3-23-109/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

02.02.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-109

Haldusasi

Osaühingu Wenger Arendus kaebus tühistada Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti poolt 25.11.2022 välja antud

ehitusluba nr 2212271/22949.

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Kaebaja – osaühing Wenger Arendus, lepinguline

esindaja jurist Kaili- Helina Kolts

Vastustaja- Tallinna linn, volitatud esindajad Eva

Vanamb ja Timo Päit

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 17.01.2023 osaühingu Wenger Arendus (kaebaja) kaebus,

millega kaebaja taotleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 25.11.2022. välja antud ehitusloa

nr 2212271/22949 (ehitusluba) tühistamist ja esialgse õiguskaitse (EÕK) korras eelnimetatud

ehitusloa kehtivuse peatamist ja haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse keelamist.

Kuna vaidlustatud ehitusluba anti välja 25.11.2022 ja kaebus esitati 17.01.2023, esitas kaebaja ka

tähtaja ennistamise taotluse ning palus kaebuse menetlusse võtta.

2. Ehitusluba annab õiguse püstitada kinnistutele aadressidega Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa Jõemäe tn 2, Jõesaare tn T2, Jõemäe tn T1 ja Jõesaare tn T2 kaugküttetorustiku ja Jõemäe tn

T2 vee,- sademe- ja kanalisatsioonitorustiku (edaspidi koos ka trassid). Nimetatud torustike rajamine

võimaldab Jõemäe tn 2, Jõemäe tn 4, Jõemäe tn 6 ja Jõesaare tn 7 kinnistute trassidega liitumist.

3. Kaebaja põhjendab esitatud kaebust ja EÕK kohaldamise taotlust järgmiselt:

3.1. Vastustaja on ehitusloa väljastanud muu hulgas reformimata maale (aadress Harju maakond,

Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõesaare tänav T5). Kaebaja on esitanud 10.05.2022. a taotluse

2(6)

eelnimetatud reformimata maa liitmiseks kaebajale kuuluva naaberkinnistuga, aadressil Harju

maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Jõesaare tn 9 (katastritunnus 78403:313:0660). Maa liidetakse

kinnisasjale juurdelõike tegemisega piiri muutmise teel.

3.2. Ehitusloa tekst ja lähtetingimuste osa on vastuolus jooniste ja plaanidega. Ehitusluba justkui

keelab ehitada Jõesaare tänav T5 kinnistule, kuid plaani järgi on Jõesaare tänav T5 kinnistule

projekteeritud soojustorustik.

3.3. Haldusorgan väljastas ehitusloa kinnistule, kuhu ei tohi ehitada soojustorustikku, sest

soojustorustikule on ettenähtud teine asukoht (liitumiskoht). Haldusorgan väljastas ehitusloa Jõemäe

tn 4 ja tn 6, arvestamata Jõemäe tn 8 omaniku huvidega, kusjuures Jõemäe tn 4 väljastas haldusorgan

ehitusloa ekslikult, sest sealsed liitumispunktid asusid teises kohas. Jõemäe tn T2 asuvad

liitumispunktid nii kinnistute Jõemäe tn 6, 7 ja 8 liitumisteks, kuid Jõemäe tn 8 omanikuga arvestatud

pole. Ehitusloa dokumentidesse on lubamatult sisse jäänud kaugküttetorustiku rajamine läbi Jõesaare

tn T5 kinnistu. Ehitusluba on vastuolus Tallinna Vee tehnilistele tingimustega, mis on ehitusloa

dokumentide hulgas. Kaebaja seisukohast on kaebajaga arvestamata jätmisel ja ehitusloa juures

olevatest vastuoluliste kooskõlastuste (kooskõlastustel olev joonis erineb ehitusloa juures oleva

ehitusprojekti joonisest) arvestamisel vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet, mis omakorda mõjutab

lõppotsust. Uurimispõhimõtte osisena tuleks esile tõsta ka kogutud andmete täielikkust.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 sõnastus eeldab, et olulise tähendusega asjaolude

väljaselgitamine ning vajadusel tõendite kogumine ei tohi olla üksnes osaline ja valikuline,

eesmärgiks on kõigi asjassepuutuvate faktide tuvastamine ning neile hinnangu andmine.

3.4. Kaebaja leiab, et ehitusprojekt, mille alusel on väljastatud vaidlusalune ehitusluba, on puudulik

ega ole kooskõlas detailplaneeringuga.

3.5. Kaebaja leiab, et tema õigusi on räigelt rikutud jättes kaebaja kaasamata ehitusloa menetlusse.

Muu hulgas pidanuks asjasse kaasama ka Jõemäe tn 8 kinnistu omaniku (kaebaja omandis), sest

Jõemäe tn T2 otsas asuvad nii Jõesaare tn 7 omaniku kui ka Jõemäe tn 8 omanikule välja ehitatud

liitumispunktid kommunikatsioonidega. Kui kaebaja oleks asjasse kaasatud õigel ajal, siis saanuks

A. T. ja kaebaja ühiselt projekteerida veetoru, kanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni ja

soojustorustiku. Kaebaja omandis oleval Jõemäe tn 8 on samuti vältimatu vajadus trassidega

võimalikult kiiresti liituda ja ühineda. Kaebajale eraldi ehitusloa väljastamine vaidlusaluse ehitusloa

alusel rajatavate trasside jätkamiseks tekitab kaebajale olulist kahju. Kaebaja ei saa oma trasse enne

välja ehitada, kui A. T. on oma trassid välja ehitanud.

3.6. Ehitusloa juurest puudub Maa- ameti kooskõlastus.

4. Kohus saatis vastustajale kohtunõude, kohustades vastustajat andma seisukohta kolmandate isikute

kaasamisele ja esialgse õiguskaitse taotlusele. Samasisulise kohtunõude tegi kohus ka võimalikele

kolmandatele isikutele. Kohtunõuded tehti kohtu poolt 18.01.2023.

5. AS Utilitas Tallinn vastas kohtunõudele, et ei pea kaebaja poolt esitatud ehitusloa

tühistamiskaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Ühtlasi puudub põhjus ehitusloa

kehtivuse peatamiseks EÕK korras, sest ka peale kaebaja poolt vaidlustatud ehitusloa projekti alusel

kaugküttevõrgu ehituse lõpetamist on võimalik lahendada kaebaja kinnistute liitmine

kaugkütevõrguga kui kaebaja selleks soovi avaldab. Kaebaja kinnistud asuvad suures osas Pirita jõe

50 m laiuses ehituskeeluvööndis (andmed Maa-ameti kitsenduste kaardilt) ja ei asu Tallinna

kaugküttepiirkonnas, mistõttu ei saanud kaugküttevõrgu projekteerimisel eeldada, et kinnistute

omanikul on huvi kaugküttevõrguga liitumise ja kaugküttevõrgust soojusenergia tarbimise vastu.

6. Vastustaja palub jätta EÕK taotlus rahuldamata, tagastada kaebus ja jätta menetluskulud kaebaja

kanda. Kaebus on esitatud ekslikest faktiväidetest tingitult, mille võib olla kaasa toonud ehitusprojekti

valesti lugemine. Kogu kaebus on ülesse ehitatud ja kaebeõiguse olemasolu on seotud lähtudes

ekslikust arvamusest, et ehitusloaga on hõlmatud Jõesaare tänav T5 kinnistut ja kaebajale kuuluvat

3(6)

kinnistut. Vastuses on avatud faktilised asjaolud ning vastustaja on kinnitanud, et Jõesaare tänav T5

kinnistu ega kaebajale kuuluva kinnistu osas ehitustöid teostada ei ole lubatud. AS Utilitas Tallinn on

ehitusloa taotluse esitajaks ning võib pidada põhjendatuks tema kolmandana isikuna kaasamist,

arvestades tavalist halduskohtumenetluse praktikat. Vastustaja pole vastu A. T. kolmanda isikuna

kaasamisele, kuid nimetatud isiku kaasamisel tuleb kaaluda, kas see on põhjendatud.

