2-22-131557/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Triin Harak

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.02.2023, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-131557

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. L. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

1973,17 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

aktsiaselts

PlusPlus

Capital,

registrikood

11919806

Hageja lepinguline esindaja: T. I.

Kostja: A. L., isikukood xxx; e-posti aadress: xxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Mõista A. L.´ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks võlgnevus kokku 1727,14

eurot, millest põhivõlgnevus 1374,51 eurot, intress 88,57 eurot, lepingu haldustasu

7,96 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja kuni 22.11.2022 sissenõutavaks muutunud

viivis 221,10 eurot.

3. Mõista A. L.´ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt 1374,51

eurot alates 23.11.2022 kuni põhinõude tasumiseni 17,90% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 1374,51 euro ulatuses.

4. Menetluskulud jätta A. L.´i kanda.

5. Määrata aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 575 eurot, sh

riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja õigusabikulu

240 eurot.

6. Mõista A. L.´ilt välja aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja menetluskulud

kokku summas 575 eurot.

2(4)

A. L. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 575 eurot tasuma viivist

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Jätta rahuldamata hageja õigusabikulude nõue summas 180 eurot.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital nõuab 22.11.2022 esitatud hagis A. L. vastu 1374,51 euro

põhivõlgnevuse, 88,57 euro intressi, 7,96 euro lepingu haldustasu, 35 euro

sissenõudmiskulude, 221,10 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja jooksva viivise

väljamõistmist.

Hageja

nõue

tuleneb

Bigbank

AS

ja

kostja

vahel

29.06.2021

sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr xxx.

3(4)

Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Bigbank AS on kostjaga sõlmitud

lepingu üles öelnud 29.12.2021. 07.01.2022 loovutas Bigbank AS kostja vastu nõude

PlusPlus Capital AS-le.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 01.12.2022 määrusega, andes kostjale 15 päeva

hagimaterjalidele vastuse andmiseks ning edastas hagiavalduse ja menetlusse võtmise

määruse kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile xxx ning aadressile xxx

(11.01.23 tagastatud – 2 katset ebaõnnestusid).

Kohus püüdis kostjat kätte saada telefoni teel. Kohtul õnnestus kostjaga ühendust saada

telefoninumbril xxx ning kostja edastas kohtule oma e-posti aadressi xxx.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi

saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või

sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks

tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument

loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

Kohus edastas 11.01.2023 hagimaterjalid kostja e-posti aadressile xxx TsMS § 3141 lg 2

hoiatusega ning kuivõrd kostja ei kinnitatud materjalide kättesaamist varem, luges kohus

hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel, s.o 17.01.2023. Seega oli

hagiavaldusele vastamise tähtpäev 01.02.2023. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega

muul viisil hagile reageerinud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata.

4. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 euro, maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 euro ja õigusabikulude 420 euro (sh käibemaks)

väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 755 eurot.

5. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, mis

oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 315 eurot saab

pidada põhjendatud menetluskuluks.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20

eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 144 lg

7 tulenevalt on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Asja edasisel

lahendamisel

hagimenetluses

arvatakse

maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

hagimenetlusekulude hulka (TsMS § 172 lg 9 III lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb

hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842).

Seega tuleb hagejale hüvitada maksekäsu menetluskulu 20 eurot.

4(4)

7. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et

eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude

suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Hagihind on käesolevas asjas 1973,17 eurot ning esindajatasu summas 350 eurot (ilma

käibemaksuta) ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul,

arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja

põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200

eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja

hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud

hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus määrab hageja lepingulise

esindaja kostjalt väljamõistetavaks õigusabikuluks 240 eurot (200 eurot + käibemaks).

Seega jätab kohus õigusabikulude hüvitamise nõude 180 euro ulatuses rahuldamata.

8. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 575 eurot, sh riigilõiv

315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja

õigusabikulu 240 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

9. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p

2 tulenevalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Triin Harak