2-22-117861/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-117861

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-117861

Tsiviilasi

OÜ hagi Platinum Invest OÜ vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ (registrikood XXX), lepinguline esindaja Elari

Arjakas

Kostja Platinum Invest OÜ (registrikood 11704394),

seaduslik esindaja K.K.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista Platinum Invest OÜ-lt välja OÜ kasuks 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi

võlgnevus ja 40 eurot võla sissenõudmiskulud.

3. Jätta menetluskulud Platinum Invest OÜ kanda.

4. Määrata OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Platinum Invest OÜ-lt

välja OÜ kasuks 504 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg

21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta TsMS § 187 lg 6

kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. OÜ (hageja) esitas 22. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 11.

juulil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse Platinum Invest OÜ-lt (kostja) võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi

võlgnevus ja 40 eurot võla sissenõudmiskulud. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga 587TNB pargitud 1. juunil 2019 hageja

opereeritavale parkimisalale Tähe 4, Tartu parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste

rikkumine seisnes parkimistasu maksmata jätmises. Hageja esitas kohe pärast

parkimistingimuste rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr 0590 1061 9105 7266 summas

30 eurot, maksetähtajaga 15. juuni 2019, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli

sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Kostja leppetrahvinõuetele

vastuväidet ei esitanud, kuigi sellele on leppetrahvil viidatud.

Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu

juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks,

kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla

sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad

parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal

parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad

ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda, enne kui ta võttis vastu otsuse

parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Parkimislepingu tingimustes on

kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi.

Enne kohtusse pöördumist saatis hageja kostjale e-kirja teel nõudekirja kostja e-posti

aadressile XXX. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma.

Leppetrahv on käesoleva ajani tasumata.

Kostja seisukohad

2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas hagile

järgmised vastuväited:

-

hagi on esitatud vale kostja vastu ja õige isiku vastu on nõue aegunud. Sõiduauto

numbrimärgiga 587 TNB vastutav kasutaja oli kostja, kuid 1. juunil 2019 (mis oli

laupäev ja millal on Tartus tänaval parkimine tasuta) kasutas sõidukit erasõiduks K.K.,

kes parkis sõiduauto ekslikult hageja parklasse, pidades seda parklat Tartu linnale

kuuluvaks. XXX oli liikluseks suletud ning K.K.-l puudus võimalus koju pääseda.

Kostja esitas kohtule sõidupäeviku, millest nähtuvalt 1. juunil 2019 toimus 3 km

pikkune erasõit. Kostja selgituste kohaselt K.K. saabus 1. juuni 2019 hommikul

Tartusse ning suundus seejärel Pepleri tänaval elava laste isa juurde oma lastele järgi,

kust võttis ka kõnealuse auto. Pepleri tänavalt sõitis K.K. koos lastega Tähe 4

parklasse, et viia laste isiklikud asjad koju Päeva 25 aadressile. Vahepeal tehti parklas

vaidlusalune trahv. Pärast kodus käimist sõitis K.K. koos lastega edasi poodi, mis oli

samuti erasõit. Seejärel sai sõiduauto juba Tähe tänavale pargitud, kus oli

nädalavahetusel parkimine tasuta.

Leppetrahvi nõue on esitatud 1. juunil 2019. K.K. saatis 3. juunil 2019 hagejale teate,

milles palus leppetrahvi tühistada, põhjendusel et XXX oli liikluseks suletud ja ta ei

teadnud, et tegemist oli tasulise parklaga. Hageja ei olnud nõus leppetrahvi tühistama.

Kostja eeldas, et hageja on leppetrahvi nõudest loobunud, kuid peaaegu kolm aastat

hiljem esitas hageja ilma hoiatamata kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Väidetavalt 2022 aprillis saadetud e-kirja ei ole kostja märganud.

Kuna hagejale oli teada, et sõiduautot kasutas ning vaidlusaluse parkimislepingu

sõlmis K.K., siis oleks hageja pidanud esitama hagi K.K. vastu mõistliku aja jooksul.

Arvestades et liiklusseaduse § 72 lg 2 järgi peab sõiduki vastutav kasutaja hoidma

andmeid sõiduki tegeliku kasutaja kohta kuus kuud, tuleks lugeda hagi esitamise

mõistlikuks ajaks maksimaalselt kuus kuud leppetrahvi tegemisest. Kuigi nõuete

üldine aegumistähtaeg on kolm aastat, võttis hageja nõude esitamisega üks kuu enne

nõude aegumist teadlikult riski, et esitades hagi vale isiku vastu, on õige kostja vastu

nõue aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel. Asjaolu et

K.K. on kostja juhatuse liige ning ta on kinnitanud vaidlusaluse sõidukiga sõitmist ja

parkimist, ei tähenda vaidlusaluse nõude tunnustamist ega peata ega pikenda

vaidlusaluse nõude aegumist füüsilise isiku vastu;

-

isegi kui hagi on esitatud õige kostja vastu, ei ole kostjaga parkimislepingut sõlmitud.

K.K. saabus 1. juunil 2019 Tartusse ning soovis koos lastega pääseda oma kinnistule,

mis asus vaidlusaluse parkla kõrvaltänavas. Paraku ei olnud võimalik sõiduautoga

Päeva 25 parklasse sõita, kuna päeva tänav oli täielikult suletud. Tartu Linnavalitsuse

linnamajandusosakonna otsuse järgi suleti XXX asfalteerimistööde tõttu perioodil 31.

mai 2019 kuni 1. juuni 2019 kell 9-16. Tänava sulgemisloa saanud isik pidi

paigaldama infotahvlid ja informeerima kohalikke elanikke ja ettevõtteid eesootavatest

liikluspiirangutest otsepostitusega ning tagama suletavas teelõigus kohalike elanike

juurdepääsu kinnistutele. 1. juunil 2019 oli XXXa algusesse paigaldatud sissesõitu

keelav märk ja füüsiline takistus. Puudusid juhised, kuidas sõiduautoga XXXa lõpus

asuvale kinnistule pääseda. Kuna sõiduautoga ei olnud võimalik Päeva 25 parklasse

sõita, siis parkis K.K. sõiduauto XXXa kõrval asuvasse parklasse, mida ta ei olnud

kunagi varem kasutanud ning pidas seda avalikuks parklaks, kus on nädalavahetusel

parkimine tasuta. Kui K.K. oleks teadnud, et tegemist on eraparklaga, oleks ta

parkinud Tähe tänavale, kus parkimine oli tasuta.

Kõnealusesse parklasse sisse sõites ei ole tänavalt parkimiskorraldust reguleerivaid

märke näha. Parkla sissesõidutee ääres on suur puu, mis juunikuus on lehtedes. Kostja

ei näinud parklas parkimislepingu tingimusi. Hagiavaldusele lisatud pildid ei tõenda,

et parkimislepingu tingimused olid paigaldatud vaidlusalusesse parklasse juba 1.

juunil 2019. Lisatud piltide seas on mh pilte erinevate parklate parkimistingimustest

ning tõenäoliselt oluliselt hiljem tehtud pilt. Isegi 10. septembri 2022 seisuga ei ole

parklasse paigaldatud ühtegi arusaadavat tasulist parkimist korraldavat märki (välja

arvatud puu taha peidetud märk). Lisatud piltidel olevat parkimislepingu teksti ei ole

võimalik lugeda. Hagis ei ole viidatud, millise parkimislepingu punkti alusel on

esitatud leppetrahvi nõue, millisel alusel sissenõudmiskulude nõue ja millisel alusel

õigusabikulude nõue. Samuti, kuna parklasse sõites jääb XXX 25 parklasse

sissesõidust teises suunas ja eeldusel, et 1. juunil 2019 seal oli, ei saanud K.K.

puulehtede varjus olevaid parkimistingimusi kuidagi näha, sest autost väljudes liikus

ta teises suunas. Hageja on professionaalne parkimisteenuse pakkuja, kellel oleks

arvukalt võimalusi teha parkimiskorraldus vaidlusaluses parklas mõistlikult

arusaadavaks. Näiteks saab parklasse paigaldada madalamal asuvaid märke,

lisamärke/-tahvleid (mitte ainult sissesõidu juurde) või piirata parklasse sissesõitu

tõkkepuuga;

-

leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja õigusabikulude nõue on vastuolus hea usu

põhimõttega. Hageja kui professionaalset parkimisteenust pakkuvale teenuseosutajale

oli teada, et parkla kõrval asuv linnatänav oli liiklemiseks suletud. Samuti pidi

hagejale olema oma pikaajalisest erialasest kogemusest arusaadav, et kui kohalikud

elanikud ei pääse sõiduautoga koju, siis võib tekkida olukord, kus mõni sundseisu

pandud elanik pargib auto XXX kõrval asuvasse hageja parklasse. Hageja, nähes ja

teades, et XXX on kaks päeva suletud, oleks saanud paigaldada enda parklasse

täiendavad infotahvlid tasulise parkimise kohta. Selle asemel on hageja peitnud

parkimiskorraldust reguleeriva märgi suure puu taha. Hageja kasutas XXX sulgemist

omakasupüüdlikult ära ning vaatamata K.K. selgitustele ja palvele leppetrahv

tühistada, keeldus sellest. Hageja ei pakkunud isegi leppetrahvi vähendamise

võimalust, vaid hakkas survestama leppetrahvi tasumist sissenõudmiskulude ja

õigusabikulude nõudega, ehk 0,5 eurosest põhjendatud parkimistasust pooletunnise

parkimise eest on hageja tekitanud kostja vastu juba 262 eurose nõude. Hageja selline

käitumine ei ole kooskõlas ühiskonna üldiste moraalinormidega. K.K. parkis hageja

praktiliselt tühjas parklas ligikaudu pool tundi, millega ei tekitanud hagejale 30 eurost

kahju. Pigem ei tekkinud hagejale üldse mingisugust kahju. Hageja on arvestanud oma

leppetrahvilt veel täiendavaid trahve ehk sissenõudmiskulu ja õigusabikulu, mis on

sisuliselt samastatavad leppetrahviga. Hageja selline käitumine on heade kommetega

vastuolus, kuna hageja väidetav kahju, mida leppetrahv peaks katma, ning kostja vastu

esitatud nõue summas 262 eurot on ebamõistlikult tasakaalust väljas. Lisaks ei saatnud

hageja mõistliku aja jooksul, st kuue kuu jooksul mitte ühtegi meeldetuletust tasumata

leppetrahvi kohta ega pakkunud võimalusi olukorra kohtuväliseks lahendamiseks.

Hageja 2020 majandusaasta aruandest on näha, et kostja muud äritulud (leppetrahvid,

viivised, hüvitised ja muud) moodustavad 12,6% hageja müügitulust. Seega võib

järeldada, et hageja ärimudel näeb ette olulise osa oma ärikasumi moodustamisest läbi

leppetrahvide ja viiviste nõudmise. See tekitab küsimuse, kas hageja üldse soovibki

oma parkimiskorraldust arusaadavamaks muuta, sest siis väheneksid äritulud 1,045

miljoni euro võrra. Muidugi on igal isikul õigus kohtusse pöörduda, kuid

menetlusosaline ei või oma õigusi kuritarvitada;

-

parkimistingimused on leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja õigusabikulude nõudmise

osas tüüptingimustena tühised, kuna kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult.

Ligi pooletunnise parkimise eest 262 eurose trahvi nõudmine ei ole proportsionaalne

samas parklas pooletunnise parkimise tasuga, mis on 50 senti;

-

hageja esitatud leppetrahvi nõue on ülemäära suur ja kostja taotleb leppetrahvi

vähendamist parkimistasu kahekordse määrani, s.o ühe euroni. K.K. parkis auto

parklasse ligikaudu pooleks tunniks, et käia oma kinnistul. Kui parkimisleping oleks

sõlmitud, oleks parkimise eest tulnud tasuda 50 senti. Kõnealuses parklas on

nädalavahetuseti alati vabu parkimiskohti ning selle ümbruses on linnatänavatel

nädalavahetustel parkimine tasuta, mistõttu ei saanud kostja tekitada hagejale nii suurt

kahju;

-

sissenõudmiskulud on põhjendamatud. Hagejale oli teada, et sõidukit kasutas K.K.,

kes palus mõned päevad hiljem leppetrahvi nõude tühistada. Kuna hageja ei olnud

leppetrahvi tühistamisega nõus, siis oleks hageja saanud koheselt pöörduda kohtu

poole, mitte viia läbi 40 eurost sissenõudmismenetlust, mis sisuliselt on samastatav

leppetrahvi nõudega. Kostja palub vähendada sissenõudmiskulusid 0 euroni;

-

hageja õigusabikulud on põhjendamatult suured. Hageja on professionaalne

parkimisteenuse pakkuja, kes on esitanud tõenäoliselt tuhandeid hagisid, mis on kõik

sama sisuga, kuid muudetud on vaid kostja, sõiduki ja parkimiskoha andmeid. Sellise

hagi koostamine võtab infotehnoloogilisi vahendeid kasutades aega mõne minuti või

sellist hagi käsitsi tehes saab sellega hakkama õigusteadmisi mitteomav tehniline

töötaja. Märkimisväärne on see, et hagi on esitanud EFTA Legal OÜ õigusbüroo

jurist. EFTA Legal OÜ juhatuse liige on Helena Kask, kes on ühtlasi hageja juhatuse

liige. Seega võib järeldada, et sisuliselt on tegemist hageja sissenõudmisosakonnaga,

mis tegeleb leppetrahvi nõuete menetlemisega;

-

kui hageja nõue on põhjendatud, siis kostjal tekib hageja vastu kahjunõue, mida saab

tasaarvestada hageja nõudega. Hageja ootas kostja vastu nõude esitamisega ligikaudu

kolm aastat ning esitas nõude kohtusse vahetult enne aegumist. Tartu Linnavalitsuselt

saadud teabe kohaselt pidi tänava sulgemisloa taotlenud isik paigaldama infotahvlid ja

informeerima kohalikke elanikke ja ettevõtteid eesootavatest liikluspiirangutest

otsepostitusega ning tagama suletavas teelõigus kohalikele elanikele juurdepääsu

kinnistutele. 1. juunil 2019 ei olnud suletavas teelõigus kohalikele elanikele

juurdepääs nende kinnistutele tagatud. Seetõttu tekkis olukord, kus K.K. parkis

sõiduauto XXXa kõrval asuvasse parklasse, mis juhtus olema hageja tasuline parkla.

Kui kohus rahuldab hagi kostja vastu, on hageja tekitanud oma tegevusetusega

kostjale kahju ulatuses, milles kohus kostjalt välja mõistab. Seda põhjusel, et kui

hageja oleks oma nõude esitanud mõistliku aja jooksul, siis oleks kostja saanud

kahjunõudega pöörduda isiku vastu, kes XXXa sulgemisega jättis talle seatud

kohustused täitmata (st ei taganud K.K.-le võimalust parkida Päeva 25 Tartus asuvasse

parklasse). Hageja on tekitanud olukorra, kus kostja nõue XXXa sulgenud isiku vastu

on aegunud;

-

kui kohus otsustab hagi rahuldada, siis palub kostja määrata kohtulahendi täitmise

viisi nii, et kostja tasub hagejale 10 eurot kuus ega pea tasuma viivist.

Hageja täiendavad seisukohad

3. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu ning palub hagi rahuldada:

-

hageja on seisukohal, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Kuna sõidukit kasutas kostja

juhatuse liige, siis saab lugeda parkimislepingu sõlmituks kostjaga. Kostja puhul on

tegemist isikuga, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses ning sellisel juhul

eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

Seda eriti olukorras, kus tehingu on teinud juhatuse liige. Kostja ei ole tõendanud, et

sõidukit juhtis K.K. eraisikuna. Sellesisulise vastuväite esitas kostja esmakordselt alles

vastuses hagile. Maksekäsu kiirmenetluses väitis kostja ainult, et leppetrahvi osas sai

esitatud vastuväide ning vastuväite esitajale jäi märkamatuks et hageja opereeritavas

parklas kehtivad teistsugused parkimistingimused. Sõidupäevik ja kassa sissetuleku

order, mille kostja esitas tõendamaks leppetrahvi väljastamise kuupäeval erasõite,

tuleks hageja arvates jätta tähelepanuta. Esitatud sõidupäevik ei vasta hageja arvates

tegelikkusele. Hageja viitab mitmetele ebakõladele sõidupäevikus ning leiab, et

dokumentidega on manipuleeritud ja need on esitatud hageja ja kohtu eksitamiseks

ning vastutusest vabanemiseks. Kui kohus aktsepteerib kostja selgitusi ning esitatud

tõendeid, taotleb hageja alternatiivselt kostja asendamist;

-

hageja kinnitab, et leppetrahvinõudele osas on esitatud pretensioon, milles paluti

leppetrahvid tühistada, kuna Merko tegevuse tõttu ei olnud võimalik 1. juunil 2019

koju sõita. Pretensioon on esitatud sõidukite kasutajate nimel ning pretensiooni

esitanud isikuks on Viljar Kähari, mitte kostja ega K.K.. Vastuseks pretensioonile jäi

hageja algse seisukoha juurde ja jättis trahviotsused jõusse. Kuna trahviotsuseid ei

tühistatud, jääb hagejale arusaamatuks, kuidas oli kostjal võimalik järeldada, et

leppetrahvinõudest loobuti. Lisaks saadeti kostja äriregistrist saadud e-posti aadressile

XXX 20. aprillil 2021 meeldetuletuskiri, milles nõuti vaidlusaluse leppetrahvi

tasumist. Riigikohtu seisukoha järgi saab lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt 21.

aprillil 2021. Seega ei saanud kohtusse pöördumine tulla kostjale üllatusena;

-

nõue K.K. vastu ei oleks aegunud. K.K. oli leppetrahvinõudest teadlik juba selle

väljastamise päeval. Kohtueelses suhtluses ega maksekäsu kiirmenetluse avaldusele

vastuväite esitamisel ei tuginenud kostja kordagi sellele, et nõue oleks esitatud vale

isiku vastu ega esitanud ühtegi sellekohast tõendit. K.K.-d saab lugeda esitatud

nõudest teadlikuks üheaegselt kostjaga ning ka K.K. jaoks on TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2

p 3 järgi aegumine peatunud alates 22. maist 2022, mil hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kohtusse;

-

hageja ei ole isik, kes oleks pidanud vastutama kostja pääsemise eest Päeva 25

parklasse ning reguleerima sellega seonduvat liiklust. Seega palub hageja jätta antud

väited ja tõendid kohtul tähelepanuta;

-

kostja püüab kohut eksitada, esitades endale sobivate nurkade alt tehtud fotod. Hageja

juhib tähelepanu, et kostja esitatud foto, millel tasulise parkimisala märk jääb puu

varju, on tehtud kõnniteelt, mitte sõiduteelt. Vaevalt sisenes kostja sõidukiga parklasse

kõnniteelt. Lisaks on foto tegemisel otsitud nurka, millelt hageja poolt paigaldatud

märk nähtav ei oleks. Autoga sõites on märk parklasse sisse sõitjale nähtaval kohal

ning võimalik aru saada, et sisenetakse eraparklasse, kus tuleb parkimise eest tasuda

ka parkimistasu. Samuti oli sõiduki juhiistmelt sissesõidumärki selgelt näha.

Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et sissesõidu märk koos lepingutingimustega

oli 1. juunil 2019 Tähe 4, Tartu parkimisalale paigaldatud. Hageja märgib, et tegemist

on tüüptingimustega ning neid kasutatakse olukordades, kus sõlmitakse palju

ühetaolisi lepinguid, millest tulenevalt ei vaheta hageja oma parkimistingimusi sageli.

Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäeval kehtisid teistsugused

parkimistingimused;

-

leppetrahvinõue on esitatud parkimislepingu tingimuste p 5 järgi, mille kohaselt

parkimislepingu rikkumise korral kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise

korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot. Sissenõudmiskulud ja menetluskulud (sh

õigusabikulud) on tekkinud kostja passiivsuse tõttu leppetrahvinõude tasumisel. Pärast

vastuväite esitamist on hageja esindaja kostjale selgitanud, et hagimenetluses kaasneb

ka kõrgem riigilõiv ja esindajatasu. Siiski soovis kostja jätkata asja lahedamist

hagimenetluses;

-

hagejale jäävad mõistmatuks kostja viited sellele, et elanikud olid sundseisus ning

samuti jääb arusaamatuks kostja ettekääne sõiduki parkimiseks hageja opereeritaval

maal. Kostjal oli võimalus ise valida, kuhu ta oma sõiduki pargib ja kui ta mingil

põhjusel sellega oma koju sõita ei saanud, kuna samal ajal toimusid teetööd. Kostja on

valinud selleks hagejale kuuluva maa, kuid ei ole soovinud ettenähtud parkimistasu,

leides, et kuna ta ei saanud kodu ees parkida, siis järelikult võis ta parkida eraparklas

samadel tingimustel nagu kodu ees;

-

hageja ei mõista, millest järeldab kostja, et hageja pidi leppetrahvi väljastamise hetkel

olema teadlik XXXa sulgemisest. XXXa sulgemine ei puuduta kuidagi hagejat ning

parkimisteenuse osutamist Tähe 4, Tartu parkimisalal. Sissesõidumärk on paigaldatud

vastavale alale juba 2016. aastal ning autoga parkimisalale sisenedes ei ole võimalik,

et sõidukijuht ei märka tasulisele parkimisalale viitavat märgistust. Kostja ei ole ka

tõendanud, milles seisneb hageja omakasupüüdlikkus seoses XXXa sulgemisega.

Hageja ei hakanud pärast pretensioonile vastamist kuidagi ka kostjat survestama

sissenõudmiskulude ja õigusabikulude nõudega. Hageja on saatnud kostja kehtivale

äriregistris märgitud aadressile meeldetuletuskirja ning võtnud kostjaga ühendust ka

maksekäsu kiirmenetluse etapis, kus hageja ei nõudnud õigusabikulude hüvitamist,

kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude summa

fikseeritud seaduses. Vastuväite järgselt selgitati kostjale hagimenetluses kaasnevat

nõude suurenemist, kuid kostja soovis jätkata asja lahendamist hagimenetluses kohtus;

-

kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, mille kohaselt pargiti ligikaudu pool tundi.

Kuna parkimise algusaega ei olnud fikseeritud, ei ole võimalik tuvastada, kui kaua

kostja hageja parkimisalal parkis. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on

kostja toonud välja, et ta ei saanud autot 31. mai 2019 õhtul Päeva 25 hoovi parkida.

Leppetrahv 30 eurot on parkimisvaldkonnas kehtestatud tasusid arvesse võttes

tavapärane ja ei ole ebamõistlikult suur;

-

Viljar Kähari esitatud pretensioonis puuduvad sõiduki kasutaja andmed. Hageja on

teinud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks päringu

Transpordiametisse. Kuna kostja, kes tegutseb majandus- või kutsetegevuses, viivitas

leppetrahvi tasumisega, on hagejal õigus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel

nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot;

-

hageja palub jätta tähelepanuta kostja väited seoses tasaarvestusega. XXXa sulgemise

ja kostja poolt parkimistingimuste rikkumise vahel puudub igasugune seos. Hageja ei

saa olla vastutavaks isikuks selle eest, et XXX oli suletud ning kostjal oli vajalik

parkida oma sõiduk mujale, valides selleks tasulise parkimisala, kus tuleb parkimise

eest ka tasuda.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti.

6. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

7. Kostja on omaks võtnud, et sõiduk numbrimärgiga 587 TNB, mille vastutav kasutaja oli

kostja, oli 1. juunil 2019 pargitud hageja opereeritavale parkimisalale Tähe 4, Tartu

parkimistasu maksmata. Sõidukit juhtis kostja juhatuse liige K.K.. Pooled vaidlevad selle üle,

kas parklasse sisenemisega saab praegusel juhul lugeda parkimislepingu üldse sõlmituks ning

kui, siis kas parkimisleping on sõlmitud kostja või või sõidukit juhtinud K.K.-ga.

8. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 kohaselt on pakkumusele

nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai;

kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil

pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte

vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. VÕS § 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud

ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

9. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega, mille kohaselt ei saa lugeda poolte vahel

parkimislepingut sõlmituks.

10. Hageja on parkimislepingu tingimuste p-s 1 avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Hageja esitatud fotodelt

nähtub, et hageja opereeritava Tähe, 4 Tartu parkla sissesõitude juurde on paigaldatud märgid,

millega teavitatakse sisenemisest eraparklasse, kus parkimise eest tuleb maksta tasu, ja millel

on toodud parkimislepingu tingimused (dtl 38, 43-46, 119, 122-123, 127-131). Fotodega on

tõendatud ka, et märgid olid paigaldatud juba 2016. ja 2018. aastal (dtl 127-131, fotode

metaandmetest nähtub, et need on tehtud 29.12.2015 ja 20.11.2018). Kostja esitatud

seisukohtadest nähtuvalt K.K. sisenes parklasse Tähe tänavalt. Kostja sõnul

parkimiskorraldust reguleerivat märki ei olnud näha, kuna see jääb suure puu varju. Kohus

nõustub hagejaga, et kostja esitatud foto (dtl 61) on eksitav, kuna on tehtud kõnniteelt; foto

tegemisel on otsitud nurka, millelt hageja poolt paigaldatud märk ei oleks nähtav. Kohtu

hinnangul on hageja esitatud fotodega tõendatud, et autoga Tähe tänavalt parklasse sõites oli

märk parklasse sissesõitjale nähtaval kohal. Märk oli nähtav ka kostja parkimiskohalt,

arvestades et sõiduk oli pargitud sissesõidu vastas suunaga sissesõidu poole (dtl 38). Seega

saab sõiduki parkimisega lugeda hageja ja sõiduki kasutaja vahel sõlmituks lepingu, mille

kohaselt sõiduki kasutaja kohustus kasutama parklat parkimislepingu tingimustes ettenähtud

korras.

11. Vaidlust ei ole selles, et fotod, millel on parkimistingimused on loetavad, ei ole tehtud

leppetrahvinõude esitamisega samal ajal, vaid varem. Hageja on selgitanud, et

parkimislepingu tingimuste näol on tegemist tüüptingimustega ning neid kasutatakse

olukordades, kus sõlmitakse palju ühetaolisi lepinguid, millest tulenevalt ei vaheta hageja

oma parkimistingimusi sageli. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise kuupäeval

kehtisid teistsugused parkimistingimused. Seega leiab kohus, et hageja esitatud fotodelt

nähtuvad parkimistingimused kehtisid ka sõiduki parkimise kuupäeval.

12. Riigikohus on selgitanud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on auto juhi

isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja

parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta

tõendeid esitada. Seetõttu tuleb tõendamiskoormis hea usu põhimõttest tulenevalt ümber

jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku/vastutavat

kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Seega saab parkimislepingu pooleks lugeda kostjat, kui ta ei

tõenda, et autot juhtis muu isik. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et autot juhtis kostja juhatuse

liige K.K., millisel juhul on põhjendatud eeldada, et parkimisleping sõlmiti kostja nimel.

13. Vahetult pärast leppetrahvinõude väljastamist esitatud pretensioonis paluti leppetrahvid

tühistada, kuna 1. juunil 2019 ei olnud võimalik koju (Päeva 25-2, Tartu) sõita (dtl 124).

Hageja vastusest nähtuvalt oli pretensiooni esitaja Viljar Kähari, kuid pretensioon oli esitatud

sh leppetrahvinõude nr 0590 1061 9105 7266 kohta (dtl 126). Muid vastuväiteid

leppetrahvinõudele ei esitatud. Maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites ei tuginenud

kostja samuti asjaolule, et tema ei ole parkimislepingu pooleks. Lisaks nähtub maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväitest, et sõiduk pargiti hageja opereeritavale parkimisalale,

kuna 31. mai 2019 õhtul ei saanud Päeva 25 hoovi parkida (dtl 17). Hagimenetluses on kostja

samas kinnitanud, et K.K. parkis sõiduki hageja parkimisalale 1. juunil 2019. Seega on kostja

esitanud parkimise algusaja kohta erinevaid andmeid. Kostja väitel kasutas K.K. sõidukit

erasõiduks, mille tõendamiseks esitas kohtule sõidupäeviku ja kassa sissetuleku orderi (dtl

137, 139). Tegemist on K.K. enda poolt omakäeliselt allkirjastatud dokumentidega, mille

koostamise ajas ei ole kohtul võimalik veenduda. Lisaks on hageja viidanud mitmetele

ebakõladele sõidupäevikus (nt sõiduki läbisõitude osas). Kohus märgib, et Päeva 25-2, Tartu

on ka kostja asukoht. Arvestades eelnevat ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja väited

sõiduki kasutamise kohta erasõiduks.

14. Parkimislepingu tingimuste p 4 kohaselt sõiduki kasutaja on kohustatud maksma parkimise

korraldajale parkimiskoha kasutamise eest parkimistasu olenemata nädalapäevast ja/või

kellaajast. Parkimislepingu rikkumise korral kohustus sõiduki kasutaja tasuma parkimise

korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot.

15. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Vaidlus puudub selles, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste

rikkumise tuvastamist leppetrahvinõude nr 0590 1061 9105 7266 maksetähtajaga 15. juuni

2019, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja on leppetrahvinõude kätte saanud.

16. Vastuolu heade kommetega toob TsÜS § 86 lg 1 järgi kaasa tehingu tühisuse. Tehingu

tühisuse tuvastamiseks vastuolu tõttu heade kommetega peaks kostja TsÜS § 86 lg 2 kohaselt

olema tehingu teinud sundolukorras ning tehingust tulenevad kohustused peaksid kostja jaoks

olema ebaproportsionaalselt ebasoodsad. Nimetatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine.

Sundolukorraga ei ole tegemist olukorras, kus linnatänav on liikumiseks suletud ning

kohalikud elanikud või muud isikud ei saa seetõttu parkida tavapärases kohas. Toimiku

materjalidest nähtuvalt kostja ei olnud mitte sundolukorras, vaid ei pannud tähele tasulist

parkimist korraldavaid märke. Kostja vastusest nähtuvalt oleks parkida saanud ka Tähe

tänaval, kus parkimine oli tasuta. Asjaolu, et hageja nõuab lisaks leppetrahvile

sissenõudmiskulude ja menetluskulude hüvitamist, ja koos sissenõudmiskulude ja

menetluskuludega on hageja nõue sadu kordi suurem kui olnuks parkimistasu, ei muuda

tehingut heade kommetega vastuolus olevaks. Menetluskulude hüvitamise põhjendatust

hindab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni

alusel.

17. Kostja leiab, et parkimistingimused on leppetrahvi, sissenõudmiskulude ja õigusabikulude

nõudmise osas tühised VÕS § 42 lg 1 järgi, kuna kahjustavad teist lepingupoolt

ebamõistlikult. Kohus märgib, et üksnes leppetrahvi kokkuleppe puhul on tegemist

tüüptingimusega. Õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist ning kohtusse pöördumise

korral menetluskulude hüvitamist tuleneb seadusest. Alternatiivselt taotleb kostja leppetrahvi

vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel, kuna tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult

suur.

18. Kohus leiab, et tüüptingimus, mille kohaselt sõiduki kasutaja peab parkimislepingu rikkumise

korral tasuma leppetrahvi kuni 50 eurot, ei ole teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustav.

Leppetrahvi kokkuleppimise eesmärgiks on sh tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja

võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Seega peab kokku lepitud leppetrahv

suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks teist lepingupoolt oma kohustust täitma.

Hageja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet maksimaalses määras, vaid summas 30 eurot. Kohus

nõustub hagejaga, et 30 euro suurune leppetrahv on parkimisvaldkonnas kehtestatud tasusid

arvesse võttes tavapärane ning kohtupraktikas on peetud seda mõistlikuks. Sellest tulenevalt

puuduvad ka alused leppetrahvi vähendamiseks.

19. Kuna kostja tegutseb majandus- või kutsetegevuses, reguleerib sissenõudmiskulude

hüvitamist VÕS § 1131. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta VÕS § 1131 lg 1 kohaselt

nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega kuna kostja on

viivitanud rahalise kohustuse täitmisega (millisel juhul võib võlausaldaja nõuda VÕS § 113 lg

1 kohaselt viivist), võib hageja nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40

eurot. Nimetatud ulatuses sissenõudmiskulude saamise eelduseks ei ole kahju tegelik

tekkimine.

20. Kostja soovib tasaarvestada hageja nõuet kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Kostja

sõnul on kahju tekkinud seoses sellega, et hageja ei ole esitanud oma nõuet kostja vastu

mõistliku aja jooksul. Kuna hageja on kohtusse pöördunud aegumistähtaja jooksul, ei saa

kohtu hinnangul olla hagejale etteheidetav, et ta ei ole mõistliku aja jooksul kohtusse

pöördunud. Kostja ise tugineb sellele, et ta palus vahetult pärast leppetrahvi nõude saamist

leppetrahvi tühistada, millest hageja keeldus. Seega oli kostjale juba teada, et hageja nõuab

leppetrahvi tasumist.

21. TsMS § 445 lg 1 I lause võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus on seisukohal, et otsuse

täitmise ajatamisel saab analoogia alusel lähtuda täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 45 ja

selle kohaldamisel kujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt TMS § 45 alusel täitemenetluse

peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks annavad alust vaid erandlikud

asjaolud. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud tal

võimaldada otsuse täitmist osade kaupa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

23. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses

summas 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud – hageja lepingulise esindaja tunnihind oli

96 eurot ning ajakulu kokku 11 tundi – hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine,

riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule

esitamine 2 tundi, kostja vastusega tutvumine, selle analüüs ning hageja seisukoha

koostamine, lisade komplekteerimine, fotode tegemine ja maakohtule esitamine 6,5 tundi,

kostja täiendavate tõenditega tutvumine, nende analüüs, hageja seisukoha koostamine, lisade

komplekteerimine, maakohtule esitamine 2,5 tundi.

24. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 504 euro ulatuses – riigilõiv 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 384 eurot (TsMS § 175 lg 1). Kuigi hageja on

parkimisteenust osutav ettevõte, mille tegevus hõlmab sh leppetrahvinõuete sissenõudmist,

mille suurused on reeglina väikesed ning tekkinud vaidlused õiguslikult sarnased ja vähese

keerukusega, on hagejal õigus kasutada kohtumenetluses lepingulist esindajat. Lepingulise

esindaja kulude hüvitamist ei välista ka asjaolu, et hagejale õigusteenust osutava õigusbüroo

osanik ja juhatuse liige on ühtlasi hageja prokurist (mitte juhatuse liige, nagu märgib kostja).

Hageja lepingulise esindaja tunnihind 96 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust, hagihinda ning hageja

menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud

ajakuluks kokku 4 tundi.

25. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik