2-22-18994/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-22-18994

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023 kell 12.30, Pärnu

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimäärus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: X (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxx, e-post: xxx); seaduslik esindaja: eestkostja Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood 77000234);

eestkostja

ülesandeid

täitma

volitatud

isik:

sotsiaaltööspetsialist

Kersti

Tilk

(e-post:

vald@pparnumaa.ee)

Usaldusisik Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku

Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post:

pinker@hot.ee; tel 44 313 13)

RESOLUTSIOON

1. X maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja X (X, isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrot 31. jaanuaril 2023 kell 12.30.

3. Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai

10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. X võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 01. märtsil 2023 kell 15.00 Pärnu Maakohtu

Pärnu kohtumajas Rüütli tn 19 (II korrus, saal nr 3).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-22-18994

2 (7)

6. Algatada X (X, isikukood: xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus

otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast

kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 1. veebruariks, esimene aruanne esitada 01. veebruaril

2024.

9. X peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x

eurot, kokku x eurot.

14. Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva käibemaksu x

euro ulatuses, kokku summas x eurot. X ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) välja riigi

vahenditest OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.

16. Jätta usaldusisiku tasu ülejäänud osas x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) võlgniku

kanda ja mõista see Xlt usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda OÜ- le Andrus Õnniku

Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA USALDUSISIKU HINNANGUD

1. 19.12.2022 saabus Pärnu Maakohtule X eestkostja, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse poolt X

nimel esitatud võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on võlgniku üle 29.06.2022 seatud eestkoste kõigi asjade ajamiseks. Enne seda

olid võlgnikul tekkinud makseraskused, kui X võttis suurtes summades kiirlaene, peamiselt

eesmärgiga osta auto ja teha autojuhiload. Oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suutnud

võlgnik koostada eelarvet, täita oma rahalisi kohustusi, kasutada enda rahalisi vahendeid

otstarbekalt. X sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetused riigilt ning kohalikult

omavalitsuselt kokku 531,58 eurot kuus, kohustusi on üle 12 000 euro. Võlgnikul on x alaealist

ülalpeetavat. Võlgniku nimel liiklusregistris registreeritud sõiduauto xxx (1999 vl) on tegelikult

1000 euro eest 02.09.2021 müüdud R.T.-le.

Tsiviilasi nr 2-22-18994

3 (7)

Võlgnik on seisukohal, et tema maksejõuetus ei ole ajutine, taotleb pankroti välja kuulutada ja

algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palub lõpetada menetlused tsiviilasjades nr

2-22-130693, 2-22-130695, 2-22-129506 ja 2-22-132981.

2. 22.12.2022 määrusega kohus algatas menetluse ja määras X usaldusisikuks Andrus Õnniku, kes

oli selleks andnud kirjaliku nõusoleku.

3. Usaldusisik esitas 20.12.2022 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö

aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud.

Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning

võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes. X teadaolevad kohustused

kokku on 14 921,33 eurot, mis on täies ulatuses muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul igasugune

vara puudub. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, kokku ca 530 eurot/kuus.

Arvestades, et võlgnikul puudub töövõime ning tema üle on seatud eestkoste 5-ks aastaks, siis ei

ole tõenäoline, et võlgnik suudaks tööle minna ja seeläbi oma sissetulekut suurendada. X esindaja

on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidanud seda, et võlgnik võttis suurtes summades kiirlaene

eesmärgiga osta auto ja teha autojuhiload. Makseraskused tekkisid enne eestkoste seadmist

29.06.2022.

Usaldusisiku hinnangul on X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks vastutustundetu maksevõimet

ületavate tarbimislaenude võtmine. Võlgnik oli sisuliselt maksejõuetu juba juunis 2021, kui

laenude tagasimaksed moodustasid ca 58 % tema sissetulekust ja tal ei jäänud vahendeid

igapäevaste kulutuste tasumiseks.

Usaldusisiku hinnangul pole võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimine

võimalik, sest tal puuduvad vahendid ümberkujundamiskava täitmiseks ja samaaegselt

igapäevaste hädavajalike kulutuste katmiseks. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja

sotsiaaltoetus kokku 530eurot/kuus. Tema hädavajalikud kulud eluasemele, toidule ja muudele

jooksvatele kuludele on vähemalt 390 eurot. 141 euro arvelt peaks ta tasuma elatist x lapsele. Isegi

juhul, kui ta vabaneks elatise maksmise kohustusest ja 140 euro ulatuses kuus saaks tasuda laene,

siis kuluks 14 900 euro suuruse kohustuse tagastamiseks 9 aastat. Võlausaldajad nii pika tähtajaga

graafikuga ei nõustuks ning sellise tähtajaga kava võlgniku suhtes ebaproportsionaalselt koormav.

Arvestades, et käesoleval ajal on pankrotimenetlusega koos algatatava kohustustest vabastamise

menetluse pikkuseks keskmiselt 3 aastat, siis ei tohiks võlgade ümberkujundamise kava mõistlik

tähtaeg olla oluliselt pikem.

Laenude refinantseerimise osas leiab usaldusisik, et praktikas ei ole ükski vastutustundlik

laenuandja valmis andma pikaajalist ca 15 000 euro suurust laenu eestkoste all olevale 530 euro

suuruse sissetulekuga isikule.

Lähtudes eeltoodust leiab usaldusisik, et X oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda,

võlgade ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnikul puuduvad vahendid võimaliku

ümberkujundamiskava järgsete maksete tasumiseks ning laenude refinantseerimine ei ole

võimalik, kuna talle laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda.

Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis

usaldusisik seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole

ajutise iseloomuga.

X on maksejõuetusavalduses koos pankroti väljakuulutamisega taotlenud kohustustest

vabastamise menetluse algatamist. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Usaldusisiku hinnangul tuleb kuulutada välja X pankrot, nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku

selleks on Andrus Õnnik andnud) ja algatada X kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilasi nr 2-22-18994

4 (7)

4. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

5. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 14 921,33 euro ulatuses, mis on muutunud

sissenõutavaks. Igasugune vara võlgnikul puudub. Võlgniku üle on seatud eestkoste, tema

sissetulekuks on töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus kokku 530 eurot kuus. Võlgniku sissenõutavaks

muutunud kohustuste summa ületab võlgniku rohkem kui kahe aasta sissetulekute summat.

Võlgnikul ei ole peale töövõimetoetuse ja sotsiaaltoetuse mingisugust muud vara, mille arvelt

tasuda võlausaldajate nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku sissetulekule ei saa

seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.

6. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine

ega refinantseerimine.

7. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate kiirlaenude võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on

muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on maksejõuetu juba enne eestkoste

seadmist 22.06.2022.

8. X taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Asjas ei ole andmeid, et esineksid FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab X

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

9. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

10. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

Tsiviilasi nr 2-22-18994

5 (7)

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Täitemenetluse jätkamise taotlust ei ole kohtule esitatud. Kohus usaldusisiku määramisel peatas

kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse

lõppemiseni menetlused tsiviilasjades nr 2-22-129506, 2-22-130695 ja nr 2-22-132981, kus

võlgnik X vastu esitatud rahaliste nõue kohta ei olnud veel otsust tehtud. PankrS § 43 lg 2 kohaselt

jätab kohus pärast pankroti väljakuulutamist need nõuded läbi vaatamata. Võlausaldajatel on

võimalik oma nõuded esitada pankrotimenetluses.

11. X usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku ka tema

pankrotihalduriks nimetamiseks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

kohtu jaoks usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS

§ 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni.

12. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

13. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

14. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

Tsiviilasi nr 2-22-18994

6 (7)

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

15. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda.

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

16. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuupalga

alammäär x eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on x eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku x tundi, arvestusega

x eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS §

183 lg 2 alusel tasu osaliselt (x eurot + lisanduv käibemaks x eurot) väljamaksmist menetlusabi

korras riigi vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroole, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

18. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustustest, võlgnik ei oska

leida tema suhtes tehtud kohtulahendeid.

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr

x eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud

ülesannete sisu ja mahuga.

Tsiviilasi nr 2-22-18994

7 (7)

19. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS

§ 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

20. Kohus leiab, et X usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine

on põhjendatud. Xl ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Võlgniku sissetulekuteks on

töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele sissenõuet pöörata ei saa. Seega pankrotimenetluses ei

ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks

võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult

oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab võlgnikule

usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, mida

võlgnik ei pea riigile tagasi maksma, s.o x eurot + käibemaks. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist

büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.

Osas, mida menetlusabi ei kata, jääb usaldusisiku tasu koos lisanduva käibemaksuga võlgniku

kanda ning kohus mõistab temalt välja x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) OÜ Andrus

Õnniku Õigusbüroo kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik