2-22-8896/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 31.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8896

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 06.06.2022

otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.07.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kuldar Kirt

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Priit Petter

Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus tsiviilasja nr 2-22-8896 menetluse peatamiseks kuni

tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja nr 2-22-7695 lõpplahendite jõustumiseni.

2. Jätta Harju Maakohtu 01.07.2022 määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-8896

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Asjaolud

1. Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (puudutatud isik I, kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr

023/2017/1366, mis on alustatud C avalduse alusel ja täitedokumendiks on Harju Maakohtu

17.10.2016 otsus tsiviilasjas 2-15-16531 ja Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2017 otsus samas

asjas. Võlgnik on X (avaldaja, võlgnik).

2. Avaldaja esitas 12.05.2022 kohtutäiturile kaebuse, milles palus peatada täitemenetluse kuni

kaebuse lahendamiseni ja tühistada 02.05.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt.

Arvestades 27.02.2022, 02.03.2022, 14.04.2022 ja 18.04.2022 kaebustes kohtutäituri

tegevusele esitatud asjaolusid, tõendeid ning taotlusi, siis puudusid kohtutäituril mistahes

õiguslikud alused enampakkumise läbi viimiseks ja seetõttu ka enampakkumise nurjunuks

kuulutamise akti koostamiseks.

3. 06.06.2022 tegi kohtutäitur otsuse avaldaja 12.05.2022 esitatud kaebuse suhtes, jättes selle

rahuldamata. Kohtutäitur leidis, et avaldaja on teadlik täitemenetluses läbiviidud toimingutest,

mida on avaldaja kinnitanud korduvalt esitatud kaebustes. Avaldaja korduvad samasisulised

kaebused on jäänud rahuldamata. Kaebus kohtutäiturile ei ole kohane õiguskaitsevahend

vaidluse pidamiseks tsiviilõigusliku nõude sisuliste asjaolude üle. Kohtutäitur ei peata

täitemenetlust ega vara enampakkumist ega nurja ise enampakkumisi ega muuda vara

müügihinda omaalgatuslikult.

Avaldaja kaebus ja selle põhjendused

4. X esitas 15.06.2022 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Priit Petteri 06.06.2022

otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Sissenõudjaks on Y. Avaldaja palub kohtult:

• peatada tagatiseta täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetlus kuni kaebuse suhtes tehtava

lahendi jõustumiseni;

• peatada käesolevas tsiviilasjas menetlus kuni tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja 2-22-7695 lõplike

otsuste jõustumiseni;

• tühistada kohtutäituri 06.06.2022 otsus;

• rahuldada avaldaja 12.05.2022 kaebus kohtutäituri tegevusele ning tühistada 02.05.2022

enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt.

5. Kohtutäitur koostas 06.04.2022 vara ümberhindamise akti. Kohtutäitur rikkus TMS § 100

lg 5 sätestatud kohustust, kui ei küsinud enne vara uue hinna määramist avaldaja seisukohta.

6. Enampakkumise teatest ei ole aru saada, mida kohtutäitur tegelikult müüb, mistõttu ei ole

võimalik teha adekvaatset otsust enampakkumisel osalemiseks. Kohtutäitur on teates

avaldanud, et kohtutäiturile teada olevalt on võlgniku poolt nõue kohtumenetluses vaidlustatud

ning võlgnik nõuet ei tunnista. Kohtutäituril puudub õigus sellise subjektiivse arvamuse

avaldamiseks.

7. Kohtutäitur ei ole täitnud TMS § 84 lõikes 3 sätestatud kohustust, s.t ei teatanud võlgnikule

enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

8. Tsiviilasjas 2-19-15761 määrati hinna osas ekspertiis, mille tulemusena jõudsid eksperdid

järeldusele, et hüpoteegiga tagatud nõude hind on vahemikus 91 393,66 - 168 726,75 eurot.

Kuna tsiviilasjas nr 2-19-15761 ei ole menetlus lõppenud, siis puudus kohtutäituril õiguslik alus

enampakkumise läbi viimiseks ning teadete avaldamiseks. Arestimise hind on siiani teadmata.

2-22-8896

Puuduvad õiguslikud alused, mis annaksid kohtutäiturile õiguse enampakkumise välja

kuulutamiseks madalaima hinnaga ehk 91 393,66 euroga, kuna see rikub avaldaja õigusi.

9. Sissenõudjal puudub nõue, kuna 04.07.2017 Y ja C vahel sõlmitud nõude loovutamise leping

on tühine. Sissenõudjal puudub õiguslik alus väidetava nõude käsutamiseks ja sisse nõudmiseks

ilma Z nõusolekuta. Seega tuleb täiteasjas menetlus lõpetada.

10. Kuna avaldaja on oma varasemate kaebustega vaidlustanud esimese ja teise

enampakkumise, mida vaadatakse läbi tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja 2-22-7695, siis tuleb

menetlus käesolevas tsiviilasjas peatada kuni nimetatud tsiviilasjades lõplike otsuste

jõustumiseni.

Kohtutäituri seisukoht

11. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata.

12. Kohtutäitur jääb oma otsuses esitatu juurde. Võlgniku nõue oli mitmendat korda

enampakkumisel alandatud hinnaga. Nõude hinda on langetatud, kuna enampakkumised on

nurjunud ja ostuhuvilised jätkuvalt puuduvad.

13. Enampakkumine võlgniku nõude müügiks on välja kuulutatud selliselt, nagu see oli

koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle

koostamise üle on juba kohtus vaieldud ja otsused jõustunud. Võlgniku nõuded ja taotlused ei

ole sisulised, vaid ajendatud võlgniku muudest soovidest. Võlgnik on esitanud tänaseks juba

mitmeid samasisulisi, sh identseid kaebusi kohtutäiturile, mis on jäänud kohtus rahuldamata.

Sissenõudja seisukoht

14. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata ja leiab, et menetluse peatamise taotlus on

esitatud asja lahendamise venitamise eesmärgil.

15. Põhjendatud on kohtutäituri viide asjaolule, et avaldaja on küll esitanud kaebuse

kohtutäituri otsuse peale, kuid selle dokumendi sisust nähtuvalt on tegemist sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõudega ning kaebus kohtutäituri otsusele ei ole kohane

õiguskaitsevahend. Analoogsetel väidetel ja etteheidetel on kohtumenetluses avaldaja esitatud

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

Menetlus maakohtus

16. Koos kaebusega esitas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse täitemenetluse nr

023/2017/1366 tagatiseta peatamiseks avaldaja poolt esitatud kaebuse läbivaatamise ajaks ning

kaebuse suhtes tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Harju Maakohus jättis 16.06.2022 määrusega

avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Maakohtu määrus

17. Maakohus jättis 01.07.2022 määrusega rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri

06.06.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366 ja avaldaja taotluse käesoleva tsiviilasja

menetluse peatamiseks kuni tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja 2-22-7695 lõplike otsuste

jõustumiseni. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.

18. Kohtutäituri määratud enampakkumise alghinna osas asus maakohus seisukohale, et

hindamise tulemusena saadud hind on üksnes enampakkumise alghind ja tegelik müügihind

2-22-8896

kujuneb enampakkumise käigus. Kui määratud hind on turuhinnast madalam, siis müüakse vara

enampakkumisel eelduslikult alghinnast kõrgema hinnaga. Ebaõige on avaldaja väide, et

hindamise tulemusena saadud hind on käesoleva ajani teadmata. Tsiviilasjas 2-19-15761 on

lõpplahend küll vaidlustatud, kuid mitte ekspertide poolt määratud hinna osas, vaid

menetluskulude jaotuse osas.

19. Eristada tuleb asja allahindamist korduva enampakkumise jaoks TMS § 100 lg 5 mõttes ja

asja uuesti hindamist TMS § 74 lg 1 mõttes (Riigikohtu 22.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-83-14, p 15). Seadus seab vara allahindamise ainsaks eelduseks kordusenampakkumise

korraldamise, s.t eelmise enampakkumise nurjumise eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu.

Kordusenampakkumiseks uue alghinna määramine toimub kohtutäituri diskretsiooni alusel

TMS § 100 lg-s 5 ettenähtud piirides ning kohtutäitur ei ole sissenõudja ja võlgniku

seisukohtadega asja allahindamise kohta seotud. Kohtutäitur võib vara alla hinnata sõltumata

sellest, kas avaldaja sellega nõustub või mitte.

20. Kohtutäitur on vara allahindamisel toiminud diskretsiooni piires. Esimese enampakkumise

alghind oli 91 393,66 eurot ja 06.04.2022 ümberhindamisaktiga hinnati vara 69 900 eurole.

91 393,66-st 25% on 22 848,41 eurot. Vara on hinnatud alla 21 496,66 euro ulatuses.

02.05.2022 koostas kohtutäitur enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna

enampakkumisele ei ilmunud ühtegi ostjat. Arvestades, et ekspert on vara TMS § 74 alusel juba

hinnanud ja enampakkumine on nurjunud, kuna algselt määratud hinna juures ei olnud

ostuhuvilisi, siis oli tekkinud olukorras igati põhjendatud vara hinna alandamine TMS § 100

lg 5 alusel, mille peamine eesmärk ongi ostuhuvi tõstmine. Praeguseks on teada, et ka alghinna

alandamine ei toonud kaasa ostuhuvi ja kordusenampakkumine nurjus, mis viitab selgelt sellele,

et alghinna alandamist ei saa pidada ülemääraseks. Nii võlgniku kui ka sissenõudjate huvides

on see, et võlgniku vara saaks täitemenetluses müüdud mõistliku aja jooksul. Iga uue

enampakkumise korraldamine võtab aega ja toob kaasa täiendavaid kulusid, mistõttu on

menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas langetada müüdava vara hinda juba pärast esimest

enampakkumist selle asemel, et jääda lootma vara müügile algselt määratud hinnaga.

Enampakkumise alghind ei tähendada automaatselt enampakkumise lõpphinda, mis kujuneb

enampakkumisel osalejate poolt tehtud pakkumiste tulemusel. Avaldaja ei ole esile toonud ega

tõendanud, et ostuhuvilised olid olemas ja seetõttu ei võinud kohtutäitur enampakkumise

nurjumise akti 02.05.2022 koostada.

21. Enampakkumise kuulutus vastab TMS § 84 lg 1 nõuetele ja kuulutusest on võimalik aru

saada mida müüakse. Enampakkumise kuulutus ei ole täitemenetluse dokument, mis tuleb

võlgnikule ja sissenõudjale kätte toimetada, piisab kui sellest teatakse. Kohtutäituri 06.06.2022

otsusest nähtub, et menetlusdokumentidest on võlgnikku teavitatud, kuid võlgnik vastust ei

esitanud. Kohtutäitur on otsuses õigesti märkinud, et formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa

kohtutäitur anda hinnangut kolmandate isikute kokkulepetele, tal pole õigust kontrollida ega

anda hinnanguid täitemenetluse poolte vahel sõlmitud ja täitemenetluse väliste lihtkirjalike

lepingute kehtivusele ega neist tulenevate kokkulepete mõju sundtäidetavatele nõuetele.

Kohtutäituril puudub võimalus täitedokumendist tuleneva nõude põhjendatust analüüsida, kuna

kohtutäitur ei täida ei seadusandlikku ega kohtuvõimu funktsiooni. Selleks tuleb võlgnikul

esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja vastu. Asjas esitatud

seisukohtadest nähtub, et võlgnik on seda ka teinud.

22. Tulenevalt eeltoodust leidis maakohus, et võlgniku õigusi ei ole rikutud. Võlgniku nõuet on

hinnanud ekspert. Vara alghind ei ole olnud liialt väike, sest korduvate enampakkumiste

tulemusena on selgunud, et hoolimata hinna alandamisest puuduvad ikkagi ostuhuvilised.

2-22-8896

Kohtu hinnangul ei toonud avaldaja esile asjaolusid, mis põhjendaksid tsiviilasja menetlemise

peatamise vajadust, mistõttu jättis kohus taotluse rahuldamata.

Määruskaebus

23. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega

rahuldada avaldaja kaebus ning jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Lisaks palub

avaldaja peatada menetlus käesolevas tsiviilasjas kuni tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja 2-22-7695

lõplike otsuste jõustumiseni.

24. Maakohus ei hinnanud sisuliselt ühtegi avaldaja esile toodud asjaolu, väidet ega etteheidet

kohtutäiturile, millega maakohus rikkus nii hagita menetluse ülesandeid kui ka asjaolude ja

tõendite hindamise ning kohtumääruse põhjendamise kohustust.

25. Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega. Arvestades avaldaja esile toodud asjaolusid,

ei saagi enampakkumisel pakkujaid olla. Enampakkumise teade ei ole arusaadav. Maakohus ei

hinnanud asjaolu, et kohtutäitur püüab müüa kohustusi ja et selle müümiseks puudub

võlausaldaja nõusolek.

Menetluse edasine käik

26. Sissenõudja

palus

jätta

määruskaebuse

rahuldamata.

Kohtutäitur

seisukohta

määruskaebusele ei esitanud.

27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS

§ 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

29. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei hinnanud sisuliselt

avaldaja esile toodud asjaolusid ja rikkus oluliselt lahendi põhjendamiskohustust. Maakohus on

vastanud avaldaja olulistele väidetele ja etteheidetele. Maakohtu poolt üksikutele vastamata

jäänud avaldaja väidetele annab hinnangu ringkonnakohus määruskaebusele vastates.

30. Avaldaja esitas kohtutäituri 06.06.2022 otsuse peale kaebuse, vaidlustades asjaoludest

nähtuvalt järjekordselt enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Avaldaja põhjendab

02.05.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti tühistamise vajadust sellega, et kuna

avaldaja hinnangul puudus õiguslik alus esmase enampakkumise läbiviimiseks, siis ei võinud

ka enampakkumise nurjumise akti koostada. Ringkonnakohus tuvastas kohtute infosüsteemi ja

avaldaja esitatud materjalide alusel, et avaldaja on vaidlustanud ajaliselt eelmised

enampakkumised tsiviilasjades nr 2-22-4945 ja nr 2-22-7695. Viidatud asjades jäid avaldaja

kaebused rahuldamata. Asjades ei ole lõpplahendid küll jõustunud, kuid menetlusökonoomia

seisukohalt ei ole põhjendatud asuda käesolevas asjas uuesti lahendama esmase

enampakkumisega seonduvaid küsimusi. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas menetluses,

2-22-8896

kus vaidlustatud on 05.02.2022 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt, ei saa kaebuse piire

arvestades kohus kontrollida seda, kas nurjunud enampakkumise läbiviimine ja sellele eelnenud

kohtutäituri toimingud vastasid seadusele.

31. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja etteheitega, et kordusenampakkumise teatest ei ole

võimalik aru saada, mida müüakse. TMS § 84 lg 1 p 2 näeb ette, et enampakkumise kuulutuses

märgitakse enampakkumisel müüdavate asjade üldine kirjeldus. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et kordusenampakkumise teade vastab TMS § 84 lg 1 nõuetele. Asjaolu, et

kohtutäitur märkis teates, et talle teadaolevalt on võlgnik nõude täitemenetluses vaidlustanud

ja nõuet ei tunnista, ei ole aluseks kohtutäituri toimingu tühistamiseks. Tegemist on vara

kirjeldusega TMS § 84 lg 1 p 2 mõttes. Kohtutäituril tuleb enampakkumisel avaldada ostjatele

kogu teadaolev ja tähtsust omav teave vara kohta ning ostjatel on õigus TMS § 85 alusel

müüdava asjaga tutvuda või täpsustavaid küsimusi esitada. Seejuures ei saa kohtutäitur

formaliseerituse printsiibi tõttu anda hinnangut kolmandate isikute kokkulepetele ega neist

tulenevate kokkulepete mõjule sundtäidetavatele nõuetele.

32. Avaldaja tugines ka TMS § 84 lg 3 rikkumisele, mis sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale

tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

Maakohus on õigesti selgitanud, et enampakkumise kuulutus ei ole täitemenetluse dokument,

mis tuleb võlgnikule kätte toimetada, vaid piisab sellest teavitamisest. Isegi, kui asja

materjalidest ei nähtu tõendeid selle kohta, kas ja millal avaldajat kordusenampakkumisest

teavitati, ei ole see rikkumine aluseks kohtutäituri otsuse tühistamiseks, kuna enampakkumine

nurjus ja avaldaja teavitamata jätmine ei toonud kaasa tema õiguste rikkumist.

33. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et vara arestimise hind on siiani teadmata. Avaldaja

on esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-19-15761 määrati arestitud nõude hinna osas ekspertiis,

millega tuvastati, et hüpoteegiga tagatud nõude väärtus on vahemikus 91 393,66–168 726,75

eurot. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtutäituril puudus õiguslik alus

enampakkumise läbiviimiseks, kuna tsiviilasjas nr 2-19-15761, milles määrati arestitud vara

väärtuse osas ekspertiis, ei ole menetlus lõppenud. Maakohus on õigesti märkinud, et avaldaja

etteheide on põhjendamatu, kuivõrd viidatud asjas jätkub vaidlus üksnes menetluskulude

jaotuse osas, s.t eksperdi tasu osas.

34. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohtadega alghinna määramise ja selle

vähendamisega seonduvalt. Maakohus on õigesti selgitanud, et asja tegelik müügihind kujuneb

välja enampakkumise käigus. Kui määratud hind on turuhinnast madalam, siis eelduslikult

tõuseb vara hind enampakkumisel kõrgemaks. Kohtutäitur saab TMS § 100 lg 5 alusel nurjunud

enampakkumise järgselt vara ümber hinnata ja seda tehes ei ole ta seotud võlgniku või

sissenõudja seisukohtadega. Asja alla hindamine TMS § 100 lg 5 alusel on kohtutäituri

diskretsiooniotsus, millesse kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud

selgelt diskretsioonipiire. Maakohus kontrollis ja veendus, et kohtutäitur ei ületanud

diskretsioonipiire. Enampakkumise nurjumise tõttu oli kohtutäituril õigus vähendada hinda

kooskõlas TMS § 100 lg-s 5 sätestatuga. Kohtutäitur ei ole vara alla hinnates seaduse vastu

eksinud. Nii võlgniku kui sissenõudja huvides on, et võlgniku vara saaks täitemenetluses

müüdud mõistliku aja jooksul. Iga uue enampakkumise korraldamine võtab aega ja toob kaasa

täiendavaid kulusid, mistõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas langetada

enampakkumise nurjumise korral osalejate puudumise tõttu müüdava vara hinda. Vara hinna

alandamine peale enampakkumise nurjumist on tavapärane praktika, et tagada täitemenetluse

läbiviimine mõistliku ajaga.

2-22-8896

35. Vastuseks avaldaja väitele, et sissenõudjal puudub nõue, selgitab ringkonnakohus järgmist.

Sõltuvalt vastuväidete sisust saab võlgnik esitada kas kaebuse kohtutäituri tegevusele/otsusele

või hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäitur kontrollib, kas täitedokument

vastab formaalselt seaduses ettenähtud nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke

asjaolusid (Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 11; 16.11.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei

saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses,

nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (Riigikohtu 15.05.2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11; 16.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16;

21.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32).

36. Seega, kui võlgnik tugineb asjaolule, et sissenõudjal puudub õiguslik alus nõude

sissenõudmiseks, siis selline vastuväide kuulub lahendamisele TMS §-s 221 ettenähtud korras.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja seda võimalust ka kasutanud tsiviilasjas nr

2-22-3866, milles menetlus ei ole määruskaebuse lahendamise ajaks veel lõppenud. Lisaks on

olnud kohtute menetluses avaldaja hagi nõude loovutamise tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr

2-20-9706), milles tehtud otsus on jõustunud. Kuna praeguses tsiviilasjas on sissenõudjana

märgitud Y ehk isik, kelle kasuks on täitedokumendiks olevas tsiviilasjas nr 2-15-16531 otsus

tehtud, siis kaebuse väited C-le nõude loovutamise kohta ei ole asjakohased. Seni kuni puudub

jõustunud kohtulahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, tuleb kohtutäituril

eeldada, et täitemenetlus on lubatud.

37. Avaldaja on kohtule esitatud kaebuses tuginenud ka asjaolule, et kohtutäitur ei olnud

sõltumatu ja oli kallutatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik esile toodud asjaoludele

ja tõenditele tuginedes leida, et kohtutäitur oleks kallutatud või ei tegutseks sõltumatult.

38. Kaebuses kohtule taotles avaldaja täitemenetluse peatamist. Maakohus jättis 16.06.2022

määrusega taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohus 16.06.2022 määrusega (jõustunud 23.08.2022)

tsiviilasjas nr 2-22-3866 peatanud täitemenetluse täiteasjas nr 023/2017/1366.

39. Avaldaja taotles määruskaebuses uuesti käesoleva menetluse peatamist, kuid ei ole esitanud

põhjendusi. Maakohus leidis vaidlustatud lahendis, et puudub alus menetluse peatamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et menetluse peatamist ei põhjenda asjaolu, et teistes tsiviilasjades on

vaidlustatud varasemate enampakkumiste läbiviimine.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

40. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja kaebus jäi

rahuldamata. Puudub alus muuta maakohtu määratud muude menetluskulude jaotust.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg

1, § 172 lg 1 teise lause ja § 172 lg 10 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse

määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse

jõustumist.

41. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)