7. A. T. leidis, et kaebust ei saa esitatud kujul menetleda ja EÕK taotlust rahuldada. Kaebajal puudub

kaebeõigus ja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlusalune ehitusluba ei puutu kaebaja

õigustesse, tal ei ole ehitusloa kehtivuse peatamiseks ega ehitustegevuse keelamiseks EÕK vajadust

– kui tema õigusi ei rikuta, ei saa ka nende kaitse oluliselt raskendatuks ega võimatuks muutuda. EÕK

kohaldamine tooks A. T. kaasa rasked tagajärjed, kuna liitumine trassidega lükkuks oluliselt edasi

või muutuks võimatuks. Sõlmitud liitumislepingu kohane soojustorustikuga liitumine järgmise

küttehooaja alguseks ei oleks enam realistlik.

8. Kaebaja esitas 26.01.2023 menetlusse täiendava seisukoha. Kaebaja oli tänaseni seisukohal, et

Jõemäe tn T2 lõigul projekteeritakse eelmainitud ehitised ühiselt. Kaebaja on oodanud trasside

üleandmist, eelvoolude välja ehitamist, õiguspärast kasutusse võtmist ning AS-ile Tallinna Vesi

üleandmist. Kaebaja on samuti taotlenud tehnilisi tingimusi, mis väljastati 05.01.2023. a. Kaebaja on

valmis kompromissiks, kui vastustaja on valmis vaidlusaluse ehitusloa kehtetuks tunnistama,

kaasama uude menetlusse kaebaja, võtma ehitusloa dokumentidest välja Jõesaare tn T5 kohta käivad

valed dokumendid (lisad 1-5) ning tegema A. T. ja kaebajale ühise ehitusprojekti. Ehitusprojektis

tuleb välja tuua ühine veetoru, kanalisatsioonitorustik, sademeveekanalisatsioon jne koos

liitumispunktidega. Vaidlusalusest ehitusloast ei tulene kohustus ehitada välja üheaegselt veetoru,

kanalisatsioonitorustikku, sademeveekanalisatsiooni ja kaugküttetorustikku koos liitumispunktidega.

Kaebajale on teada vaid AS Utilitas Tallinn seisukoht ehituse kohta, kuid puuduvad teiste trasside

ehituse ajad.

9. Kokkuvõtvalt põhineb kohtu hinnangul kaebus järgmistel võimalikel rikkumistel: 1) Vastustaja on

rikkunud kaebaja õigusi väljastades ehitusloa muu hulgas reformimata maale (Jõesaare tn 5, Tallinn),

mille osas kaebaja on esitanud 10.05.2022. a taotluse reformimata maa liitmiseks kaebajale kuuluva

naaberkinnistuga. 2) Kaebaja jäeti õigusvastaselt ehitusloa menetlusse kaasamata. 3) Ehitusluba on

õigusvastane, sest ehitusloa tekst ja lähtetingimuste osa on vastuolus jooniste ja plaanidega ning

ehitusprojekt ei ole kooskõlas detailplaneeringuga. 4) Ehitusloa dokumentatsioon sisaldab

kooskõlastusi, milles sisalduvad plaanid ei ühti ehitusprojektis näidatud lahendusega. 5) Puudub

Maa- ameti kooskõlastus. 6) Vastustaja on ehitusloa väljastamisel rikkunud uurimispõhimõtet ja

teinud kaalutlusvigu, 5) Ehitusloa dokumentatsioon on vasturääkiv, ehitusluba justkui keelab ehitada

Jõesaare tänav T5 kinnistule, kuid plaani järgi on Jõesaare tänav T5 kinnistule projekteeritud

soojustorustik. 6) Vastustaja ei ole kaebajat ehitusloast teavitanud ega seda kaebajale kätte

toimetanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas kontrollib kohus ega ei esine aluseid

kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS § 120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on

sätestatud HKMS § 121 lg- tes 1 ja 2. Kaebuse saab menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid

ei esine (HKMS § 120 lg 2).

11. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

Kontrollimaks, kas kaebajal on kaebeõigus, tuleb välja selgitada, kas kaebajal on haldusaktiga isiklik

puutumus, mis väljendub tema õiguste riives. Tegemist peab olema isiku subjektiivsete õigustega ehk

isiklike õigustega ja kaebus peab aitama õiguste kaitsmisele kaasa. Isikul on kaebeõigus siis, kui

4(6)

otsustatakse konkreetselt talle antavate hüvede või seatavate kohustuste-keeldude üle. Subjektiivse

õiguse all, mille kaitseks saab kohtusse pöörduda, peetakse põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 esimeses lauses

silmas üksikisiku huve kaitsvaid juriidilisi positsioone, mille alusel tal on kohustatud subjektilt

võimalus nõuda tegusid, enda tegevuse talumist või tegevusest hoidumist (Pilving, I. Põhiseaduse §

15 kommentaar, komm 25. – Ü. Madise jt (toim). Subjektiivse õiguse tekkimiseks peab normiga

kaitstud huvi olema individuaalne ja personaalne, st kuuluma kaebuse esitajale (TRH 10.11.2022

kohtumäärus nr. 3-22-2284, p 7). Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse

võimalik riive, mitte õiguse rikkumine (RHKH 16.12.2015 määrus nr. 3-3-1-55-15, p 10). Haldusakti

tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku

subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest,

samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (RKHK 07.03.2002 otsus nr. 3-3-1-9-

02).

Kõigepealt peab kohus kaebeõiguse olemasolu hindamiseks selgitama, kas kaebajal on sellist avalik-

õiguslikku subjektiivset õigust, mida vaidlustatud ehitusloaga riivatakse. Kohtu hinnangul on kaebaja

esitanud kaebuse põhiliselt kahel eesmärgil: 1) tühistada ehitusluba, sest kaebaja hinnangul on

ehitusloaga lubatud rajada kaugküttetorustik Jõesaare tn T5 maaüksusele, mille omandamisel on

kaebajal huvi ja on vastava taotluse kinnistu naaberkinnistuga liitmiseks ka esitanud, 2) tühistada

ehitusluba, sest luba ei kajasta kaugküttetorustiku rajamist kuni Jõesaare tn 9 kinnistuni ning mitte

ühegi eelnimetatud trassi rajamist Jõemäe tn 8 kinnistuni. Kaebaja soovib trassidega liituda.

Kaebaja avalik- õiguslik subjektiivne õigus saab tekkida põhiõigustest ja -vabadustest, seadustest,

muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest, pelgalt subjektiivsest

huvist trassidega liituda ning samuti huvist keelata naabruses oleva maaüksuse kasutust, sest käimas

on maaüksuse erastamise menetlus, kaebajal kaebeõigust ei teki.

Vaidlusaluse ehitusloa alusel lubatud tegevused toimuvad kõik enamasti Tallinna linnale kuuluvatel

kinnistutel, ehitusloa alusel lubatud tegevused ei takista kaebajal oma kinnistute kasutust ega puuduta

neid. Kaebaja poolt välja toodud Jõemäe tn T5 kinnistule trasse ei rajata, ehitusluba annab õiguse

rajada trassid koos liitumispunktidega kinnistutele Jõemäe tn 2, Jõesaare tn T2, Jõemäe tn T1 ja

Jõesaare tn T2. Avalik- õiguslikku subjektiivset õigust trasside rajamiseks kuni kaebaja kinnistuteni

koos liitumispunktidega ehitusluba ei anna. Kaebaja pole ehitusloa adressaadiks, kellele ehitusluba

õigusi ja kohustusi tekitab.

Edasi tuleb hinnata, kas avalik- õiguslik subjektiivne õigus nõuda ehitusloa tühistamist võib tekkida

mõnest teisest, ehitusloaga seotud haldusaktist või õigustloovast aktist. Kõnealusel alal kehtib

detailplaneering ( Jõemäe piirkonna detailplaneering). Lisaks kehtib Tallinna linna territooriumil

Tallinna linnavolikogu poolt 15.06.2000 vastu võetud määrus nr. 24 „Tallinna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga liitumise eeskirja kinnitamine“ (edaspidi määrus nr. 24) ja Tallinna linnavolikogu

poolt 18.05.2017 vastu võetud määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga

liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja

võrguettevõtja arenduskohustus“ (edaspidi määrus nr. 9). Detailplaneeringu materjalidest selgub, et

alal tuleb lahendada vee-, kanalisatsiooni- ja soojavarustus, kuid pole täpselt välja toodud, milline see

lahendus olema peab. Üheks põhjuseks võib olla asjaolu, e eelnimetatud määruste nr. 24 ja nr. 9

kohaselt tuleb trassidega liitumiseks teha liitumistaotlus ja sõlmida liitumisleping. Kuna pole teada,

kes ja millal vastava taotluse teeb, siis toimub trasside väljaehitus ka vastavalt sellele, kes

mingisugusel ajahetkel taotluse teeb ja lepingu sõlmib. Kaebajal võib tekkida üldine subjektiivne

õigus detailplaneeringu alusel trassidega liituda või liitumist nõuda, kui vajalikud tingimused on

täidetud, kuid avalik- õigusliku subjektiivse õiguse tekkimiseks peab olema tehtud vastav

liitumistaotlus ja sõlmitud liitumisleping. Kohus ei ütle, et taotlus ja liitumisleping on ainukesed

eeldused, sest olenevalt asukohast võib liitujale tulla liitumiseks täiendavaid kohustusi või pole üldse

võimalik liituda, kuid vastav tahteavalduse tegemine on aluseks, selgitamaks, kellel on huvi ja soov

5(6)

trassidega liituda. Kaebajal ei ole täna vastavalt taotlust tehtud ega lepingut sõlmitud, mistõttu ei teki

talle avalik- õiguslikku subjektiivset õigust nõuda vaidlustatud ehitusloa tühistamist, et siis anda välja

uus ehitusluba, kus trassid on ehitatud välja ka tema kinnistuteni. Pärast vastavate taotluste esitamist

ja lepingute sõlmimist on eelduslikult võimalik rajada trassid ka kaebaja kinnistuteni, andes selleks

välja vajadusel uue ehitusloa.

12. Kuna kaebaja on esitanud kaebuse kolmanda isikuna, mitte ehitusloa adressaadina, tuleb

täiendavalt hinnata, kas ehitusloa menetluses on rikutud mõnda õigusnormi selliselt, et sellest võiks

kujuneda kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust üksnes osas,

milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus

kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega

(RKHK 11.10.2016 otsus nr. 3-3-1-15-16, p 16). Kaebaja on toonud välja, et teda on õigusvastaselt

jäetud menetlusse kaasamata ja ehitusloa lisades on toodud dokumendid, muu hulgas erinevate

pädevate isikute kooskõlastused, mis ei ühti ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti lahendusega.

Ehitusseadustiku (EhS) 42 lg 6 kohaselt kaasab pädev asutus vajaduse korral menetlusse kinnisasjaga

piirneva kinnisasja omaniku. Sama paragrahvi lõige 7 sätestab, et vajaduse korral esitab pädev asutus

ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa

taotluse esemega ja arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või

ehitamine puudutada. Ehitusloa menetluses pole kaebaja menetlusse kaasatud ja ehitusloa juures

olevad materjalid sisaldavad kooskõlastusi, kus kooskõlastatud lahendus ei ühti ehitusloa aluseks

oleva ehitusprojekti lahendusega. Suurim muudatus on toimunud Jõesaare tn T5 osas, kuhu algselt

kavandati kaugküttetorustiku rajamist, kuid mis peale Maa- ameti märkust ära muudeti. Olenemata

sellest, et ehitusloa menetluses võib olla tehtud vigu, ei teki kaebajale avalik- õiguslikku subjektiivset

õigust, mida oleks riivatud ning seeläbi omakorda õigust nõuda ehitusloa tühistamist. Kaebaja

kaasamine on haldusorgani kaalutlusõigus. Kuna vaidlustatud ehitusluba ei puuduta kaebaja

kinnistuid ning kaebaja polnud esitanud ehitusloa menetlemise ajal trassidega liitumiseks vajalikke

liitumistaotlusi ega sõlminud lepinguid, polnud kaebajal sellist subjektiivset avalikku- õigust, mille

tõttu oleks pidanud teda menetlusse kaasama. Mis puudutab erinevatesse lahendustesse ehitusprojekti

kooskõlastustel ja ehitusloa aluseks oleval ehitusprojekti lahendusel, siis kumbki lahendustest samuti

kaebaja kinnistuid ei puudutanud. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt on kaebaja huve arvestades

kaebajale soodsam, sest kaugküttetorustikku ei kavandata Jõesaare tn T5 kinnistule nagu kaebaja on

kaebuses soovinud ja trasside ehitus on ette nähtud ka Jõemät tn T2 kinnistule, tuues trassid lähemale

kaebajale kuuluvale kinnistule Jõemäe tn 8. Eeltoodu kohaselt ei tekita ka võimalikud menetluslikud

vead kaebajale avalik- õiguslikku subjektiivset õigust, mille riive tooks kaasa kaebeõiguse tekkimise.

Lisaks on kaebaja välja toonud, et ehitusluba ei vasta detailplaneeringule, kuid pole täpsustanud,

kuidas ta detailplaneeringule ei vasta. Kohtu hinnangul on detailplaneeringu täpsusaste selline, et

vastuolu detailplaneeringuga välja tuua ei saa.

13. Kokkuvõtvalt puudub kaebajal selline avalik- õiguslik subjektiivne õigus, mis annaks kaebajale

kaebeõiguse. Isegi, kui hinnata, et kehtestatud detailplaneering koos kaebaja huviga trassidega

liitumiseks annab kaebajale ehitusloaga teatava puutumuse, siis sellest kaebeõiguse tekkimiseks ei

piisa. Kaebeõiguse tekkimiseks on vajalik avalik- õigusliku subjektiivse õiguse riive. Antud juhul

sellist olukorda ei ole, eelkõige seetõttu, et kaebaja ei olnud ehitusloa väljastamise ajal esitanud

trassidega liitumistaotlust ja sõlminud vastavat liitumislepingut.

14. Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse EÕK taotluse, milles palub ehitusloa kehtivuse

peatamist ja haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse keelamist.

15. HKMS § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku

õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

6(6)

Esialgse õiguskaitse vajaduse vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida

esialgse õiguskaitsega soovitakse kaitsta, ning oht selle õiguse kahjustamiseks juba kohtumenetluse

ajal (RKHK 22.09.2014 otsus nr. 3-3-1-59-14, p 12.). Kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt

kaebeõigus, kuna vaidlustatud ehitusluba ei puuduta tema õigusi, ei saa tal esineda ka EÕK vajadust.

Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et kaebaja on esitanud kaebuse ehitusloa tühistamiseks ja

EÕK korras ehitusloa kehtivuse peatamiseks ning haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud

tegevuse keelamiseks. Samas väidab kaebaja, et tema eesmärgiks on trassidega võimalikult kiiresti

liituda. Kui kaebaja eesmärgiks on tõesti trassidega võimalikult kiiresti liituda, siis ehitusloa

kehtivuse peatamine ja ehitusloa tühistamine seda eesmärki kindlasti ei täida. Kaebaja väited on

vastuolulised, kaebaja võimalused kiiresti trassidega liituda on eelkõige viivitamatult pöörduda

vajalike taotlustega nii vee- ettevõtja kui võrguettevõtja poole, et võimalusel sõlmida lepingud ning

koostöös projekteerida ja rajada vastav torustik koos liitumispunktidega. Kehtiv ehitusluba seda ei

takista. Vastupidiselt võib EÕK taotluse rahuldamine oluliselt riivata huvitatud isiku A. T. õigusi, kes

on oma vastuses välja toonud, et EÕK rahuldamine tooks A. T. kaasa rasked tagajärjed, kuna

liitumine trassidega lükkuks oluliselt edasi või muutuks võimatuks. Sõlmitud liitumislepingu kohane

soojustorustikuga liitumine järgmise küttehooaja alguseks ei oleks enam realistlik.

Kaebaja pole välja toonud ning kohtule pole ka äratuntav, millised pöördumatud tagajärjed kaebajale

saabuksid, kui vaidlustatud ehitusluba jääb kehtima, seega jätab kohus EÕK taotluse rahuldamata.

16. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust

seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Samas kaebuse uuesti esitamisel tuleb arvestada, et esialgse

õiguskaitse taotluse jättis kohus rahuldamata. Kui kaebusega soovitakse esitada uuesti esialgse

õiguskaitse taotlus, siis tuleb arvestada, et vastavalt HKMS § 55 lg 3 toodud kitsendustega.

17. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu kaebajale vastavalt HKMS §

104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee