2-20-2450/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

1. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2450

Kohtuasi

NYT Global Estonia OÜ hagi Aktsiaselts PUMEKO

vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. detsembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

NYT Global Estonia OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja NYT Global Estonia OÜ (registrikood 11364231),

lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas

Kostja Aktsiaselts PUMEKO (registrikood 10431304),

seaduslik esindaja KL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta NYT Global Estonia OÜ 23. jaanuari 2023. a apellatsioonkaebus Harju

Maakohtu 22. detsembri 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-2450 Tallinna

Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud NYT Global Estonia OÜ kanda.

Aktsiaseltsil PUMEKO ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. NYT Global Estonia OÜ (hageja) esitas 13. veebruaril 2020 (täpsustatud 27. veebruaril

2020) Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi PUMEKO (kostja) vastu võlgnevuse 2664 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 490,98 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Pooled sõlmisid 20. juulil 2017 töövõtulepingu garaažiukse komplekti valmistamiseks. Lõpliku

hinnapakkumise alusel tasus hageja kostjale 4945,67 eurot. Alternatiivselt leidis hageja, et

pooltevaheline õigussuhe vastab müügilepingu tingimustele.

Uksekomplekti valmistamise ajal käis hageja esindaja kostja juures valmistamist vaatamas.

Vaatluse käigus avastas hageja esindaja mitmeid puudusi. Kostja esindaja kinnitas, et puudused

kõrvaldatakse ja lõpptulemus saab olema korralik. Uksekomplekt saabus Rootsis asuvale

objektile 19. septembril 2017, mille järel tehti sellele esmane ülevaatus. Seoses avastatud

puudustega saatis hageja 20. septembril 2017 kostjale e-posti teel pretensiooni. Hageja tegi

kostjale ettepaneku, et kostja tuleks ja parandaks puudused. Kostja hageja ettepanekule ei

vastanud. Hageja saatis 25. oktoobril 2017 kostjale täiendava pretensiooni puudustest, mis ei

olnud esmasel ülevaatusel nähtavad.

Selleks, et uksekomplekt vastaks nõuetele, pidi hageja laskma uksekomplekti korda teha. Kogu

kulu uksekomplekti lepingutingimustele vastavusse viimiseks oli 2664 eurot. Valmistatud asi

oli ebakvaliteetne, selle puudused ei tulenenud transportimisest ega paigaldamisest. Seejuures

ei ole kostja hagejat kostja kodulehel olevate tingimuste kättesaadavusest teavitanud. Ka oli

kostja teadlik, et uksed paigaldatakse Rootsis, s.o põhjamaistes tingimustes, ning seetõttu on

uste tihendite olemasolu vajalik. Hinnapäringuga saadetud fotodelt oli selgelt näha, et uksed on

koos tihenditega.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja hinnangul ei ole hageja pretensioonid ja kahju tõendatud. Kostjalt telliti metallraamil

garaaživärav, mille kostja pidi väljast katma voodrilauaga ja seest vineeriga. Erinõudeid

väravatele ei olnud. Materjalide, lukustuse ja furnituuri valik sai hagejaga kokku lepitud ja

kajastus hinnapakkumises. Hinnapakkumine ei sisaldanud helipidavuse ja soojapidavuse

nõudeid, samuti tihendeid. Seejuures tihendeid metallustele ei paigaldatagi, aga tihendid võib

lisada paigalduse käigus liimitavate tihenditega, kui tellija seda soovib. Enne väravate

valmistamist fikseeriti koos hageja esindajaga värava puhtad mõõdud (töömõõdud), mille järgi

värav ka valmistati.

Kostja leidis, et uste üleandmine toimus 6. septembril 2017 kostja tootmisruumides, kus hageja

esindaja võttis uksed vastu. Hageja esindaja kontrollis uksed üle ning ühetegi pretensiooni ei

esitanud. Kaup anti 18. septembril 2017 üle hageja poolt tellitud transpordifirmale. Kostja ei

vastuta paigalduse ja uste transportimise käigus tekkinud kahjustuste ja vigastusete eest.

Hagejat teavitati korduvalt, et ta jälgiks kostja metalluste paigaldusjuhendit, mis on avalikult

kättesaadav kostja veebilehel www.pumeko.ee. Seejuures ei kehti kostja toodetud kauba

garantii tingimused Rootsis.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 22. detsembri 2022 a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata

ning menetluskulud hageja kanda, määrates seejuures, et kostjal menetluskulud puuduvad.

Maakohus tuvastas, et hageja tellis ja kostja lubas valmistada metallraamil, väljast voodrilauaga

ja seest vineeriga kaetud garaažiukse, kõrguse ja laiusega 3 m, kiirriiviga Roca 100, millel on

ASSA 2000 (matt messing) lukustus, link ASSA 1956 (matt messing) ja patenteeritud

lukusüdamik ASSA 1212. Uksele andis kostja garantii kaks aastat ning tasumise tingimusteks

ettemaks 50% ja lõplik tasumine enne garaažiukse kättesaamist. Hinnapakkumise hind oli

4839,33 eurot koos käibemaksuga. Paigaldamise kohaks oli hinnapakkumisel märgitud Rootsi.

Pooled sõlmisid nendel tingimustel lepingu 20. juulil 2017, kui kostja väljastas hagejale

maksmiseks ettemaksuarve 2472,85 eurot, mille hageja tasus. Kuna poolte tahe oli suunatud

eritellimuse järgi asja (garaažiukse) valmistamisele, s.t konkreetse eesmärgi saavutamisele,

ning lähtudes poolte ühisest tõlgendusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1), leidis maakohus,

et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). Maakohus ei nõustunud kostja

käsitlusega, et kostja üldtingimused olid pooltevahelise lepingu osaks, mistõttu jättis maakohus

need asja lahendamisel arvestamata.

Maakohus leidis, et hageja poolt kostja esitatud teise, 6. septembri 2017. a arve tasumine ei

tähenda uste ülevaatamist ega aktsepteerimist. Kostja ei ole tõendanud, et hageja esindaja Heiki

Rosimannus või muu isik ka tegelikult vaatas uksed kostja töökojas üle ja kiitis töö heaks. Ka

ei muudaks töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus

tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada

sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Maakohus analüüsis hageja esile toodud puuduste nimekirja:

-

väide 1: ukse leng korrodeerunud, mõranenud, värv praguline ning osaliselt värvimata.

Maakohus leidis, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. Kohus ei saa ühe foto

põhjal asuda seisukohale, et ukse leng oleks korrodeerunud, mõranenud, värv praguline

ning osaliselt värvimata.

-

väide 2: ukse hinged erinevatel kõrgustel (vahe 7 mm) – selliselt ei olnud ust võimalik

paigaldada, hing tuli lahti lõigata ja õigele kõrgusele uuesti keevitada. Maakohus leidis, et

nimetatud puudus on tõendatud. Ustele esitatavatest nõuetest tulenevalt võib eeldada, et

hinged on ustel ühel kõrgusel. Kahepoolsete garaažiuste tellimisel on põhjendatud eeldada,

et need valmistatakse peegelpildis sümmeetriliselt (VÕS § 641 lg 2 p 2). Seega on tegemist

lepingule mittevastavusega.

-

väide 3: Ukse komplekt oli valmistatud ebaõigete mõõtmetega – kostjale oli teada, et

uksekomplekt paigaldatakse avasse laiusega 3000 mm, kuid uksekomplekt oli valmistatud

20 mm laiemana, peale paigaldust jäi uste vahele 20 mm vahe. Maakohus leidis, et

nimetatud puuduse esinemine on tõendamata. Vastavalt hinnapakkumisele tellis hageja

kostjalt uksed mõõtudega 3x3 m. Ühegi hageja esitatud tõendiga ei ole tõendatud, et uksed

ei olnud selles mõõdus. Kas või kuidas sellise mõõduga uksed sobivad paigaldatavasse

avasse, ei olnud kostja risk.

-

väide 4: Ukseluku keeleava oli ebaõigesti (kõveralt) välja lõigatud. Maakohus leidis, et

nimetatud puuduse esinemine on tõendamata.

-

väide 5: Ukse laudis oli väljast nõuetekohaselt viimistlemata – puit kumas läbi, millest saab

järeldada, et uksele oli kantud vaid üks värvikiht. Maakohus leidis, et nimetatud puuduse

esinemine on tõendamata. Isegi, kui oleks tõendatud puuduse esinemine, siis tegemist ei

oleks kostjapoolse lepingu rikkumisega, kuivõrd pooled ei leppinud kokku, mitu kihti peab

olema värvi peale kantud. Samuti puudub kohtul alus asuda seisukohale, et tavapäraselt

sellistele ustele esitatavate nõuete kohaselt peaks ukse laudisele olema kantud rohkem kui

üks kiht värvi.

-

väide 6: Ukse voodrilauad ja nende ühenduskohad (punnid) olid ebakvaliteetsed ja

viimistlemata – kasutatud oli ebakvaliteetset puitmaterjali. Maakohus leidis, et nimetatud

puuduse esinemine on tõendamata. Ka puudus pooltel kokkulepe kvaliteeditingimuste osas

ning hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et uksed ei oleks vastanud tavapäraselt

esitatavatele nõuetele.

-

väide 7: Ustel puudusid kummitihendid, kuigi kummitihendid olid näha hageja tellimusele

lisatud fotodel ja oli lisatud kostja poolt esitatud arvele. Maakohus leidis, et tegemist ei ole

puudusega. Maakohus ei tuvastanud, et hinnapakkumisel oleks kostja lubanud ustele

paigaldada

kummitihendid.

Samuti

ei

tulene

hageja

päringust,

mis

eelnes

hinnapakkumisele, et ustel peaksid tingimata olema kummitihendid. Hageja on küsinud

pakkumist pildil olevale sarnasele uksele, mitte identsele.

-

väide 8: Kostja lubas nii uste metall- kui ka puit osade värviparandusteks (uste transpordil

või paigaldamisel tekkida võivate väikeste värvikahjustuste jms kõrvaldamiseks) kaasa

panna puidu ja metalli pinnale sobiva värvi, kuid kostja oli ustega koos saatnud ainult

pudeli, millel kirjas „värv“ ilma igasuguse selgituseta, kas tegemist on puidu või metalli

värviga. Maakohus leidis, et tegemist ei ole puudusega. Maakohus ei tuvastanud, et

hinnapakkumisel oleks kostja lubanud kaasa panna kaks erinevat värvi. Hageja ei ole

tõendanud, et pooled selles lepingu sõlmimisel kokku leppisid.

-

väide 9: Uste hingekohad olid ukselehtedel välja lõikamata ehk ust ei olnud võimalik

paigaldada hingedele. Maakohus leidis, et nimetatud puuduse esinemine on tõendamata.

-

väide 10: Puudus ukseluku keele lukustuse vasturaud ja lukustuse siiniklamber. Maakohus

leidis, et tegemist on lepingule mittevastavusega. Pooltevahelises lepingus on lepitud kokku

lukustusega ukse valmistamises. Sellisel juhul võib eeldada, et lukustus on uksele

komplektselt paigaldatud, kui vastupidises ei ole eraldi kokku lepitud (VÕS § 641 lg 2 p 2).

Kostja ei ole tõendanud, et lukustuse vasturaua ja lukustuse siiniklambri puudumine oleks

tavapärane või kooskõlas sellistele garaažiustele tavaliselt esitatavate nõuetega.

-

väide 11: Ukseleht oli vähemalt 25 mm ulatuses paindes ja kõver. Maakohus leidis, et

nimetatud puudus on tõendatud. Samas leidis maakohus, et kostja on tõendanud, et puudus

on tekkinud valede transpordivõtete, mitte kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Selliseid

kõrgeid uksi tuleb transportida alati vertikaalasendis, horisontaalasendis transportimisel on

suur oht ukselehe läbivajumisele. Tunnistaja kinnitas, et uste Rootsi objektile saabumisel

olid need horisontaalasendis, mis kostja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt on ebaõige

viis nende transportimiseks ning mis võis põhjustada uste läbivajumise ja kõveruse. Seega

ei vastuta kostja selle puuduse eest.

-

väide 12: Ukse alumise ääre kaitseplekid on ebasümmeetriliselt paigaldatud. Maakohus

märkis, et kohus ei saa nimetatud esitatud foto põhjal tuvastada, tegemist on tehnilise

asjaoluga, mida ilma mõõtmata ei saa hinnata. Ka leidis maakohus, et kuivõrd hageja ei ole

20. septembri ja 25. oktoobri 2017. a pretensioonis sellele puudusele tuginenud, ei saa

hageja sellele enam kohtumenetluses tugineda (VÕS § 644 lg 3).

Maakohus tuvastas, et ustel olid hageja väidetes 2, 10 ja 11 esinevad puudused, millest

puudused 2 ja 10 on tekkinud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu ja kostja vastutab nende eest.

Maakohus leidis, et hageja on kostjale puudustest mõistliku aja jooksul teavitanud (VÕS § 641

lg 1). Tegemist on VÕS § 646 lg-s 5 sätestatud olukorraga, kuivõrd hageja on 20. septembri

2017. a e-kirjaga teinud kostjale ettepaneku tulla ise objektile puudusi parandama. Kostja seda

ei teinud.

Maakohus asus seisuskohale, et hageja ei ole tõendanud tekkinud kahju ega selle suurust.

Hageja esitatud arve on üldsõnaline ega ole seostatav vaidlusaluse asjaga. Arvelt (ega muudelt

tõenditelt) ei nähtu, mida täpselt ja mis mahus on selle raha eest tehtud. Nii vastaspool kui ka

kohus on sellele hageja tähelepanu juhtinud. Hageja 26. novembri 2021. a menetlusdokumendis

esitatud selgitus on käsitatav poole seletusena, mis ei ole antud vande all ega ole seetõttu

tõendiks (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 229 lg-d 1 ja 2). Peale üldsõnalise arve ei

ole hageja muid tõendeid kantud kulude kohta esitanud. Kohtul puudub võimalus hinnata, kas

ja kui suur kahju on asjas tuvastatud puuduste tõttu hagejale tekkinud. Samuti puudub kohtul

võimalus analüüsida, kui palju läks hagejale maksma mõne konkreetse puuduse kõrvaldamine

olukorras, kus kohus leidis, et mitte kõik hageja viidatud puudused ei ole tõendatud või

lepingule mittevastavused.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaielnud pooled praegusel juhul selle üle, kas garaažiustel

esinevad hagiavalduses esile toodud puudused. Pooled vaidlevad ennekõike selle üle, millistel

asjaoludel on need puudused asjale tekkinud. Seega tulnuks maakohtul tuvastada vaidluse all

olevad asjaolud, s.o kas uste lepingule mittevastavused tekkisid kostjast, vedajast või hagejast

tingituna, mitte seda, kas mittevastavused on tõendatud. Hageja ei pidanud esitama täiendavaid

tõendeid puuduste olemasolu kohta. Kuivõrd kostja väitis, et puudused on tekkinud transpordi

või paigaldamise käigus, tulnuks kostjal tõendada, et mittevastavused ei tulenenud temast, vaid

vedajast, hagejast või muust tingituna. Selliseid tõendeid kostja aga ei esitanud.

Hageja rõhutab, et ta ei heida kostjale ette uste kriimustusi või muid vigastusi, vaid peamiselt

uste ebakomplektsust, ebakvaliteetset viimistlust ja ebaõiget või ebatäpset valmistamist, mis ei

saanud kuidagi tekkida uste transportimisel ega ka paigaldamisel. Hageja on jätkuvalt

seisukohal, et kostjal tulnuks ustele paigaldada ka tihendid.

Kuivõrd kostja ise puudusi ei kõrvaldanud, pidi hageja tellima puuduste kõrvaldamise tööd

kolmandalt isikult, kes need korraga kõrvaldas. Seetõttu on iga puuduse eraldi kõrvaldamise

maksumuse määramine ja tõendamine oluliselt raskendatud. Olukorras, kus maakohus jaatas

garaažiustel kasvõi osade puuduste olemasolu, tulnuks kohtul rahuldada hagi vähemalt osaliselt

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades (TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia

kaalutlustel TsMS § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 ning TsMS § 637 lg 1 p 6

alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada

kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt

arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda,

et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

6. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhinõudena 2664 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 490,98 eurot ja viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni

põhinõude täitmiseni. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus

hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 4000 eurole (lihtmenetlus). Alates 1. jaanuarist 2022 jõustunud TsMS-i

muudatustega tõusid lihtmenetluse piirmäärad vastavalt 3500 eurole ja 7000 eurole. TsMS § 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Arvestades 1. jaanuarist 2022 jõustunud TsMS § 405 lg-t 1, ei ületa hageja põhinõue ega

kõrvalnõuded selles sättes toodud piirmääru, mistõttu saab apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisel kohaldada TsMS § 637 lg-t 2¹ ning hinnata, kas esineb viidatud sättes nimetatud

aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Lisaks märgib kolleegium, et hageja

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Seega

puudub apellatsioonkaebusel eduvõimalus ning ringkonnakohus saaks selle menetlemisest ka

TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi allpool väljatoodud põhjustel keelduda.

7. Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 21 kohaselt

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

Tutvunud asja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega, leiab kolleegium, et

maakohus ei ole asja lahendades eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, selgelt rikkunud

menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis oleks võinud oluliselt

mõjutada asjas tehtud lahendit. Seega ei esine alust apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

TsMS § 637 lg 21 järgi.

8. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (VÕS § 635

lg 1). Samuti on maakohus põhjendatult hinnanud, kas puudused, millele hageja tugines, on

tõendatud ning pannud hagejale töö lepingukohasuse tõendamiskoormise. Ka on õige maakohtu

seisukoht, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kahju tekkimist ega selle suurust. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

8.1. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et poolte vahel puudus vaidlus töö lepingukohasuses.

Kostja on vastuses hagile märkinud, et hageja pretensioonid ja kahju ei ole tõendatud. Kostja

ei ole hagiavalduses esitatud väiteid töös esinenud puuduste kohta omaks võtnud. TsMS § 231

lg 2 teise lause järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine

kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

Praegusel juhul ei ole asjaolude omaksvõtu eeldused täidetud, kuivõrd kostja ei ole

selgesõnaliselt hagiavalduses esitatud väidetega nõustunud. Seega ei vaielnud pooled üksnes

selle üle, millistel asjaoludel töös esinenud puudused tekkisid. Eelnevast tulenevalt pidi

maakohus hageja nõude rahuldamise eeldusena hindama, kas kostja on töövõtulepingut

rikkunud (VÕS § 115 lg 1), s.t hindama, kas hageja väidetud puudused esinesid või mitte.

8.2. Maakohus jaotas tõendamiskoormise õigesti, sest hageja võttis töö vastu (VÕS § 637 lg 4

esimene lause ja § 638). Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka

lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (vt Riigikohtu 21. juuni 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851/38, p 23 ja selles viidatud kohtupraktika).

8.3. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt õigusnormide rikkumisi töös esinenud puuduste

ja kostja vastutuse eelduste tuvastamisel. Maakohus on tuginenud asjas esitatud ja kogutud

tõenditele ning oma järeldusi ka põhjendanud (maakohtu otsuse p 10). Maakohus on tõendite

hindamisel järginud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut, hinnates kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale

seisukohale.

8.4. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt tulnuks maakohtul hagi rahuldada

vähemalt osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis siseveendumuse

kohaselt. Juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa

kindlaks teha, võib kõne alla tulla VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaldamine. Viidatud

sätted kohalduvad olukorras, kus kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 6, samuti TsMS § 233 lg 1,

annavad kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu

kindlaks teha (vt nt Riigikohtu 6. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-07, p 12;

30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 33). Seega on sätete rakendamise

eelduseks erakordsed tõendamisraskused, mis võivad tuleneda nõude iseloomust või siis

konkreetse juhtumi eripärast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-36-15, p 26).

Kolleegiumi hinnangul praeguses asjas eeltoodud asjaolusid (kahju tõendamine on seotud

eriliste raskuste või ebamõistlike kuludega) ei nähtu. Hageja oleks saanuks pöörduda töid

teostanud ja arve koostanud ettevõtte poole, paludes lisada arvele spetsifikatsiooni teostatud

tööde kohta. Asjaolu, et kõik väidetud puudused kõrvaldati korraga, ei tähenda, et asjatundja ei

oleks saanud anda hinnangut iga puuduse kõrvaldamise maksumuse kohta eraldi.

8.5. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esitatud arve on üldsõnaline ning see ei ole

seostatav vaidlusaluse objekti ega väidetavate puudustega (maakohtu otsuse p 13.3). Maakohus

andis hagejale võimaluse esitada oma väidete tõendamiseks tõendid, kuid hageja seda ei teinud.

Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada maakohtu seisukohta ja märgib, et hageja

26. novembri 2011. a menetlusdokumendi p-s 4 esile toodud loetelu ei ole käsitatav ka poole

seletusena, sest menetlusdokumendi on koostanud ja allkirjastanud mitte hageja seaduslik

esindaja vaid lepinguline esindaja. See aga ei muuda maakohtu otsust lõppjäreldustes

ebaõigeks, sest maakohus seda tõendina nagunii ei arvestanud.

9. Olukorras, kus hagi jäeti rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud põhjendatult TsMS §

162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja ei väida apellatsioonkaebuses, et vaatamata hagi

rahuldamata jätmisele oleks menetluskulud tulnud jaotada teisiti.

10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale

apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

11. Kolleegium selgitab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral on

apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv

tagasi.

12. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal

ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab

teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)