3-21-1747/31 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1747

Haldusasi

X kaebus Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021. a otsuse nr

40 „Saue valla üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks

tühistamiseks ning Saue valla kohustamiseks otsustada

Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarbe ja Pääsukese tn

10 kinnistule elamumaa juhtotstarbe määramine uuesti

või alternatiivelt otsustada uuesti nimetatud kinnistutele

juhtotstarbe määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2021. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Madis Truber

Vastustaja – Saue vald, esindaja KS

Kolmandad isikud – C, Q ja W

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. detsembri

2021. a otsus haldusasjas nr 3-21-1747 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. märtsil 2023

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-21-1747

2(13)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja C ühisomandis on Harjumaal Saue vallas Hüüru külas asuv Kopliluha kinnistu

(registriosa nr 5742402; katastritunnus 72601:001:0001; pindala 17 970 m2; sihtotstarve 100%

maatulundusmaa) ja 2005/3922 kaasomandis olevast Pääsukese tn 10 kinnistust (registriosa nr

9973750; katastritunnus 72601:001:0002; pindala 3955 m2; sihtotstarve 100% elamumaa).

Pääsukese tn 10 kinnistu ülejäänud 1917/3922 kaasomandi osa on Q ja W ühisomandis.

2. Saue Vallavalitsus kehtestas 11.07.2017 korraldusega nr 495 Kopliluha kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu (DP), mille eesmärk oli jagada kinnistu (pindala 25 398 m2) kokku viieks

krundiks: kaks elamukrunti (1957 m2 ja 3923 m2), kuhu planeeritakse kaks üksikelamut ning

abihooned; üks transpordimaa krunt (909 m2) uue kergliiklustee rajamiseks ja Pääsukese tee

tänava lõppu planeeritavatele elamukruntidele juurdepääsu tagamiseks, mis liidetakse hiljem

Pääsukese tänava transpordimaaga; üks sotsiaalmaa (100% üldkasutatav maa) sihtotstarbega

krunt (693 m2), kus paikneb kinnistu omanikule kuuluv olemasolev tenniseväljak ning mis jääb

eraomandisse; ülejäänud maa-ala (17 916 m2) jääb maatulundusmaaks, kuhu ehitusõigust ei

määrata. DP alusel jagati Kopliluha kinnistu 13.11.2017 viieks kinnistuks (st eraldati praegused

Pääsukese tn 5, 9 ja 10 ning Pääsukese tänav L2 kinnistud ning Kopliluha kinnistu suuruseks

jäi 17 970 m2).

3. Saue Vallavolikogu algatas 22.02.2018 otsusega nr 20 Saue valla üldplaneeringu (ÜP) ja

selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ning kinnitas 29.03.2018 otsusega nr 33

ÜP lähteseisukohad. X esitas pärast ÜP lähteseisukohtadega tutvumist Saue vallale 14.05.2018

ettepaneku muuta Kopliluha kinnistu elamumaaks, kuhu võiks rajada 5 paarismaja krunti ja ühe

tootmismaa krundi käsitöötoodete tootmishoone rajamiseks. Saue Vallavolikogu maa- ja

planeeringute komisjon oli 11.09.2019 protokolli nr 9 (p 9.1) kohaselt seisukohal, et arvestades

perspektiivset vajadust Paldiski maanteed laiendada, tuleb säilitada maantee servast 100 m

laiune hoonestamata vöönd, mistõttu ei saa Kopliluha kinnistule määrata elamumaa

juhtotstarvet. Sama põhimõtet on rakendatud teisel pool Paldiski maanteed asuval Hüüru küla

tiheasustusalal, nähes lisaks 70 m laiusele teekaitsevööndile ette 30 m laiuse kaitsehaljastusriba.

X esitas komisjoni seisukohale 02.08.2020 vastuväited, leides, et põhjendatud ei ole rakendada

kinnistul laiemat teekaitsevööndit kui 50 m. Uue eskiisi järgi oli Kopliluha kinnistule

planeeritud kolm ärihoonet, lisaks palus X suurendada Pääsukese tn 10 elamumaa ala, kuna

uues ÜP-s on pool kinnistust miskipärast jäetud elamumaa alast välja. Saue vald selgitas, et

olemasolevast teekaitsevööndist laiema puhverala määramine on vajalik ÜP-s ettenähtud

perspektiivse 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ning sellest tulenevate trassitäpsustuste,

eritasandiliste ristmike ja nende rampide, kogujateede, müratõkkeseinte vms rajatiste tarbeks

maa reserveerimiseks. Kopliluha kinnistu osas pole välistatud maavajadus liiklussõlme jaoks.

Arvestades tee laiendamiseks mõeldud vööndi laiuseks kokku minimaalselt 70 m, oleks alles

jääv ca 30 m laiune riba Kopliluha kinnistust ärimaa juhtotstarbe kavandamiseks liiga kitsas,

sest äritegevus toimuks vahetult olemasolevate elamukruntide kõrval ning võiks elanikele kaasa

3-21-1747

3(13)

tuua liigseid häiringuid. Elamumaa juhtotstarvet pole antud alale mõistlik määrata maanteelt

lähtuvate negatiivsete mõjude tõttu.

4. Saue Vallavolikogu võttis 29.10.2020 otsusega nr 50 ÜP ja KSH aruande vastu ning

suunas need avalikule väljapanekule, mis toimus 26.11.2020–26.12.2020 ja mille tulemuste

avalik arutelu toimus 11.03.2021. X esitas Saue vallale 15.03.2021 ettepanekud seoses

Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistutega, milles jäi oma varasemate 14.05.2018 ja 02.08.2020

ettepanekute juurde ning palus need lugeda vastuväideteks ÜP-le. X palus määrata Kopliluha

kinnistule ärimaa juhtotstarve ja Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve ning seda

mõlemal juhul arvestusega, et Paldiski maanteest 50 m laiuse kaitsevööndi ulatuses kinnistuid

ei hoonestata. Saue vald ettepanekuga ei nõustunud, sest ÜP-s on lisaks 50 m laiusele

teekaitsevööndile jätkuvalt kavandatud 20 m laiune ehituskeeluvöönd tee laiendamisvõimaluse

säilitamiseks. Seetõttu jääks Kopliluha kinnistule olemasolevate elamukruntide piirini liiga

vähe maad, et sinna oleks mõistlik kavandada ärimaa juhtotstarvet. Pääsukese tn 10 kinnistule

on elamu ehitusõigus juba varasemalt määratud ning uusi elamumaid ei ole võimalik kavandada

teelt lähtuvate häiringute ja juba kehtiva ÜP-ga määratud täiendava 20 m ehituskeeluvööndi

tõttu. Riigihalduse minister kiitis 17.06.2021 kirjaga nr 14-11/2350-4 Saue valla ÜP heaks.

5. Saue Vallavolikogu kehtestas 28.06.2021 otsusega nr 40 Saue valla üldplaneeringu.

Otsuses on mh märgitud, et ÜP-le avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu perioodil laekunud

ettepanekud on läbi kaalutud ja neile on esitatud valla poolsed seisukohad. Materjali mahukuse

tõttu sisalduvad ettepanekud ja vastuväited koos ÜP kehtestamise otsuse motivatsiooni osaks

olevate vallapoolsete kaalutluste ja põhjendustega järgmistes ÜP menetlusdokumentides, mis

on saadaval valla veebilehel koos teiste ÜP dokumentidega: 1) arvamusavaldused ÜP avalikul

väljapanekul; 2) enne ja pärast avalikku väljapanekut laekunud arvamusavaldused; 3) Saue

valla ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokoll ning selle lisad 2 ja 3.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 30.07.2021 kaebuse Saue Vallavolikogu 28.06.2021

otsuse nr 40 tühistamiseks osas, millega on jäetud määramata Kopliluha kinnistule ärimaa

juhtotstarve ja Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve, ning Saue valla

kohustamiseks otsustada Kopliluha ka Pääsukese tn 10 kinnistutele juhtotstarbe määramine

uuesti 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

ÜP on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi osas, millega on jäetud määramata Kopliluha

kinnistu maa-alale ärimaa juhtotstarve ning Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alale elamumaa

juhtotstarve. Kaebaja esitas ÜP menetluses korduvalt (14.05.2018, 02.08.2020, 15.03.2021)

ettepanekuid, kuid vastustaja ei ole neile vastanud, rikkudes planeerimisseaduse (PlanS) § 82

lg-s 8 ja § 87 lg-s 9 sätestatut. Kaebaja lähtus ettepanekutes, et Paldiski maantee 50 m laiust

kaitsevööndit ei hoonestata ja elamuehituses järgitakse Vääna jõe äärset ehituskeeluvööndit.

Vastustaja ei nõustunud kaebaja seisukohtadega, kuid samas ei esitanud neid ka menetlemiseks

Rahandusministeeriumile, millega rikkus PlanS § 90 lg-t 1. See tingis ka kaebaja ära kuulamata

jätmise enne üldplaneeringu heakskiitmist (PlanS § 90 lg 3 p 2). Maantee on kaebaja kinnistute

naabruses juba praegu 45 m laiune, mis võimaldab sinna vajadusel mahutada ka neli sõidurada.

Maantee laiendamine Kopliluha kinnistule oleks vähetõenäoline ka põhjusel, et kinnistu piirist

ca 65 m eemal paikneb maanteest vaid 3 m kaugusel olemasolev ärihoone (Hüüru veski) ning

lähikonnas on paljud kinnistud hoonestatud selliselt, et hooned paiknevad maanteest ligikaudu

15 m kaugusel. Maantee ja kaebaja kinnistu vahele on lisaks rajatud kergliiklustee. Maantee ja

kergliiklustee vahel on ca 8 m vaba ruumi ja teisel pool maanteed on 17 m vaba ruumi. Selline

25 m laiune ala on maantee laiendamiseks piisav. Kaebaja ärakuulamine oleks võimaldanud

leida kompromissi, kuidas määrata vähemalt osale Kopliluha kinnistust ärimaa juhtotstarve ja

Pääsukese tn 10 kinnistule kogu ulatuses elamumaa juhtotstarve. ÜP riivab oluliselt kaebaja

3-21-1747

4(13)

omandiõigust. ÜP kaardile kantud maantee ja selle kaitsevöönd on üksnes illustratiivsed ning

ei tekita ehituskeeldu ega piirangut. Kohalik omavalitsus ei saa ÜP-ga suurendada õigusaktidest

tulenevaid piiranguvööndeid. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt, sest vastustaja on Kopliluha

kinnistuga sarnaste Paldiski maantee äärsete kinnistute puhul pidanud ärimaa juhtotstarbe

määramist võimalikuks.

Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alale tervikuna elamumaa juhtotstarbe määramisest keeldumist

ei ole vastustaja ÜP-s põhjendanud. Kinnistu sihtotstarve on 100% elamumaa ja selle kohta on

olemas kehtiv DP, kuid seda pole ÜP kaartidele üle kantud, kuigi ümbruses asuvate kinnistute

juhtotstarbeks on määratud kogu ulatuses elamumaa. Lisanduv elamu või elamud täiendaksid

Hüüru tiheasustusalal olemasoleva elamuala struktuuri ning hoonestus ei paikneks Paldiski

maanteele lähemal kui mitmed senised elamud. Vastustaja ei ole juba välja kujunenud olustikku

arvestanud. Elamumaa määramine vaid osale Pääsukese tn 10 kinnistust võib tekitada olukorra,

kus võidakse asuda piirama abihoonete või hooviala kasutust. ÜP-s maakasutusele piirangute

seadmine peab olema põhjendatud ning seda ei tohi teha kaebajat ära kuulamata ja kaalutlemata,

samuti ei tohi sarnases olukorras kohelda ühe piirkonna maaomanikke erinevalt. Piirkonna

avalikkus soosib kaebaja pakutud arenguid. ÜP on kaalutluste ja põhjenduste puudumise tõttu

õigusvastane. Kaebajale edastamata tabelites kajastatud napisõnalised vastuväited on sisuliselt

põhjendamata ja õigusliku aluseta.

7. Saue vald palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja on vaidlusalused kinnistud

omandanud 05.05.2015 ja sel ajal oli kogu ala sihtotstarve 100% maatulundusmaa ning Saue

Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud ÜP-s ei olnud maa-alale juhtotstarvet

määratud. Samas oli ka varem kehtinud ÜP-ga määratud lisaks seadusest tulenevale 50 m

teekaitsevööndile täiendav 20 m ehituskeeluvöönd. Seetõttu pidi kaebaja arvestama kehtiva

piiranguga ja tal ei saanud tekkida ka põhjendatud ootust, et juhtotstarvet tulevikus muudetakse.

Kaebaja on nõustunud ka DP lahendusega. DP on kehtiv ja suures osas ellu viidud (Pääsukese

tn 9 kinnistu on hoonestatud ja Pääsukese tn 10 kinnistule on Saue Vallavalitsuse 20.01.2021

korralduse nr 78 p 1.6 alusel väljastatud ehitusluba) ning ülejäänud maa-ala hoonestamist DP

ei võimalda. Uues ÜP-s ei ole Kopliluha kinnistule ja Pääsukese tn 10 kinnistu teepoolsele osale

samuti juhtotstarvet määratud ning lisaks seadusest tulenevale 50 m teekaitsevööndile on

määratud täiendav 20 m ehituskeeluvöönd. Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alale on elamumaa

juhtotstarve määratud väljapoole 50+20 m vööndit, mis arvestab DP-ga määratud ehitusõigust.

Seega ei ole vaidlustatud ÜP-ga seatud Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistutele mingeid uusi

piiranguid. Kaebaja ettepanekuid on analüüsitud ja kujundatud nende kohta seisukoht. Kaebajat

on ÜP menetluse käigust ja tulemustest informeeritud ning tema ettepanekutele on vastatud

18.09.2020. X osales ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalikul arutelul 11.03.2021, kuid ei

esitanud seal seisukohti, vaid edastas vallale oma ettepanekud kirjalikult 15.03.2021. Kuigi

pöördumine oli esitatud hilinenult, kanti kaebaja 15.03.2021 ettepanek siiski tabelisse ning neid

arutati Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni 24.03.2021 koosolekul, mille

tulemustest teavitas vald mh kaebajat 25.03.2021 kirjaga. Viidatud tabel oli kättesaadav mh

järelevalvet teostanud Rahandusministeeriumile. ÜP järelevalve menetluses ei kutsutud

kaebajat ärakuulamisele tõenäoliselt põhjusel, et ta ei esitanud vastuväiteid avaliku väljapaneku

ajal (PlanS § 90 lg 3 p 2), vaid ligemale kolm kuud hiljem, kuigi teda oli avaliku väljapaneku

toimumisest teavitatud.

Saue vald on kaebaja pöördumistele vastanud. ÜP eelnõule tehtud ettepanekute rohkuse tõttu

koondati kõik esitatud ettepanekud selguse huvides asjaomasesse tabelisse, kuhu märgiti ka

valla seisukoht iga ettepaneku kohta. Vastuskirjades, mis olid seotud ka ÜP menetlusetappidest

teavitamisega, viidati sellele tabelile. X 14.05.2018 kirjale vastas Saue Vallavalitsus

25.03.2020 kirjaga nr 5-1/1/2018-102. Kaebaja 02.08.2020 kirjale vastas Saue Vallavalitsus

3-21-1747

5(13)

18.09.2020 kirjaga ja 04.11.2020 kirjaga nr 5-1/1/2018-212. X 15.03.2021 kirjale vastas Saue

Vallavalitsus 25.03.2021 kirjaga nr 5-1/1/2018-296. ÜP kehtestamise otsuses ei olnud

otstarbekas kajastada kõiki esitatud ettepanekuid ning otsus sisaldab ainult olulisemaid

avalikku huvi puudutanud vastuväiteid ja seisukohti. Kõik muud esitatud ettepanekud ja valla

seisukohad nende kohta nähtuvad ÜP kehtestamise otsuse põhjenduste osaks olevast avaliku

arutelu protokollist ja selle lisadest, millele on otsuses selgelt viidatud. Protokolli lisa 2 sisaldab

mh X 15.03.2021 ettepanekut ja valla seisukoht selle kohta.

Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarbe määramise küsimuses tuleb silmas pidada, et 50+20 m

vööndit arvestades jääks n-ö kaalumise alla kitsas (ca 30 m laiune) riba, millega külgnevad

olemasolevad elamud. Nii kitsale ribale ärihoonete ehitamine oleks ebamõistlik ja tekitaks

paratamatult mõjusid kõrval asuvatele elamutele. ÜP lähteseisukohtade (p 7.1) järgi oli äri- ja

tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks üldjuhul vajalik 20–50 m laiune kõrghaljastusala,

kuid praegusel juhul sellise eraldamise võimalus puuduks. Paldiski maantee äärde kavandatud

teised ärimaa juhtotstarbega alad on enamasti laiemad (150–200 m laiused), mis võimaldab

neid tegelikult ärimaana kasutada. Erinevalt Kopliluha kinnistust ei külgne nimetatud alad ka

elamutega. Pääsukese tn 10 kinnistule on elamumaa juhtotstarve määratud väljapoole 50+20 m

vööndit, mis ei piira kehtiva DP-ga määratud ehitusõigus. Väited ebavõrdsest kohtlemisest on

asjakohatud, sest põhjendatud on elamumaa juhtotstarbe määramine kinnistutele, kus elamud

on juba varasemast olemas, kuid mõistlik ei ole kavandada uusi elamuid maanteest lähtuvate

kahjulike mõjudega piiranguvööndisse.

8. Kolmandad isikud toetasid kaebust ja palusid selle rahuldada.

9. Tallinna Halduskohus jättis 20.12.2021 otsusega X kaebuse rahuldamata. Kaebus on

esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja omandas Kopliluha

ja Pääsukese tn 10 kinnistute maa-ala esmakordselt 05.05.2015 ning sel ajal kehtinud ÜP-ga ei

olnud kinnistute maa-alale juhtotstarvet määratud. Varasema ÜP seletuskirja p-s 9 (lk 17) oli

märgitud, et Paldiski maantee laiendamisvõimaluse säilitamiseks nähti 50 m laiusele

teekaitsevööndile lisaks ÜP-ga ette täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m. Seega oli kaebaja

teadlik, mis põhjusel ei olnud asjaomasele maa-alale juhtotstarvet määratud. Kaebaja taotles

14.05.2018, 02.08.2020 ja 15.03.2021 vastustajalt Kopliluha kinnistule ärimaa juhtotstarbe ja

Pääsukese tn 10 kinnistule tervikuna elamumaa juhtotstarbe määramist, arvestusega, et 50 m

laiuse teekaitsevööndi ulatuses kinnistuid ei hoonestata, samuti arvestatakse Vääna jõe äärset

ehituskeeluvööndit. Puudub vaidlus, et vastustaja nende ettepanekutega ei nõustunud ja ÜP-s

taotletud juhtotstarbeid ei määranud.

Kaebaja 14.05.2018 ettepanekut arutas Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjon

11.09.2019 koosolekul. Saue Vallavalitsus teatas 25.03.2020 e-kirjaga kaebajale, et vastus tema

pöördumisele on kättesaadav valla veebilehel, ning informeeris ühtlasi ÜP ja KSH aruande

eelnõu avaliku väljapaneku ja avalike arutelude aegadest. Kaebaja 14.12.2021 väide, et ta ei

kasutanud e-posti XXX, on esitatud hilinenult ja jääb tähelepanuta (HKMS § 51 lg 4). Kaebaja

02.08.2020 ettepanekule vastamiseks edastas Saue Vallavalitsus 18.09.2020 e-kirjaga

veebilingi tabelile, kust oli võimalik leida vallavalitsuse seisukoht (p 80) ja teave, et volikogu

maa- ja planeeringute komisjon nõustus vallavalitsuse seisukohaga. Kaebajale sai pöördumisele

seega põhistatud vastuse, mis edastati temale aadressidel YYY ja ZZZ. ÜP avalik väljapanek

toimus 26.11.2020–26.12.2020. ÜP avalik arutelu korraldati 11.03.2021 ja seal osales ka

kaebaja. Pärast ÜP avalikku arutelu esitas kaebaja 15.03.2021 ettepaneku, mis oli küll esitatud

hilinenult (tähtaeg oli 14.03.2021), aga vald teavitas 25.03.2021 kirjaga siiski kaebajat, et tema

pöördumise osas on võetud seisukoht, ja edastas vastava veebilingi, kust see oli kättesaadav.

Eeltoodud menetluskäiku arvestades on kaebajale antud piisvalt võimalusi esitada oma

3-21-1747

6(13)

seisukohad ja tema pöördumistele on ka vastatud. ÜP kehtestamise otsuse viidete põhjal on

üheselt arusaadav, kust on haldusakti põhjendused leitavad. Samad põhjendused olid kaebajale

teatavaks tehtud ka varasemalt. Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei edastanud tema seisukohti

PlanS § 90 lg 1 alusel menetlemiseks Rahandusministeeriumile. Samas toimus ÜP avalik

väljapanek 26.11.2020–26.12.2020 ning kaebaja esitas oma ettepanekud 14.05.2018,

02.08.2020 ja 15.03.2021, seega mitte ÜP avaliku väljapaneku ajal ega ka avaliku arutelu

jooksul (11.–14.03.2021). Järelikult ei ole vastustaja PlanS § 90 lg-t 1 rikkunud. Seejuures on

vastustaja välja toonud, et kaebaja seisukohad olid Rahandusministeeriumile kättesaadavad.

Kaebaja hinnangul on Kopliluha kinnistu maa-alale ärimaa juhtotstarbe määramisest keeldutud

õigusvastaselt, sest kinnistu asub valdavalt väljaspool teekaitsevööndit. Ehitusseadustiku (EhS)

§ 71 lg 2 kohaselt on Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimisest servast kuni 50 m ning ülejäänud maanteedel kuni 30 m. Samas võib ÜP

alusel seada kinnisomandile kitsendusi (PlanS § 74 lg 3). PlanS § 75 lg 1 p 1 järgi lahendatakse

ÜP-ga mh transpordivõrgustiku üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

Seega lisaks EhS § 71 lg-le 2 kohaldub ka PlanS § 74. Maanteeamet märkis 27.04.2018 kirjas

nr 15-2/18/16894-3 Saue valla ÜP lähteseisukohtade osas, et riigi põhimaantee nr 8 Tallinn–

Paldiski tuleb lõigus Tallinn–Keila (km 11–27) näidata „oluliselt muudetava teelõiguna“ ning

mh põhimaantee nr 8 kaitsevööndi ulatuseks tuleb määrata 50 m, sest tegemist on Euroopa

teedevõrgu teega. Täiendavalt märkis Maanteeamet, et põhimaantee nr 8 laiendamisvõimaluse

säilitamiseks lõigus Harku sõlmest kuni Keilani tuleb sarnaselt kehtivale Saue valla ÜP-le näha

lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile ette ka ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine

on lubatud ainult Maanteeameti loal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus

09.05.2018 kirjas nr 1.10-17/18-0439/4086 vallal Maanteeameti 27.04.2018 ettepanekutega

arvestada. Maanteeamet on oma ettepanekuid 08.05.2020, 31.07.2020 ja 23.10.2020 kirjades

korranud ja täpsustanud, rõhutades vajadust kanda kõik perspektiivsete või rekonstrueeritavate,

sh oluliselt muudetavate riigiteede teekoridorid ÜP kaardile. Maanteeameti hinnangul tuleks

tiheasustusaladel määrata perspektiivsete ja oluliselt muudetavate riigiteede teekoridori

laiuseks 150 m. Seega on Maanteeamet leidnud, et Tallinn–Paldiski maantee kaitsevööndi

ulatus mõlemal pool teed peab tiheasustusaladel olema 50 m ning maantee lõiku 11–27 km

tuleb käsitada oluliselt muudetava teelõiguna, kus näha lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile

ÜP-ga ette täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m. Seega tuli vastustajal jätta vaidlusalused

maa-alad oluliselt muudetavateks teelõikudeks. Põhjendatud ei ole väide, et Maanteeametil

puudus pädevus ÜP suhtes hinnangu andmiseks (vt kuni 31.12.2020 kehtinud majandus- ja

taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 7 p-d 2 ja 8).

Kaebaja ei saa nõuda konkreetse sisuga planeerimislahenduse kehtestamist. Ühestki õigusaktist

ei tulene, et kohalik omavalitsus peab maa kasutustingimusi omaniku soovil tingimata muutma

(nt Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 17). Kaebaja viitab õigesti, et ÜP seletuskirja

p 4.1 järgi on ÜP üldistusastmest tulenevalt kaitse- ja piiranguvööndite piirid ning võimalike

perspektiivsete joonehitiste (sh maantee) asukohad ÜP kaardil illustratiivse tähendusega.

Kaitse- ja piiranguvööndite (sh ehituskeeluvööndi) täpne ulatus on määratud õigusaktidega (sh

ÜP seletuskirjaga) ning joonehitiste trasside asukohad täpsustatakse vastavate planeeringute ja

ehitusprojektidega. ÜP seletuskirja p 4.2 täpsustab, et ehituskeeluala on ala, kus on uute ehitiste

ehitamine reeglina keelatud. Sellest järeldub, et ÜP-st ei tulene kaebaja kinnistule automaatselt

ehituskeeldu. Ehitusõigus tuleneb EhS § 12 lg-st 2. Asjaolu, et vastustaja jättis kaebaja soovitud

juhtotstarbe määramata, ei tähenda, et ehitustegevus on välistatud. Ehitusõiguse saamine

otsustatakse detailplaneeringu vms alusel. Vastustajal on õigus, et 30 m laiune maa-ala ei ole

ärihoone püstitamiseks piisav. Kaebaja ei vaidlusta seda, et soovitud ärihoone rajamisel ei oleks

võimalik täita ÜP lähteseisukohtade p-s 7.1 märgitud tingimust eraldada äri- ja tootmismaa ning

elamumaa üldjuhul 20–50 m laiuse kõrghaljastusalaga. Asjaolusid arvestades määras vastustaja

3-21-1747

7(13)

ka Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarbe väljapoole 50+20 m vööndit. Kaebaja ei

eita, et tema poolt viidatud teised kinnistud on juba varasemast hoonestatud. Kohus nõustub

vastustajaga, et neile kinnistutele elamumaa juhtotstarbe määramine oli seega möödapääsmatu.

ÜP suure üldistusastme tõttu ei lahendata ÜP-ga täiendavate hoonete rajamise võimalikkuse

või võimatuse küsimust. Ei nähtu, et vastustaja oleks rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsus nr 40 on õiguspärane ja seda ei ole alust kaebaja taotletud

ulatuses tühistada ning seega jäävad rahuldamata ka kohustamisnõuded.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. X palub 19.01.2022 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.12.2022) halduskohtu otsus

tühistada ning uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ega

nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja

palub nendega arvestada.

Kaebajale olid Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistute omandamise ajal teada kehtivast ÜP-st

tulenevad piirangud, kuid õigusaktidest tulenevalt kehtis antud teelõigul teekaitsevöönd 30 m.

Samas on kaebaja mõlema väljapakutud planeeringulahenduse (st kas elamud või ärihooned)

puhul arvestanud sellega, et vajadusel saaks riik kasutada tema kinnistuid tee-ehituseks, nähes

kõik hoonestusalad ette väljapoole 70 m vööndit. Kaebajale ei ole ka pärast halduskohtu otsuse

tegemist selge, kas ehituskeeluvööndina rakendub 50 m, 50+20 m või 100 m. Kuna vastustaja

on leidnud, et 50+20 m vööndi puhul jääks ärimaana kasutamiseks liiga vähe maad, siis ei ole

vastustaja tõenäoliselt tutvunud kaebaja esitatud eskiisiga, kus kõik hooned ongi projekteeritud

50+20 m vööndist väljapoole. Kaebaja on tõendanud, et Kopliluha kinnistu hoonestamine oleks

võimalik. Vastustaja ei ole toonud välja õiguslikku alust, mis võimaldaks kehtestada 100 m

laiuse ehituskeeluvööndi. Kaebajale saadeti 25.03.2020 kiri e-posti aadressil XXX, mida

kaebaja ei kasutanud. Seda väidet ei esitatud hilinenult, sest kaebajale sai sellele aadressile kirja

saatmine teatavaks alles kohtumenetluses. Kaebajale teadaolevalt ei olnud volikogu komisjoni

käsutuses 14.05.2018 esitatud visualiseeritud planeeringulahendust ja mürahinnangut, seega on

vallavalitsus pahatahtlikult andnud komisjonile tsenseeritud informatsiooni.

Halduskohus on üksnes refereerinud vastustaja põhjendusi, miks on teekaitsevööndile lisaks

määratud täiendavad kitsendused, kuid otsusest ei nähtu kohtu järeldust, milline on seaduslik

teekaitsevööndi ulatus. Kaebaja rõhutab, et ei ole alust eeldada, et isegi kui Paldiski maanteed

soovitakse laiendada, oleks selleks vaja täiendavat maad. Kavandatav eritasandiline liiklussõlm

on planeeritud Kopliluha kinnistust 1,2 km eemale. Rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet,

sest teistele Paldiski mnt ääres asuvate ja Kopliluha kinnistuga analoogsete kinnistute maadele

on vastustaja pidanud võimalikuks määrata ärimaa juhtotstarve (nt Tuisu ja Paldiski mnt 305

kinnistud). Kopliluha kinnistu saaks samuti vähemalt ca 30 m laiuses olla ärimaa juhtotstarbega

ning see on kaebaja soovitud ärihoonete mahutamiseks piisav. Halduskohus leidis, et tegemist

ei ole teekaitsevööndi laiendamisega, vaid PlanS § 75 lg 1 p 1 alusel ÜP-ga seatud kitsendusega.

Kaebaja leiab, et PlanS § 75 lg 1 p 1 alusel seatavad kitsendused saavad olla õiguspärased vaid

siis, kui need on vajalikud ja proportsionaalsed. Praegusel juhul see nii ei ole. Sisuliselt on tegu

siiski teekaitsevööndi suurendamisega, mis ei ole seadusega lubatud. EhS § 71 lg 2 sätestab

selged piirid teekaitsevööndi laiusele (50 m või 30 m) ning ei näe ette õigust teekaitsevööndit

suurendada. Riigimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski on Euroopa teedevõrgu teeks üksnes Keila ja

Paldiski vahelises lõigus, mis ei läbi Hüüru küla ega külgne kaebaja kinnistutega. Seega puudub

nii riigi- kui ka kohaliku omavalitsuse asutustel õigus kõnealuses lõigus suurendad maantee

kaitsevööndit mis tahes ulatuses, mis ületab 30 m. Halduskohus kohaldas EhS § 71 lg-t 2 valesti.

Tähtsust ei oma Transpordiameti seisukoht, et Tallinn–Paldiski maantee lõiku 11–27 km tuleb

käsitada oluliselt muudetava teelõiguna. ÜP kaardile kantud „planeeritav või rekonstrueeritav,

3-21-1747

8(13)

sh oluliselt muudetav riigitee koridor“ ei tekita ehituskeeldu / piirangut, vaid on illustratiivne

(ÜP seletuskirja p 4.1). See viitab, et õigusakti ja ÜP vastuolu korral tuleb lähtuda õigusaktist,

kuid see ei anna õigust kajastada õigusaktis sisalduvat piirangut ÜP-s valesti või sellist piirangut

ÜP-ga suurendada. PlanS § 74 lg 3 alusel seatavad kitsendused peavad olema seaduslikud ja

põhjendatud, kuid vaidlusaluse kitsenduse seadmiseks puudub vajadus ja põhjendus. Kinnistu

osas, kus tee oluline laiendamine ei ole niikuinii võimalik (sh on teemaa praegugi piisavalt lai

ning läheduses paikneb mitu pärandkultuuri objekti – Hüüru veski ja Hüüru mõisa sepapada),

on täiendavate kitsenduste seadmine põhjendamatu (sh on 50+20 m piirang niigi ühe kahe korra

rangem kui EhS § 71 lg-ga 2 lubatud 30 m teekaitsevöönd). Kaebajat kui maaomanikku tulnuks

täiendavate piirangute seadmise soovist teavitada juba ÜP menetlemise ajal, kuid seda pole

tehtud. Seetõttu ei saagi hinnata, kas piirangud on põhjendatud ja proportsionaalsed.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et ÜP kehtestamise otsus on piisavalt motiveeritud (sh viitega

valla veebilehel kättesaadavatele materjalidele). Vastustaja on eiranud HMS § 56 lg-tes 1 ja 3

sätestatut, sest vaidlustatud otsus ei sisalda ka ÜP põhimotiive (nt Riigikohtu 15.01.2009 otsus

nr 3-3-1-87-08, p-d 17–19; 17.05.2005 otsus nr 3-3-1-16-05, p 17). Vald on kohtumenetluses

isegi väitnud, justkui sisalduksid põhjendused mh mitmetes dokumentides, millele vaidlustatud

otsuses ei ole üldse viidatud (nt Saue Vallavalitsuse 18.09.2020 e-kirjas viidatud tabel; volikogu

komisjoni 11.09.2019 koosoleku protokoll). Need ei saa kujutada endast haldusakti põhjendust

(nt Riigikohtu 17.10.2007 otsus nr 3-3-1-39-07, p 12). Kuna Saue Vallavolikogu 28.06.2021

otsus nr 40 on nõuetekohaselt motiveerimata, ei ole kohtul võimalik kontrollida kaalutlusõiguse

teostamise õiguspärasust ning vaidlustatud otsus on seetõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. ÜP

kehtestamise otsusest ei nähtu, et kaalumisel oleks arvestatud kaebaja 14.05.2018 ja 02.08.2020

ettepanekute lisasid või et vastustaja oleks nendega üldse tutvunud.

Kuna ÜP-ga on määratud Pääsukese tn 10 kinnistule elamumaa juhtotstarve üksnes ca 50%

ulatuses, siis on sisuliselt pool DP-ga ettenähtud elamumaast kaebajalt ära võetud. Isegi kui

lähtuda 50+20 m piiranguvööndist, jääb Pääsukese tn 10 kinnistule veel 21,3 m, mis võimaldaks

elamu ehitamist. Vaidlus ongi selles, et ÜP kaardil on ca 50% kehtiva DP järgsest elamumaast

jäänud pere- või ridaelamumaana tähistamata. Vastustaja on seda põhjendanud mürahäiringuga,

kuid kõnealusel teelõigul kehtib kiirusepiirang 50 km/h. Sellisel juhul ei tohiks teede läheduses

üldse elamuid olla (sh linnades), mis oleks absurdne.

Halduskohus kohaldas PlanS § 90 lg-t 1 ebaõigesti, leides, et vastustaja ei pidanudki kaebaja

14.05.2018, 02.08.2020 ja 15.03.2021 ettepanekuid Rahandusministeeriumile läbivaatamiseks

esitama, sest kaebaja ei esitanud neid 26.11.2020–26.12.2020 avaliku väljapaneku ajal ega ka

11.03.2021–14.03.2021 avaliku arutelu jooksul. PlanS § 90 lg 1 ei piira seisukohtade esitamist

eeltoodud ajavahemikega. Kaebaja ei saanud esitada oma seisukohti avaliku väljapaneku ega

avaliku arutelu ajal, sest vastustaja edastas talle teavet valele e-posti aadressile. Seejuures oli

ka vastustaja käsitanud 15.03.2021 ettepanekut avaliku arutelu jooksul esitatud ettepanekuna

ning vastupidised väited on tagantjärele otsitud, et õigustada PlanS § 90 lg 1 rikkumist. Vaidlust

ei saa olla selles, et kuigi vastustaja ei arvestanud ainsatki kaebaja ettepanekut, ei esitatud neist

ühtegi Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks (sh ei viidatud kaebaja ettepanekuid

sisaldanud tabelile). Sellest tulenevalt jättis ka Rahandusministeerium kaebaja suhtes täitmata

PlanS § 90 lg 3 p-st 2 ja lg-st 4 tulenevad nõuded.

11. Saue vald palub 28.02.2022 vastuses (täiendatud 05.01.2023) jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb varasemate seisukohtade juurde ja

palub nendega arvestada. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et Paldiski maantee kaitsevööndi

osas on võetud arvesse Transpordiameti selget suunist, et teekaitsevööndi ulatus tiheasustusalal

peab EhS § 71 lg 2 järgi kindlasti olema 50 m ning Paldiski maantee lõiku 11–27 km (Hüüru

3-21-1747

9(13)

küla paikneb 15 km kandis) tuleb käsitada oluliselt muudetava teelõiguna, kus tuleb täiendavalt

näha ette ehituskeeluvöönd laiusega 20 m. PlanS § 74 lg 3 ja § 75 lg 1 p 1 kohaselt on ÜP-ga

lubatud seada ehituskeeluvöönd mh transpordivõrgustiku arendamise eesmärgil. ÜP on viidud

vastavalt Transpordiameti suunistele kooskõlla maakonnaplaneeringuga. Täiendav 20 m laiune

ehituskeeluvöönd oli sätestatud juba 2012. a-l kehtestatud Saue valla ÜP-ga, mistõttu ei ole

Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistutele seatud varasematega võrreldes uusi piiranguid. Seega

tuli kaebajal vastava kitsendusega arvestada juba maa omandamisel (nt Riigikohtu 30.11.2016

otsus nr 3-3-1-23-16, p 20) ning tal ei saanud tekkida põhjendatud ootust, et maa sihtotstarvet

saab tulevikus muuta. Kopliluha kinnistust 50+20 m vööndi mahaarvamisel jääks ehitamiseks

ca 30 m laiune riba, millega vahetult külgnevad olemasolevad elamud. Sellisele kitsale ribale

ärihoonete ehitamine oleks ebamõistlik ja mõjutaks negatiivselt kõrvalasuvaid elamuid. ÜP

lähteseisukohtade p 7.1 järgi on äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks üldjuhul vaja

20–50 m laiune kõrghaljastusala, kuid praegusel juhul sellise eraldamise võimalus puuduks.

Kaebaja viidatud Tuisu kinnistu ja Paldiski mnt 305 kinnistu ei külgne vahetult olemasolevate

elamutega ning viimati märgitud kinnistu on ka oluliselt laiem kui Kopliluha kinnistu.

Pääsukese tn 10 kinnistule kogu ulatuses elamumaa juhtotstarbe määramise küsimuses tuleb

samuti arvestada 50 m teekaitsevööndi ja täiendava 20 m ehituskeeluvööndiga. ÜP-s määratud

juhtotstarve arvestab kehtiva DP-ga määratud ehitusõigust. Teest lähtuvate kahjulike mõjude

piiranguvööndisse ei ole mõistlik uusi elamuid kavandada, samuti seab omad piirangud lähedal

asuv jõgi. Teega seotud mõjude puhul ei saa lähtuda praegusest olukorrast (1+1 sõidurada,

kiirusepiirang 50 km/h), vaid arvestada tuleb perspektiivse teega (2+2 sõidurada, kiirusepiirang

minimaalselt 90 km/h), mille mõjud on oluliselt suuremad. Kaebaja ei saa nõuda konkreetse

sisuga planeeringulahenduse kehtestamist (Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 17).

Riiklike ruumise arengu vajaduste hindamine on pädevate riigiasutuste ülesanne. Riigimaantee

laiendamist ei takistaks ka pärandkultuuri objektid, sest tegemist ei ole kultuurimälestistega (st

kuna seadus ei nõua pärandkultuuri objektide säilitamist iga hinna eest, ei saa nende olemasolu

olla maantee laiendamise vältimatuks takistuseks).

Saue Vallavalitsuse 25.03.2020 kirja ei saadetud kaebajale e-posti aadressil XXX, vaid YYY

ehk samal aadressil, millelt oli saabunud X 14.05.2018 pöördumine. Samale e-posti aadressile

edastati ka 03.07.2020 kiri, millele kaebaja vastas 02.08.2020 e-posti aadressilt ZZZ ning oli

selgelt eelmise kirja sisuga tutvunud. Järgmised kirjad (18.09.2020, 04.11.2020) saadeti

mõlemale e-posti aadressile ja edaspidised kirjad (25.02.2021, 25.03.2021) ainult aadressile

ZZZ, mida kaebaja oli hakanud ise kasutama ning kasutab kohtudokumentide järgi seniajani.

Väide, et kaebaja ei saanud mingeid kirju kätte, on ebaõige ja otsitud. Alusetu on ka väide, et

vallavalitsus esitas ettepanekud volikogu komisjonile arutamiseks tsenseeritult. Kuigi

komisjoni istungil arutati ettepanekuid vallavalitsuse koostatud tabeli alusel, sisaldas tabel iga

konkreetse ettepaneku juures linki dokumendihaldussüsteemis Amphora registreeritud

originaalkirjale koos kõikide lisadega. Seega olid komisjoni liikmetele kättesaadavad mh

originaalettepanekud ja nende lisad ning neile oli tagatud mh piisavalt aega ettepanekutega

tutvuda.

Kaebaja täiendavale ärakuulamisele kutsumata jätmine on olnud Rahandusministeeriumi valik.

Tõenäoliselt lähtuti sellest, et kaebaja 15.03.2021 vastuväide oli laekunud ligi kolm kuud pärast

avaliku väljapaneku lõppu (vt PlanS § 90 lg 3 p 2). Kaebaja ei esitanud seisukohti või küsimusi

ka 11.03.2021 toimunud avalikul arutelul ega selle kutses märgitud tähtajaks (14.03.2021), vaid

alles 15.03.2021. Vastustaja kandis selle tabelisse „Arvamusavaldused vahetult enne ja pärast

Saue valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalikku arutelu“, mis on avaliku

arutelu protokolli lisaks. Saue Vallavalitsuse 25.03.2021 kirjas nr 5-1/1/2018-294, millega ÜP

esitati heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile, viidati, et kogu ÜP materjal on kättesaadav

3-21-1747

10(13)

valla veebilehel. Samas kohas oli kättesaadav kaebaja ettepanek koos palvega mittearvestamise

korral käsitada seda lahendamata planeeringuvaidlusena ja kaasata teda järelevalvemenetlusse.

Vastustaja ei saa Rahandusministeeriumi eest otsustada, keda tuleks ärakuulamisele kaasata.

ÜP kehtestamise otsus on piisavalt motiveeritud. Otsus sisaldab olulisemaid avalikke huvisid

puudutanud vastuväiteid ning seisukohad teiste ettepanekute kohta on leitavad otsuses viidatud

protokollist ja tabelitest, mis on olnud kaebajale kättesaadavad (HMS § 56 lg 1 teine lause).

12. Kolmandad isikud ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. X apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

14. Vaidluse põhiküsimuseks on see, kas vastustajal oli õigus Saue Vallavolikogu 28.06.2021

otsusega nr 40 (30.07.2021 kaebuse lisa 7) kehtestatud uues Saue valla üldplaneeringus näha

Tallinn–Paldiski maantee laiendamisvõimaluse säilitamise eesmärgil ette, et mh Hüüru küla

läbivas lõigus kehtib lisaks 50 m laiusele teekaitsevööndile täiendav ehituskeeluvöönd laiusega

20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Transpordiameti loal (vt ÜP seletuskirja p 10, lk 20). ÜP

kaardil ei ole sellele alale üldjuhul juhtotstarvet määratud. Kaebaja ongi pidanud enda õigusi

rikkuvaks, et Kopliluha kinnistule ei ole määratud ärimaa juhtotstarvet ning Pääsukese tn 10

kinnistu maa-alal on pere- ja ridaelamumaa juhtotstarve tähistatud ligikaudu poole kinnistu

ulatuses (30.07.2021 kaebuse lisad 9–10). Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi eeltooduga

samasisuline piiranguala oli Tallinn–Paldiski maantee laiendamise võimaldamiseks kehtestatud

juba Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud varasema Saue valla ÜP-s (vt

ÜP seletuskirja p 9, lk 17) ning varasema ÜP kaardil ei olnud Kopliluha ja Pääsukese tee 10

kinnistutele samuti määratud maakasutuse juhtotstarvet, ei piira see iseenesest kaebaja õigust

esitada selles osas vastuväiteid uuele ÜP-le.

15. Kaebaja soovis Kopliluha kinnistule 14.05.2018 ettepaneku kohaselt püstitada viis kahe

korteriga elamut ja ühe väikese tootmishoone käsitöötoodete tootmiseks, kusjuures viimasest

oli kaebaja nõus vajadusel loobuma. Kaebaja tegi 02.08.2020 uue ettepaneku muuta Kopliluha

kinnistu ärimaaks ja püstitada sinna kolm kahekorruselist ärihoonet. Olukorras, kus kaebaja ei

soovinud 02.08.2020 ettepanekus enam ehitada Kopliluha kinnistule elamuid, vaid ärihooneid,

ei pidanud vastustaja enam varasema lahendusega tegelema. Ka kohtumenetluses on kaebaja

taotlenud vastustaja kohustamist otsustada uuesti Kopliluha kinnistu alale ärimaa juhtotstarbe

määramine. Eeltoodust tulenevalt ei analüüsi ringkonnakohus, kas vastustaja on õiguspäraselt

välistanud Kopliluha kinnistule elamumaa juhtotstarbe määramise. ÜP seletuskirja p 10 põhjal

on piiranguala ulatus 70 m maantee servast, sest selles on üheselt viidatud teekaitsevööndile

laiusega 50 m ja täiendavale ehituskeeluvööndile laiusega 20 m. Kuigi Saue Vallavolikogu

maa- ja planeeringute komisjon leidis 11.09.2019 koosolekul kaebaja 14.05.2018 ettepaneku

kohta, et maantee laiendamise tagamiseks ja maanteelt lähtuvate mõjude leevendamiseks tuleb

säilitada maantee servast 100 m laiune hoonestamata vöönd (14.09.2021 vastuse lisad 31 ja 32),

ei ole kehtestatud ÜP-s sellist nõuet siiski esitatud.

16. Ärihoonestuse kavandamiseks on vastustaja pidanud 50+20 m vööndist väljapoole jäävat

Kopliluha kinnistu ca 30 m laiust riba ebapiisavaks mitte põhjusel, et sinna poleks tehniliselt

võimalik ärihooneid püstitada, vaid põhjusel, et ehitatavate ärihoonete ja elamualade vahele ei

oleks enam võimalik rajada neid eraldavat kõrghaljastusala. Vastustaja on seejuures viidanud

Saue Vallavolikogu 29.03.2018 otsusega nr 33 kinnitatud ÜP lähteseisukohtade p-le 7.1, mille

kohaselt on äri- ja tootmismaa ning elamumaa eraldamiseks üldjuhul vajalik 20–50 m laiune

kõrghaljastusala (14.09.2021 vastuse lisad 19 ja 20). ÜP seletuskirja p 4.4 sisaldab küll nõuet,

3-21-1747

11(13)

et tiheasustusega alal uue hoonestuse rajamisel tuleb arvestada, et tootmismaa ning elamumaa

eraldamiseks on üldjuhul vajalik 30–50 m laiune kõrghaljastusala, kuid pidades silmas, et

tootmismaa on tootmis- ja/või ärihoonete ehitamiseks ettenähtud maa (ÜP seletuskirja p 4.1)

ning kaebaja 02.08.2020 esitatud eskiisi järgi kavandati Kopliluha kinnistule mh tootmispindu

(st laoruumid – vrd maakatastriseaduse § 181 lg 3 p 3), siis on vastustaja tuginemine eraldava

kõrghaljastusala vajadusele põhjendatud. Kitsenduse õiguslikeks alusteks on PlanS § 74 lg 3 ja

§ 75 lg 1 p 6 (s.o asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine). Seejuures ei lahendata

ÜP-ga konkreetsete kinnistute hoonestamise võimalikkuse küsimust, vaid ehitusõiguse ulatuse

määramiseks tuleb koostada detailplaneering (PlanS § 124 lg-d 2–4, § 126 lg 1 p-d 2–5 ja lg 4),

milles on vajadusel võimalik mh täpsustada ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarvet. ÜP-ga

määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmist ühe kinnistu piires ei oleks alust hinnata ka ÜP

põhilahenduse muutmiseks (vrd PlanS § 142 lg 1 p 1).

17. EhS § 71 lg 2 kohaselt on Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool

äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 50 m ning ülejäänud maanteedel kuni 30 m, mida

maantee omanik võib põhjendatud juhul vähendada. Vaidlust ei ole selles, et Tallinn–Paldiski

maantee on Euroopa teedevõrgu maanteeks (E265) lõigus 25,095–45,656 km (Keila–Paldiski),

mis ei läbi Hüüru küla. Siiski ei saanud vastustaja ÜP-s lähtuda ainult praegusest olukorrast,

vaid pidi arvestama ka maanteevõrgu arendamise kavadega. Riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil „Asustuse

suunamine“ on põhimaantee nr 8 Tallinn–Paldiski tervikuna tähistatud kui „perspektiivne või

rekonstrueeritav, sh oluliselt muudetav põhimõtteline maanteekoridor“. Seletuskirja p-s 4.1.1

(lk 52) on märgitud, et Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks maakonnaplaneeringuga

kavandatud mh Tallinn–Paldiski põhimaantee rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse

suurendamiseks (2+2 või 2+1 sõidurada). Maakonnaplaneeringus on mh viidatud, et maanteede

rekonstrueerimisega seonduvad maavajadused täpsustatakse üldplaneeringute raames koostöös

Transpordiametiga. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et praegune ca 45 m laiune transpordimaa

on maantee laiendamiseks piisav. Samas on vastustaja tõendanud, et pädevad ametiasutused

Transpordiamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on korduvalt rõhutanud

vajadust arvestada põhimaantee nr 8 kaitsevööndiks tervikuna 50 m ning kehtestada lisaks

täiendav ehituskeeluvöönd laiusega 20 m, kus ehitamine on lubatud ainult Transpordiameti loal

(vt 03.12.2021 vastuse lisad 7–11). ÜP-ga selliste omandikitsenduste seadmise õigus tuleneb

PlanS § 74 lg-st 3 ja § 75 lg 1 p-st 1 (s.o ÜP üheks ülesandeks on ka transpordivõrgustikust

tekkivate kitsenduste määramine). Nende sätete alusel ei ole ÜP-ga laiendatud teekaitsevööndi

seadusega kindlaks määratud ulatust, vaid piiratud (sh ajutiselt ehk mitte kauemaks kui maantee

laienduse valmimiseni) maanteega külgnevate maa-alade hoonestamise võimalusi, et säilitada

maantee laiendamise võimalus, mille puhul tuleb arvestada, et maanteetrass võib teatud määral

ka nihkuda. Sellele viitab mh asjaolu, et perspektiivsete joonehitiste asukohad on ÜP kaardil

illustratiivse tähendusega ning need täpsustuvad asjaomaste planeeringute ja ehitusprojektidega

(vt ÜP seletuskirja p 4.1, lk 9) Kaebaja hinnang, et lähikonnas asuvate pärandkultuuri objektide

(Hüüru veski ja Hüüru mõisa sepikoda) tõttu ei ole teed niikuinii võimalik laiendada, on üksnes

oletuslik, kuivõrd õiguslikud takistused selleks puuduvad.

18. Kaebajaga tuleb nõustuda, et ÜP-ga seatavad kitsendused saavad olla õiguspärased vaid

tingimusel, et need on proportsionaalsed, kuid praegusel juhul ei ole toodud esile selliseid

asjaolusid, mis annaksid alust järeldada kitsenduste ebaproportsionaalsust. Põhjendamatu on

seisukoht, et kuna kaebajat ei kaasatud ÜP menetlusse isiklikult, siis ei saanudki vastustaja

piirangu põhjendatust sisuliselt hinnata. ÜP koostamine toimus avatud menetlusena, milles oli

võimalus osaleda nii kaebajal kui ka kõigil teistel maaomanikel. Kaebaja on seda võimalus ka

kasutanud ja esitanud vastustajale oma ettepanekuid, millele on asjakohaselt vastatud. Võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei saa pidada seda, et vastustaja on määranud ÜP-s ärimaa

3-21-1747

12(13)

juhtotstarbe läheduses paiknevatele (Kopliluha kinnistust ca 500 m Tallinna poole jäävatele)

Tuisu kinnistule (katastritunnus 72701:001:0087) ja Paldiski mnt 305 kinnistule (katastritunnus

72701:001:1231), sest kumbki kinnistu ei külgne elamutega ja Paldiski mnt 305 kinnistu on

lisaks märkimisväärselt laiem (st Kopliluha kinnistu laius on põhiosas ca 83 m, kuid Paldiski

mnt 305 kinnistu laius on suuremalt jaolt ca 130 m).

19. Pääsukese tn 10 kinnistu puhul on lisaks põhjendamatu väita, et ÜP-ga on sisuliselt pool

praegusest elamumaast kaebajalt ära võetud. Asjaolu, et kehtestatud ÜP-s on ligikaudu poolele

Pääsukese tn 10 kinnistu maa-alast jäetud maakasutuse juhtotstarve määramata, ei tühista ega

muuda Pääsukese tn 10 kinnistu sihtotstarvet, mis on 100% elamumaa. Maakasutuse siht- või

juhtotstarve ei tähenda seda, et kogu kinnistule peab olema lubatud püstitada elamuid. Nii

Kopliluha kinnistu kui ka Pääsukese tn 10 kinnistu osas kehtib Saue Vallavalitsuse 11.07.2017

korraldusega nr 495 kehtestatud Hüüru küla Kopliluha kinnistu ja lähiala detailplaneering, mis

nägi ette praeguse Kopliluha kinnistu maa-ala jätmise maatulundusmaaks, kuhu ehitusõigust ei

määrata, ja Pääsukese tn 10 kinnistu hoonestusalaks määrati üksnes maanteest kaugemale jääv

kinnistu osa, mis on ka vaidlustatud ÜP kaardil tähistatud kui pere- ja ridaelamumaa. Seejuures

on elamud DP-s planeeritud maanteest ca 100 m kaugusele just viitega, et puuduks kahjulik

mõju inimeste tervisele. Maanteelt ei lähtu üksnes mürahäiringud ja ka müra puhul tuleb ÜP

kehtestamisel arvestada maantee võimaliku laiendamisega ning lubatud suurima sõidukiiruse

olulise tõstmisega, mis mürahäiringuid ilmselgelt suurendaksid.

20. Seonduvalt väitega, et kaebaja ei ole saanud kätte Saue Vallavalitsuse 25.03.2020 teadet

(14.09.2021 vastuse lisa 33), mis olevat temale saadetud e-posti aadressil XXX, märgib

ringkonnakohus, et vastustaja 14.09.2021 vastuse lisast 34 nähtuvalt edastati 25.03.2020 teade

siiski e-posti aadressil YYY, millelt kaebaja oli 14.05.2018 ettepaneku ise esitanud (vt

03.12.2021 vastuse lisa 12) ja mis oli kaebaja kontaktaadressina märgitud mh ettepaneku lisaks

olevas 15.01.2018 mürahinnangus (vt kaebaja 08.11.2021 seisukoha lisa 3). Lisaks on kaebaja

02.08.2020 kirjast (14.09.2021 vastuse lisa 35; kaebaja 08.11.2021 seisukoha lisa 5) arusaadav,

et kaebaja oli hiljemalt selleks ajaks tutvunud 25.03.2020 teates viidatud ettepanekute tabeliga

(14.09.2021 vastuse lisa 32, p 1). Kuna kaebaja on saanud ÜP menetluses oma ettepanekuid

korduvalt esitada ja neile on korduvalt vastatud, siis ei oma 25.03.2020 teate kättesaamise aeg

määravat tähtsust. Samuti ei ole oluline, et vallavalitsus esitas volikogu maa- ja planeeringute

komisjonile kaebaja 14.05.2018 ettepaneku arutamiseks kokkuvõtlikus tabelis (vt 03.12.2021

vastuse lisad 13 ja 14), mitte aga terviklikul kujul (koos lisadokumentidega), sest 11.09.2019

protokollist nr 9 (14.09.2021 vastuse lisa 31, p 9.1) nähtub üheselt, et komisjon ei nõustunud

elamualade paiknemisega 70 m maantee servast, vaid pidas vajalikuks säilitada 100 m laiuse

hoonestamata vööndi, sh 30 m lai kaitsehaljastusriba. Vaidlust ei ole selles, et maantee servast

arvestatud 100 m vöönd hõlmaks sisuliselt kogu Kopliluha kinnistu. Kuna volikogu komisjoni

seisukoht ei sõltunud sellest, millist elamuehitust kavandatakse, siis ei oleks kaebaja pakutud

kahepereelamute visuaalne lahendus (vt kaebaja 08.11.2021 seisukoha lisa 4) ega mürahinnang

ilmselt saanud mõjutada komisjoni seisukoha kujunemist.

21. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ÜP kehtestamise otsuse tegemisel on

rikutud haldusakti põhjendamise nõudeid (HMS § 56). Tuleb arvestada, et üldplaneering kui

haldusakt koosneb nii ÜP kehtestamise otsusest kui ka ÜP kaardist ja seletuskirjast. Seetõttu ei

saa vähemasti üldjuhul ÜP kehtestamise otsuse tühistamist HMS §-st 58 tulenevalt tingida see,

kui nimetatud otsuses ei ole peetud vajalikuks korrata ÜP põhilahenduses tehtud n-ö valikuid,

mis nähtuvad ÜP kaardilt ning mida on selgitatud ja põhjendatud ÜP seletuskirjas. Seejuures ei

saa asjaolust, et vaidlustatud otsusest ei nähtu konkreetseid vastuväiteid kaebaja ettepanekutele,

üldse järeldada, et nimetatud haldusakt ei sisalda põhimotiive või -kaalutlusi, sest ilmselgelt ei

ole kogu Saue valla haldusterritooriumi hõlmava üldplaneeringu keskseks küsimuseks olnud

3-21-1747

13(13)

see, kas ja mis tingimustel oleks võimalik hoonestada Kopliluha ja Pääsukese tn 10 kinnistuid.

Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, miks ei olnud otstarbekas kajastada kõigile menetluse

käigus tehtud ettepanekutele esitatud vastuväiteid ÜP kehtestamise otsuses, vaid piirduti üksnes

kõnealustele dokumentidele viitamisega. Valla vastuväited kaebaja 15.03.2021 ettepanekule on

leitavad ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu protokolli lisa 2 p-st 11, milles on

täiendavalt viidatud varasema tabeli „Eraisikute/ettevõtete ettepanekud üldplaneeringu eskiisi

koostamisel“ p-dele 1 ja 80, mis kajastavad vastavalt X 14.05.2018 ja 02.08.2020 ettepanekuid.

Viimati nimetatud tabel on samuti ÜP menetlusdokumentide hulgas leitav (vt

https://sauevald.ee/uldplaneering). Kuna vastused esitatud ettepanekutele olid (ja on jätkuvalt)

menetlusosalistele (ja kõigile) avalikult kättesaadavad, siis on HMS § 56 lg 1 teise lause nõuded

täidetud. Dokumentide mahtu ja isikute ettepanekute konkreetsusastet arvestades olnuks nende

ÜP kehtestamise otsuses kajastamine selgelt ebaotstarbekas (viidatud tabelite kogumaht 54 lk

+ neis omakorda viidatud varasemate ettepanekute tabel 80 lk). Vaidlustatud otsuse puudulikku

põhjendamist ei saa järeldada sellest, et vastustaja on kohtumenetluses viidanud täiendavatele

dokumentidele, milles on kaebaja ettepanekuid varem käsitletud. Oluline on see, et tegemist ei

ole olnud sisuliselt uute põhjendustega.

22. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et PlanS § 90 lg 1 ja lg 3 p 2 nõudeid ei ole rikutud,

sest kaebaja ei esitanud vastuväiteid ÜP avaliku väljapaneku ajal (26.11.2020–26.12.2020).

Tuleb arvestada, et kuigi koostamisel olevale ÜP-le saab esitada ettepanekuid ka varasemates

staadiumites, ei ole enne ÜP vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist tegemist siiski

avalikkuse ärakuulamisega, vaid üksnes n-ö sisendiga planeeringu koostamise korraldajale. Kui

isiku ettepanek ei leia ÜP koostamise korraldaja toetust ja isik leiab, et see rikub tema õigusi,

siis tuleb tal esitada sellekohane vastuväide ÜP avalikul väljapanekul. Kaebaja seda ei teinud

ja tema väited teabe edastamisest valele aadressile on alusetud. Kaebaja ei esitanud seisukohti

ka avaliku arutelu ajal (11.03.2021–14.03.2021) ning seejuures ei seondunud tema 15.03.2021

ettepanek ühegi avalikul väljapanekul esitatud vastuväitega. Seetõttu ei olnud kaebaja täiendav

ärakuulamine ÜP järelevalve käigus seaduse kohaselt nõutav. Vastustaja on lisaks selgitanud,

et Rahandusministeeriumile esitati ÜP materjalid heakskiitmiseks tervikuna (sh sisaldasid need

tabelit, milles kajastus kaebaja 15.03.2021 ettepanek ja valla vastus sellele), mistõttu olnuks

järelevalve teostajal vajaduse korral võimalik kaebaja kaasata ÜP heakskiitmise menetlusse.

Pole alust eeldada, et järelevalvemenetluses ei tutvutud kõigi esitatud materjalidega.

23. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb X apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 20.12.2021 otsus muutmata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 108 lg 8 näeb ette, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. X on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 20 eurot ja

kandnud apellatsiooniastmes esindajakulu 3376,80 eurot (sh käibemaks). Esindajakulu

kandmine seoses praeguse haldusasja menetlemisega ringkonnakohtus on õigusbüroo arvetega

HKMS § 109 lg 11 nõuete kohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata,

jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Saue vald, C, Q ja W ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109

lg 1 alusel samuti nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)