2-22-142050/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 01.02.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-142050

Kohtuasi

OÜ EUROPARK ESTONIA maksekäsu kiirmenetluse

avaldus X vastu 40 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.12.2022 määrus menetluse lõpetamise

kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), esindaja EA

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasja materjalide juurde poolte määruskaebemenetluses esitatud

tõendid.

2. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2022 määrus osas, milles maakohus lõpetas

tsiviilasja menetluse seoses hagist loobumisega (resolutsiooni p 1) ning teha

tühistatud osas uus määrus, millega keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Tühistada Harju Maakohtu 06.12.2022 määrus ka osas, milles maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja

(resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud 75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda ning

muuta kostjalt väljamõistetavate menetluskulude rahalist suurust. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

4. Sõnastada maakohtu määruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Keelduda OÜ EUROPARK ESTONIA hagiavalduse menetlusse võtmisest.

4.2. Jätta menetluskulud 75 % ulatuses kostja X kanda ja 25 % ulatuses hageja OÜ

EUROPARK ESTONIA kanda.

4.3. Välja mõista X-lt OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuluna 31,25

eurot.

2-22-142050

4.4. Tagastada OÜ-le EUROPARK ESTONIA pool menetluses tasutud lõivu, s.o

32,50 eurot, ja kanda see arvele, millelt see on tasutud.

4.5. X-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda OÜ-le EUROPARK

ESTONIA viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 02.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja, võlgnik) vastu 40 euro nõudes. Kohus tegi 07.11.2022

võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 07.11.2022 vastuväite. Kohus lõpetas

16.11.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 17.11.2022 määrusega kohustati

hagejat esitama nõuetekohane hagi ja tasuma riigilõiv.

2. 29.11.2022 esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja 05.12.2022

taotluse täpsustuse. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulu 85 eurot, millest 65 eurot

on riigilõiv ja 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses.

2.1. Hageja selgitas, et kostja esitas 07.11.2022 maksekäsu kiirmenetluses vastuväite hageja

nõudele, mille kohaselt ei olnud ta sellisest kohustusest teadlik. Hageja, olles tutvunud kostja

vastuväitega, võttis kostjaga ühendust. Hageja selgitas kostjale nõude aluseks olevaid

asjaolusid ning esitas ka vastavad dokumendid kostjale tutvumiseks. Kostja jäi aga passiivseks

ning hageja esindajale ei vastanud. Kostja võttis hageja esindajaga ühendust 16.11.2022.

Hageja selgitas kostjale uuesti nõude aluseks olevaid asjaolusid, mille järgselt tasus kostja

17.11.2022 põhinõude katteks 30 eurot, kuid vaidles vastu ülejäänud kuludele. Kuna kostja on

tasunud võlgnevuse põhiosa summas 30 eurot pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamist ja hageja on loobub sissenõudmiskulust summas 10 eurot, siis tuleb kostjal tasuda

tekkinud menetluskulud.

2.2. Kohtul on võimalik käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulud kindlaks määrata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 9 ja § 168 lg 5 alusel. Hetkel on kostja

esitanud maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille tõttu on maksekäsu kiirmenetlus

muutunud hagimenetluseks (TsMS § 486). TsMS § 168 lg 5 on hageja hinnangul analoogia

korras kohaldatav ka olukorras, kus nõuetekohast hagiavaldust ei ole veel esitatud, kuid kostja

on nõude rahuldanud. Kostja kandis hagejale põhinõude summa üle alles pärast asja üleminekut

hagimenetlusse ja kohtu poolt puuduste kõrvaldamise määruse tegemist ning enne hagiavalduse

2-22-142050

esitamist ja menetlusse võtmist. Kostja oli teadlik, et asja menetlemine jätkub hagimenetluses.

Kostja poolt põhinõude tasumise tagajärjeks ei saa olla see, et hageja peab tasuma võlgniku

tõttu tekkinud kulud, kui ta on pöördunud kohtusse kostja kohtueelse passiivsuse tõttu ning

kostja on teadlik nii nõude alusega seonduvatest asjaoludest kui ka edasisest menetlusest.

Kostjale on antud piisavalt aega täita oma kohustus vabatahtlikult, kuid ta on jätnud selle

võimaluse kasutamata, põhjustades oma käitumisega vajaduse pöörduda kohtusse nõude

rahuldamiseks. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud ning nende vajadus on tekkinud

kostja käitumise tagajärjel, mistõttu on põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohtu 06.12.2022 määrusega lõpetati asja menetlus seoses hagist loobumisega

hageja poolt. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuluna välja 52,50 eurot ja viivise menetluskuludelt. Maakohus tagastas hagejale pool

menetluses tasutud riigilõivu, s.o 32,50 eurot.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt käsitleb kohus maksekäsu kiirmenetluses esitatud

avaldust hagina, millest loobumisest on hageja teatanud. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja

menetlus tsiviilasja lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1 ls 2).

5. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostja kanda, kuna hageja kinnitusel

on kostja põhivõla tasunud. Hageja menetluskulud, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, on

riigilõiv 65 eurot ja maksekäsu kulu 20 eurot. TsMS § 484² alusel kuulub hüvitamisele

maksekäsu kulu 20 eurot. Kostjal tuleb hüvitada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust,

s.o 32,50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse,

kui hageja loobub hagist.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1-

3 ja 5 osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas määruskaebuse lisana uue tõendi

(hageja esindaja ja kostja vaheline e-kirjavahetus perioodil 16.11–17.11.2022).

6.1. Määruskaebuse kohaselt ei küsinud maakohus kostja seisukohta menetluskulude jaotuse

osas ja jättis menetluskulud põhjendamatult ja vastuolus TsMS §-ga 4842, § 172 lg-ga 9 ja

§ 168 lg-tega 1 ja 6 kostja kanda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

6.2. Hageja ei võimaldanud kostjal kõnealuseid parkimistrahve kohtuväliselt tasuda

menetluskulusid tekitamata, sest kostja ei olnud enne kohtudokumentide kättesaamist

leppetrahvinõudest teadlik. Hageja ei ole kostjale saatnud kohtueelset nõuet ning kostja tasus

hagejale parkimistrahvid summas 30 eurot viivitamatult pärast seda, kui hageja vastavad

andmed leppetrahvide määramise aja ja koha kohta kostjale esitas. Pärast makseettepaneku

saamist võttis kostja hagejaga ühendust kviitungite saamiseks ja alles vastuseks kostja

16.11.2022 pöördumisele esitas hageja kostjale info leppetrahvide määramise päevade ja

aadresside kohta koos piltidega ning kostja tasus leppetrahvide eest koheselt. Kuna kostja ei ole

oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks ning hageja pöördus kohtusse

põhjendamatult, siis peab jätma menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 6).

6.3. Käesolevas asjas ei ole hagiavaldust esitatud ja asi on TsMS § 487 järgi hagimenetluse

alustamise staadiumis, mistõttu tuleb asi lahendada maksekäsu kiirmenetluse sätete – sh

2-22-142050

TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 – alusel, mille kohaselt võib kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud

jätta võlgniku kanda vaid kahel juhul: (i) maksekäsu tegemisel või (ii) menetluse lõpetamisel

TsMS § 4881 alusel võla tasumise korral. Antud asjas ei esine kumbagi alust – kohus ei ole

teinud maksekäsku ega lõpetanud maksekäsu kiirmenetlust võla tasumise tõttu. Käesolev asi

on lõpetatud hoopis hagi esitamata jätmise tõttu ja sellisel juhul kannab menetluskulud

TsMS § 172 lg 9 kohaselt hageja, mitte kostja.

6.4. Maksekäsu kiirmenetluse lõpuleviimisel määras kohus hagejale tähtaja hagi esitamiseks,

kuid kuna hageja hagi ei esitanud, siis oleks kohus TsMS § 487 lg 3 kohaselt pidanud hagi

menetlusse võtmisest keelduma ning jätma menetluskulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda.

6.5. Käesoleval juhul oleks kulude väljamõistmine kostjalt ka äärmiselt ebaõiglane

(TsMS 162 lg 4). Niivõrd väikesele nõudeõigusele (30 eurot) ei peaks riik üldse õiguskaitset

andma. Hageja põhinõue on kolm korda väiksem kui hageja menetluskulud.

7. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude väljamõistmine ei olnud

vastuolus TsMS §-i 4842, § 179 lg 9 ja § 168 lg-tega 1 ja 6.

7.1. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, mille kohaselt ei olnud ta kohustusest

teadlik. Hageja esindaja võttis kostjaga 08.11.2022 omaalgatuslikult ühendust, selgitades nõude

aluseks olevaid asjaolusid ning esitades kostjale ka tõendid. Kostja jäi passiivseks ega vastanud

hageja esindajale. Kostja võttis hageja esindajaga ühendust 16.11.2022, s.o pärast asja

üleandmist hagimenetlusse, ning hageja esindaja edastas nõude aluseks olevate asjaolude

põhjenduse koos tõenditega kostjale uuesti. Kostja tasus 17.11.2022 omaalgatuslikult 30 eurot

põhinõude katteks ning vaidles vastu ülejäänud kuludele. Hageja nõue koosnes ka

sissenõudmiskulust, millele kostja samuti vastu vaidles. Lähtudes tarbijast kostja huvidest ning

menetlusökonoomilistest kaalutlustest, on hageja vastavast nõudest loobunud. Seetõttu on

väärad ka kostja väited selle kohta, et ta rahuldas hagimenetluse alguse järgselt täielikult hageja

nõude, mille tõttu ei olnud hagejal põhjust kohtusse pöörduda ning menetlust jätkata.

7.2. Kostja oli teadlik, et asja menetlemine jätkub hagimenetluses, kui ta on rahuldanud üksnes

põhinõude. Kostja poolt põhinõude tasumise tagajärjeks ei saa olla see, et hageja peab tasuma

võlgniku tõttu tekkinud kulud. Lisaks ei ole esitatud faktiliste asjaolude kohaselt võimalik jõuda

järeldusele, et hageja on menetlust alustanud põhjendamatult ning tahtlikult või raske hooletuse

tõttu, millele viitab kostja. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada asi

kohtuvaidluseta, kuid kostja jäi kohtueelselt passiivseks ning maksekäsu kiirmenetluse etapis

vastas kostja hageja esindajale alles pärast asja üleandmist hagimenetlusse. Ka siis rahuldas

kostja üksnes põhinõude, mistõttu ei olnud mingit võimalust lahendada asja ilma

hagimenetluseta.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

9. 25.01.2023 esitas hageja ringkonnakohtule täiendavad tõendid (hageja 08.11.2022 e-kiri

kostjale, pooltevaheline e-kirjavahetus perioodil 16.11.2022 - 22.11.2022).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. TsMS § 651 lg 1, koosmõjus §-ga 659, järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus lõpetas tsiviilasja menetluse

2-22-142050

seoses hagist loobumisega, samuti menetluskulude jaotuse ja kulude kostjalt väljamõistmise

(resolutsiooni p-d 1-3 ja 5), mistõttu on maakohtu määrus vaidlustamata osas (s.o resolutsiooni

p 4) jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse seoses hagist loobumisega ning teha tühistatud

osas uus määrus, millega keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Lisaks tuleb maakohtu

määrus tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis need

kostjalt hageja kasuks välja ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud

75 % ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda ning muuta kostjalt väljamõistetavate

menetluskulude rahalist suurust. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata. TsMS § 654 lg 22

ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus

sõnastuses. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

12. TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt võtab ringkonnakohus poolte poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendid (nimetatud käesoleva määruse p-des 6 ja 9) asja materjalide juurde.

13. Käesoleval juhul on hageja esitanud 02.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kostja vastu 40 euro nõudes. Esitatud avalduse kohaselt koosneb hageja

nõue põhinõudest 30 eurot (parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded) ja

kõrvalnõudest 10 eurot (s.o sissenõudmiskulud). Kostja esitas makseettepanekule vastuväite ja

tsiviilasi anti vastavalt TsMS § 486 lg 1 p-le 1 üle Harju Maakohtule asja hagimenetluses

menetlemiseks. Harju Maakohus andis 17.11.2022 määrusega vastavalt TsMS § 487 lg-le 1

hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks. 17.11.2022 tasus kostja põhinõude

katteks 30 eurot. Hageja teavitas sellest kohut ning märkis ka, et loobub seetõttu

sissenõudmiskuludest.

14. Maakohus lõpetas seejärel vaidlustatud määrusega asja menetluse seoses hagist

loobumisega. Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumise vastuvõtmiseks ja menetluse

lõpetamiseks peab hagi olema eelnevalt kohtu poolt menetlusse võetud. Maakohus ei ole hageja

hagi alusel hagimenetlust algatanud ning hageja ei ole esitanud vastavalt TsMS § 487 lg-le 1

nõuetekohast hagiavaldust. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul esineb alus hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 487 lg 3 alusel, mis sätestab, et kui avaldaja ei esita

nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Alternatiivselt

on käesoleval juhul võimalik hagi menetlusse võtmisest keelduda ka TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, mille järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on

tasunud hageja põhinõude summas 30 eurot ning sissenõudmiskuludest summas 10 eurot on

hageja loobunud. Kui kostja on oma kohustused hageja ees täitnud, puudub hagejal nõue, mida

kohus saaks menetlusse võtta (vt ka kohtupraktika analoogsetes tsiviilasjades Tallinna

Ringkonnakohtu 27.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-121851, p 10; Tartu Ringkonnakohtu

21.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-143757, p 11, 12; Tartu Ringkonnakohtu 24.11.2022

määrus tsiviilasjas nr 2-22-124468).

15. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ainuüksi asjaolu, et maakohus ei andnud kostjale

võimalust menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas seisukoha

esitamiseks, ei anna käesoleval juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kostja on saanud

oma sellekohased vastuväited esitada määruskaebuses.

2-22-142050

16. Ka ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise

tõttu tuleb käesoleval juhul jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Praegusel

juhul tuleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel arvestada, et kostja tasus hageja

põhinõude 30 eurot pärast maksekäsu kiirmenetlust, asja hagimenetlusse üleandmist ja enne

nõuetekohase hagi esitamist ja selle menetlusse võtmist.

17. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab

20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud

maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul

juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud

norme nende koostoimes tõlgendada selliselt, et võlgnik kannab maksekäsu kiirmenetluse

kulud TsMS §-s 484² ette nähtud ulatuses ka juhul, kui ta tasub võla pärast tsiviilasja

hagimenetluses menetlemiseks üleandmist vastavalt TsMS § 486 lg 1 p-le 1, kuid enne

nõuetekohase hagiavalduse esitamist ja selle menetlusse võtmist (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 05.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-115991).

18. Käesoleval juhul jättis hageja nõuetekohase hagi kohtule esitamata pärast kostja poolt

põhinõude tasumist, s.t hageja loobus hagi esitamisest olukorras, kus kostja esialgu nõudele

vastu vaidles (vastuväite kohaselt ei olnud kostja kohustusest teadlik ja seetõttu oli nõue kostja

hinnangul õigusvastane ja tõendamata), kuid pärast asja hagimenetlusse üleandmist siiski nõude

osaliselt rahuldas. Kostja pidi võla tasumise ajal olema kohtumenetluse jätkumisest teadlik, sest

talle oli kätte toimetatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus, milles avaldaja taotles võlgniku

vastuväite korral avalduse üleandmist menetlemiseks Harju Maakohtule.

19. Arvestades eeltoodut, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et käesoleval juhul on

põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda, kuid seda mitte täies ulatuses. Ringkonnakohus

arvestab, et hageja loobus 29.11.2022 kogu nõudest, s.o pärast kostja poolt 30 euro tasumist

loobus hageja sissenõudmiskulude 10 euro nõudest. 10 euro ulatuses nõudest loobumine ei

olnud tingitud kostja käitumisest. Seega peab ringkonnakohus TsMS § 168 lg 5 ja § 163 lg 1

alusel põhjendatuks jätta menetluskulud 75 % (30 eurot moodustab 75 % hageja nõudest)

ulatuses kostja kanda ja 25 % ulatuses hageja kanda. Riigikohus on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5

kohaldamise osas selgitanud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste

kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja

loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud (Riigikohtu 10.06.2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-18-17703, p 11.2 ja seal viidatud kohtupraktika).

20. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et menetluskulud saaks TsMS § 168 lg 6 alusel jätta

hageja kanda. Ringkonnakohus märgib, et üksnes juhul, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega

ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada, saab menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6

alusel hageja kanda (Riigikohtu 11.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-13, p 10). Käesoleval

juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja on hageja avalduse kohe õigeks võtnud. Lisaks ei

ole kostja hageja nõuet täies ulatuses rahuldanud. Nimelt on hageja vastuses määruskaebusele

selgitanud – ja on 25.01.2023 esitanud ka vastavad tõendid selle kohta –, et hageja esindaja

võttis kostjaga 08.11.2022 omaalgatuslikult ühendust, selgitades nõude aluseks olevaid

2-22-142050

asjaolusid ning esitades kostjale tõendid. 08.11.2022 e-kirjast ja sellele lisatud tõenditest

nähtuvalt on kostjale selgitatud, et leppetrahvid väljastati kostjale kuupäevadel 05.05.2021 ja

05.05.2022, kui leppetrahvinõuded asetati kostja sõiduki registreerimisnumbriga 008BGM

esiklaasile kojamehe vahele vahetult pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist. Hageja

on vastava e-kirja manusesse lisanud leppetrahvinõuete koopiad koos fotodega sõidukist.

Leppetrahvinõuete koopiatelt nähtub trahvi tegemise aeg ja kellaaeg ning parkimisala nimetus.

Lisaks on lisatud fotodelt sõiduk registreerimisnumbriga 008BGM selgesti tuvastatav. Kostja

hageja 08.11.2022 e-kirjale ei vastanud, kuid võttis hagejaga ühendust 16.11.2022, misjärel

selgitas hageja kostjale uuesti nõude aluseks olevaid asjaolusid. Alles seejärel tasus kostja

17.11.2022 võlgnevuse katteks 30 eurot. Seega ei tasunud kostja hageja nõuet 30 eurot koheselt

pärast seda, kui hageja selgitas 08.11.2022 talle nõude aluseks olevaid asjaolusid ning esitas ka

nõude aluseks olevad tõendid. Eeltooduga on ümber lükatud kostja väide, et ta tasus

parkimistrahvid summas 30 eurot viivitamatult pärast seda, kui hageja vastavad andmed

kostjale esitas. Ringkonnakohus märgib ka, et kohus andis kostjale tähtaja hageja 25.01.2023

esitatud tõendite kohta seisukoha esitamiseks, kuid kostja hageja 08.11.2022 e-kirja osas

sisulisi vastuväiteid ei esitanud.

21. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Nimetatud

sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on

kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on TsMS § 162 lg 4

kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praeguses asjas selliseid erandlikke

asjaolusid. Hageja nõude suurus ega selle proportsioon menetluskulude suurusega võrreldes

selliseks asjaoluks ei ole.

22. Kuna ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust, muudab ringkonnakohus vastavalt

ka maakohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5). 75 % hageja

nõutud menetluskuludest (s.o 85 eurot) moodustab 63,75 eurot. Kuna maakohus on poole

hageja tasutud riigilõivust, s.o 32,50 eurot, tagastanud ja vastavas osas on maakohtu määrus ka

jõustunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 31,25 eurot

(63,75-32,50).

23. Arvestades, et hagimenetlus ei ole veel alanud ning pooled ei ole hagimenetluses toiminguid

teinud, siis määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulusid ei hüvitata, st need jäävad

menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 4842). Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

seonduvad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt