2-21-129492/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Geidi Sile

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-129492

Kohtuasi

Aero Motors OÜ hagi OÜ CARTEX GRUPP vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. augusti 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ CARTEX GRUPP apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7233,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aero Motors OÜ (registrikood 12613009),

lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere

Kostja OÜ CARTEX GRUPP (registrikood 11079559),

lepingulised esindajad Svetlana Malkova ja Vladimir

Makarov

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 17. jaanuari 2023. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 31. augusti 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-129492

muutmata.

2. Jätta OÜ CARTEX GRUPP apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ CARTEX GRUPP kanda.

4. Määrata kindlaks Aero Motors OÜ ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista OÜ-lt CARTEX GRUPP välja Aero Motors OÜ kasuks

menetluskulud 770 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aero Motors OÜ (hageja) esitas 17. septembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse OÜ CARTEX GRUPP (kostja) vastu 6400 euro saamiseks. Seoses

kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 29. oktoobril 2021 Harju Maakohtule kostja vastu hagi (täpsustus 9. november

2021), milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4320 eurot, sellelt sissenõutavaks

muutunud viivise 89,95 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras alates

30. oktoobrist 2021 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista

kahjuhüvitise 2251,20 eurot, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 46,87 eurot ja viivise

kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras alates 30. oktoobrist 2021 kuni hüvitise tasumiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25. aprillil 2021 müügilepingu, mille alusel müüs kostja

hagejale kasutatud BMW 750i mootori. Hageja maksis kostjale mootori eest sularahas 4320

eurot. Müügileping ei sisaldanud kokkulepet asja kvaliteedi kohta, kuid see pidi vastama asja

keskmisele kvaliteedile. Kostja kinnitas pakkumises, et tegu on komplektse mootoriga ja

mootori läbisõit on 80 000 miili (128 747,5 km). Ka kinnitas kostja, et mootor on sobilik hageja

sõidukile ning andis mootorile garantii kaks kuud.

Hageja kontrollis B-Auto OÜ töökojas kostjalt saadud VIN-koodi alusel sõiduki ajalugu ja

avastas, et mootori läbisõit oli 118 795 miili ehk 191 182 km. Hageja teavitas 17. mail 2021

kostjat kirjalikult, et mootorit ei ole võimalik paigaldada erinevate komplikatsioonide tõttu ning

mootor vajab täiendavalt detaile. Samuti viitas hageja avaldatust suuremale läbisõidule. Kostja

teatas 5. juulil 2021, et on valmis hüvitama mootori maksumuse, kuid lisakulusid mitte. Hageja

esitas kostjale 12. juulil 2019 müügilepingust taganemise avalduse ja alternatiivselt tühistamise

nõude ostusumma tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Kostja rikkus müügilepingut, müües hagejale teadlikult ebasobiva ja töökorras mitteoleva

mootori. Hageja avastas puudused garantii perioodi jooksul. Hagejal on õigus nõuda kostjalt

müügihinna 4320 euro tagastamist. Hageja on mootori parandamiseks, paigaldamiseks,

detailide vahetuseks ja hankimiseks teinud kulutusi summas 2251,20 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei vaidle vastu, et pooled sõlmisid BMW 750i komplektse mootori müügilepingu. Enne

müügilepingu sõlmimist kontrollis hageja kostja esitatud VIN-koodi järgi sõiduki ajalugu.

Hageja nõustus avastatud puudusega ning sõlmis müügilepingu. Hageja ega ka B-Auto OÜ

mehaanikud ei teinud ühtegi pretensiooni mootori ja selle komplektsuse puudumise kohta.

Kostja leidis, et hageja nõuded on alusetud, sest hageja nõustus puudustega, pidas mootorit

sobivaks ning kasutas seda. Ka ei ole kostjale teada, kuidas ja millises sõidustiilis on hageja

ostetud mootorit kasutanud. Hageja on pärast mootori ülevaatust teinud mootorile kostjale

teadmata täiendavaid muudatusi, mis kostja arvates võisid kahjustada mootorit. Seejuures

sõltub õlikulu töörežiimist ja sõiduki juhtimise oskusest. Mootori küljes olid pihustid, starter,

generaator ja mõlemad turbod. Ka ei nõustunud kostja, et tegemist oli varjatud puudustega,

mida ei saanud tuvastada mootori kontrollimise käigus.

Hageja esitatud fotodelt pole võimalik kindlaks teha, et pildil on vaidlusalune mootor. Hageja

esitatud tõenditest selgub, et tegemist on kahe sarnase autoga. B-Auto OÜ remonditöökojas

asus ka hageja teine remontivajav sõiduk BMW 320D registrimärgiga 206 BMM.

Hageja oleks pidanud koheselt kostjat väidetavatest puudustest teavitama. Hageja saatis küll

kostjale 14. juunil 2021 e-kirja, kuid ei kutsunud teda sõidukit üle vaatama. Ka ei nõustunud

kostja B-Auto OÜ ekspertarvamusega. Kostja hinnangul ei ole B-Auto OÜ erapooletu, kuivõrd

ettevõte osutas hagejale autoremonditeenuseid.

Kostja garantiitingimuste kohaselt kehtis garantii 60 päeva. Garantii ei kehtinud, kui varuosa

on demonteeritud, lahti võetud või kui selle defekti on põhjustanud klient. Garantii ei laiene

kulutustele, mis kaasnevad transpordi, varuosa paigaldamise ja eemaldamisega. Kasutatud

asjade puhul tuleb arvestada, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja

sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel

lepingutingimustele mittevastavusi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 31. augusti 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja lepingu alusel tagastatava summana 4320 eurot, sellelt

sissenõutavaks muutunud viivise 89,95 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. oktoobrist 2021 kuni nõude

täitmiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise 2251,20 eurot,

sellelt sissenõutavaks muutunud viivise 46,87 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 30. oktoobrist 2021 kuni nõude täitmiseni. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 2015 eurot

ning neilt seadusjärgse viivise.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid kokku puudustega

mootori müümises. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja teadis, et hageja soovib kasutatud

mootorit osta selleks, et paigaldada see konkreetsele sõidukile. Seega võis mootor olla küll

kasutatud ja kulunud, kuid sellel ei oleks pidanud olema märkimisväärseid puudusi, mis oleksid

eeldanud mootori täiendavat remonti.

Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja teadis, milliseks otstarbeks hageja mootorit osta soovis.

Hageja on kinnitanud, et ta soovis osta võimalikult komplektset mootorit, millest võib järeldada

tema soovi osta puudusteta mootor, millel on olemas kõik vajalikud osad. Ka pärast mootori

visuaalset ülevaatust töökojas on hageja selgitanud, et mootori lõplik seisukord selgub pärast

paigaldust. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et pooled leppisid täiendavalt muuhulgas

kokku selles, et mootoril on olemas mõlemad turbod. Kostja viidatud e-kirjad on vahetatud

pärast seda, kui pooled juba olid lepingu sõlminud ja kostja mootori ostnud.

Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta teavitas kostjat korduvalt puudustest, kuid

kostja enamikule hageja pöördumistele ei reageerinud. Alusetu on kostja etteheide, et teda ei

kutsutud puuduste tuvastamise juurde, kuivõrd sellist kohustust õigusaktid ostjale ette ei näe.

Ka nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja võimaldas kostjale tulla puudustega tutvuma, kuid

kostja ise ei näidanud selle vastu üles huvi.

Maakohus asus seisukohale, et kuigi hagejale kuulus mitu sõidukit ja vaidlusalusel sõidukil

muutus registrinumber, võib tõenditest järeldada, et mootor paigaldati ja mootoriga seotud töid

tehti sõidukil, mille VIN-kood on WBAKA81040CY32097. Maakohtu hinnangul on B-Auto

OÜ arvamusega tõendatud nii mootoril esinenud puuduste olemasolu kui ka nende

kõrvaldamiseks teostatud toimingute ja kulude vajalikkus. Kohtul puudub alus kahelda esitatud

arvamuse koostanud asjatundjate pädevuses ja erapooletuses. Kostja ei ole tõendanud, et hageja

tegi mootoril ise muudatusi, mis seda kahjustasid või et mootor sai hoopis kahjustada ebaõige

sõidustiili tõttu.

Maakohus leidis, et hageja taganes õiguspäraselt lepingust. Kui mootoril tuvastati puudusi,

milliseid sai parandada, oleks kostjal tulnud VÕS § 222 lg-st 4 tulenevalt kanda parandamisega

seotud kulud. Praegusel juhul kostja sisuliselt keeldus asja lepingutingimustega vastavusse

viimisest ega soovinudki seda teha ning 14. juunil 2021 avastatud puudus oli sedavõrd tõsine,

et õigustas kohest lepingust taganemist (VÕS § 223 lg 1 p-d 2, 4 ja 5). Kuna hageja taganes

lepingust, on tal VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda tagasi lepingu järgi tasutud summa. Hageja

on tõendanud, et ta kandis seoses mootori remontimise ja selle sõidukile paigaldamisega

kulutusi, ka on tõendatud põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostjale etteheidetava

rikkumise vahel. Seega on põhjendatud hageja kahju hüvitamise nõue. Kuna kohus rahuldas

hageja põhinõude ja kahju hüvitamise nõue, kuulub rahuldamisele ka hageja viivise nõue.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kostja süü ja müüja vastutus ei ole tõendatud. Samuti pole

tuvastatud, et väidetavad mootori puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ostjale. Kostja

hinnangul on tõendatud, et hageja teadis lepingu sõlmimise ajal puudusest ja aktsepteeris neid.

Hageja ei teavitanud kostjat puudusest mõistliku aja jooksul, kui ta puudusest teada sai või pidi

teadma saama. Ka ei ole hageja tõendanud, et mootori lepingutingimustele mittevastavuse

põhjustas kostja tahe või raske hooletuses. Kostja hinnangul on tõendatud, et puudused tekkisid

hageja pahatahtlikust käitumisest.

Kostja hinnangul on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et hagejal puudusid eriteadmised

mootori puuduste visuaalseks tuvastamiseks. Hageja on väitnud, et mootori vastuvõtmise ja

sellele järgnenud ülevaatuse korraldasid B-Auto OÜ esinduse spetsialistid. Kui väidetavad

puudused esinesid mootori kättesaamise hetkel, siis oleks hagejal olnud võimalik koheselt

lepingust taganeda, mida ta aga ei teinud.

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited ekspertiisi koostamise aja ja selle ehtsuse

kontrolli osas. Ekspertiisi kuupäevaks on märgitud 18. mai 2022. a, s.o üks aasta pärast lepingu

sõlmimist. Hageja on vahepealsel ajal kasutanud mootorit sihipäraselt, s.o sõitnud mootorit

kasutades üle 1000 km. Seega on hageja nõuded VÕS § 218 lg 4 alusel välistatud. Tegemist oli

kasutatud mootoriga ning tehniliste tingimuste osas puudus kokkulepe.

Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et

sõidukite BMW 320d (registreerimismärk 206BMM, WBA5V71000FH50106) ja BMW 750i

(registreerimismärk 409RTH, WBAKA81040CY32097) omanikuks on hageja ning hageja

esitatud pildid ja kuludokumendid puudutavad sõidukit BMW 320d (registreerimismärk

206BMM, WBA5V71000FH50106). Hageja esitatud kuludokumendid ei seostu sõidukiga

BMW 750i (registreerimismärk 409RTH, WBAKA81040CY32097).

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub

maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata (TsMS

§ 654 lg 6).

8. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 25. aprillil 2021 müügilepingu VÕS § 208 lg 1 mõttes,

mille alusel kostja andis hagejale üle lepingu esemeks oleva BMW 750i mootori ja hageja tasus

ostuhinna 4320 eurot. Hageja väitel müüs kostja talle mootori, mis ei vastanud kokkulepitud

tingimustele. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja müüs hagejale

lepingutingimustele vastava asja.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Maakohus

tuvastas, et mootor ei vastanud tavapärasele kasutatud mootori nõuetele ning hageja lepingust

taganemisest tulenev tagasitäitmise nõude (VÕS § 189 lg 1) ja kahju hüvitamise nõude

(VÕS § 115 lg-d 1 ja 2) eeldused on täidetud.

9. Vaidluse lahendamise keskseks küsimuseks on, kas mootoril oli puudus, mille tõttu see ei

vastanud lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 1). Selleks tuleb kontrollida, kas asjal puuduvad

kokkulepitud omadused, kas see on tavapärase kasutusviisi raames otstarbekohaselt kasutatav,

ning kas see on vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 217 lg 2). Seejärel tuleb tuvastada, kas

lepingutingimustele mittevastavus eksisteeris asjal juba selle ostjale üleandmise ajal. Kui need

eeldused on täidetud, siis tuleb kindlaks teha müüja vastutus, sh kontrollida vastutust välistavaid

asjaolusid: ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele

mittevastavusest (VÕS § 218 lg 4), ostja ei teata müüdud asjal puudusest mõistliku aja jooksul

pärast puuduse avastamist (VÕS § 220).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus kostja vastutuse eeldused nõuetekohaselt tuvastanud ning

hagi õigesti rahuldanud.

10. Kostja väidab, et hageja teadis lepingu sõlmimise ajal asja puudustest ning aktsepteeris

neid. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et mootor ei

vastanud VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi tavapärasele kasutatud mootori nõuetele ning hageja

ei teadnud ega pidanud teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest.

Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.

10.1. Maakohus on hinnanud poolte e-kirjavahetust ning järeldanud õigesti, et kostja teadis,

milliseks otstarbeks hageja mootorit osta soovis (vt maakohtu otsuse p 71). Samuti soovis

hageja mootori visuaalset ülevaatust, mis toimus töökojas. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et

kui hageja sai kontrollida mootorit visuaalselt, siis ta aktsepteeris seda sellisena nagu see talle

üle anti.

10.2. Tulenevalt VÕS § 219 lg-st 1 peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu

sõlminud ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Asja ülevaatamise

kohustus on ette nähtud mh selleks, et ostja saaks tuvastada võimaliku lepingutingimustele

mittevastavuse võimalikult vara ning sellega vältida kahju tekkimist. Praegusel juhul esinesid

mootoril sellised puudused, mille avastamine eeldas asja kasutamist (varjatud puudus). Nii

nähtub ka hageja e-kirjadest kostjale, et hageja soovis olla kindel mootori korrasolekus ning

teha seda pärast paigaldamist (vt maakohtu otsuse p-d 73 ja 74). Kui mootor oli paigaldatud ja

hakkasid selguma puudused, andis hageja sellest kostjale koheselt teada (vt maakohtu otsuse

p 77). Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, et hageja teatas kostjale lepingutingimustele

mittevastavusest õigel ajal (VÕS § 219 lg 1, § 220 lg 1) ning pooltel ei olnud kokkulepet, et

hageja ostab kostjalt puudustega mootori.

10.3. Maakohus tuvastas, et mootoril esinesid sellised puudused, mille avastamine eeldas asja

kasutamist (varjatud puudus). Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjatundja arvamus (B-Auto

OÜ 18. mai 2022. a ekspertarvamus) on usaldusväärne tõend, sest see oli koostatud

automehaanika erialal diplomeeritud mehaanikainseneride poolt ning kohtul puudus alus

kahelda esitatud arvamuse koostanud asjatundjate pädevuses ja erapooletuses. TsMS § 5 lg 2

järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Maakohus on kostja väitele tõendi

ebausaldusväärsuse kohta vastanud, leides, et kostja ei ole oma väiteid tõendi

ebausaldusväärsuse kohta põhistanud ega tõendanud (vt maakohtu otsuse p 91). Kolleegium

nõustub maakohtuga. Riigikohus on leidnud, et isegi majandustegevuses tegutsev ostja ei pea

eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul rakendama

erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama

selleks nt asjatundja (vt Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19).

Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud väiteid videosalvestuse kui tõendi usaldusväärsuse

kohta. Seetõttu jätab kolleegium kostja sellekohased väited TsMS § 652 lg 4 järgi arvestamata.

10.4. Kostja väidab, et maakohus ei tuvastanud, et kostja oli mootori puudustest teadlik.

Maakohus on kostja väidet hinnanud ning leidnud, et praeguses asjas ei esine kostja vastutust

piiravaid ega välistavaid asjaolusid. Kostja pidi vastutuse vältimiseks tõendama, et puuduse

põhjustas hageja või et hageja teadis lepingu sõlmimisel puudusest või pidi sellest teadma või

et kostja vastutus on välistatud vastavalt vastutust piiravale kokkuleppele või et hageja hilines

puudusest teatamisega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja vastutust välistavaid

asjaolusid praegusel juhul ei esinenud.

Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus pidi nõude eeldusena tuvastama kostja süü.

VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse

rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Müügilepingu rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamise nõude üldise eeldusena ei ole ette nähtud süülist vastutust. Müüja vastutab VÕS

§ 218 lg-st 1 tulenevalt müügieseme puuduste eest ka juhul, kui ta neist puudustest ei teadnud

ega pidanudki teadma (vt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p-

d 18 ja 19).

10.5. Ostuhinna tagastamiskohustust ei välista ka asjaolu, et hageja paigaldas mootori sõidukile

ja sellega sõideti. Hageja selgitas, et selleks, et puudus avastada, tuli mootor paigaldada ja teha

sõidukiga proovisõit. Hageja tagasitäitmise nõude osas märgib kolleegium, et tavalisest

kasutamisest tingitud väärtuse vähenemist VÕS § 189 lg 4 järgi tagasitäitmisel ei arvestata.

Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud,

on hageja lepingust taganemine kehtiv. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud

tõendeid selle kohta, et hageja ei kasutanud asja mõistlikult või on põhjustanud asja erakorralise

väärtuse vähenemise.

10.6. Kostja väidab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid (töölehed; dtl-d 141–143) ja

nende põhjal tuvastanud, et kulutused on tehtud kostjalt ostetud mootorile. Maakohus on kostja

väidet hinnanud ning leidnud, et tegemist oli kostjalt ostetud mootoriga (vt maakohtu otsuse p-

d 87 ja 88). Tõenditest nähtuvalt paigaldati kostjalt ostetud mootor ja tehti töid sõidukil, mille

VIN-kood on WBAKA81040CY32097. Kolleegium nõustub maakohtuga ning kostja väited ei

anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on kahju hüvitamise nõude

õigesti rahuldatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves

ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Kostja ei

ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et

maakohus hagi rahuldas.

12. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

13. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi kindlaks hageja apellatsiooniastme

menetluskulud.

14. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu

770 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 7 tundi tunnihinnaga

110 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5) ning käibemaksu ei lisandu (TsMS § 174 lg 10).

15. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt

kulus hageja esindajal maakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendiga arutamiseks 1 tund,

apellatsioonkaebusega tutvumiseks, vastuse koostamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks

ja osalemiseks 5,5 tundi ning menetluskulude nimekirjaga tutvumiseks ja selle koostamiseks

0,5 tundi.

16. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Samuti

peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades lepingulise esindaja tunnihinda 110

eurot (käibemaksuta) põhjendatuks. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu.

17. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu apellatsiooniastmes

770 eurot. Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma hüvitatavatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)