2-15-5078/39 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1(5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-5078

Tsiviilasi

T.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: T.J, usaldusisiku kohustusi täitis võlgnik

Võlausaldajad:

Placet Group OÜ (registrikood 11198910)

Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223)

Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (OÜ

Kaupmehe

Järelmaks

õigusjärglane,

registrikood

11652332)

ERGO Insurance SE (registrikood 10017013)

Menetlustoiming

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku taotlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

2. Vabastada T.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o kohustustest, mis on

tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 12. mail 2015.

Võlgniku vabastamisel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest lõpevad

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sh nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes

ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

3. Lõpetada T.J kohustusest vabastamise menetlus.

4. Jätta menetluskulud T.J kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

5. Avaldada teade T.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

2(5)

Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohus kuulutas 12. mai 2015. a määrusega välja T.J (võlgnik) pankroti.

2. Kohus lõpetas 9. märtsi 2016. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist ja algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse, jättes usaldusisiku määramata ning kohustas võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi. Kohus selgitas määruses võlgniku ja usaldusisiku kohustusi,

võlausaldajatele väljamaksete tegemist ning sissetulekute jaotamist võlgniku ja

võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate osade vahel.

3. Pankrotimenetluses jäid rahuldamata võlausaldajate tunnustatud nõuded kogusummas

10204,51 eurot, sh:

3.1. Placet Group OÜ nõue 609,66 eurot;

3.2. Krediidikaitse Grupp OÜ nõue 865 eurot;

3.3. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (OÜ Kaupmehe Järelmaks õigusjärglane)

nõue 2156,21 eurot ja

3.4. ERGO Insurance SE nõue 6573,64 eurot.

4. Kohus tuletas võlgnikule 26. septembri 2018. a määrusega meelde aruandluskohustust.

Võlgnik esitas kohtule 29. oktoobril 2018, 25. märtsil 2019, 30. oktoobril 2019, 31 märtsil

2020 ja 10. septembril 2020 aruanded. Aruannete kohaselt on võlgnik puuduva töövõimega

ja tema sissetulekuteks on olnud sotsiaaltoetus Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) ja

töövõimetoetus Töötukassalt. Sissetulekut, millele sissenõuet pöörata ja seega

usaldusisikule väljamakseteks eraldada, pole võlgnikul olnud. Aruannetega koos on

võlgnik esitanud väljavõtted pangakontodest.

5. Võlgnik esitas kohtule 26. aprillil 2021 koos lõpparuandega taotluse pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt

on võlgnik enda kohustusest vabastamise menetluse ajal elatanud töövõimetoetusest,

võlausaldajatele on ta saanud väljamakseid teha kokku 15 eurot. Võlgnik on esitanud

kohtule igal aastal nõutud aruanded ja dokumendid. Võlgnik pole varjanud tulusid ega oma

mingit isiklikku vara. Võlgnik pole süüliselt rikkunud pankrotiseaduse (PankrS) § 173

toodud kohustusi ega kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik tegi aastal 2020

võlausaldajatele väljamakseid järgmiselt. Placet Group OÜ-le nõudest 609,66 eurot jaotise

5,794 % alusel 0,90 eurot, Krediidikaitse Grupp OÜ-le nõudest 865 eurot jaotise 8,477 %

alusel 1,30 eurot, OÜ-le Kaupmehe Järelmaks nõudest 2156,21 jaotise 21,130 % alusel

3,20 eurot ja ERGO Insurance SE-le nõudest 6573,64 eurot jaotise 64,419 % alusel 9,60

eurot. Kokku väljamakseid 15 eurot ning võlausaldajatel jääb saamata kokku 10 189,51

eurot. Võlgnik leiab, et ta on kogu kohustusest vabastamise perioodi jooksul näidanud üles

kohusetundlikkust ning püüdnud leida võimalusi ja vahendeid, et tagada enda

majanduslikku toimetulekut ning ei ole kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik on kogu

kohustustest vabastamise perioodil olnud kohtule kättesaadav ja jaganud kohtule ja

võlausaldajate poolt nõutud teavet. Võlgniku sissetulek ega töövõime pole muutunud.

6. Kohus kuulas kohustuste täitmise kohta selgituste saamiseks T.J ära 14. jaanuari 2022

istungil. Ärakuulamisel jagas selgitusi ka T.J tegevusjuhendaja erihoolekande teenuse

raames K.N (MTÜ Sotsiaaltöökeskus). Võlgnik esitas kohtule ärakuulamisel täiendavad

3(5)

dokumendid oma terviseseisundi, töövõime hindamise, erihoolekandeteenuste kohta ja

pangakonto väljavõtted.

7. Kohtule esitasid seisukoha kaks võlausaldajat. Võlausaldaja Placet Group OÜ esitas 26.

aprillil 2021 kohtule seisukoha võlgniku avaldusele, leides, et kohustustest vabastamine

pole põhjendatud kuna menetluses puuduvad põhjendused miks pole võlgnik võlgnevust

tagastanud. Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ leidis 1. veebruari 2022 vastuses, et

jätab võlgadest vabastamise küsimuse kohtu otsustada.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

8. Kohus, tutvunud võlgniku poolt kohtule esitatud aruannete ja seisukohtadega,

võlausaldajate seisukohtadega ning kuulanud võlgniku isiklikult ära, leiab, et võlgadest

vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada.

9. Alates 01.07.2022. a kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2

sätestab, et enne FiMS jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise

avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja

võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

10. PankrS kohalduva redaktsiooni § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta

möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel

tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta

määruse. Võlgniku kohustusest vabastamise menetlus algatati 9. märtsil 2016 seega on

käesolevaks ajaks möödunud PankrS § 175 lg 1 nimetatud viie aastane tähtaeg kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest ja kohus saab võlgniku taotlusel otsustada tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise üle. Lisaks näeb PankrS

kehtiva redaktsiooni § 1933 lg 2 ette, et juhul kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab

kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest.

11. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi (võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse

kestel) ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

12. Kohtute infosüsteemist ei nähtu kohtule võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Seega

PankrS § 175 lg 1 punktis 1 tulenevat keeldumise alust ei esine.

13. Järgnevalt kontrollib kohus teist PankrS § 175 lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas

võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul

tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

PankrS §-st 173 tulenevalt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel: (i)

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

(ii) teatama viivitamatult kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 1

sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas arvestab kohus

4(5)

konkreetset isikut, sh millised on tema väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse

leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust,

terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust.

PankrS § 173 lg 3 alusel loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg

3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole

määranud üleantavat protsenti teistsuguses määras (PankrS § 173 lg 4). PankrS § 173 lg 5

kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa

pöörata sissenõuet. Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab (PankrS § 172 lg

6).

14. Võlgniku esitatud aruannetest ja kontoväljavõtetest nähtuvalt on võlgniku sissetulekud

menetluse kestel moodustunud valdavas osas toetustest SKA-lt ja Töötukassalt ning seda

ulatuses millele seadusest tulenevalt (PankrS § 173 lg 5 ja TMS § 131 lg 1) sissenõuet

pöörata ei saa ja mille arvelt ka võlausaldajate nõuete rahuldamist ei saa eeldada ega nõuda.

15. Võlgniku kohustustest vabastamise osas arvamust avaldanud võlausaldaja seisukoht on, et

võlgnik pole võlgnevust piisavalt vähendanud ja tema kohustustest vabastamine on

põhjendamata. On õige, et võlgnik on võlausaldajatele menetluse kestel võlausaldajatele

teinud väljamakseid kokku 15 eurot. Siiski ei ole võlausaldaja etteheited võlgniku

tegevusetuse suunal kohtu hinnangul põhjendatud.

16. Kohus leiab, et võlgnik on mõistlikult täitnud PankrS § 173 tulenevaid kohustusi. Uurides

võlgniku tegevust, eluolu, varalist seisundit ja võimet töötamiseks ja seeläbi tulu saamiseks,

on kohus toimikus oleva põhjal tuvastanud, et sisuliselt ei saanudki võlgnik oma

terviseseisundist tulenevalt teenida sellist tulu, millest võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlgnik on olnud kohustusest vabastamise menetluse kestel puuduva töövõimega. Kohus

küsis ärakuulamisel võlgniku pangakontode väljavõtete pinnalt selgitust kevadel 2018

töötatud aja kohta. Võlgnik selgitas, et ta paar kuud töötas, kuid tervis halvenes ja tööd

jätkata ta ei saanud. Ärakuulamise ajal oli ta suunatud erihoolekandeteenusele igapäevaelu

toetatud teenusele. Tegevusjuhendaja sõnul on võlgnik olnud igapäevaelu toetamise

teenusel alates aasast 2015. Tegevusjuhendaja esitas kohtule ärakuulamisel töövõime

hindamise

eksperthinnangu

augustist

2019

ja

jaanuarist

2022

hinnangu

erihoolekandeteenuse osutamise vajalikkusest. Tegevusjuhendaja selgitas, et võlgniku

terviseseisund on pöördumatu, haigushood jätkuvalt halvendavad tema tervist ja tänasel

päeval tuleb tegeleda sellega, et õpitud oskusi säilitada. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu

tõttu arvesse võtta, et võlgniku võimalused ja suutlikkus sissetuleku teenimisel ei ole

hinnatavad n-ö tavaskaalal. Kohtule esitatust nähtub, et võlgnikul on diagnoositud

tervisehäire, mis piirab võimekust iseseisvaks toimetulekus ja töövõime hindamise

kontekstis kujutab endast töötamist välistavat seisundit. Samuti nähtub toimiku

materjalidest, et võlgniku igapäevaseks toimetulekuks ja elukorralduseks on olnud ja on

jätkuvalt vajalik erihoolekandeteenuste osutamine.

17. Kohus ei tuvastanud, et võlgniku elustandard ja varaline seis erineks kohustusest

vabastamise menetluses kohtule esitatud andmetest. Kohtule esitatud pangakontode

väljavõtetest ei nähtu põhjendamatuid väljaminekuid ja tõendite kogumis ei ole viiteid

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusele.

18. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et puuduvad alused jätta võlgnik pankroti-

menetluses täitmata kohustustest vabastamata. Arvestades ülalkäsitletud asjaolusid ja

5(5)

võlgniku puuduvat töövõimet pole kohtu hinnangul põhjust sisuliselt kaaluda ka PankrS §

175 lg 51 kohaldamist ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamist ka juhul

kui ajaraam seda võimaldaks. Menetluse pikendamine võib olla eesmärgipärane juhul, kui

on ette näha kohustuste täitmist arvestatavas ulatuses või vähemalt märgatavat muutust

võrreldes senise olukorraga. Praegusel juhul sellist perspektiivi ei esine.

19. Võlgniku kohustusest vabastamisel lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse (PankrS § 175 lg 8). Kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisega lõpeb ka usaldusisiku kohustuste täitmine (PankrS 172 lg 4).

20. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankroti-võlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS §

176 lg 1). Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju

hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut

oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa

ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu (PankrS § 176 lg 2-

4).

21. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes

juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

22. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause

järgi võlgniku kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude

rahalist suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

kohtunik