alusel jäi läbi vaatamata avaldaja nõue tühistada

või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt. Kohtumenetluses olev enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi selleks TsMS § 423 lg 1 p 4 ega § 423 lg 2 p 2 järgi alust ei anna.

Avaldaja soovib hinnangut täituri tegevuse seaduslikkusele ja tahab saavutada

30. detsembri 2021. a otsuse tühistamine. Hagimenetlusega neid eesmärke pole võimalik

saavutada. Lisaks ei välista TMS § 223 järgne hagi taotleda enampakkumise akti või

kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamist TMS § 218 lg 1 alusel hagita menetluses. Kui

avaldaja poleks kaebust esitanud, ei saaks ta hagimenetluses täituri rikkumistele tugineda

(TMS § 217 lg 6).

Maakohus jättis läbi vaatamata ka hageja nõude tühistada või tunnistada kehtetuks

kinnistamisavaldus ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud hüpoteegi kustutamiseks,

kuid tsiviilasja nr 2-21-19325 menetlus ei mõjuta praegust asja ega saa olla aluseks nõude

läbi vaatamata jätmiseks. Sellist alust ei anna ka hagi tagamise määrus kõnealuses tsiviilasjas.

Välistatud ei ole kannete tegemine tulevikus. Seetõttu on vajalik kinnistamisavaldus ning

täituri mistahes muud seonduvad otsused ja toimingud tühistada või kehtetuks tunnistada.

Avaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga täiteasja elektroonilise toimikuga tutvumise osas.

TMS § 63 lg 1 p 5 järgi on täitemenetlusregistri üheks peamiseks eesmärgiks võimaldada

andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist. Koostoimes TMS § 35 lg-ga 1 tähendab

see, et täitur on kohustatud igal võimalikul juhul edastama täitemenetluse osalisele andmed

elektrooniliselt ning vaid sellise võimaluse puudumise korral tagama võimaluse tutvuda

täiteasja toimikuga täituri büroos.

5. Täitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus ei pidanud küsima avaldaja arvamust täituri seisukohtade kohta. Avaldaja sai ka

oma seisukoha 4. augustil 2022 esitada. Maakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust.

Täitur ei nõustu avaldajaga, nagu poleks korteriühistu pandiõigust kehtivalt teostanud.

TMS § 2 lg 1 p 27 sätestab, et täitedokumendiks on TMS § 23 lg-s 44, § 1491 lg-s 4 ja

§ 1531 lg-s 3 nimetatud korteriühistu tõend korteriomandist tuleneva nõude kohta. Kõnealuse

tõendi vormi ei ole kehtestatud. Täituri 1. veebruari 2022. a seisukoha lisana 1 esitatu on

käsitatav tõendina, millest nähtub korteriühistu nõue võlgniku vastu. Seega on ekslik avaldaja

väide, et korteriühistul nõuded puuduvad. Avaldaja viide TMS § 1491 lg-le 1 on asjakohatu,

kuna see ei ole seotud täitedokumendi kehtivusega.

Täitur jääb hüpoteegi kustutamise ja täiteasja toimikuga tutvumise osas varem esitatud

seisukohtade juurde.

Maakohus jättis õigesti avaldaja nõude enampakkumise akti tühistamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks läbi vaatamata. Nii praeguse kui ka tsiviilasja nr 2-21-19325 menetluse

eesmärk on enampakkumise akti tühistamine või kehtetuks tunnistamine, et saavutada

enampakkumise eelne olukord. Vaidluse ese mõlemas menetluses on nende eesmärgi järgi

sama.

Samuti jättis maakohus õigesti läbi vaatamata avaldaja nõude tühistada või tunnistada

kehtetuks kinnistamisavaldus ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud hüpoteegi

kustutamiseks. Tsiviilasja nr 2-21-19325 menetlus mõjutab ka praeguses asjas esitatud

nõudeid. Täitur ei nõustu määruskaebuses tooduga hagi tagamise määruse toime osas. Kui

enampakkumise akt tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, puudub kinnistusraamatus

kande tegemiseks vajalik dokument. Lisaks ei ole avaldaja nõue selge osas, mis puudutab

täituri mistahes muid otsuseid ja toiminguid.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis

rahuldamata avaldaja taotluse tühistada täituri 30. detsembri 2021. a otsus (maakohtu määruse

resolutsiooni p 1), ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldaja kaebus

täituri 30. detsembri 2021. a otsuse tühistamiseks osas, milles avaldaja palus tühistada või

tunnistada kehtetuks täituri otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja

täitetoimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale elektronkirja teel; tühistada selles osas

täituri 30. detsembri 2021. a otsus ning kohustada täiturit avaldaja 6. detsembri 2021. a

kaebust vastavas osas uuesti läbi vaatama. Muus osas jätab ringkonnakohus uue määrusega

(TsMS § 657 lg 1 p 4 ja § 659) avaldaja kaebuse täituri 30. detsembri 2021. a otsuse

tühistamiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata. Eelnevaga seonduvalt

tuleb tühistada maakohtu 9. augusti 2022. a määrus ka osas, millega maakohus jättis

rahuldamata avaldaja taotluse tühistada või tunnistada kehtetuks täituri otsused mitte

võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise täiteasja toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku

materjale e-kirja teel (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

Samuti muudab ringkonnakohus eelnevaga seonduvalt menetlusosaliste menetluskulude

jaotust maakohtu menetluses ning tühistab maakohtu määruse menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

resolutsiooni muutmata, täiendades määruse põhjendusi (kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21

ja §-ga 659). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Asja materjalide järgi müüs täitur täiteasjas avalikul enampakkumisel võlgniku

korteriomandi ½ kaasomandi osa (tl-d 12–16). J. Aleksejenkole kuuluvat ½ kaasomandi osa

ei müüdud. Korteriomandile on avaldaja kasuks seatud hüpoteek (tl-d 10–11).

Enampakkumise akti (tl-d 12–16) ja 29. novembri 2021. a kinnistamisavalduse (tl 19)

kohaselt kõnealune hüpoteek kustutatakse. Avaldaja esitas täiturile kaebuse, milles palus

tunnistada kehtetuks enampakkumise, kinnistamisavalduse ja täituri mistahes muud otsused

ja toimingud, mille eesmärk on kustutada korteriomandi registriossa avaldaja kasuks seatud

hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt, samuti palus avaldaja endale edastada

täiteasja täitetoimiku (tl-d 21–23). Täitur jättis avaldaja kaebuse 30. detsembri 2021. a

otsusega rahuldamata (tl-d 27–31). Täiteasja toimikuga tutvumise kohta täitur märkis, et

avaldaja saab toimikuga tutvuda täituri büroos. Avaldaja esitas maakohule täituri 30.

detsembri 2021. a otsuse peale kaebuse.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on täiturile esitatud kaebuses palunud mh tunnistada

kehtetuks enampakkumise, kuid maakohtule esitatud kaebuses enampakkumise akti. Samas

on mõlema kaebuse eesmärk ringkonnakohtu arvates sama (tunnistada avalik

enampakkumine kehtetuks), avaldaja ei ole rikkunud TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatud

kohustuslikku kohtueelse vaidluse lahendamise korda ning sellel põhjusel ei ole alust jätta

kohtule esitatud kaebust läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 1).

9. Avaldaja tugineb maakohtule esitatud kaebuses ennekõike sellele, et täituril puudub

õiguslik alus kustutada avaldaja kasuks seatud hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt

kaasomandi osalt, ning palub seetõttu tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akti,

kinnistamisavalduse ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud kõnealuse hüpoteegi

kustutamiseks J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt.

9.1.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TMS §-s 217 sätestatud kaebus täituri otsuse ja

tegevuse peale eelmärgitud avaldaja etteheidete osas kohane õiguskaitsevahend.

Ringkonnakohtu arvates on avaldaja peamiseks eesmärgiks tunnistada enampakkumine

kehtetuks ning taastada sellega enampakkumise eelne olukord. Täituri otsuse peale esitatava

kaebuse lahendamisel saab kohus küll kontrollida täituri toimingute või ka toimingute

tegemata jätmise (st tegevusetuse) õiguspärasust täitemenetluse korraldamisel ja läbiviimisel,

kuid täituri otsuse peale kaebuse esitamisega ei ole võimalik kujundada kohtulikult ümber

olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet), st saavutada enampakkumise kehtetuks

tunnistamist. Ka ei saa avaldaja saavutada ilma enampakkumist kehtetuks tunnistamata

hüpoteegi kustutamata jätmist. Lisaks on avaldaja ise väitnud, et enampakkumine on tühine

ning kinnistamisraamatust valede õiguste kustutamisega rikuti enampakkumise olulisi

tingimusi TMS § 223 lg 1 mõttes.

9.2.

Ainsaks kohaseks õiguskaitsevahendiks ülalviidatud eesmärkide saavutamiseks on

praegusel juhul enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine (TMS § 223 lg 1).

Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esemeks on nõue tunnistada kehtetuks

enampakkumine ning hagi esitamisel tuleb õigussuhte ümberkujundamist taotleda kõikide

puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt. Sellisel juhul on kohtuotsuses

ammendava selgusega lahendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise küsimus kõikide

osaliste (praegusel juhul võlgnik, sissenõudja, täitur, avaldaja ja ostja) jaoks (vt ka Riigikohtu

28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Asja materjalidest nähtuvalt on

avaldaja kohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ka esitanud ning seda

menetletakse tsiviilasjas nr 2-21-19325.

9.3.

Eelmärgitut arvestades ei ole avaldajal võimalik saavutada käesolevas menetluses

maakohtule esitatud kaebusega taotletavat eesmärki – enampakkumine kehtetuks tunnistada.

Seega jättis maakohus iseenesest põhjendatult avaldaja kaebuse läbi vaatamata osas, milles

avaldaja palus tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt ja kinnistamisavaldus

ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud, mis on suunatud hüpoteegi kustutamisele

J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt. Samas on vaidlustatud maakohtu määrus

ringkonnakohtu arvates olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on määruses piirdunud

üldsõnalise seisukohaga kaebuse vastava osa läbi vaatamata jätmise kohta ega ole esitanud

ammendavat analüüsi. Ka ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel jättis kohus

kaebuse osaliselt läbi vaatamata. Selliselt rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust

(TsMS § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2, § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus täiendab

kõnealuses osas maakohtu määruse põhjendusi, sh kaebuse osalise läbi vaatamata jätmise

õigusliku aluse kohta, milleks on TsMS § 423 lg 2 p 2 koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1.

TMS § 218 lg 1 kohase kaebusega kohtutäituri otsuse peale ei ole avaldajal võimalik enda

taotletavaid eesmärke saavutada. Maakohtu need minetused ei muuda aga ebaõigeks

lõppjäreldust kaebuse kõnealuses osas läbi vaatamata jätmise kohta.

Ringkonnakohtu arvates ei anna alust maakohtu määruse lõppjärelduste muutmiseks ka

avaldaja etteheited menetlusnormide rikkumise kohta selles osas, et maakohus tegi talle täituri

1. veebruari 2022. a menetlusdokumendi nähtavaks alles 28. juulil 2022 ega selgitanud välja

avaldaja seisukohti selles esitatud väidete kohta. Kohus ei ole hagita menetluses seotud

menetlusosalise esitatud asjaolude ega hinnangutega asjaoludele (TsMS § 475 lg 1 p 15,

§ 477 lg 5) ning praegusel juhul esines ka alus kaebuses esitatud nõuete läbi vaatamata

jätmiseks. Avaldaja on seejuures oma seisukohad saanud esitada nii 4. augusti 2022. a

menetlusdokumendis kui ka määruskaebuses, kuid need ei anna ringkonnakohtu arvates alust

asuda maakohtust erinevale seisukohale.

9.4.

Ringkonnakohus lisab, et kuigi avaldaja on esitanud maakohtule edastatud kaebuses

täituri 30. detsembri 2021. a otsuse tühistamise taotlusest (käesoleva määruse p 1.1) eraldi

taotlused tühistada või tunnistada kehtetuks enampakkumise akt, kinnistamisavaldus, täituri

mistahes muud otsused ja toimingud kustutada hüpoteek J Aleksejenkole kuuluvalt

kaasomandi osalt ning täituri otsused mitte võimaldada avaldajal tutvuda elektroonilise

täiteasja toimikuga ja mitte edastada täitetoimiku materjale elektronkirja teel (p 1.2), hõlmab

avaldaja esimene taotlus (p-s 1.1) ka kõiki p-s 2.2 nimetatud taotlusi. Täitur on need taotlused

läbi vaadanud TMS § 217 järgse kaebusena. Seetõttu jääb kokkuvõttes avaldaja maakohtule

esitatud kaebus läbi vaatamata osas, milles avaldaja palus tühistada või tunnistada kehtetuks

enampakkumise akti, kinnistamisavalduse ning täituri mistahes muud otsused ja toimingud

kustutada hüpoteek J. Aleksejenkole kuuluvalt kaasomandi osalt.

Kuna avaldaja 10. jaanuari 2022. a kaebus jääb eelmärgitud osas läbi vaatamata, ei vasta

ringkonnakohus selles osas avaldaja määruskaebuse sisulistele väidetele (sh korteriühistu

pandiõiguse kohta).

Ringkonnakohus märgib üksnes seda, et hoolimata asjaolust, kas korteriühistu pandiõigust

teostati kehtivalt, puudub täituril üldjuhul TMS § 158 lg-st 3 tulenevalt alus avalikul

enampakkumisel müüdud kinnisasjale seatud hüpoteegi (mis koormab kinnisasja tervikuna)

kustutamiseks olukorras, kus sundtäidetakse muud kui hüpoteegiga tagatud nõuet vaid ühe

kaasomaniku suhtes.

10. Menetlusosaliste vahel on vaidlus ka selle üle, kas täitur peab avaldajal võimaldama

tutvuda täiteasja elektroonilise täitetoimikuga, saatma täitetoimiku elektronkirja teel või saab

avaldaja täitetoimikuga tutvuda üksnes täituri büroos kohapeal. Ringkonnakohutu arvates

jättis maakohus avaldaja kaebuse elektroonilise täiteasja täitetoimikuga tutvumise võimatuse

ja täitetoimiku materjalide elektronkirja teel edastamise osas põhjendamatult rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja ei ole otsesõnu esitanud kaebust elektroonilise

täitetoimikuga tutvumise võimatuse kohta, vaid vastava taotluse, on ringkonnakohtu arvates

tegemist siiski TMS § 217 lg 1 mõttes täituri eelneva tegevuse peale esitatud kaebusega, mille

kohta tegi täitur 30. detsembril 2021 TMS § 218 lg 1 järgse otsuse. Seega sai avaldaja

TMS § 218 lg 1 järgi esitada maakohtule kaebuse elektroonilise täitetoimikuga tutvumise

võimatuse kohta.

10.1. TMS § 33 lg 2 esimese lause järgi avatakse täiteasja kohta elektrooniline täitetoimik.

Kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 järgi peetakse täitetoimikut elektrooniliselt. Samuti on

täitemenetlusregister (TMS § 63) elektrooniline. Seega peab täituril ka praeguse täiteasja

kohta olema elektrooniline täitetoimik. Täitur ei ole mh väitnud, et täiteasjas oleks paberil

edastatud originaaldokumente ja et seetõttu peaks ta toimikut ka paberkandjal.

10.2. Täitemenetluse osalisel on TMS § 35 lg-st 1 tulenevalt õigus tutvuda täitetoimikuga.

Kohtutäiturimäärustiku § 21 lg 1 p 1 järgi on täitemenetlusosalistel või nende esindajatel

juurdepääs nendega seotud täiteasjas kogutud täitetoimiku materjalidele. Ringkonnakohtu

arvates tuleneb seega TMS § 33 lg 2 ja § 35 lg 1 ning kohtutäiturimäärustiku § 19 lg 2 ja

§ 21 lg 1 p 1 koosmõjust, et täitemenetluse osalisel on õigus tutvuda elektrooniliselt peetava

täitetoimikuga. Isegi kui avaldajal puudub juurdepääs täitemenetlusregistrile (täituri väitel on

juurdepääs sellele registrile täituritel, avalik-õiguslikel sissenõudjatel, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojal), ei tulene TMS § 35 lg-st 1 ega kohtutäiturimäärustiku § 21 lg-st 3,

nagu saaks täitetoimikuga tutvuda üksnes täituri büroos kohapeal. Need sätted annavad

täitemenetluse osalisele täiendava võimaluse tutvuda täitetoimikuga täituri büroos kohapeal,

mitte üksnes elektroonilisel teel. Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks täitemenetluse

osaline tutvuma elektrooniliselt peetava täitetoimikuga üksnes täituri büroos kohapeal.

Seejuures ei ole täitur väitnud, et täitetoimiku materjalide elektrooniline edastamine oleks

võimatu. Täituril tuleb ringkonnakohtu hinnangul võimaldada avaldajal tutvuda

elektrooniliselt peetava täiteasja täitetoimikuga või edastada elektroonilises täitetoimikus

olevad materjalid avaldajale elektronkirja teel.

10.3. Ringkonnakohus tühistab eelmärgitut arvestades maakohtu määruse osas, milles

kohus jättis rahuldamata avaldaja kaebuse elektroonilise täiteasja täitetoimikuga tutvumise ja

täitetoimiku materjalide elektronkirja teel edastamise kohta. Ringkonnakohus teeb selles osas

uue määruse, millega rahuldab kõnealuses osas avaldaja kaebuse täituri 30. detsembri 2021. a

otsuse peale, tühistab selle vastavas osas ja kohustab täiturit avaldaja kaebust uuesti läbi

vaatama.

11. Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.

12. Arvestades, et avaldaja 10. jaanuari 2022. a kaebus ja määruskaebus rahuldatakse

osaliselt, jätab ringkonnakohus nii maa- kui ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 172 lg 1

teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest