2-21-16944/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-16944

Tsiviilasi

Angelina Semjonova avaldus Svetlana Mulleri vastu

kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. juuli 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Angelina Semjonova määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Angelina Semjonova

(isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Roman Golovenko

Vastustaja (puudutatud isik) Svetlana Muller (endine

nimi Demidova) (isikukood XXXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. juuli 2022. a määrus osas, millega maakohus jättis

Angelina Semjonova kahjuhüvitise nõude rahuldamata. Teha selles osas uus

määrus, millega mõista Svetlana Mullerilt Angelina Semjonova kasuks välja

maakohtu lahendiga väljamõistetud hüvitisele täiendav 6637 euro 25 sendi

suurune kahjuhüvitis. Samuti tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotust

puudutavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta 24% Angelina

Semjonova menetluskuludest maakohtus Svetlana Mulleri ja 76% Angelina

Semjonova enda kanda. Svetlana Mulleri esindajakulu jätta Eesti Vabariigi

kanda.

2. Rahuldada Angelina Semjonova määruskaebus osaliselt.

3. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1.

Rahuldada Angelina Semjonova avaldus osaliselt.

3.2.

Mõista Svetlana Mullerilt Angelina Semjonova kasuks välja 8000 eurot.

Ülejäänud osas jätta avaldus rahuldamata.

3.3.

Jätta 24% Angelina Semjonova menetluskuludest maakohtus Svetlana

Mulleri ja 76% Angelina Semjonova enda kanda. Svetlana Mulleri esindajakulu

jätta Eesti Vabariigi kanda.

4. Võtta

asja

juurde

Angelina

Semjonova

2. novembril

2022

esitatud

hinnapakkumised (OÜ Aknameister 28. oktoobri 2022. a hinnapakkumine ja OÜ

Värimal 27. oktoobri 2022. a hinnapakkumine) ning Angelina Semjonova korteri

plaan.

5. Jätta asja juurde võtmata Angelina Semjonova 2. novembril 2022 esitatud fotod ja

Yurii Kalyniuki FIE hinnapakkumine ning sularaha arve, samuti 9. novembril

2022 esitatud OÜ Rapla Smaids 14. detsembri 2018. a kasepuidu arve ja tasumist

kinnitav order ning Eesti Energia AS-i arve 2019. aasta jaanuari eest.

6. Jätta asja juurde võtmata Svetlana Mulleri 7. novembril 2022 ja 9. novembril 2022

esitatud tõendid.

7. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte enda kanda. Svetlana

Mulleri esindajakulu jätta Eesti Vabariigi kanda.

8. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Angelina Semjonova (avaldaja) esitas 28. oktoobril 2021 Viru Maakohtule avalduse, milles

palus mõista Svetlana Mullerilt (endine nimi Demidova, puudutatud isik) välja kahjuhüvitise

33 177 eurot 66 senti. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.

Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Jõhvi linnas XXXXXX korteriomand nr X (korter). Tegu

on maja esimesel korrusel asuva mitteeluruumiga, mille üldpind on 59,9 m2. Avaldaja omandas

korteri 2. märtsil 2012. Korterit kasutatakse äripinnana, seal asus juuksurisalong. Korteris on

gaasiküte. Puudutatud isikule kuulub samas majas korteriomand nr 4, mis asub teisel korrusel

avaldaja mitteeluruumi kohal.

2019. a veebruaris lõhkesid puudutatud isiku korteris torud, mille tulemusena sai avaldaja korter

kahjustada. Kuna avaldaja oli torude lõhkemise ajal puhkusel, siis voolas vesi mitu päeva

avaldaja korterisse. Veeleke muutis avaldaja ruumid avariiliseks ja põhjustas avaldajale varalist

kahju: lagi varises kokku, seinad ja põrandad paisusid, tapeedid tulid seinast lahti ja seinad

varisesid. Kahjustused on tõendatud 14. aprilli 2021. a auditi aktiga. Enne veeavariid oli

avaldaja äripind heas seisukorras ja avaldaja kasutas seda ilusalongina. Veelekkest tulenevate

kahjustuste tõttu ei saa avaldaja oma ruume enam kasutada. Avaldaja on korduvalt pöördunud

puudutatud isiku poole palvega, et ta talvel külmal ajal vee kinni keeraks, kuid puudutatud isik

on jätnud oma kinnisasja hooletusse. Puudutatud isik ei ole midagi ette võtnud kahjustuste

likvideerimiseks ega edaspidise suurema kahju ärahoidmiseks.

Avaldaja nõuab talle tekitatud varalise kahju hüvitamist. Puudutatud isik ei ole juba rohkem kui

viis aastat korteris pidevalt elanud ja korteris ei ole kütet. Puudutatud isik ei ole taganud korteris

nõutavat temperatuuri, mistõttu lõhkesid talvel külmaga veetorud. Puudutatud isik vastutab

kohustuse rikkumise eest, rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kahju on tekkinud

puudutatud isiku süül. Avaldajale tekkinud kahju suurus on OÜ Värimal hinnapakkumise järgi

33 177 eurot 66 senti.

2. Puudutatud isik tunnistas avaldaja nõuet osaliselt ja oli nõus hüvitama avaldaja korteri

köögilae remondikulu 300 eurot. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.

Avaldaja ei tõendanud, et tema korteri kahjustused oleksid põhjuslikus seoses veelekkega.

Avaldaja tellis oma korteri auditi alles 2021. a veebruaris. Nii enne kui ka pärast veeleket ei

kasutanud avaldaja oma korterit elamiseks ega äritegevuseks. Audiitor ei arvestanud, et elumaja

on ehitatud 1961. aastal ja seda pole remonditud. Seega on eluliselt usutav, et puittalade ja

laudise mädanemise põhjus on nende vanus ja maja ekspluateerimine 60 aasta jooksul. Põranda

kohta tegi audiitor järelduse, et kohtades, kus põrand avati, oli see kuiv, kuid vanusest

tulenevate kahjustustega. Audiitor ei teadnud arvamust andes, et aastal 2018 oli maja katus

katki ja aastal 2009 lõhkes keldris veetoru ning selle tulemusena oli keldri see osa, kus asub

avaldaja korter, mitu päeva kuuma veega üle ujutatud. Audiitor ei arvestanud ka seda, et

avaldaja korteris ei ole tehtud remonti rohkem kui 20 aastat. Audit tehti alles kaks aastat pärast

avariid ja vahepeal oli avaldaja korter kütteta. Kohe pärast veeleket kuivatas puudutatud isik

oma korteri põranda, aga avaldaja oma korteris seda ei teinud.

Vahelae puitroovis on väga vana ja see on aja jooksul ära mädanenud. Ei saa välistada, et aastate

jooksul on veelekked toimunud korduvalt. Korteriomand oli kuni aastani 2004, mil puudutatud

isik selle ostis, avariiline. Varalise kahju suuruse eksperdihinnangust on näha, millises seisundis

oli maja kelder 2009. a.

Avaldaja ei ole tõendanud, et vahelae talad on osaliselt mädanenud just veelekke tagajärjel.

Audiitor järeldas, et seinad vajavad remonti üksnes veelekke aladel. Samas ei ole lisatud

fotodest võimalik tuvastada, kus korteri seintes veelekke alad täpsemalt olid. Audiitori

arvamusest ei nähtu, kuidas jõudis audiitor järeldusele, et veelekke alad tekkisid 2019. a

veebruaris. Avaldaja ei saa nõuda puudutatud isikult kogu korteri remondikulu.

Auditori arvamusest ei nähtu, kus eemaldati 30-35 m2 põrandakatet ja mis põrandakate see oli.

Audiitori järeldused on vastuolus hinnapakkumisega. Audiitor ei ole teinud järeldust, et korteri

põrand tuleb välja vahetada. Avaldaja ei esitanud tõendeid, et veelekke tagajärjel oleksid saanud

kahjustada korteri uksed. See ei nähtu ka auditori arvamusest.

Audiitor ei arvestanud, et maja on vana ja selle välisseinad ning sokkel olid juba varem vihma

ja lume tõttu kahjustatud. Seda kinnitab kahju suuruse eksperdihinnang, millest nähtub, et

seisuga 2009. a on maja soklil krohv hoone kogu perimeetril mitterahuldavas seisundis. Lisaks

ei olnud katuse all torusid, mis viiksid katuselt voolava vihmavee eemale, nii et see ei voolaks

fassaadile. Need torud paigaldati alles 2021. a mais. Avaldajal ei ole õigust tegutseda kõigi

korteriomanike nimel ja nõuda puudutatud isikult fassaadikahju hüvitamist endale.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 27. juuli 2022. a määrusega avalduse osaliselt ja mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 1362 eurot 75 senti. Maakohus jättis 5% avaldaja

menetluskuludest puudutatud isiku kanda ja puudutatud isiku esindaja kulu Eesti Vabariigi

kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaidle puudutatud isik vastu sellele, et 2019. a

veebruaris purunes tema korteri köögis kraan ja toimus veeleke. Puudutatud isik oli nõus

hüvitama avaldajale 300 eurot. Pooled vaidlevad kahjustuste ulatuse ja kahjunõude suuruse üle.

Avaldaja on esitanud kahju hüvitamise nõude korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §

31 lg 1 p 1, lg 2 ja lg 5 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel.

Kahju hüvitamise esmane eeldus ehk kohustuse rikkumine KrtS § 31 lg 1 p 1 mõttes on

tõendatud nii puudutatud isiku omaksvõtu kui ka tunnistajate ütlustega. Küll aga ei ole avaldaja

tõendanud, et puudutatud isik oleks rikkunud KrtS § 31 lg-s 2 sätestatud vajaliku temperatuuri

hoidmise kohustust. Maakohus möönis, et menetlusosaliste selgitustest ja tunnistajate ütlustest

tulenevalt ei viibinud puudutatud isik pidevalt oma korteris, kuid samas ei ole tõendatud ka see,

et ta ei elanud seal juba aastaid ja et ta hoidis korterit kütmata.

Vaidlust ei ole selle üle, et kuni 2018. a detsembri lõpuni tegutses avaldaja korteris

juuksurisalong. Avaldaja ei ole tõendanud, kas ta ise oma veekahjustusi saanud korterit esmalt

kuivatas, küttis või vajalikku temperatuuri hoidis. Avaldaja esitatud gaasiarved kütte eest

pärinevad märtsist 2020, mis on vaidlusalusest veelekkest rohkem kui aasta hiljem. Tunnistajad

A.T., L.M., L.P. märkisid, et pärast veeleket avaldaja korterisse sisse astudes oli korter soe,

kuid ligikaudset temperatuuri nad öelda ei osanud. Ei ole tõendatud puudutatud isiku väide, et

avaldaja korter oli pärast veeleket kütmata.

Avaldaja esitatud korteri audit on tehtud 14. aprillil 2021 ehk rohkem kui kaks aastat pärast

veeleket. Hinnapakkumised on võetud üks kuni kaks aastat pärast leket. Maakohus leidis, et

korteri auditi akt kirjeldab maja ja avaldaja korteri üldist seisundit, kuid ei tõenda, millised olid

täpselt 2019. a veebruari veelekke põhjustatud kahjustused. Osaühingu Aknameister 26.

veebruari 2019. a ruumide ülevaatuse aktis on märgitud, et kipsplaadist seinad on täielikult

veega täidetud ja tapeet osaliselt koorunud, kuid lisatud fotodelt viidatud kahjustusi ei nähtu.

Maakohus asus seisukohale, et Osaühingu Värimal hinnapakkumises esitatud kahjustuste ulatus

ja kahju suurus on ülepaisutatud. Hinnapakkumistes on välja toodud, millised tööd oleks vaja

teha avaldaja korteri kapitaalremondiks (sh maja fassaadi remont). Kuid kuna audit tehti alles

kaks aastat pärast veeleket, siis ei saa eeldada, et avaldaja korter vajas just veelekke tulemusena

nii ulatuslikku kapitaalremonti, nagu see nähtub hinnapakkumistest. Maakohus nõustus

puudutatud isikuga, et auditis märgitud kahjustuste ja hinnapakkumistes toodud remonditööde

ulatus on omavahel vastuolus. Mh ei ole tõendatud, et siseuksed said veelekke tulemusena

kahjustada. Tunnistajate ütlustest nähtub, et pärast veeavariid olid kahjustused vaid osas

ruumidest, mitte kogu korteris.

Puudutatud isik on viidanud kahju tekkimise muudele põhjustele nagu maja vanus,

amortisatsioon, varasemad veelekked (sh püstakus), katuse lekked, vihmaveetorude/rennide

puudumine. Need põhjused võisid mõjutada nii hoone kui ka avaldaja korteri põrandate,

kandetalade jmt seisukorda. Seega ei olnud auditi aktis kajastatud avaldaja korteri seisukord

põhjustatud ainult 2019. a veebruarikuisest veelekkest.

Maakohus oli seisukohal, et avaldaja korteris võisid 2019. a veebruaris olla kahjustused

tekkinud kolmes ruumis: köögis, koridoris (esikus) ja WC-s/vannitoas. Auditi ja tunnistajate

ütlustega on tõendatud, et üks tubadest oli kahjustamata, teise toa osas ei ole asjas kogutud

tõenditele tuginedes võimalik kahjustusi ega nende ulatust tuvastada. Kahjustatud ruumide

pindala võis olla 18,9 m2. Puudutatud isik kinnitas oma nõusolekut hüvitada lae remondikulu

(küproki vahetus) 12-14 m2 ulatuses. Maakohus arvutas selle kulu välja audiitori märgitud

tööde, hinnapakkumises toodud (ühiku)hindade ja kahjustatud ruumide pinna järgi ning leidis,

et lae remondikulu on 1200 eurot 15 senti. Lisaks võttis maakohus kahjuhüvitise määramisel

arvesse ka põrandale PVC katte paigaldamise kulu 162 eurot 60 senti. Maakohus leidis, et pole

võimalik tuvastada, millistes avaldaja ruumides oli laminaatparkett, et laminaatparketiga

ruumides oleks põrand saanud kahjustada, ega ka seda, et põranda(te) plaatkate tulnuks

veelekke tõttu täies ulatuse välja vahetada.

Maja fassaadi kohta märkis maakohus, et see ei kuulu avaldaja eriomandi eseme hulka ja

fassaaditööde eest vastutavad kaasomanikud. Samuti ei ole tõendatud, et fassaadikahjustused

oleksid olnud tingitud veelekkkest. Fassaadi seisundile on mõju avaldanud ka maja vanus ja

halb üldseisund, aga ka varasem katuse leke.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus avaldaja nõude osaliselt ja mõistis puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja 1362 eurot 75 senti (1200 eurot 15 senti + 162 euro 60 senti).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas maakohtu määrus peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, millega maakohus jättis tema avalduse rahuldamata, rahuldada avaldus täielikult

ja jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on asjas võimalik tuvastada, et puudutatud isik rikkus

korteri temperatuuri hoidmise kohustust ja torud külmusid lõhki. Puudutatud isiku korteris on

ainult ahi ja seda ei köeta, kuna korteris ei ela keegi. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta

küttis oma korterit. Puudutatud isiku isikuandmete päringust nähtub, et alates maist 2014 kuni

aprillini 2021 elas puudutatud isik Tallinnas. Mainitud asjaolu kinnitas ka tunnistaja R.R..

Tunnistaja O.K. rääkis, et 2019. a ei elanud puudutatud isik oma korteris pidevalt.

Asja materjalidega on tuvastatud, et enne 2019. a veebruari oli avaldaja korter heas seisukorras.

Maakohus tuvastas, et kuni detsembri lõpuni 2018 tegutses avaldaja korteris juuksurisalong.

Juuksurisalongi viimistlust saab näha avaldaja esitatud piltidelt. Sellel perioodil küttis avaldaja

oma korterit elektriküttega. Alates veebruarist 2020 on avaldaja korteris gaasiküte.

Asjas on tuvastatud, et avaldaja korter sai kahjustada 2019. a veebruaris toimunud veelekke

käigus. Asja materjalidest ei saa järeldada, et avaldaja korter oleks saanud kahjustada muul

põhjusel. Avaldaja ei tea midagi sellest, et maja keldris oli 2009. a veeavarii või et maja katus

on lekkinud. Lisaks on väide katuselekke kohta vastuolus 2018. a suvel avaldatud

müügikuulutusega.

Korteri kahjustusi kinnitasid ka tunnistajad (A.T., L.P., R.R., L.M.). Puudutatud isik ei ole

tõendanud, et avaldaja korteri kahjustused ei vasta tegelikkusele või et avaldaja nõutav kahju

suurus on ülepaisutatud.

Fassaadi taastamistööd korraldas avaldaja ja nende maksumus on kajastatud hinnapakkumises.

Kui üks kaasomanik kahjustab kaasomandi osa, siis on teistel kaasomanikel õigus nõuda temalt

kahju hüvitamist (KrtS § 31 lg 1 p 1 ning VÕS § 115 lg 1) ehk kaasomandi osa kahjustuste

kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.

Isegi kui nõustuda maakohtu väitega, et vaidlusaluse veelekke tagajärjel tekkisid kahjustused

üksnes kolmes ruumis, siis tuleks kahjunõue rahuldada 43% ulatuses. Maakohus märkis valesti,

et kahjustatud ruumide (köök, esik ja vannituba/WC) pindala on 18,9 m². See pindala on u 24

m² ning kahe toa pindala on u 32 m². Maakohus valis kahjuhüvitise arvutamisel suvaliselt välja

vaid mõned vajalikest remonditöödest.

Maakohus ei arvestanud, et veelekke tagajärjel said kahjustada ka korteri uksed. Veejäljed olid

ka elutoas ning kogu korter oli märg ja niiske ning selle tagajärjel tekkis korteris hallitus.

Tegelikult on avaldaja kulud olnud isegi suuremad, sest ehitushinnad tõusid ja avaldajal jäi

saamata ka tulu.

Lisaks on avaldaja seisukohal, et proportsionaalne menetluskulude jaotus ei ole õiglane ja

menetluskulud peab kandma puudutatud isik.

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Asjas ei ole tuvastatud, et puudutatud isik oleks rikkunud korteri temperatuuri hoidmise

kohustust. Puudutatud isik küttis oma korterit ja hoidis korteris vajalikku temperatuuri. Seda

kinnitasid ka tunnistajad L.M. ja A.E..

Asjaolud, et avaldaja korteris tegutses juuksurisalong ja avaldaja küttis oma korterit

elektriküttega, ei tõenda seda, et tema korter oli enne avariid heas seisukorras. Avaldaja ei ole

tõendanud, et ta küttis korterit alates detsembrist 2018 kuni veebruarini 2020. Gaasiküte

paigaldati tema korterisse alles 2020. a. Avaldaja korteri ülevaatus toimus ca kaks aastast pärast

avariid ja vahepeal korteris kütet ei olnud.

Maja on ehitatud 1948. aastal ja kapitaalremonti ei ole selles tehtud, mistõttu on korteri laed,

põrand ja kanalisatsioon vananenud. Osaühingu Aknameister aktist ja lisatud fotodelt ei ole

võimalik tuvastada kahjustusi ega nende ulatust. Aktis soovitatud audit viidi läbi alles kaks

aastat pärast avariid. Aktis soovitati ruume õhutada ja kuivatada õhkkuivatiga, kuid avaldaja ei

teinud seda.

Tunnistajate ütlustest nähtub, et kahjustused olid üksnes mõnes ruumis. Maakohus tuvastas

õigesti, et kahjustatud ruumide (köök, esik, vannituba/WC) pindala on 18,9 m2. Ei ole kogutud

veenvaid tõendeid selle kohta, et veeavarii tulemusena said kahjustada ka teised ruumid. WC

ukse kahjustuse põhjustas kütte puudumine. Tunnistaja O.K.i ütlused ei ole usaldusväärsed, sest

tema mälu on halb. Tunnistaja L.P. ütlused ei ole samuti usaldusväärsed, kuna ta on avaldajate

hea tuttav.

Ei ole alust lähtuda sellest, et ehitusmaterjalide ja ehitustööde hinnad on tõusnud, kuna avaldaja

ei ole kahjustusi ja nende ulatust õigel ajal objektiivselt tuvastanud.

Puudutatud isik leidis, et maakohus jaotas menetluskulud õigesti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 27. juuli 2022. a määrus tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus

jättis avalduse rahuldamata. Selles osas tuleb teha uus määrus ja mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja täiendav kahjuhüvitis 6637 eurot 25 senti. Koos maakohtus välja

mõistetud kahjuhüvitisega on puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistetav kahjuhüvitis

6637,25 + 1362,75 = 8000 eurot. Kuna ringkonnakohtu määruse tulemusena muutub avaldaja

kahjunõude rahuldamise proportsioon, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ka menetluskulude

jaotust puudutavas osas ja teha selles osas uus määrus, jaotades menetluskulud nõude

rahuldamise proportsiooni arvestades. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab

ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja palus maakohtul mõista

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 33 177 eurot 66 senti, millest maakohus

mõistis välja 1362 eurot 75 senti. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega

maakohus jättis avalduse rahuldamata. Seega on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese

lause järgi jõustunud osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

kahjuhüvitise 1362 eurot 75 senti.

8. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha ringkonnakohtule esitatud tõendite kohta (I) ja

seejärel KrtS § 31 lg-s 2 sätestatud korteri temperatuuri hoidmise kohustuse võimaliku

rikkumise kohta (II). Seejärel hindab ringkonnakohus kahju ulatust ja hüvitise suurust

mõjutavaid asjaolusid ning määrab kahjuhüvitise suuruse (III). Lõpuks jaotab ringkonnakohus

menetluskulud (IV).

I

9. TsMS § 662 lg 3 järgi on määruskaebuse põhjendamiseks lubatud esitada ringkonnakohtule

uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus

siiski vastu ainult sellise tõendi ja arvestab asja lahendamisel vaid neid tõendeid, millel on asjas

tähtsust.

10. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kohtunõudega nõutud ja avaldaja poolt

2. novembril 2022 esitatud avaldaja korteri plaani, OÜ Aknameister 28. oktoobri 2022. a

hinnapakkumise ja OÜ Värimal 27. oktoobri 2022. a hinnapakkumise. Nendest tõenditest on

võimalik saada teavet avaldaja korteri suuruse ja koosseisu ning sellest tulenevalt ka kahjustuste

ligikaudse ulatuse kohta. Avaldaja esitatud maja välisfassaadi fotosid ei ole vaja asja juurde

võtta, kuna need on toimikus olemas (nt I kd, tl 32, 63, 65, 68). Ringkonnakohus ei võta asja

juurde ka Yurii Kalyniuki FIE hinnapakkumist ega sularaha arvet, kuna fassaadiremondile

väidetavalt kuluvad summad on kajastatud ka muudes hinnapakkumistes.

11. Avaldaja esitas 9. novembril 2022 ringkonnakohtule lisaks OÜ Rapla Smaids 14. detsembri

2018. a kasepuidu arve ja tasumist kinnitava orderi, samuti Eesti Energia AS-i arve 2019. aasta

jaanuari eest.

Avaldaja soovib nende tõenditega tõendada, et on korterit kütnud nii enne kui ka pärast

kahjujuhtumit. Asja materjalidest ei nähtu aga, et avaldaja korteris oleks veelekke toimumise

ajal või vahetult pärast seda olnud toimiv ahi või mõni muu puudega köetav soojusallikas.

Avaldaja esitatud auditi akti kohaselt oli korteris auditi tegemise ajal (2021. a aprillis) lokaalse

keskkütte süsteem gaasikatla baasil. 2019. a jaanuari elektriarvel ei ole ringkonnakohtu arvates

asja lahendamisel tähtsust, kuna veeleke toimus 2019. a veebruari lõpus. Eeltoodust tulenevalt

jätab ringkonnakohus nimetatud tõendid asja juurde võtmata.

12. Puudutatud isik on 7. novembril 2022 esitanud kolm pilti, millest ühel on köögi lagi, teisel

välisfassaad katuse remondi ajal ehk 2018. a ning kolmandalt peaks nähtuma katuse seisukord.

Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja korteri köögilae seisukorra kohta juba tõendeid esitatud

ning teine ja kolmas pilt on asja materjalide juures olemas (I kd, tl 33; II kd tl 17). Seega ei ole

vaja ka neid asja juurde võtta.

13. Puudutatud isiku 9. novembril 2022 esitatud tõendid näitavad, et puudutatud isik on võtnud

erinevaid hinnapakkumisi ning teinud kulutusi seoses ehitusmaterjalide ostmisega. Esitatud

fotolt on näha, et välisfassaadi on parendatud. Lisaks on puudutatud isik esitanud täiendavaid

dokumente ja fotosid, mis peaksid tõendama maja, eelkõige välisfassaadi halba seisukorda juba

enne 2019. a veeleket. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid lisatõendeid asja juurde võtta,

kuna maja ja selle välisfassaadi üldist seisukorda saab hinnata olemasolevate tõendite alusel.

II

14. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud eriomandi

korrashoiu kohustust ja selle üle vaidlust ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

tõendamata on see, et puudutatud isik rikkus ka KrtS § 31 lg-s 2 sätestatud korteri temperatuuri

hoidmise kohustust.

15. KrtS § 31 lg 2 järgi on korteriomanik eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas

kohustatud hoidma oma eriomandi piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab

kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe

kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.

16. Avaldaja on menetluses olnud läbivalt seisukohal, et just temperatuuri hoidmise kohustuse

tõttu purunes puudutatud isiku korteris veekraan või -toru ja toimus veeavarii ning veeavarii

tõttu sai kahjustada avaldaja korter. Muudele kahjulikele tagajärgedele ei ole avaldaja seoses

temperatuuri hoidmise kohustuse väidetava rikkumisega tuginenud. Avaldaja ei ole ka väitnud,

et ta oleks väidetava temperatuuri hoidmise kohustuse rikkumise tõttu pidanud kandma

tavapärasest suuremaid küttekulusid või et mingi osa kahjustustest oli just selle kohustuse

rikkumise tagajärg. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas ei ole võimalik

lugeda tõendatuks, et avaldaja korter oleks saanud kahjustada just seetõttu, et puudutatud isik

on jätnud oma korteri kütmata.

17. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellel, mis põhjustas veeavarii puudutatud isiku korteris,

ei ole asja lahendamisel ka eraldi tähendust, kuna igal korteriomanikul on KrtS § 31 lg 1 p 1

järgi nagunii üldine kohustus hoida eriomandi eset sellises korras, et see ei põhjustaks kahju

teistele korteriomanikele. Kuna veeavarii lähtus puudutatud isiku korterist, tulnuks puudutatud

isikul tõendada, et korrashoiukohustuse rikkumine oli vabandatav, kuid puudutatud isik ei ole

seda tõendanud.

III

18. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et puudutatud isiku korteris toimus 2019. a veebruaris

veeleke, mille tulemusena sai kannatada avaldaja korter. Vaidlus on kahju ulatuse ja sellest

tulenevalt ka kahjuhüvitise suuruse üle. Veelekke tõttu tekkinud kahjustuste tõendamisel on

avaldaja tuginenud peamiselt ehitusinsener Jelena Kriisi koostatud ruumide auditi aktile (I kd,

tl 15–41). Akt on koostatud 14. aprillil 2021 ja selles on kirjeldatud avaldaja korteri ja osaliselt

ka elamu, milles see asub, seisundit. Auditi eesmärk on akti kohaselt olnud teha ruumide

ehitustehniline audit kahjustuste põhjuste ja remonditööde võimaluste määramiseks.

19. Aktist nähtuvalt on elamu ja korter üle vaadatud 2021. a veebruaris. Akti p 1.8 kohaselt (I

kd, tl 20) on auditi tegemisel visuaalkontrolli käigus kontrollitud avaldaja korteri tehnilist

korrasolekut ja kasutuskontrolli käigus kontrollitud, kas ehitise kasutamine selleks ettenähtud

otstarbel on ohutu. Aktist ei nähtu, et auditi eesmärk oleks olnud tuvastada, milline osa korteri

seisundist on põhjustatud vaidlusalusest veelekkest. Seda olekski olnud keeruline tuvastada,

kuna selleks ajaks kui audit läbi viidi, oli veelekkest möödunud kaks aastat ja mingeid töid oli

avaldaja aktist nähtuvalt korteris juba ka teinud.

19.1. Auditi aktis on märgitud, et avaldaja korteri välisseinad on kuivad, väljastpoolt on tehtud

seinte pinna ja krohvikihi remont. Seestpoolt on välisseinte viimistlus kahjustatud veelekkega

köögiruumi aladel lääne ja osaliselt lõuna fassaadi pikkusel.

19.2. Korteri välimised siseseinad on auditi andmetel kuivad. Vaheseinte kohta on märgitud: 1)

Avarii veelekke aladel silikaattellistest laotud seinad on rahuldavas seisukorras; 2)

Väikeplokkidest laotud seinas on avatud praod (avamise laius on kuni 1 cm). Väikeplokkidest

müüritis vajab remonti ja tugevdamist; 3) Seinte siseviimistlus oli oluliselt kahjustatud ja

eemaldatud omaniku poolt; 4) Siseseinad ja vaheseinad veelekke aladel vajavad remonti.

19.3. Korteri vahelae kohta oli aktis märgitud, et see oli veelekke tõttu mitterahuldavas

seisukorras. Samuti on auditi aktis järgmised märkused: Ripplaed on osaliselt eemaldatud

kahjustuse tõttu. Vahelae krohv ja krohvimatid varisesid kokku (kogu pindala on orienteeruvalt

10-12 m2) – vajab remondi. Vahelae laudis on mädanenud ja omab läbipainet – vajavad

asendamist. Vahelae talad on osaliselt mädanenud toetamise aladel ja vajavad proteesimist

või asendamist veelekke aladel.

19.4. Põranda kohta on auditi aktis märgitud, et põrandakatted on veelekke aladel (umbes 30-

35 m2) eemaldatud. Samuti on aktis märgitud, et avatud põranda laudis on kuiv, aga sellel on

kahjustused nii vanuse kui ka veelekkega seoses tehtud lammutustööde tõttu. Siseuste kohta on

märgitud, et need on eemaldatud kahjustuste tõttu.

19.5. Kokkuvõtvalt on aktis märgitud (I kd, tl 41), et avaldaja korteri kahjustused on tekitatud

sellega, et puudutatud isik väärkasutas oma korterit ja hoidis seda talvel kütteta. Aktis on

märgitud: Vahelae konstruktsiooni osaline kokkuvarisemine ning puittalade ja laudise

mädanemine on põhjustatud otse veelekkest korterist nr 4. Arvesse võttes, et veelekked olid nii

suured, et olid kahjustatud välisseinad, siis vastutus kahju eest lasub korteri nr 4 omanikul.

19.6. Auditi aktis on eraldi välja toodud ka see, mida asjatundja arvates oleks vaja teha.

Avaldajal soovitati 1) teha kahjustatud vahelae remont, proteesida või asendada kandetalad; 2)

remontida ja tugevdada väikeplokkidest müüritist (puhastada praod prahist ja tolmust, täita

mördiga, katta tsingitud võrguga ja krohvida; 3) remontida põrandakonstruktsioon, kontrollida

kandetalade seisukorda ja vajadusel need vahetada; 4) teha ruumide siseviimistlus.

20. Eelnevast nähtub, et auditi käigus on dokumenteeritud ruumide seisund aprillis 2021 ja

avaldajale on antud soovitused, mida kahjustuste kõrvaldamiseks teha tuleks, samuti on aktis

antud hinnang kahjustuste põhjusele ja koguni sellele, kes kahju eest vastutab.

21. Auditi akti kui tõendi kvaliteeti mõjutab ringkonnakohtu arvates see, et aktist ei ole võimalik

aru saada, milline on olnud auditi lähteülesanne (ehk milline küsimus auditi tegijalt küsiti),

millised olid aluseks võetud eeldused ja andmed ning kas auditi läbiviija on üldse eristanud

seda, millised kahjustused on tingitud vaidlusalusest veelekkest ja millised mitte ja kui on, siis

mille põhjal ta selliseid järeldusi on teinud. Akt on kohati ka vastuoluline, kuna vähemalt

osaliselt saab sellest järeldada, et avaldaja korteri ruumide seisund ei ole üksnes veelekke

tagajärg (nt on aktis märgitud, et põrand on kahjustatud nii vanuse kui ka veelekke tõttu). Teisalt

on aktis aga üsna kategooriliselt märgitud, et kogu kahju eest vastutab puudutatud isik.

22. Ringkonnakohtu arvates saab eelnimetatud aktist järeldada, et auditi akt kirjeldab küll hoone

ja avaldaja korteri seisundit 2021. a aprillis, kuid see ei võimalda teha järeldusi selle kohta,

millises seisundis oli avaldaja korter enne 2019. a veebruari veeleket ja millises seisundis oli

see vahetult pärast veeleket.

23. Avaldaja on kahjustuste tõendamiseks esitanud ka OÜ Aknameister 26. veebruari 2019. a

akti „Ruumide tehniline ja töökorras seisukord“ (II kd, tl 66–77). Selle tõendi usaldusväärsus

on suurem, kuna see on koostatud kohe pärast veeavariid. Eelnimetatud akti järgi said

kahjustada köök, koridor ja vannituba. Aktis on märgitud, et köögis ja koridoris on kipsplaadist

seinad veega täidetud ning tapeet on koorunud. Põrandal on linoleum osaliselt tursunud.

Tualettruumi uks on tursunud ega lähe kinni, vannitoas on seinad kahjustatud, välisuks on

pundunud, plaaditud põranda vuugid ja kaks välisfassaadi seina on märjad.

24. Ringkonnakohtu arvates saab OÜ Aknameister 26. veebruari 2019. a aktiga tõendatuks

lugeda, et avaldaja korteri kahjustused olid kolmes ruumis: köögis, koridoris (esikus) ja WC-

vannitoas, nagu leidis õigesti ka maakohus. Sama saab järeldada ka tunnistajate ütlustest. Asjas

on tunnistajatena üle kuulatud isikud, kes nägid korterit pärast veeavariid (A.T., O.K., L.P.,

R.R., M. S. ja L.M.). Tunnistajad kinnitasid (vt kohtuistungi protokoll, III kd, tl 9, pöördel – 28

ja pöördel), et veekahjustused ei olnud kõikjal, vaid esikus ja vasakpoolsetes ruumides, milleks

on köök ja WC-vannituba. L.P. selgitas lisaks, et maja on tegelikult tervikuna avariiline ja

korteri seisund ei ole ainult veeavarii tagajärg. Avaldaja on kahjustuste tõendamisel tuginenud

ka fotodele, kuid nendest ei ole võimalik järeldada, et kahjustatud oleks olnud rohkem kui

eelnimetatud kolm ruumi.

25. Kahju suuruse tõendamisel on avaldaja tuginenud peamiselt kahele hinnapakkumisele.

Esimene neist on OÜ Värimal 7. mai 2020. a korteri remondi hinnapakkumine (I kd tl 56–57),

mille kohaselt kulub avaldaja korteri remondiks 33 177 eurot 66 senti. Teine on OÜ

Aknameister 7. aprilli 2021. a hinnapakkumine (I kd, tl 53–54), milles on toodud avaldaja

korteri remontimiseks vajalikud tööd ja mille järgi on kõigi tööde maksumus kokku 34 429

eurot 20 senti.

26. Mõlema hinnapakkumise lõpus on märkus, et korter on saanud kahjustada ülemisest

korterist lähtunud veelekke tõttu ja remont on vajalik selleks, et kahjustused kõrvaldada.

Avaldaja arvates piisab eelnevast märkusest selleks, et lugeda tõendatuks, et kõik

hinnapakkumises märgitud tööd on vajalikud kõrvaldamaks veelekkest tingitud kahjustused,

mistõttu vastab kahju suurus hinnapakkumises märgitud remondikulule. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu, kuna selline järeldus ei ole kooskõlas muude tõenditega. Hinnapakkumistes

toodud tööd on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud selleks, et teha avaldaja korteris

kapitaalremont, kuid kapitaalremondi vajadus ei tulene täies ulatuses vaidlusalusest veelekkest,

vaid tuleneb vähemalt osaliselt maja üldisest halvast seisundist.

27. Tekkinud kahju ulatuse ja suuruse kohta on esitatud erinevaid tõendeid, kuid

ringkonnakohtu hinnangul ei ole kõiki asjaolusid ja esitatud tõendeid hinnates praegu siiski

võimalik teha täpselt kindlaks, kui suur on see kahju, mille tekitas avaldaja korterile 2019. a

veebruarikuine veeleke.

28. Avaldaja korteri audit tehti kaks aastat pärast veekahjustust ning korteri seisukord oli selleks

ajaks muutunud. See nähtub mh ka auditi aktist, kus on nt märgitud, et põrandakatted on

eemaldatud ja vaheuksed on ära võetud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks teavet,

millises olukorras olid enne veeleket avaldaja korteri uksed, põrandad, laed ja seinad, sh

kandekonstruktsioonid ja talad ehk kõik need korteri osad, mida avaldaja esitatud

hinnapakkumiste järgi remontida tuleks. Kuna vähemalt 2018. a lõpuni tegutses korteris

juuksurisalong (ja sellele ei ole vastu vaielnud ka puudutatud isik), siis olid ruumid eelduslikult

sellises seisundis, et seal oli võimalik klientidele teenust osutada. See tähendab, et

sanitaarremondi seisukohast olid ruumid korras. Kuid maja põhikonstruktsioonid vajasid

tõenäoliselt juba enne veeleket kapitaalremonti.

29. Seda, et maja, sh avaldaja korter, ei olnud ka enne veeleket heas seisukorras, kinnitavad

asjas kogutud tõendid, millest nähtuvalt toimus 2009. a maja keldris küttetorustiku avarii ja

2018. a aprillis lekkis katus.

29.1. Küttetorustiku avarii on dokumenteeritud 2009. a materiaalse kahju eksperthinnangus (I

kd, tl 171 jj). Eksperthinnangust nähtub (I kd, tl 177), et ülevaatus toimus 9. oktoobril 2009 ja

selle käigus tuvastati, et maja keldripoolse külje välisseinad on niisked ja et juba enne avariid

on puitkonstruktsioonidel olnud seen ning hallitus. Samuti nähtub eelviidatud hinnangust, et

elumaja ei olnud juba siis kaua remonditud. Seintesse ja soklisse oli sattunud vihmavesi, puudus

sademe äravoolusüsteem ja ventilatsioon ning see oli põhjustanud liigniiskuse, rõskuse ja

hallituse. Hinnangus on leitud, et konstruktsiooni, seinte, lagede ja torude halva seisundi on

põhjustanud pidev liigniiskus keldris, vundamendi hüdroisolatsiooni puudumine, põrandate ja

ventilatsiooni puudumine keldris. Avad on hermetiseerimata, sisemisi kommunikatsioone ega

fassaadi ei ole üldse hooldatud ja vihmavesi on sattunud läbi akende keldrisse.

Menetlusosalised ei ole asjas esile toonud, et pärast eelnimetatud avariid oleks maja

remonditud.

29.2. Aprillis 2018 toimunud katuse lekke kohta esitatud tõendite alusel ei ole ringkonnakohtu

hinnangul võimalik tuvastada, et kahjustused oleksid leidnud aset ka puudutatud isiku või

avaldaja korteris, kuid nendest tõenditest saab järeldada, et maja üldine seisukord ei olnud ka

2018. a hea.

29.3. Eeltoodu põhjal saab seega ringkonnakohtu arvates järeldada, et maja üldist seisundit ja

seega ka avaldaja korteri seisundit mõjutas see, et maja konstruktsioonid olid vananenud, kelder

oli püsivalt niiske, sadevesi voolas mööda seinu alla ning fassaad oli hooldamata. Asjaolul, et

avaldaja ei teadnud 2009. a keldris toimunud veeavariist ega lekkinud katusest, ei ole tähendust.

Lisaks nähtub ka 2021. a aprillikuise auditi aktist, et vähemalt vahelae konstruktsiooni

kahjustused (mädanenud ja ebaühtlased lauad) (I kd, tl 37) on väga tõenäoliselt tekkinud pikema

aja jooksul.

30. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid

kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Ka TsMS § 233 lg 1

näeb ette, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu

kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult

suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid

arvestades. Samamoodi on kohtul TsMS § 233 lg 2 järgi õigus otsustada oma siseveendumuse

alusel ka muu varalise nõude suurus, kui kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik

väljaselgitamine oleks seotud ebamõistlike raskustega.

31. Eelviidatud normide kohaldamise eelduseks on tõendamisraskused, mis võivad tuleneda

nõude iseloomust või konkreetse juhtumi eripärast. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahju

täpset suurust praeguses asjas võimalik kindlaks määrata osaliselt seetõttu, et avaldaja on nii

kahju ulatuse kohta käivate tõendite kogumisega kui ka nõude maksmapanekuga viivitanud ca

kaks aastat, mistõttu ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik täpselt tuvastada, millised

kõrvaldamist vajavad kahjustused olid veelekke tagajärg ja millised on vahepealse aja jooksul

juurde tekkinud või süvenenud. Maja on väga vana, selle konstruktsioonid on oma aja ära

elanud, maja ei ole pikka aega remonditud ning selles on juba enne 2019. a veebruari olnud

avariijuhtumeid, sh selliseid, mis lähtusid kaasomandi osast, mitte puudutatud isiku

eriomandist, ja mis mõjutasid eelduslikult ka avaldaja korteri konstruktsioonide seisundit.

Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et kahju suurus tuleb VÕS § 127 lg 6 ja TsMS 233

lg 1 järgi määrata kõiki asjaolusid arvestades kohtu diskretsiooniõiguse alusel.

32. Avaldaja nõuab puudutatud isikult 33 177 euro 66 sendi suurust kahjuhüvitist, olles

tuginenud OÜ Värimal hinnapakkumisele (I kd, tl 56). Nagu eespool märgitud, saab asjas

tuvastatuks lugeda, et veeleke kahjustas avaldaja korteris kolme ruumi: kööki, koridori (esikut)

ning WC-d/vannituba. Korteri plaanist (avaldaja 2. novembri 2022. a menetlusdokumendi lisa

1) nähtub, et tubade suurus on 14 m² ja 18 m², köögi suurus on 6,8 m², esik (koridori) on 12 m²

ning vannituba/WC on 8 m². Köögi, esiku ning vannitoa/WC suurus on seega kokku 6,8 + 12

+ 8 = 26,8 m2. Kuna kinnistusraamatu väljavõtte järgi (I kd, tl 59) on korteri suurus 59,9 m²,

siis on kahjustatud ruumide osakaal ca 45% kogu korteri pindalast (26,8 × 100 ÷ 59,9 = 44,7).

33. Ringkonnakohus leiab, et määruses eelnevalt esitatud kaalutlusi arvestades saab VÕS § 127

lg 6 esimese lause ja TsMS § 233 lg 1 alusel puudutatud isiku kohustuse rikkumise tõttu

avaldajale tekkinud kahju suuruseks praegusel juhul lugeda 15 000 eurot.

34. Puudutatud isik on lisaks tuginenud sellele, et avaldaja ei kasutanud kohe pärast veeavariid

kõiki võimalusi, et tekkinud kahju vähendada. Avaldaja on sellele üldsõnaliselt vastu vaielnud,

kuid ei ole tõendanud, mida ta kahju vähendamiseks ette võttis. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et

kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest

kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht

soodustasid kahju tekkimist.

35. Veeavarii tulemusel muutus avaldaja korter niiskeks. Seda kinnitasid ka kohe pärast avariid

korteris käinud tunnistajad. OÜ Aknameister 26. veebruari 2019. a aktis „Ruumide tehniline ja

töökorras seisukord“ soovitati avaldajal ruume õhukuivatiga kuivatada ja õhutada. Samuti

soovitati tal lasta üle vaadata kandekonstruktsioonid, laeplaadid, põrandad ja seinad.

Veelekkest tulenevat niiskust saanuks seega vähendada niiskuse eemaldamiseks ettenähtud

vahenditega ja eelduslikult oleks ruumide seisund kaks aastat hiljem, kui audit lõpuks tehti,

olnud vähemalt mõnevõrra parem.

36. Asja materjalidest nähtuvalt ei võtnud avaldaja pärast avariid kahju vähendamiseks esialgu

midagi ette. Alles 19. septembril 2020 rentis avaldaja kaheks päevaks niiskuseeemaldaja, mida

kinnitab Ramirent Baltic AS-i 21. septembri 2020. a arve (II kd, tl 123). Eelnevast saab

järeldada, et vähemalt 1,5 aastat ei võtnud avaldaja ruumides niiskuse vähendamiseks midagi

ette ja eelduslikult halvendas see ruumide seisundit selleks ajaks, mil avaldaja võttis korteri

remondi hinnapakkumise.

37. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et lõpliku kahjuhüvitise määramisel

tuleb arvestada ka avaldaja enda osa ja maja üldist halba seisundit ning kõike seda arvestades

on õiglane mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 8000 euro suurune kahjuhüvitis ehk

lisaks maakohtus väljamõistetud 1362 eurole 75 sendile veel 6637 eurot 25 senti (VÕS § 127

lg 6, 139 lg 1, 140 lg 1 ja TsMS 233 lg 1).

IV

38. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et proportsionaalne menetluskulude jaotus oleks

praegusel juhul ebaõiglane või ebamõistlik. Peamine vaidlus on olnud kahju ulatuse ja

kahjuhüvitise suuruse üle. TsMS § 172 lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb

mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtul on seega ulatuslik

kaalutlusõigus otsustamaks, milline menetluskulude jaotus on õiglane ja ringkonnakohus saab

sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse vaid siis, kui diskretsiooni piire on ületatud. Praegu ei

ole maakohus diskretsiooni piire ületanud.

39. Ringkonnakohtu määruse tulemusel muutub avalduse rahuldamise ulatus ja avaldus

rahuldatakse ligikaudu 24% ulatuses (8000 ÷ 33 177 eurot 66 senti × 100%). Seega tuleb TsMS

§ 173 lg 3 alusel muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab 24% avaldaja

menetluskuludest maakohtus puudutatud isiku ja 76% avaldaja enda kanda. Puudutatud isiku

õigusabikulu jääb riigi kanda.

40. Kuna ringkonnakohus rahuldas avaldaja määruskaebuse osaliselt, siis tuleb

ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte enda kanda.

41. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust, kui ta lahendab kaebust maakohtu lõpplahendi peale, millega

maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Praeguses asjas ei määranud maakohus

lõpplahendis menetluskulude rahalist suurust kindlaks. Seega määrab kogu asja menetluskulud

kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt