2-22-7308/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-7308

Tsiviilasi

A.A.i hagi B.B.i vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

136 eurot 26 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B.i apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindaja

Apellant (kostja) B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Kardo Karon

Vastustaja

(hageja)

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.P. (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vadim Vilde

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. oktoobri 2022. a otsus osas, milles maakohus

mõistis B.B.ilt alates 16. maist 2022 kuni 31. märtsini 2023 (ehk elatisesumma

järgmise indekseerimiseni) A.A.i kasuks välja elatise 121 eurot 17 senti kuus. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista B.B.ilt selle perioodi eest A.A.i kasuks

välja elatis 106 eurot 3 senti kuus. Täpsustada resolutsioonis elatisesumma

indekseerimise korda. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, milles maakohus

märkis, et elatis mõistetakse välja hageja täisealiseks saamiseni ja et elatis tuleb

kanda hageja ema kontole. Jätta maakohtu otsus muutmata ka menetluskulude

jaotuse osas.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgnev:

3.1.Rahuldada A.A.i hagi osaliselt.

3.2.Mõista B.B.ilt A.A.i kasuks välja igakuine elatis 16. maist 2022 kuni A.A.i

täisealiseks saamiseni XXXXXX. Alates 16. maist 2022 on B.B.ilt välja

mõistetava elatise suurus 106 eurot 3 senti kuus. Elatise summa muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes elatise baassumma

indekseerimisest

ja

brutokuupalga

muutusest

vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suuruse määramisel

arvestatakse seda, et A.A. viibib B.B.i juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus

(perekonnaseaduse § 101 lg 6).

3.3.Elatis tuleb kanda A.P.i arvelduskontole iga kuu 5. kuupäevaks selgitusega

„elatis lapsele“.

3.4. Jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

4. Võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud suhtluskorra kokkulepe. Jätta

asja juurde võtmata B.B.i 6. detsembril 2022 esitatud maksekorraldused ja 13.

jaanuaril 2023 esitatud konto väljavõte.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja, laps) esitas 16. mail 2022 Tartu Maakohtule B.B.i (kostja, lapse isa) vastu hagi

igakuise elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk

XXXXXXXXX.

Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja hagejat materiaalselt. Hageja vanemate suhted on väga

pingelised. Laps on A.P.i (lapse ema) täielikul ülalpidamisel. Alates 1. aprillist 2022 on

miinimumelatis 225 eurot 64 senti kuus, mille hageja palus kohtul kostjalt välja mõista.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu.

Kostja väitel ei ole lapse ema arvestanud, et vanemate vahel on kohtulahendiga kindlaks

määratud suhtluskord, mille järgi veedab laps iga aasta isaga ühes kuus keskmiselt 8,3 päeva.

Seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Vastavalt elatiskalkulaatorile oleks sellisel

juhul põhjendatud elatise suurus ühes kuus ajavahemikus 1. aprillist 2022 kuni 1. aprillini 2023

105 eurot 31 senti.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 121 eurot 17

senti kuus alates 16. maist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, märkides, et elatise suurus

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga ning lapsetoetuse suuruse muutumisest. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on alates 1. aprillist 2022 hagejale

makstav elatis 225 eurot 64 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-20-6981 on 28. aprilli 2021. a kohtumäärusega määratud suhtluskord, mille

kohaselt viibib laps isaga igal paaritul nädalal neljapäeval kella 17.00st pühapäeval kuni

kella 17.00ni, s.o 3 päeva, lisaks 14 päeva järjest (kui teistsugust kokkulepet ei ole, siis juulis

ja veebruaris), samuti isadepäeva. Lisaks on laps paaritutel aastatel 23. ja 24. detsembri isaga

ning 25. ja 26. detsembri emaga ning paarisaastatel vastupidi. 31. detsembri ja 1. jaanuari

veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. Seega on 2022. aastal laps isa

juures jaanuaris 6 päeva, veebruaris 6 päeva, märtsis 7 päeva, aprillis 8 päeva, mais 6 päeva,

juunis 6 päeva, juulis 6 päeva, augustis 6 päeva, septembris 8 päeva, oktoobris 6 päeva,

novembris 6 päeva (siia sisse jääb ka isadepäev), detsembris 7 päeva, sealhulgas 25., 26. ja 31.

detsember), kokku 78 päeva. Kui laps viibib isaga 14 päeva järjest veebruaris või juulis, siis

tuleb selle kuu paaritute nädalate isaga veedetud päevad maha arvata, s. o 78 – 6 + 14 = 86

päeva. 2022. aastal veedab laps isaga kokku 86 päeva, seega kuus keskmiselt 7,16 päeva, mis

teeb elatiskalkulaatori järgi elatise suuruseks 121 eurot 17 senti kuus. Seega tuleb hagi

rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb kuni esimese indekseerimiseni hageja kasuks välja mõista

elatis 121 eurot 17 senti kuus.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada väljamõistetud

elatise suuruse (121 eurot 17 senti) osas ja teha selles osas uue otsuse, millega määrata

ajavahemikus hagi esitamisest kuni 31. märtsini 2023 elatise suuruseks 106 eurot 3 senti kuus.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja on seisukohal, et maakohtu otsuses on arvutusviga. Maakohtu otsuses on märgitud, et

laps veedab isaga 14 päeva veebruaris või juulis, kuid suhtluskorra järgi veedab laps isaga 14

päeva veebruaris ja juulis. Lisaks lubab suhtluskorra kohta tehtud kohtumäärus vanematel

sõlmida kokkuleppeid puhkuste kohta. Laps veetis 2022. a isaga lisaks tavapärasele ajale 27.

juunist kuni 10. juulini ja 22. augustist kuni 4. septembrini (kokku 28 päeva). Maakohus on

arvutuskäigus arvesse võtnud vaid ühe puhkuse, kuid maha on arvatud kaks nädalavahetust (2

× 3 päeva).

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja hinnangul ei muuda lapse isa juures viibitud päevade arv vaatamata maakohtu

arvutusveale elatise suurust. Kui laps viibib isaga 14 päeva järjest veebruaris ja juulis, siis tuleb

selle kuu paaritute nädalate isaga veedetud päevad maha arvata, s.o 78 – 6 + 22 = 94 päeva.

Seega veedaks laps 2022. a isaga kokku 94 päeva ehk kuus keskmiselt mitte 7,16 päeva nagu

leidis maakohus, vaid 7,83 päeva. Ka sel juhul oleks elatis 121 eurot 17 senti.

Alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise (TsMS § 164

lg 1). Maakohus ei pidanud jätma menetluskulusid hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis

kostjalt alates 16. maist 2022 kuni 31. märtsini 2023 (ehk elatisesumma järgmise

indekseerimiseni) hageja kasuks välja elatise 121 eurot 17 senti kuus. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt selle perioodi eest hageja kasuks välja

elatise 106 eurot 3 senti kuus. Ringkonnakohus täpsustab ka elatisesumma indekseerimise

korda. Maakohtu otsus jääb muutmata osas, milles maakohus märkis, et elatis mõistetakse välja

hageja täisealiseks saamiseni ja et elatis tuleb kanda hageja ema kontole. Maakohtu otsus jääb

muutmata ka menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1

järgi üksnes vaidlustatud osas ehk elatise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas.

8. Kostja on apellatsioonkaebusele lisanud hageja vanemate vahel 10. novembril 2022 sõlmitud

kohtuvälise suhtluskorra kokkuleppe. Lisaks on kostja 6. detsembril 2022 esitanud

ringkonnakohtule kaks maksekorraldust, millest nähtuvalt on kostja 31. oktoobril 2022 tasunud

hagejale elatist alates 16. maist 2022 kuni novembrini 2022 (k.a) kokku 689 eurot 20 senti ja 1.

detsembril 2022 veel 106 eurot 3 senti. 13. jaanuaril 2022 on kostja esitanud ka oma

kontoväljavõtte elatise tasumise kohta.

9. TsMS § 652 kohaselt on apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamine lubatud vaid

erandjuhtudel, mh siis, kui tõendit ei olnud võimalik varem esitada, sest see on tekkinud pärast

maakohtu menetlust. Maakohus tegi otsuse 14. oktoobril 2022, seega on kohtuvälise

suhtlukorra kokkulepe tõend, mida ei saanud maakohtu menetluses esitada. See tõend

võimaldab saada lisateavet kokkulepitud suhtluskorra kohta ja aitab kaasa asja õigemale

lahendamisele. Sellest lähtuvalt võtab ringkonnakohus nimetatud tõendi asja juurde.

10. Ringkonnakohus ei võta asja juurde 6. detsembril 2022 esitatud maksekorraldusi ega 13.

jaanuaril 2022 esitatud kontoväljavõtet, kuna neil ei ole asja lahendamisel tähtsust. Oluline on

see, et kostja ei tasunud enne hagi kohtule esitamist elatist ja selle üle ei ole ka vaidlust.

11. Kostja esitas 6. detsembril 2022 ringkonnakohtule ka 2022. a kalendri (ühel lehel), milles

on märgitud lapse isa juures viibimise päevad. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnimetatud

kalender kostja seletus ja ringkonnakohus ei käsita seda tõendina.

12. PKS § 106 lg 1 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

Ringkonnakohus märgib, et selle kindlaksmääramisel, kui palju aega veedab hageja kostjaga,

tuleb lähtuda suhtluskorrast. Riigikohus on selgitanud, et ülalpidamiskohustuse täitmise

tuvastamisel ei saa lähtuda sellest, kui palju aega viibis vanem lapsega tegelikult koos, kuna see

raskendaks ülalpidamisega seotud vaidluste lahendamist, luues täiendava tõendamiskoormuse.

Samuti pisendaks selline lähenemine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga kindlaks

määratud suhtluskorra tähendust, võimaldades vanemal suhtluskorrast ühepoolselt kõrvale

kalduda ning selle kaudu mõjutada teisel vanemal rahaliste kohustuste tekkimist ja suurust

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. mai 2021. a määrus nr 2-18-6491, p 14.1).

13. Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2021. a määrusega nr 2-20-6981 on määratud hageja

ja kostja suhtlemise kord. Kohtu määratud suhtluskorra järgi on kostjal õigus veeta hagejaga

iga aasta mh kaks 14-päeva pikkust perioodi. Sellel, kas hageja veetis kostjaga faktiliselt 14

päeva veebruaris või mõnes teises kuus, ei ole asja lahendamisel tähtsust. Suhtluskord annab

isale võimaluse veeta lapsega ka mõni muu 14-päevane periood aastas.

14. Suhtluskorras on määratud, et laps viibib isaga igal paaritul nädalal neljapäevast

pühapäevani. Lisaks on isal õigus veeta lapsega kaks korda aastas järjest 14 päeva. Emadepäeva

veedab laps emaga ja isadepäeva isaga. Jõulude ajal veedab laps paaritutel aastatel 23. ja

24. detsembri isaga ning 25. ja 26. detsembri emaga; paarisaastatel on vastupidi. Aastavahetuse

(31. detsembri ja 1. jaanuari) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga.

Seega veetis hageja suhtluskorra järgi 2022. a kostjaga jaanuaris 6 päeva, veebruaris 6 päeva,

märtsis 6 päeva, aprillis 8 päeva, mais 7 päeva, juunis 6 päeva, juulis 6 päeva, augustis 6 päeva,

septembris 7 päeva, oktoobris 8 päeva, novembris 6 päeva (siia sisse jääb ka isadepäev),

detsembris 6 päeva, sh 25., 26. ja 31. detsember), mis teeb kokku 78 päeva. Kui laps viibib

isaga aastas lisaks 2 × 14 päeva järjest, siis tuleb selle kuu paaritute nädalate isaga veedetud

päevad maha arvata. Seega veedab laps isa juures kokku 78 + (14 – 3) + (14 – 3) = 100 päeva.

Ühes kalendrikuus viibib laps isa juures keskmiselt 8,33 päeva (100 ÷ 12).

Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja arvutus, mille kohaselt viibib laps isaga aastas 94

päeva, on ekslik, kuid isegi kui see oleks õige ja laps viibiks isa juures keskmiselt 7,83 päeva

kuus, teeks see ümardatult siiski 8 päeva.

15. Elatiskalkulaatori järgi peaks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suurus olema 105

eurot 31 senti. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud mõista alates 16. maist 2022 kuni elatise

indekseerimiseni 1. aprillil 2023 välja elatise 106 eurot 3 senti kuus. Kuna ringkonnakohus on

seotud apellatsioonkaebuse piiridega ega saa mõista välja väiksemat elatist kui see, mille välja

mõistmist kostja on ise taotlenud, siis tuleb 121 euro 17 sendi suuruse elatise asemel mõista

välja 106 euro 3 sendi suurune igakuine elatis alates 16. maist 2022 kuni elatisesumma esimese

indekseerimiseni ehk 31. märtsini 2023.

16. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni elatisesumma

indekseerimist puudutavas osas ja märgib otsuse resolutsioonis, et alates 16. maist 2022 on

B.B.ilt välja mõistetava elatise suurus 106 eurot 3 senti. Elatise summa muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes elatise baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suuruse määramisel arvestatakse seda, et hageja

viibib kostja juures keskmiselt 8 päeva kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 6).

17. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kostja on menetluskulude jaotuse

vaidlustamisel viidanud TsMS § 164 lg-le 12, mille järgi võib alaealise lapse elatisnõude

rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud

seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel

oma menetlusõigusi heauskselt. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses asjas rahuldas kohus

elatisnõude osaliselt, mitte ei jätnud seda rahuldamata. Seega kohaldatakse menetluskulude

jaotamisel TsMS § 164 lg-t 1, mille kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki

pool oma menetluskulud ise ja maakohtu otsus on menetluskulude jaotuse osas õige.

18. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud samuti poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt