3-21-1948/52 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1948

Haldusasi

Osaühingu Stauron kaebus kohustada Maa-ametit viima Eesti

topograafia andmekogus (ETAK) Jägala paisjärve kohta

sisalduvad andmed kooskõlla tegelikkusega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: Osaühing Stauron, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kalev Aavik

Vastustaja: Maa-amet, volitatud esindajad Kaire Bamberg ja

Lea Pauts

Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaagentuur, esindaja Rainis

Uiga

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung, 16.09.2022 ja edasi kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Stauron kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1.

märtsil 2023.a. esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg

1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna

Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühingule Stauron (erg-kood 10903128) kuulub Harjumaal, Jõelähtme vallas, Ruu

külas Jägala jõe ääres asuv Jõeranna tee 5 kinnisasi.

2. OÜ-le Stauron sai 2021. aasta maikuus teatavaks, et Jägala paisjärv on kantud

Keskkonnaagentuuri (KAUR) poolt keskkonnaregistrisse registrikoodiga VEE2024540,

pindalaga 10,4 hektarit (25.05.2021 väljavõte keskkonnaregistrist, kaebuse lisa 3). OÜ

Stauron esitas 27.05.2021 Keskkonnaagentuurile (KAUR) teabenõude (kaebuse lisa 5),

milles palus väljastada koopiad materjalist, mida on Jägala paisjärve piiride

kindlakstegemisel või selle pindala arvutamisel kasutatud.

3. KAUR teatas 01.06.2021 vastuses (kaebuse lisa 6), et Jägala paisjärv on

keskkonnaregistrist kustutatud, kuna juba 2019. aastal tehti ministeeriumi poolt otsus, et

paisjärve eraldi veekoguna registrisse ei kanta.

4. OÜ Stauron esitas 07.06.2021 Maa-ametile taotluse (kaebuse lisa 9) Eesti topograafia

andmekogus (ETAK) Jägala paisjärve kohta sisalduvate andmete paisjärve tegelike

piiridega kooskõlla viimiseks. Taotluse kohaselt ei vasta ETAK-i andmed paisjärve

kohta tegelikkusele vähemalt kahes aspektis: a) Jägala paisu mõju lõpeb 29nda

kõrgusmärgiga. Sellest lähtuvalt koostatud paisutusala kaardilt nähtuvalt ei ulatu Jägala

paisjärv maanteesillani, vaid jääb sellest ca 100 meetri kaugusele. Veel 2021 aasta

aprillis kajastasid seda (mõnevõrra ebatäpselt) ka ehitisregistrist nähtuvad rajatise piirid.

Käesolevaks hetkel on ehitisregistri andmed piiride kohta arusaamatutel põhjustel

muutunud, ehkki ehitisregistri kohane ehitise pindala on jäänud samaks; b) Jõeranna tee

7 asuva tiigi ühendus paisjärvega on suletud, mistõttu ei saa kõnealune tiik olla paisjärve

osaks.

5. Maa-amet vastas taotlusele 09.07.2021 e-kirjaga nr 8-3/21/10216-2 (kaebuse lisa 11) ning

selgitas, et Maa-amet eraldas keskkonnaregistri andmete alusel Jägala jõe ruumikujust

paisjärve 3. juunil 2021 ning kontrollis ja korrigeeris väikeses ulatuses paisjärve

ruumikuju stereokaardistamise teel 7. juunil 2021. Keskkonnaregistrist paisjärve

kustutamise järgselt konsulteeris Maa-amet 15. juunil 2021 paisjärve küsimuses

Keskkonnaagentuuriga ning muutis paisjärveks märgitud osa tagasi Jägala jõeks. Lisaks

ei ole kõige uuemalt kaldafotolt (16. aprill 2021) tuvastatav, et Jõeranna tee 7 maaüksusel

asuval tiigil puudub ühendus jõega. Kui ühendus on looduses hiljem likvideeritud, siis

kajastub muudatus 2022. a aeropildil. Kõik Jägala jõe ruumikuju muutvad tegevused

ETAK-is on käesoleval aastal tuginenud 29.03.2020 aeropildile.

6. OÜ Stauron esitas 16.07.2021 Maa-ametile vaide (kaebuse lisa 12), leides, et ETAK-is

olevad andmed Jägala paisjärve kohta ei vasta tegelikkusele ning Maa-amet on viivituses

ETAK-is Jägala paisjärve kohta sisalduvate andmete paisjärve tegelike piiridega

kooskõlla viimisel.

7. Maa-amet jättis 26.07.2021 korraldusega nr 1-17/21/1849 „Vaideotsus“ (kaebuse lisa 14)

OÜ Stauron vaide rahuldamata.

7.1. Maa-amet nõustub OÜ Stauron seisukohaga, et ETAK-isse kantud andmetel paisjärve

piiride kohta on sellest aspektist õiguslik tähendus, et neist sõltub muu hulgas see,

milline on ehituskeeluvööndi ulatus paisjärve kallastel. Maa-amet ei nõustu aga

käsitlusega, justkui oleks see asjaolu antud asjas alus ETAK-i andmete muutmiseks.

7.2. Ehitisregistri kandel on ehitusseadustiku § 61 kohaselt informatiivne ja statistiline

tähendus. Topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja nende töötlemist, sh muutmist

reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud, et ETAK-i pidamisel oleks vaja lähtuda

ehitisregistri (EHR) andmetest. Maa-amet lähtub topograafiliste nähtuste ETAK-isse

kandmisel ja nende muutmisel reaalmaailma objektide füüsilistest omadustest, mitte

nende võimalikust õiguslikust staatusest teistes andmekogudes. Topograafilise

nähtuse võimalik kuju teistes registrites (sh EHR-is) ei oma tähendust isegi juhul, kui

see on teise registrisse kantud õiguspäraselt ja kandmise hetkel vastas tegelikkusele.

ETAK-i pidamisel kaardistab Maa-amet objekti sellisena, nagu see tegelikkuses

eksisteerib. Maa-amet on kontrollinud, et erinevate aastate ortofotode kohaselt on jõe

veepiir katastriüksuse juures hakanud alusdokumentidel muutuma alates 2009. aastast.

Hiljem on katastriüksuse juures jõest kadunud taimestik, jõe kaldaalas on tekkinud

täiendavad sopistused ja ajakohast kaldajoont (veepiiri) arvestavad paadisillad. Maa-

amet kontrollis katastriüksusega külgneva Jägala jõe kaldajoone andmed ETAK-is,

mille tulemusena selgus, et kaldajoone andmed on ajakohased ja vastavuses tegeliku

olukorraga looduses. Seega ei määra ruumiandmete kontekstis EHR-i kanne seda, mil

moel tuleb objekt ETAK-is liigitada.

7.3. ETAK-i andmete, sealhulgas veekogu kaldajoone muutmise vältimatuks eelduseks on

see, et topograafiliste nähtuste muutus on looduses tegelikult toimunud. Andmete

uuendamiseks haldusakte ei koostata ning korralise andmeuuendamise tulemustest

maaomanikke eraldi ei teavitata.

7.4. ETAK-is on kajastatud reaalmaailma nähtused nende füüsiliste omaduste ja ruumikuju

alusel ning kõnealune veekogu (Jägala jõe lõik, mis on vaides nimetatud kui Jägala

paisjärv) on vooluveekoguna Jägala jõe osa ning selliselt ka kaardistatud. Sellest

tulenevalt on Jägala jõe vaidlusaluse lõigu kohta ETAK-isse kantud andmed õiged

ning Maa-amet ETAK-i vastutava töötlejana ei ole taotluse lahendamisega viivituses

olnud.

8. OÜ Stauron esitas 25.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse kohustada Maa-ametit

viima Eesti topograafia andmekogus (ETAK) Jägala paisjärve kohta sisalduvad andmed

kooskõlla tegelikkusega.

9. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 01.09.2021 määrusega menetlusse ning kaasas

Keskkonnaministeeriumi arvamuse andmiseks menetlusse. Käesolevas asjas toimus

16.09.2022

kohtuistung,

kus

kohus

otsustas

asja

kõrvaldas

menetlusest

Keskkonnaministeeriumi ja kaasas menetlusse Keskkonnaagentuuri ning läks üle

kirjalikule menetlusele.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

10. Kaebaja nõuab Maa-ameti kohustamist viia Eesti topograafia andmekogus Jägala

paisjärve (Jägala jõe muudetud veerežiimiga osa) kohta sisalduvad andmed kooskõlla

tegelikkusega. Kõik menetluskulud palub kaebaja jätta vastustaja kanda.

11. 01.06.2021 antud vastuses kaebusele on KAUR märkinud, et „nii jõe kui ka vahepeal

registris olnud paisjärve piirid pärinevad ETAK andmekogust“. Kaebaja hinnangul on

ETAK-isse kantud andmetel paisjärve piiride kohta õiguslik tähendus, kuna sellest

sõltub muu hulgas see, milline on ehituskeeluvööndi ulatus paisjärve kallastel. Juhul, kui

paisjärve pindala on alla 10 hektari, siis vastavalt LKS § 38 lg 1 p 5 on ehituskeelu

vööndi laiuseks 25 meetrit. Juhul, kui paisjärve pindala on üle 10 hektari, siis vastavalt

LKS § 38 lg 1 p 4 on ehituskeeluvööndi laiuseks 50 meetrit.

12. Jägala paisjärve ääres kaebajale kuuluva Jõeranna 5 kinnistu puhul on tegemist

elamumaaga ning sinna ehitamise võimalus ja ulatus mõjutab otseselt kinnistu hinda.

Juhul, kui ehituskeeluvööndi laiuseks on 25 meetrit, on võimalik kinnistu mõistlik ja

sihtotstarbeline kasutamine ehk sinna elamu püstitamine. Juhul, kui ehituskeeluvööndi

laiuseks on 50 meetrit, siis muutub sellele kinnistule mõistlikus suuruses elamu

püstitamine ja krundi sihtotstarbekohane kasutamine väga keeruliseks, kui mitte

võimatuks. Seega mõjutab Jägala paisjärve suurus ja/või selle registrisse kandmine

kaebaja õigust oma kinnistule ehitada.

13. Kaebajal on mõtet taotleda Jägala paisjärve keskkonnaregistrisse kandmist juhul, kui

selle suurus on väiksem kui 10 hektarit. Kaebaja on teadlik sellest, et

Keskkonnaministeeriumi praeguse seisukoha järgi ei ole alust Jägala paisjärve

keskkonnaregistrisse kanda, kuid kaebaja hinnangul on see seisukoht ilmselgelt

vastuolus seadusega ning kaebaja kavatseb taotleda Jägala paisjärve taas

keskkonnaregistris registreerimist niipea, kui selle piirid tegelikkusega kooskõlla

viiakse.

14. Maa-ameti 09.07.2021 vastusest kaebaja taotlusele nähtub, et kaebajale ei ole üldse

antud sisulist vastust küsimuses, millistel asjaoludel on Jägala paisjärve piir ca 100

meetri võrra ülesvoolu nihkunud. Samuti ei ole Maa-amet astunud mistahes samme

selleks, et selle piiri õigsust kontrollida ning seda kontrolli tulemustel kohandada.

Kaldajoont puudutava piiri osas on viidatud 16.04.2021 kaldafotole ning ehkki ei ole

otseselt keeldutud uut olukorda kontrollimast ning vajadusel sellele vastavaid muudatusi

ETAK-is tegemast, viidatakse asjaomase kontrolli võimalusele alles millalgi 2022.

aastal. Seega on Maa-amet viivituses kaebaja taotluse – viia ETAK-s Jägala paisjärve

kohta sisalduvad andmeid kooskõlla tegeliku olukorraga looduses – lahendamisega.

15. Kaebaja taotlus ETAK-is kõnealuse paisjärve kohta sisalduvate andmete tegelikkusele

vastavusse viimiseks põhines kahel asjaolul: a) ETAK andmete järgi jookseb Jägala

paisjärve piir ülesvoolu risti jõega maanteesilla juurest, ehkki looduses tehtud

mõõdistuste, ehitisregistri andmete ja paisutusala kaardi kohaselt peaks see jääma

maanteesillast ca 100 meetri kaugusele; b) ETAK andmete järgi kuulub Jägala paisjärve

koosseisu Jõeranna tee 7 asuv tiik, milline kaevati 2016. aastal ning mille ajutine ühendus

paisjärvega on tänaseks suletud, mistõttu ei saa kõnealune tiik olla paisjärve osaks.

16. Maa-amet ei vastanud 09.07.2021 vastuses sisuliselt sellele, miks ETAK-isse kantud

paisjärve piirid on vastuolus ehitisregistrist nähtuva pindala ja koordinaatide ning selle

tegelike looduses mõõdistatud piiridega. Üheltki fotolt ei nähtu ega saagi nähtuda see,

mille alusel on paisjärve piir ülesvoolu toodud maanteesillani.

17. Vaideotsuses viidatakse keskkonnaministri 20.12.2013 määruse nr 76 „Topograafiliste

andmete hõive kord ja üldist tähtsust omavad topograafilised nähtused“ (kord) § 20

lõikele 1, mille järgi nähtusklassi seisuveekogu kuuluvad magedaveelised veekogud, kus

vee voolamine ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav, ent vaideotsusest ei

nähtu, kas ja kuidas on antud sättes nimetatud põhimõte mõjutanud Jägala paisjärve piiri

kindlakstegemist paisust ülesvoolu risti jõega. Lisaks väitis Maa-amet vaideotsuses, et

„kõnealune veekogu (Jägala jõe lõik, mis on vaides nimetatud kui Jägala paisjärv) on

vooluveekoguna Jägala jõe osa ning selliselt ka kaardistatud“. Sellest väitest jääb mulje,

nagu ei olekski ETAK-is andmeid selle kohta, kus asub Jägala paisjärve piir ülesvoolu

risti jõega. Eeltoodust nähtuvalt on Maa-ameti selgitused kõnealuse piiri asukoha kohta

ebapiisavad ja vastuolulised.

18. Jägala paisjärv on seaduslikult rajatud ja rajatisena ehitisregistrisse kantud,

registrinumbriga 220805308 ning pindalaga 94 500 m2, seejuures ehitisregistri kande

aluseks on paisutusala kaart, mille aluseks on maamõõdu büroo poolt teostatud

mõõdistustulemused. Seega eksisteerivad alusdokumendid ETAK põhimääruse § 7 lg 1

p 4 tähenduses, mis on aluseks ETAK andmete muutmisele kooskõlas korra § 13 lg 1 p

1 ja 2.

19. Isegi juhul, kui ehitisregistri andmeid ja nende aluseks olevaid mõõdistusi ei saaks

pidada ETAK andmete muutmise aluseks korra § 13 lg 1 p 1 ja 2 tähenduses, ei tähendaks

see, et Maa-ameti tegevusetus antud küsimuses oleks õiguspärane. Ei RAS ega kord ei

reguleeri otseselt Maa-ameti kohustusi olukorras, kus erinevad alusdokumendid on

omavahel vastuolus või on alusdokument vastuolus muude asjakohaste dokumentidega

või puudub uus alusdokument, mis kajastaks tegelikku olukorda looduses. Seega

vastavalt RAS § 1 lg 2 tuleb antud küsimuses kohaldada HMS-i. HMS § 5 lõige 2 järgi

viiakse haldusmenetlus läbi võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele. Kaebaja leiab, et ETAK-i nagu iga teise andmekogu pidamise

kõige olulisemaks eesmärgiks on see, et sellesse kantud andmed vastaksid tegelikkusele.

Eeltoodust tulenevalt olukorras, kus Maa-ametile on esitatud andmed, millest nähtuvalt

ETAK-is sisalduva ruumiobjekti (paisjärv või sellele vastav osa jõest) andmed ei ole

kooskõlas alusdokumentide ja/või tegeliku olukorraga looduses, on Maa-amet

kohustatud: a) astuma mõistliku aja jooksul samme selleks, et kontrollida ruumiobjekti

kooskõla alusdokumentidega ja/või alusdokumentide omavahelist kooskõla ja/või

alusdokumentide kooskõla tegeliku olukorraga looduses; ja b) vajadusel tagama uue

alusdokumendi koostamise; ja c) vastuolude tuvastamisel tegema muudatused ETAK-is.

20. Maa-amet on kõiki eeltoodud kohustusi rikkunud. Maa-amet on jätnud selgitamata

vastuolud erinevate alusdokumentide vahel, jätnud kontrollimata tegeliku olukorra

looduses ning jätnud koostamata uue alusdokumendid, mis kajastaks tegelikku olukorda

looduses.

21. Maa-amet ei vaidle ei oma 09.07.2021 vastuses ega 26.07.2021 vaideotsuses vastu

asjaolule, et nimetatud tiik ei ole enam paisjärve osa. Seega möönis Maa-amet võimalust,

et ETAK kaardiandmed ei ole vastavas osas kooskõlas tegelikkusega, ent ühtegi selgitust

selle kohta, miks ta ei kavatse nimetatud asjaolule olulise viivituseta kontrollida ning

kaardiandmeid tegelikkusega kooskõlla viia, vastusest ei nähtu. Selle asemel on Maa-

amet piirdunud viitega selle kohta, et muudatused kajastuvad 2022. aasta aeropildil.

22. Maa-ameti jätkuva tegevusetuse tõttu oli kaebaja sunnitud ise tellima Jägala paisjärve

mõõdistuse, mis kookõlas eelviidatud Maa-ameti ja KeM selgitustega teeks kindlaks

paisjärve ruumikuju maapinna kõrgusandmete ja paisutustaseme järgi. Mäger Poegadega

OÜ 10.12.2021 tööst nr MP796/21G „Jägala paisjärve normaalpaisutuse veetaseme

ulatuse uurimistööd“ (täiendatud kaebuse lisa 3) selgus, et „normaalpaisutuse ulatus

Jägala HEJ paisust on piki jõge ca 812 meetrit ning paisutuse mõju lõppeb Koeralooga

silla paisupoolsest küljest ca 252 meetri kauguselt“ ning Jägala paisjärve pindala on 8,52

ha. Kõnealune mõõdistus kinnitab, et ETAK andmed Jägala paisjärve (Jägala jõe

muudetud veerežiimiga osa) kohta ei vasta tegelikkusele. Ühtlasi kinnitab see, et kõik

Maa-ameti väited oma tegevusetuse õigustamiseks on otsitud ja formaalsed. Viidatud

uurimistööst nähtub üheselt, et tegelik olukord looduses on teistsugune ning kõnealusel

tiigil paisjärvega enam ühendust ei ole.

23. Olukorras, kus Maa-ametile on esitatud andmed, millest nähtuvalt ETAK-is sisalduva

ruumiobjekti (paisjärv või sellele vastav osa jõest) andmed ei ole kooskõlas tegeliku

olukorraga looduses, on Maa-amet kohustatud astuma mõistliku aja jooksul samme

selleks, et kontrollida ruumiobjekti ja alusdokumentide kooskõla tegeliku olukorraga

looduses, vajadusel tagama uue alusdokumendi koostamise ja vastuolude tuvastamisel

tegema muudatused ETAK-is. 2021.a. juulis antud vastus, millest nähtuvalt vastavad

sammud tehakse millalgi 2022.a. jooksul, ei ole kooskõlas HMS § 5 lõigetest 2 ja 4

tuleneva põhimõttega, mille järgi haldusmenetlus viiakse läbi võimalikult lihtsalt ja

kiirelt ning viivituseta.

24. Kaebaja toob veel välja, et kõnealusel tiigil puudub ühendus jõega ning ühenduse

sulgemine oli seaduslik. Nimelt toimus kõnealuse, 2016.a. rajatud tiigi ühenduse

sulgemine 2021.a. mais. Sellega seonduvalt algatatud väärteomenetluses raames tehti

fotod (01.08.2022 vastuse lisa 1), millelt nähtuv ühenduse puudumine tiigi ja jõe vahel

ning Keskkonnaamet lõpetas väärteomenetluse, kuna vastavad kaevetööd ei vajanud

veeluba või registreeringut (01.08.2022 vastuse lisa 2). Ühenduse puudumine nähtub

selgelt ka Google Maps kaardirakenduselt, mille kaardiandmed pärinevad 2022. aastast

(01.08.2022 lisa 3).

25. ETAK-i andmed kõnealuse kinnistu kohta kajastavad jätkuvalt olukorda, kus tiik on

ühendatud jõega (01.08.2022 vastuse lisa 4). Seega ka ca 15 kuud pärast tegeliku

olukorra muutumist ei ole ETAK andmed kooskõlas tegelikkusega ning Maa-ameti

plaanid andmete uuendamise kohta 2022.a. kevadel ei ole realiseerunud.

26. 06.06.2022 jõustus Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja teiste seaduste

muutmise seadus, millega muuhulgas tunnistati kehtetuks keskkonnaregistri seadus

(KeRS). KeRS § 6 lg 1 ning sellega seonduva kohtupraktika järgi oli keskkonnaregistri

andmetel õiguslik tähendus. KeRS kehtetuks tunnistamisel jõustus KeÜS § 6211, mille

lõike 3 kohaselt KeRS alusel kogutud andmed, mille kogumist jätkatakse käesoleva

seaduse jõustumise järel Eesti looduse infosüsteemi, loetakse Eesti looduse infosüsteemi

(EELIS)

andmeteks.

Sellega

seonduvalt

esitas

kaebaja

esindaja

Keskkonnaministeeriumile 09.06.2022 selgitustaotluse (01.08.2022 vastuse lisa 7),

milles palus muuhulgas selgitada, kas KeRS andmete muutumine EELIS andmeteks

mõjutas nende staatust ning kui mõjutas, siis kuidas. Keskkonnaministeeriumi

11.07.2022 vastuse kohaselt puudub andmetel nö konstitutiivne tähendus ehk vaidluse

korral tuleb asja sisuliselt kaaluda ning kui andmed osutuvad valeks, tuleb need

parandada ja lähtuda õigetest andmetest.

27. Kõnealuste KeÜS muudatuste eelnõu seletuskirja lk 22 on märgitud järgmist:

„Veekogude andmeid on praegu kahes andmekogus – Eesti topograafia andmekogus ja

EELISes (senise keskkonnaregistrina), kuid neis andmekogudes hoitakse veekogude

kohta erinevaid andmeid. ETAK on ruumiobjekte kirjeldav andmekogu, s.t ETAK

kirjeldab veekogu paiknemist ruumis ja selle kaldajoont. Veekogu tüübi ja nime andmed

saab ETAK ka praegu keskkonnaregistrist (EELISest). Veekogu ruumikuju andmed saab

EELIS omakorda ETAKist.“ Sellega seoses palus kaebaja eelmainitud selgitustaotluses

ka selgitada, kuidas toimub kõnealustesse registritesse andmete kandmine, nende

muutmine või ebaõigete andmete vaidlustamine olukorras, kus jõe muudetud

veerežiimiga osa muudetakse paisjärveks veeseaduse § 3 lg 1 tähenduses. Muuhulgas

palus kaebaja vastust järgmistele küsimustele: „Milline haldusorgan, milliste andmete

alusel ja millist metoodikat kasutades määratleb paisjärve piirid piki jõge, st koha, kus

paisjärv

paisust

ülesvoolu

liikudes

lõppeb?“

Sellele

küsimusele

Keskkonnaministeeriumi 11.07.2022 vastusest paraku vastust ei leia. Samuti jääb

jätkuvalt jääb ebaselgeks küsimus, kuidas üldse on võimalik paisjärve registrisse kanda

olukorras, kus selle ruumikuju andmed saavad tulla vaid ETAK-st, ent sama sellist

ruumiobjekt (ning seega ka selle andmeid) ETAK-is veel ei eksisteeri.

28. Kaebaja on menetluse käigus oma 27.10.2023 täiendavates seisukohtades käsitlenud

mitmeid erinevaid dokumentides ja praktikas kasutatud lähenemisi paisjärve

määratlemisele.

29. Kaebaja toob välja, et ta ei ole rahul 16.09.2022 kohtuistungil küsis kaebaja vastustaja

esindaja seisukohaga, et paisjärve puhul on tegemist seisuveekoguga ja viidetega ETAK

andmemudelile ja juhendile (kohtuistungi salvestis, kellaaeg 11.15.30 kuni 11.20.25).

30. Kaebaja leiab, et Maa-ameti geoportaalis on tõesti kättesaadav Topograafiliste andmete

kaardistusjuhend, kuid leiab, et kõnealuses juhendis sisalduva nimetamine üldteada

olevaks, tervemõistuslikuks või talupojamõistuslik on parimal juhul liialdus. Kaebaja

toob välja, et tavakeeles väljendeid nagu „seisuveekogu“ ja „vooluveekogu“ pigem ei

kasutata. Tegemist on tehniliste terminitega, mida kasutatakse eelkõige teaduslike ning

õiguslikes tekstides. Eesti keele seletav sõnaraamat annab paisjärve tähenduseks

„vooluvete paisutamisest tekkinud järv“.

31. Kaebaja toob välja, et Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi

kodulehelt nähtuvalt on 2011.a. KIK toetusel välja antud mahukas juhend- ja

õppematerjal nimega „Järvede tervendamise käsiraamat“ . Selle esimesest peatükist

nimega „Sissejuhatus järveteaduse alustesse ja järvede tervendamisse“ (autorid Toomas

Kõiv ja Ingmar Ott) p 1.1.4 nähtub, et ehkki tehisjärvedele (sh paisjärvedele) viidatakse

kui „kunstlikele seisuveekogudele“ (p 1.1.4 esimene lõik), siis samas on paisjärvel alati

jõeline ala ning kiire veevahetuse korral on selliseks kogu paisjärv. Piisavalt suurte

mõõtmete ja aeglase veevahetuse korral lisandub sellele ka järveline ala koos siirdealaga

(vt p 1.1.4 joonise all olev tekst). Seejuures iseloomustab jõelist ala järgmine: Jõeline

piirkond on reeglina madal ja kitsas ning kopeerib suuremal või vähemal määral kunagist

jõesängi. Vesi voolab keeriseliselt ja voolukiirus on suur. Kindlasti ei saa „suureks“

nimetada voolukiirust, mis „ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav“. Kaebaja

leiab eeltoodust tulenevalt, et isegi kui nimetatud käsiraamatus käsitletakse paisjärvesid

seisuveekoguna, siis kindlasti mitte tähenduses, mis on terminile „seisuveekogu“

omistanud ETAK määruse § 20 lg 1.

32. Kaebaja viitab ka muudele t muude teadustöödele, mille puhul ei käsitleta paisjärvi

ühemõtteliselt voolu- või seisuveekoguna. Nt Maaülikooli uuringu „Ao ja Nõmme

Veskijärve paisjärvede mõju veekogumile“ lõpparuandest „Ao paisjärve ja Nõmme

Veskijärve paisjärvede meetmekavad“ nähtub, et kõnealuste paisjärvede seisundit

hinnati kolme ränivetikaindeksi järgi, „mida kasutatakse Eesti vooluvete ökoloogilise

seisundi hindamiseks“, mis „on kooskõlas Euroopa Liidu standarditega fütobentose

kasutamise kohta vooluvete seisundi hindamisel“ (lk 13). Samas anti teatud hinnangud

lähtuvalt kahest alternatiivsest eeldusest, millest ühe järgi on tegu vooluveekogu ning

teise järgi seisuveekoguga (lk 15, lk 28 tabel 3.1.6.1. lk 47 tabel 3.2.6.2).

Teises Maaülikooli uuringus „Kadrina paisjärve korrashoiumeetmete vajaduse

hindamine“ öeldakse otsesõnu, et Kadrina paisjärv „on oma olemuselt voolu- ja

seisuveekogu vahepealse olemusega“ (lk 15 p 2.1.3). Keskkonnaministeeriumi Juhendis

paisjärve tõttu veekeskkonnale avalduva koormuse uurimiseks defineeritakse paisjärv

kui „vooluveekogu paisutatud osa (veetasemete vahe vähemalt 0,3 m), kus voolava vee

kiirus väheneb. Paisjärv on vooluveekogu osa ning selle seisundit hinnatakse

vooluveekogule omaste indikaatorite kohaselt“.

Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et teaduslik-bürokraatlikus keelekasutuses käsitletakse

paisjärvi kord seisu-, kord vooluveekoguna, kord millega vahepealsena. Samas nähtub

sügavamatest käsitlustest, et ehkki paisjärvel võib olla ka järveline (seisuveekogu

tunnustele vastav) osa, on tal alati ja vältimatult jõeline (vooluveekogu tunnustele

vastav) osa. Seega ei ole kaebaja hinnangul Maa-ameti seisukoht, mille järgi paisjärv on

alati ja vältimatult seisuveekogu, teaduspõhine, seda eriti juhul, kui seisuveekoguna

mõista veekogu, mille voolukiirus „ei ole keskmise suvise veeseisu juures märgatav“.

33. Kaebaja leiab, et Maa-ameti käsitlus paisjärvest ei leia ka toetust õigusaktidest.

Veeseadus (VeeS) ei määratle, mis on paisjärv, ent selle § 54 lg järgi „pinnaveekogumiks

võib olla üks terviklik vooluveekogu, mille valgala pindala on 10 ruutkilomeetrit või

suurem, või seisuveekogu või paisjärv, mille pindala on 50 hektarit või suurem, ning

rannikuvee või siirdevee osa sõltumata pindalast.“ Selle määratluse järgi jääb (eeltoodud

teaduslike käsitlustega kooskõlas olev) mulje, et paisjärve näol ei ole tingimata tegemist

ei vooluveekogu ega seisuveekogu vaid millegi kolmandaga. Samas VeeS § 54 lg 4 järgi

„Paisjärv, mis asub vooluveekogu peamises voolusängis ja mille pindala on väiksem kui

50 hektarit, kuulub seda paisjärve läbiva vooluveekogu pinnaveekogumisse.“ On

vaieldav, kas „voolusängis“ saab asuda seisuveekogu. Samuti on küsitav, kas

vooluveekogu pinnaveekogumisse saab arvata ka seisuveekogu.

34. Kaebaja toob välja, et VeeS alusel keskkonnaministri poolt 16.04.2020 kehtestatud

määruse

„Pinnaveekogumite

nimekiri,

pinnaveekogumite

ja

territoriaalmere

seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside

kvaliteedinäitajate

väärtused

ja

pinnaveekogumiga

hõlmamata

veekogude

kvaliteedinäitajate väärtused“ § 2 lg 2 järgi „Vooluveekogum on jõel, ojal, paisjärvel,

peakraavil, kanalil või kraavil, sealhulgas maaparandussüsteemi eesvooluna kasutataval

veekogu osal, eristatud pinnaveekogum“. Absurdne oleks eristada „vooluveekogumit“

veekogul, mis on seisuveekogu. Seega kõnealune määruse järgi on kaebaja arvates

ühemõtteliselt vale seisukoht, mille järgi paisjärve tuleb käsitleda seisuveekoguna. Seda

arusaama kinnitab „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse“ alusel kehtestatud

keskkonnaministri

05.07.2010

määrus

„Meetme

„Vooluveekogude

seisundi

parandamine” tingimused avatud taotlemise korral“. Selle § 2 lg 2 p 8 sisaldas

vooluveekogu definitsiooni: „vooluveekogu on püsiv või ajutine voolava veega täidetud

pinnavorm. Vooluveekogu on näiteks jõgi, sealhulgas jõel paiknev paisjärv“.

35. Seetõttu leiab kaebaja kokkuvõtvalt, et ETAK juhendil, mille järgi seisuveekogude hulka

kuuluvad ka paisjärved, puudub teaduslik ning õigusaktidest tulenev põhjendus, seda

eriti juhul, kui seisuveekoguna kvalifitseerimise (ehk teisisõnu jõe paisutatud osa

paisjärvena kvalifitseerimise) eelduseks on nõue, et vee voolamine selles „ei ole

keskmise suvise veeseisu juures märgatav.

36. Kaebaja taotleb, et talle mõistetaks välja käesoleva asja menetluses kantud

menetluskulud kokku summas 10 035 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

37. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.

38. Asjaolu, et Maa-amet ei ole kaebaja taotlust kaebaja soovitud viisil lahendanud, ei

tähenda, et Maa-amet oleks olnud viivituses või tegevusetu. Maa-amet on lahendanud

tähtaegselt kõik kaebaja pöördumised, sh teabenõude ning vaide. Kaebaja esitas

16.07.2021 Maa-ametile vaide, kuna tema hinnangul ei vasta kõnealuse veekogu kohta

ETAK-is olevad andmed tegelikkusele ja Maa-amet on viivitanud andmete

parandamisega. Maa-amet tegi vaideotsuse 26.07.2021, s.t HMS § 84 lõikes 1 sätestatud

tähtaja jooksul.

39. Kaebaja on Jägala jõe vaidlusalust muudetud veerežiimiga osa läbivalt nii haldus- kui ka

kohtumenetluse raames ekslikult Jägala paisjärveks nimetanud. Maa-amet kordab, et

tegemist vooluveekogu, s.t Jägala jõe osaga, mitte aga eraldi seisuveekoguga.

40. Oluline on silmas pidada, et Maa-amet kajastab reaalmaailma nähtusi ega saa ETAK-i

andmeid viia kooskõlla tegelikkusega sellise topograafilise nähtuse kohta, mida ei

eksisteeri. Seega ei saa Maa-amet mitte kuidagi muuta Jägala paisjärve andmeid, kui

sellist veekogu topograafilise nähtusena ETAK-isse kantud ei ole.

41. Kaebaja on valesti järeldanud, et ehitisregistri (EHR) andmed on käsitatavad ETAK-i

alusdokumentidena. Maa-amet ei muuda ETAK-i andmeid EHR-i andmetest lähtuvalt.

42. Topograafiliste andmete kogumist reguleerivad ruumiandmete seadus (RAS),

keskkonnaministri 20.12.2013 määrus nr 76 "Topograafiliste andmete hõive kord ja

üldist tähendust omavad topograafilised nähtused" (kord) ja Vabariigi Valitsuse

05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ (ETAK-i põhimäärus). RAS § 66 lõige 3 sätestab topograafiliste

nähtuste andmete kogumise allikad, nähes ette, et Maa-amet kogub andmeid vaatluste ja

mõõdistamiste, sealhulgas aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise teel, vaatluste ja

mõõdistamiste käigus kogutud andmete töötlemise teel või teiste teabevaldajatega

andmete vahetamise käigus. RAS § 67 lõike 2 kohaselt toimub andmete uuendamine

ETAK-is topograafiliste andmete hõive kaudu. Andmeandjad on toodud ETAK-i

põhimääruse §-s 6, mille kohaselt on andmeandjateks vastutav töötleja, tema enda

korraldatud topograafiliste nähtuste andmete hõive ulatuses või teabevaldaja,

andmekogu

vastutava

töötlejaga

kokkulepitud

andmevahetuse

ulatuses,

koostalitlusvõime tagamiseks. Seega, viidatud sätte kohaselt on esmaseks andmeandjaks

ETAK-i vastutav töötleja ehk Maa-amet ise, kes kogub andmeid, kuid võimalik on kokku

leppida ka teiste teabevaldajate või andmekogude vastutavate töötlejatega, et teatud

ulatuses toimub andmevahetus. Teiste teabevaldajatega andmevahetus on vajalik

eelkõige koostalitusvõime tagamiseks, s.t et Maa-amet võtab teistest andmekogudest üle

nähtuste klassifikatsiooni ning identifikaatorid (nt aadressiandmed, teede ja veekogude

tüübid ning nende registrikoodid jne), mitte aga ruumiandmeid. Seejuures ei tähenda

teiste teabevaldajatega andmevahetus seda, et mistahes andmed ja andmevaldajad

kvalifitseeruks. Kokkuvõttes saab RAS § 66 lõike 3 kohta õigusnormi loogikast lähtudes

öelda, et andmeid kogutakse eelkõige aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise teel,

kuna need viisid on loetelus toodud esimesena.

43. Kuna veekogudel on oluline roll (LKS 6. ptk), on nende ruumikujude kaardistamisel

väga oluline asukoha täpsus ning alusdokumentide usaldusväärsus. Tulenevalt sellest

uuendab Maa-amet veekogude ruumikujusid reeglina ainult aeropildistamise alusel,

välja arvatud Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone uuendamine erandina

teostusjoonise alusel (ETAK-i põhimääruse § 10 lg 6).

44. KAUR kandis 19.05.2021 Jägala paisjärve registrikoodiga VEE2024540 KKR-i

ekslikult, tuginedes EHR-i kandele. Paisjärve alguse ja lõpu määratlemiseks kasutati

EHR-i kaardiobjekti ning uus veekogu loodi ETAK-ist lähtuvalt. Uue veekogu pindala

oli 10,39 ha. Paisutustaseme ning kõrgusandmete alusel tehtud analüüsi kohaselt oli

paisjärve ulatus sarnane EHR-is kajastatuga, v.a kaldajoone asukoht, mis oli mõnevõrra

muutunud ja mille osas tehti Maa-ameti poolt tavapärase protseduurina korrektuur

vastavalt hetkel olevale olukorrale. Tavapärase protseduuri all on silmas peetud seda, et

paisjärve ekslikul ETAK-isse kandmisel kontrollis ETAK-i veekogude haldur

kaldajoone üle stereokeskkonnas ja tegi väikeseulatuslikke parandusi, et kaldajoone

andmed oleksid ajakohased ja vastavuses tegeliku olukorraga looduses. Sellises

olukorras on kaebaja väide Maa-ameti tegevusetuse osas alusetu.

45. Seoses paisutustasemega selgitab vastustaja järgmist. OÜ Ecoman 2006. augustikuus

koostatud „OÜ Jägala Energy poolt Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala-Joa külas

asuva Hüdroelektrijaama (HEJ) taaskasutuselevõtu ning Jägala jõe tõkestamiseks,

paisutamiseks ja jõevee kõrvalejuhimiseks vee erikasutusloa taotlemiseks läbiviidava

keskkonnamõju hindamise aruande“ (KMH aruanne, vastustaja 07.01.2022 vastuse lisa

2) kohaselt ulatub paisutuse otsene mõjuala paisust ülesvoolu, kuni maantee sillani.

Seega Jägala jõevee otsene paisutuse ehitusala-, või paisutuse veehoidla ulatus oli paisust

kuni Vana-Narva maantee sillani. Paisutuse otseses mõjualas on ka peale veetaseme

tõusu märgatav veevool, ehk tegemist on endiselt jõe tüüpi veekoguga ja sellel puuduvad

seisuveekogu tunnused. Ehitustegevuse tulemusena tõsteti jõe veetaset ja taastati vana

pais veetaseme reguleerimiseks ja elektrijaama veevarustuse tagamiseks, kuid selle

tulemusena ei tekkinud paisjärve. KMH aruandes on mitmel korral paisutuse otsese mõju

ulatus määratud (vt nt KMH aruande lk 4, lk 28, lk 31).

46. Kuivõrd Jägala paisjärve ei eksisteeri faktiliselt looduses ning seda pole kantud ka

keskkonnaregistrisse, puuduvad ETAK-is andmed sellise paisjärve kohta. ETAK-is ei

kaardistata paisutuse mõjualasid, kui selle tulemusena ei ole tekkinud mõnda

kaardistatavat nähtust. Jägala paisutuse otseses mõjualas ei ole tegemist seisuveekogu

tunnustele vastava veekoguga ja seisuveekogu tüüpi paisjärve tekkinud ei ole.

Elektrijaama veevarustuse tagamiseks taastati pais, tõsteti elektrijaama veevarustuse

tagamiseks jõe veetaset ja puhastati jõge setetest. Jõel asub küll reguleeritav pais, kuid

puudub paisjärv ja paisutuse otseses mõjualas on endiselt märgatav veevool. Maa-amet

on ETAK-i pidajana kaardistanud veekoguna Jägala jõe. Juhul, kui mingist

vooluveekogust saab paisjärv ja see kantakse ka keskkonnaregistrisse, toimub selle

ruumikuju määramine täpselt samamoodi nagu teiste topograafiliste nähtuste ruumikuju

määramine. Veekogu ruumikuju (vee ja maismaa piir) ei sõltu sellest, mis tüüpi

veekoguna on see andmekogus registreeritud, kuna Maa-amet lähtub kaardistamisel

topograafilise objekti tegelikest parameetritest.

47. Seoses kaebaja viidatud Jõeranna tee kinnisasjal asuva tiigiga selgitab vastustaja, et

käesoleval ajal ETAK-is Jägala jõe vaidlusaluse lõigu ruumikuju kohta kajastuv info

tugineb 29.03.2020 aeropildile. Maa-amet selgitas kaebajale, et ka 16.04.2021

kaldafotolt ei ole tuvastatav, et Jõeranna tee 7 asuval tiigil puudub ühendus jõega. Kui

see ühendus on hiljem likvideeritud, kajastub muudatus 2022. aasta aeropildil ning selle

alusel tehakse vastav muudatus ka ETAK-i kaardiandmetes. Maa-amet ei ole pärast

kaebaja 07.06.2021 taotlust maastikul paikvaatlust ega välikontrolli teinud, sest nende

alusel ei määrata topograafilise objekti ruumikuju. Vastavalt Maa-ameti kogutud

andmetele oli kuni 16.04.2021 jõe põhjapoolne sopistus fotol (vastustaja 07.01.2022

vastuse lk 7) selgelt tunnetatav.

48. Isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et kui reaalmaailma nähtus muutub, siis kajastub

selle ruumikuju ETAK-i andmekogus viivitamatult ja reaalajas. Kuna topograafilisi

nähtusi eksisteerib reaalmaailmas väga arvukalt, ei ole nende kajastamine sel moel alati

võimalik. Kuna reaalmaailma nähtused ja objektid paratamatult ajas oma kuju muudavad

ja nii looduslikud kui inimtekkelised muudatused maastikul on pikaajalise kuluga, on

mõistlik uuendada andmeid teatud intervallidega.

49. Maa-ametil ei ole võimalik muuta kaebaja tellitud Jägala paisjärve mõõdistuse (Mäger

Poegadega OÜ 10.12.2021 töö nr MP796/21G „Jägala paisjärve normaalpaisutuse

veetaseme ulatuse uurimistööd“) alusel ETAK-i andmeid Jägala jõe vaidlusaluse lõigu

kohta. Töös mõõdistatud veepiir langeb üldjoontes kokku ETAK-i kaldajoone

asukohaga. Ka töö aruandes on nenditud, et suures osas veerpiiri asukoha kokkulangevus

põhikaardiga näitab uuringu kvaliteeti. Kuivõrd põhikaart toodetakse ETAK-i

andmetest, ei ole mõõdistustöö tulemusena leitud, et ETAKi veekogu kaldajoone

ruumikuju oleks vale.

50. Töös on veekogust välja arvatud paremkaldal kaks sopistust ning HEJ kanaliga piirnev

ala esimesest veepuhastusrajatisest alates. Tööst ei selgu jõe paremkalda põhjapoolse

sopistuse (kaebajal nimetatud tiik) veetase ning sellel paikneva takistuse omadused ja

ruumiline ulatus. Jõepoolne osa sellest on mõõdetud, kuid idapoolne mitte ja ei ole selge,

kas sopistusel on ühendus alles või mitte, ka ei selgu, kas tegemist on ajutise või püsiva

takistusega või truubiga. Seega pole töö tulemusel selge ühenduse katkestuse olemus,

püsivus ega ka ulatus, s.t ruumikuju. Selguse ning ruumikuju puudumisel ei ole alust

andmete muutmiseks ETAK-is. Lõunapoolne sopistus jõe idakaldas pärineb juba eelmise

sajandi algusest, mil pais rajati ja eksitav on seda töös veekogu osana mitte käsitleda.

51. Vastustaja rõhutab, et Jägala jõe näol on tegemist mitmete vee- ja looduskaitseliste

piirangutega veekoguga, millesse ehitamise, sh veekogu täitmise kohta peab olema

andmeid teistes andmekogudes. Antud juhul teistes andmekogudes puuduvad andmed

veekogu täitmise kohta. Kui tegemist on õigusvastaselt teostatud ehitustöödega, võib

juhtuda, et eelnev olukord looduses tuleb ennistada. Ka Mäger Poegadega OÜ

10.12.2021 tööst nr MP796/21G ei selgu, millega on tegemist, s.t kas tegemist on silla

või truubiga, ajutise või püsiva muutusega.

52. Kuivõrd Maa-amet täidab ETAK-i pidamisel seadusest, Maa-ameti põhimäärusest,

korrast ja ETAK-i põhimäärusest tulenevaid ülesandeid ning kaardistab objekte

sellisena, nagu need tegelikkuses eksisteerivad, s.t et kaardistatakse reaalmaailma

nähtusi, sõltumata nende võimalikust õiguslikust staatusest teistes andmekogudes, siis ei

saa Maa-ameti tegevus sõltuda isikute tahtest kaardistada objekte neile sobival viisil.

Maa-amet

teeb

regulaarselt

aeropildistamisi

ja

uuendab

ETAK-i

andmeid

aeropildistamisel saadud andmete alusel. Juhul, kui Jägala jõe ja vaidlusaluse tiigi

ühenduse sulgemine on toimunud ning tegevus oli legaalne, korrigeerib Maa-amet 2022.

aasta kevadel pärast aeropildistamist vastavalt ka ETAK-i andmeid.

KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHT

53. Algselt kaasatud haldusorgan Keskkonnaministeerium palub jätta kaebuse rahuldamata

ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.

54. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on Jägala jõe lõik, mida kaebuses nimetatakse

Jägala paisjärveks, Jägala jõe osa. Vastustaja on nimetatud veekogu lõigu selliselt ka

kaardistanud ja ETAK-isse kandnud, kuna topograafiliste andmete hõive käigus

kaardistab vastustaja reaalmaailma nähtusi ja teeb kindlaks veekogu ruumilise ulatuse,

kuid ei määra veekogu tüüpi. Info selle kohta, mis tüüpi on veekogu, saab vastustaja

keskkonnaregistrist. Hetkel ei ole ühtegi seadusest tulenevat alust, millele tuginedes

saaks algatada Jägala jõe lõigu osas veekogu tüübi muutmise, samuti ei saa vastavat

kannet teha ajaloolise järjepidevuse alusel.

55. Kaasatud haldusorgan leiab, et vastustaja on oma tegevuses lähtunud kehtivast õigusest.

Puudub õiguslik alus, millele tuginedes saaks vastustajat kohustada kaebaja soovitud

toimingut tegema.

56. Keskkonnaministeerium selgitas 20.09.2021 kirjaga nr 17-6/21/3659-5 kaebajale, et

ETAK-is saab kajastada reaalmaailma nähtuseid nende füüsiliste omaduste ja ruumikuju

alusel ning kõnealune veekogu lõik oli nii enne ekslikku kannet ning on ka nüüd

vooluveekoguna Jägala jõe osa ning selliselt ka kaardistatud. Kaasatud haldusorgan

selgitab, et vastustaja teeb topograafiliste andmete hõive käigus kindlaks veekogu

ruumilised piirid st ruumikuju, kuid ei määra veekogu tüüpi. Vastustaja saab

informatsiooni veekogu tüübi kohta keskkonnaregistrist ning lähtub sellest

informatsioonist (nt vooluveekogu tüüp „jõgi“ või seisuveekogu tüüp „paisjärv“). Seega

on vastustaja toiminud seaduspäraselt ning kaasatud haldusorganil ei ole olnud põhjust

vastustaja üle teenistusliku järelevalve algatamiseks.

57. Uue veekogu kindlaks tegemisel ei tugineta üksnes korra § 20 lõikele 1, vaid selleks

peab olema õiguslik alus vastavalt keskkonnaregistri seadusele (KeRS). KeRS §-is 5 on

ammendavalt loetletud keskkonnaregistri kande õiguslikud alused. KeRS § 39 lg 4

kohaselt on keskkonnaregistri vastutaval töötlejal õigus esitada keskkonnaregistrisse

kandmiseks andmeid KeRSis nimetamata alustel pärast nende andmete kontrollimist

tunnustatud või akrediteeritud asutuste poolt. Selliseid aluseid kaasatud haldusorgani

valduses ei ole. Kaasatud haldusorgan on 15.04.2019 kirjaga nr 17-6/18/6153-3

(Keskkonnaministeeriumi 01.11.2021 seisukoha lisa 1) võtnud seisukoha, et antud juhul

on Jägala paisust kuni Jõelähtme-Kemba teeni tegemist Jägala jõe osaga ja viidanud

kande tegemiseks vajaliku dokumentatsiooni (ehk sellise dokumentatsiooni, mida on

vaja KeRS § 5 ja § 39 lg 4 rakendamiseks) puudumisele. Sellele tuginedes ei ole Jägala

paisjärv kantud eraldi veekoguna keskkonnaregistrisse. Kaebaja väide, et haldusorgani

seisukoht ei ole kooskõlas seadusega ja ei puutu asjasse, on meelevaldne ja põhistamata.

58. KAUR kandis 19.05.2021 Jägala paisjärve registrikoodiga VEE2024540 KKR-i

ekslikult, tuginedes EHR kandele. KAUR oli jätnud arvestamata, et kaasatud

haldusorgan kui keskkonnaregistri vastutav töötleja, oli 15.04.2019 kirjaga nr 17-

6/18/6153-3 võtnud seisukoha, et antud lõigus on tegemist Jägala jõe mõnevõrra

muutunud veerežiimiga osaga ja puudub alus asendamiseks paisjärvega. Kuna

keskkonnaregistri kande tegemiseks puudus õiguslik alus, tehti eksimuse ilmnemisel

vastavad parandused nii keskkonnaregistris kui ETAK-s.

59. Paisjärve kui rajatise andmed on EHR-i andmetel 08.12.2016 esitanud ehitisregistrile

Jõelähtme Vallavalitsus. Ehitisregistri kandel on ehitusseadustiku § 61 kohaselt

informatiivne ja statistiline tähendus. Topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja nende

töötlemist, sh muutmist reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud, et ETAKi pidamisel

lähtutakse EHR andmetest.

60. Keskkonnaministeerium selgitab, et LKS § 34 alusel on ranna või kalda kaitse eesmärk

rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku

mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ehituskeeluvööndi kui ühe kitsenduse eesmärk on

aidata kaasa ranna ja kalda looduskoosluste säilitamisele. LKS § 35 lõige 2 ütleb

sõnaselgelt, et ehituskeeluvööndit arvestatakse põhikaardile kantud veekogu veepiirist.

Kui võrreldes varasema olukorraga on looduslikud tingimused vahepeal muutunud, ja

sellest tingituna on muutunud ka ehituskeeluvööndi ulatus, siis tuleb seda arvesse võtta

ja vastavalt LKS § 40 lõikele 4 korrigeerida. Kui põhikaart on muutunud ja

detailplaneeringuga kavandatud hoonestusalad jäävad ehituskeeluvööndisse, siis on

planeeringu järgse ehitusõiguse realiseerimiseks vaja ehituskeeluvööndit vähendada,

mida saab taotleda üld- või detailplaneeringuga.

61. Keskkonnaagentuur 16.09.2022 kohtuistungil menetlusse kaasatud isikuna selgitas

oma tegevust tehisveekogude registreerimisel EELIS-es oma 20.10.2022 vastuses nr 1-

9/22/68-2 kohtule alljärgnevaga:

62. EELIS-esse kantakse andmed keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 ja

keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 26 „Eesti Looduse Infosüsteemi asutamine ja

andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi EELIS- e põhimäärus) alusel. EELIS-e

põhimäärus § 3 lõike 2 punkti 5 kohaselt KAUR sisestab, töötleb ja avalikustab

andmekogu andmeid. EELIS-e põhimääruse § 11 lõike 1 kohaselt veekogu tüüp

määratakse andmekogus ja lõike 2 kohaselt veekogu ruumikuju andmed võetakse

andmekogusse Eesti topograafia andmekogust (ETAK). EELIS-e põhimääruse

seletuskiri täpsustab, et veekogu tüüp määratakse EELIS-es ja veekogu ruumikuju

ETAK-is. Kuna objekt „veekogu“ on kahe andmekogu põhiandmete koosseisus, siis on

andmete topelt kogumise vältimiseks oluline üheselt määrata, milliseid andmeid täpselt

kumbki andmekogu veekogude kohta kogub. EELIS kogub veekogu tüübi ja nime ning

veekogu kirjeldavaid andmeid ning ETAK kogub veekogu ruumikuju andmeid. KAUR

selgitab täiendavalt, et veekogu tüüpi saab määrata ainult ETAK-i objektile. Seega,

veekogu ruumikuju andmed võtab KAUR ETAK-ist ning need kantakse EELIS-esse

vastavalt ETAK-ist saadud andmetele. Veekogu tüüp EELIS-es märgitakse tuginedes

olemasolevatele andmetele, arvestades tegelikku olukorda ja võttes arvesse ajaloolisi

kaardiandmeid. Vajadusel konsulteeritakse Maa-ameti spetsialistidega.

63. Lisaks selgitas Keskkonnaagentuur, et KAUR teeb registrikande paisjärve ulatuse kohta

tuginedes andme esitaja poolt esitatud andmetest kooskõlas topograafiliste

ruumiandmetega. Arvesse võetakse andmetele lisatud materjale, paisjärve olemasolu

ning tegelikku olukorda, ajaloolisi kaardiandmeid jm avalikke andmeid EELIS

põhimääruse § 17 lõikes 2 märgitud andmekogudest ja infosüsteemidest. Kuna KAUR-

il endal ei ole võimalusi paisutusala ulatuse määramiseks, siis küsitakse sellekohast

sisendit ka Maa-ameti spetsialistidelt.

64. Juhul, kui esitatud andmed ja lisatud materjalid ei võimalda KAUR-il registrikannet teha

nt on andmetes vastuolud või ei ole KAUR-il võimalusi ala ulatuse määramiseks, et

andmeid kontrollida, küsitakse selgitusi ja täpsustusi andmete esitajalt, sh ka Maa-ameti

ekspertidelt. EELIS põhimääruse kohaselt vastutab andmekogusse esitatud andmete

õiguse ja ajakohasuse eest andmete esitaja.

65. Tavapäraselt teeb taotluse veekogu kandmiseks EELIS-e registrisse (varasemalt

Keskkonnaregister) taotluse Keskkonnaamet või Maa-amet (peamiselt allikad).

Veekogud kannab EELIS-esse KAUR veekogude spetsialist olemasolevate andmete

põhjal, kasutades selleks ETAK-i kaardikihte, millelt veekogu välja joonistatakse. Juhul

kui veekogu teekond ei joonistu kaardikihte kasutades selgelt välja, teeb KAUR

veekogude spetsialist Maa-ameti ekspertidele päringu ning palub nende hinnangut,

registreerides veekogu Maa-ameti hinnangu baasil. Samamoodi palub KAUR Maa-ameti

hinnangut ka veekogu tüübile, kui seda ei ole võimalik üheselt määrata. Mis puudutab

paisjärvi, siis valdav osa täna registris olevaid paisjärvesid on registrisse kantud 2000-

ndate alguses Kaardikeskus AS-i poolt koostatud baaskaardi alusel moodustatud

paisjärvede kaardikihti kasutades. Selle alusel on paisjärvede ruumikujud välja lõigatud

ETAK põhikaardilt. Uute paisjärvede registrisse kandmisel arvestatakse ETAK-i

ruumiandmetega, ning kui selget paisjärve piiri välja ei joonistu, siis palutakse Maa-

ameti hinnangut, kas tegemist on paisjärvega ning milline on selle ruumikuju ulatus.

Tavapäraselt teeb KAUR registrikande ja teavitab uue veekogu registreerimisest Maa-

ametit, kes teeb ETAK-is vastava kande. Jägala paisjärve ulatuse määramisel lähtuti sel

korral lisaks ehitusregistri andmetest ja Maa-ameti kinnitusest paisjärve ulatuse kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

66. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda järgmiselt.

67. Kohustamiskaebus on põhjendatud kui haldusorgan on kaebaja õigusi õigusvastase

keeldumise või jätkuva tegevusetusega rikkunud. Lisaks eeldab see ka haldusorgani

kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks või vähemalt selle

kaalumiseks ja asjaolude väljaselgitamiseks (uurimiskohustus). Kohus peab vajalikuks

märkida, et kuigi tavaolukorras ei saa kohus ise langetada otsuseid haldusorgani eest ega

sundida teda tegema kindla sisuga otsustusi, on tulenevalt õiguspraktikast kohtul siiski

võimalik erandlikel juhtumitel, kui haldusorgani kaalutlusõigus on kahanenud nullini ja

teistsuguse õiguspärase otsuse tegemine oleks täielikult välistatud, kohustada

haldusorganit tegema ka kindla sisuga otsuseid ja andma vastavaid haldusakte.

Kohtupraktikas on asutud ka seisukohale, et kohustamiskaebuse lõpliku ulatuse

eeltoodud küsimuste lahendamisel võib kohus määrata otsuse langetamisel.

68. Kohus märgib, et RVastS § 6 lg-test 1 ja 3 ei tulene, et haldusorganile taotluse esitamine

on alati vaide- või kohtumenetluses kohustamisnõude rahuldamise või esitamise

eelduseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse

õigusvastasus, mis võib sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema

kohustava taotluse, juhul kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse

(RKHKm 3-17-2610/32, p 13.2; 3-3-1-97-16, p 10 ja 3-3-1-91-13, p 20). See nõue ei ole

asjassepuutuv juhtudel, kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama

omal algatusel (RKHKm 3-3-1-81-14, p 14) (Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2020

määrus haldusasjas nr 3-19-2448, p 11).

69. Kuivõrd praegusel juhul nõuab kaebaja Maa-ameti kohustamist viima ETAK-is kaebaja

poolt Jägala paisjärveks nimetatud Jägala jõe osa kohta sisalduvad andmed kooskõlla

tema nägemusega tegelikkusest, saab kohus kohustamisnõude rahuldada üksnes juhul,

kui ETAK-is sisalduvad andmed ei vasta (olulisel määral) tegelikkusele, kaebaja esitatud

andmed vastavad täies ulatuses tegelikkusele ja kaebaja on taotlenud ETAK-i vigaste

andmete parandamist või muutmist ning vastustaja on sellest õigusvastaselt keeldunud

või andmete korrigeerimisega õigusvastaselt venitanud (viivituses).

70. Kohus märgib asja lahendama asudes kõigepealt, et kohtu hinnangul on kaebajal kohtu

hinnangul põhjendatud huvi tema nägemusele vastavate andmete olemasoluks ETAK-is,

sest sellest sõltub talle kuuluva krundi ehitusõiguse ulatus. Kaebajale kuulub Jägala jõe

ääres asuv kinnistu Jõeranna tee 5 (katastritunnus 24504:008:0962). Vaidlust ei ole, et

vähemalt osaliselt sõltub sellel kinnistu ehitusõigus ETAK-isse kantud andmete sisust,

sest juhul kui ETAK-isse oleks kantud kaebaja kinnistuga piirnev paisjärv, mille pindala

on alla 10 ha, oleks kaebaja krundil ehituskeeluvööndi laiuseks veepiirist 25 m (LKS §

38 lg 1 p 5), kuid kui ETAK-is on samal kohal paisjärv suurusega üle 10 ha, siis on

ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 m tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 4 ja jättes

kõrvale seadustest tulenevad võimalused selle vähendamiseks. Viimasel juhul on

vastavalt kaebaja selgitustele tema kinnistu hoonestamine väga keeruline, kui mitte

võimatu.

71. Kohus leiab, et vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja on taotlenud vastustajalt oma arvates

korrektsete andmete kandmist Eesti topograafia andmekogusse (ETAK) 07.06.2021

Maa-ametile esitatud taotluses. 09.07.2021 vastusega nr 8-3/21/10216-2 jättis Maa-amet

kaebaja taotluse sisuliselt rahuldamata.

72. Vaidlust ei ole, et 16.07.2021 esitas kaebaja vastustaja 09.07.2021 vastuse peale vaide,

palus see rahuldada ning viia ETAK-is Jägala paisjärve kohta sisalduvad andmed

kooskõlla tegelikkusega ehk kanda ETAK-isse paisjärv vastavalt kaebaja poolt

väljatoodud ehitusregistris toodud kandele registrinumbriga 220805308 ja selles

näidatud pindalaga 94500 m2.

73. Ei ole vaidlust, et 19.05.2021 kandis KAUR (Keskkonnaagentuur) tuginedes

eelpoolmainitud EHR kandele Jägala paisjärve registrikoodiga VEE2024540 pindalaga

10,39 ha keskkonnaregistrisse. Vaidlust ei ole ka selles, et Maa-amet eraldas

keskkonnaregistri andmete alusel Jägala jõe ruumikujust paisjärve 03.06.2021 ning

kontrollis ja korrigeeris väikeses ulatuses paisjärve ruumikuju stereokaardistamise teel

07.06.2021. Kohus ei näe põhjust kahelda ka vastustaja väidetes, et paisjärve ETAK-isse

kandmise järel konsulteeris vastustaja 15.06.2021 paisjärve küsimuses KAUR-iga ja

pärast seda, kui KAUR kustutas Jägala paisjärve EELIS-est nähtuvalt oma 01.06.2021

e-kirjast (kaebuse lisa 6), muutis ka vastustaja ETAK-is paisjärveks märgitud osa tagasi

Jägala jõeks. Seega ei ole käesoleval hetkel ei EELIS-es ega ETAK-is Jägala paisjärve

nimelist veekogu registreeritud.

74. Arvestades eeltoodut peab kohus kõigepealt talle esitatud tõendite ja andmete alusel

kindlaks tegema, kas Eesti topograafia andmekogus (ETAK) Jägala jõe muudetud

veerežiimiga osa kohta sisalduvad andmed vastavad tegelikkusele või esineb

põhjendatud kahtlus nende tegelikkusele mittevastamise osas, mida vastustaja ei ole

kaebaja taotlust menetledes ja kaebaja huvisid kaaludes kõrvaldanud ning sellest

tulenevalt on kohtul võimalus esitatud kaebus rahuldada.

75. Ruumiandmete seaduse (RAS) § 67 lõige 1 sätestab, et ETAK on riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste

andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti.

Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine

ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 2 kohaselt on ETAK-i vastutav töötleja Maa-

amet.

76. Vaidlust ei ole selles, et ka ETAK, kui üks riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest

peab sisaldama tõeseid, st tegelikkusele vastavaid andmeid, ning et selle tagamise

kohustus on Maa-ametil (määruse nr 171 § 2 lg 2 ja § 10 lg 1).

77. Kohus peab siinkohal vajalikuks välja tuua, et sisuliselt on kaebaja toonud välja kaks

põhilist argumenti, miks peaks ETAK-i kandma tema soovitud paisjärve. Esiteks leiab

kaebaja, et paisjärve tuli kanda keskkonnaregistrisse (otsuse langetamise ajal EELIS

andmekogusse) tulenevalt asjaolust, et see on kantud ehitusregistrisse registrinumbriga

nr 220805308 ning pindalaga 94 500 m2. Ja teiseks leiab kaebaja oma kaebusele lisatud

seisukohtades, et arvestades erinevates haldusmenetlustes ja õigusaktides avaldatud

seisukohti sarnastes vaidlusolukordades, tuleb käesoleva juhul tunnistada vaidlusalune

jõeosa paisjärveks, sest paisjärve puhul võib lähtudes erinevatest kaebaja poolt toodud

näidetest tegemist olla vooluveekoguga ehk paisjärv ei pea tingimata olema

seisuveekogu.

78. Kohus leiab kõigepealt, et kaebaja väide vajadusest kanda ETAK-isse Jägala paisjärv

tulenevalt selle jõeosa sellisena mainimisest ehitusregistris, ei anna alust kaebaja

soovitud kande tegemiseks ETAK-is.

79. Kohus märgib, et üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmete hõivet (ka

muudatuste tegemiseks registris) korraldab vastavalt RAS § 66 lg-le 1 Maa-amet ja sama

paragrahvi lg-le 4 need nähtused ning nende hõive teostamise korra kehtestab oma

määrusega keskkonnaminister. Vastavalt RAS § 67 lg 2 toimub andmete uuendamine

ETAK-is topograafiliste andmete hõive kaudu.

80. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja soovitud uue veekogu – Jägala

paisjärve - kandmiseks ETAK-i senisele veekogu osale (Jägala jõe osale) uue tüübi

määramise tõttu, tuleb vastustajal seda teha teiste teabevaldajatega andmete vahetamise

kaudu (RAS § 66 lg 3 p 3), sest veekogu tüübiandmeid ETAK-i vastutav töötleja ise ei

määra. Käesoleval juhul on seega küsimus veekogu tüübi muutmises. Nii vaidlustatud

haldusakti andmise ajal kehtinud Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu

pidamise põhimääruse kui ka hetkel kehtiva sama akti redaktsiooni § 8 punktidele 14 ja

15 vastavalt määratakse ETAK-is nii seisu- kui ka vooluveekogu tüüp keskkonnaregistri

või EELIS-e infosüsteemi või andmekogu vastava kande alusel.

81. See tähendab, et alusetu on kaebaja väited, et vastava kande aluseks saab olla

ehitusregistri kanne. Ehitusregistri kannetele ei ole antud õiguslikku tähendust ei

ehitusseadustikus, mille § 61 kohaselt on neil ainult informatiivne ja statistiline tähendus,

ega ka üheski topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja töötlemist reguleerivas

õigusaktis. Kohus märgib ka, et kaheldamatult ei ole ehitusregistri eesmärgiks loodus-

ja topograafiliste nähtuste siduvalt ja õiguslikult määrav defineerimine, mille

seadusandja on teinud keskkonnaregistrite ja andmekogude ning ETAK-i ülesandeks.

Seega ei saa ETAK-i pidamisel veekogu tüübi määratlemisel ehitusregistri andmetest

lähtuda ja kaebaja etteheited vastustajale on selles osas alusetud. Kohtu hinnangul võivad

ehitusregistri andmed olla ainult otsuse langetamisel ainult toetavateks ja

informeerivateks andmeteks seal ehitusseadustiku mõisteaparaadist lähtuvalt kirjeldatud

objekti osas.

82. Kohus peab vajalikuks välja tuua ka asjaolu, et nähtuvalt nii 9.07.2021 vastusest kui ka

26.07.2021 vaideotsusest on Maa-amet kaebaja 07.06.2021 taotluse menetlemisel

korrigeerinud vaidlusaluse jõeosa (paisjärve) ruumikuju väikeses ulatuses tema

pädevuses olnud stereokaardistuse teel. Vaideotsuse kokkuvõttes selgitas vastustaja, et

ta on seisukohal, et reaalmaailma nähtused on ETAK-is kajastatud nende füüsiliste

omaduste ja ruumikuju alusel ning kõnealune veekogu (Jägala jõe lõik, mis on vaides

nimetatud kui Jägala paisjärv) on vooluveekoguna Jägala jõe osa ning selliselt ka

kaardistatud. Vastustaja on seisukohal, et sellest tulenevalt on andmed ETAK-is Jägala

jõe vaidlusaluse lõigu kohta õiged ning vastustaja ei ole olnud viivituses kaebaja taotluse

lahendamisega. Kohus nõustub selle seisukohaga ja leiab samuti, et tulenevalt asjaolust,

et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud muutmast ETAK-i kannet vaidlusaluse jõeosa

suhtes ja selle kandmist ETAK-isse paisjärvena, ei saa ta olla ka õigusvastases viivituses

kaebaja soovitud kande tegemisel.

83. Kohus leiab, et vastustaja tegevust ei muuda õigusvastaseks ka kaebaja menetluses

toodud argumentatsioon paisjärve defineerimise osas. Kohus märgib siinkohal

kõigepealt seda, et veekogu tüübi määramine ei ole mitte ETAK-i vastustava töötleja,

vaid keskkonnaregistri või siis hetkel EELIS-e infosüsteemi pidaja ehk menetlusse

kaasatud Keskkonnaagentuuri ülesanne. Tulenevalt ETAK-i põhimääruse § 8 punktidest

14 ja 15 tuleb/tuli vastustajal vastavad andmed võtta EELIS-est või keskkonnaregistrist.

Kohus peab vajalikuks märkida, et vaatamata kaebaja kriitikale Topograafiliste andmete

kaardistusjuhend 2016 ja ETAK-i määruse § 20 lg 1 sõnastuse definitiivsele osale, on

tegemist dokumentidega, mille kasutamist võib vastavate nähtuste defineerimise puhul

õiguslikult eeldada ja mis ei ole ilmselgelt õigusvastased.

84. Kohus märgib, et vaidlusalusel Jägala jõe osal on ka keskmise suvise veeseisu juures

märgatav veevool (millise faktilise asjaolu üle vähemalt kohtu arusaamisel käesolevas

asjas vaidlust ei olnud). Kohus leiab ka, et paisjärv veekooguna on tavamõistes

määratletav eelkõige läbi sõnaosa järv, mis on kaheldamatult seisuveekogu. Seetõttu ei

ole õigusvastane ei käesoleva asja menetluses väljendatud KAUR-i ega algselt kaasatud

isikuna menetluses osalenud Keskkonnaameti (ka 15.04.2019 kirjas nr 17-6/18/6153-3)

poolt väljendatud seisukoht, et puuduvad alused vaidlusaluse jõelõigu kandmiseks

ETAK-isse paisjärvena.

85. Kohus leiab, et kuigi vastustaja viitab õigesti asjaolule, et ka paisjärves toimub vee sisse-

ja väljavool ning seetõttu oleks vale teda käsitleda tavalise seisuveekoguna, on

tavamõistes paisjärve üheks põhiliseks teda jõest eristavaks kvalitatiivseks tunnuseks

selles toimuva voolu väga väikene ja inimsilmale tajumatu olemasolu või kiirus valdavas

osas paisjärvest. Tavaliselt on vool paisjärves tajutav ja selgelt nähtav ainult paisu enda

vee allalaske koha lähiümbruses. Kohus märgib siinkohal ka seda, et ka tavalistest

järvedest võivad väljuda jõed ja see põhjustab teatud järveosas voolu ja mõnikord ka

selgelt visuaalselt tajutavat veevoolu. Sellele vaatamata ei klassifitseerita sellise vooluga

järvi vooluveekogudena.

86. Kohus leiab ka, et peamiselt kaebaja 27.10.2022 täiendavates seisukohtades toodud

näited paisjärve erineva käsitluste osas on kohtu hinnangul otsitud ja nendes ei tegeleta

peamiselt ja põhjalikult paisjärve, kui looduses esineva nähtuse ammendava

defineerimise küsimusega, vaid antakse vastav mõiste lähtudes viidatud dokumendi

põhilise eesmärgi toetamiseks vajalikust kontekstist. Samuti ei ole ükski nendest

dokumentidest tehtud õiguslikult siduvaks paisjärve defineerimisel kas vooluveekogu

või seisuveekoguna. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul võib kaebaja vastavad

seisukohad jätta otsuse langetamisel määrava asjaoluna arvesse võtmata.

87. Kohus märgib ka seda, et kuigi KAUR-i 20.10.2022 vastustest 06.10.2022

kohtumääruses toodud küsimustele nähtub, et Kaur võtab veekogu ruumikuju andmed

ETAK-ist ja ka konsulteerib selle tüübi määramisel vajadusel Maa-ameti

spetsialistidega, ei tähenda see seda, et Maa-amet otsustab veekogu tüübi andmed.

Vastav pädevus on KAUR-il ja seda ta ka nähtuvalt oma vastusest lõppastmes veekogu

tüübi määramisel teostab. Asjaolu kellega ja kuidas ta seejuures enne otsuse langetamist

konsulteerib, ei muuda tema otsust õigusvastaseks või konsulteerivat organit otsustajaks.

88. Tulenevalt asjaolust, et veekogu tüübi määrab vastustajale siduvalt kindlaks KAUR ei

ole Maa-ametil ka teoreetiliselt iseseisvalt võimalik muuta kaebaja tellitud Jägala

paisjärve mõõdistuse (Mäger Poegadega OÜ 10.12.2021 töö nr MP796/21G „Jägala

paisjärve normaalpaisutuse veetaseme ulatuse uurimistööd“) alusel ETAK-i andmeid

Jägala jõe vaidlusaluse lõigu veekogu tüübi kohta. Kohus märgib, et töös mõõdistatud

veepiir langeb üldjoontes kokku ETAK-i kaldajoone asukohaga. Ka töö aruandes on

nenditud, et suures osas veerpiiri asukoha kokkulangevus põhikaardiga näitab uuringu

kvaliteeti. Kuivõrd põhikaart toodetakse ETAK-i andmetest, ei ole mõõdistustöö

tulemusena leitud, et ETAKi veekogu kaldajoone ruumikuju oleks vale ja seda tuleks

oluliselt muutma hakata. Kaebajat huvitavas osas - veekogu tüübi määratlemiseks – ei

ole mainitud uurimistöö sisuliselt asjakohane ja lisaks on see esitatud riigiorganile, kes

veekogu tüüpi ei määra.

89. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eeltoodud seisukohtadest tulenevalt puuduvad kohtul

kaebaja sisulise põhinõude – käesoleva vaidluse objektiks olevale Jägala jõeosale

paisjärve tüüpi veekogu staatuse määramiseks ja selle kandmiseks ETAK-i faktilised ja

õiguslikud alused. Vastustaja on nii oma 09.07.2021 vastuses kui ka hilisemas

vaideotsuses õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse selles osas rahuldamata seetõttu ei ole

vastustaja ka viivituses või tegevusetu. Lisaks on vastustaja on õigesti selgitanud (vt

07.01.2022 vastuse p 22), et isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et reaalmaailma nähtuse

muutumisel kajastuks selle ruumikuju ETAK-i andmekogus viivitamatult ja reaalajas.

Kohus jätab selles osas kaebuse rahuldamata.

90. Seoses Jõeranna tee 7 kinnistul asuva veekogu osaga märgib kohus, et käesoleval juhul

on kohtu hinnangul oluline kõigepealt asjaolu, et kaebaja on usutavalt ja tõenditele

tuginedes näidanud ära, et vähemalt osaliselt Jõeranna tee 7 asuva tiigi osas ei olnud

kaebuse esitamise ajal ETAK-is olevad andmed tõesed. Kaebaja on esitanud kohtule ja

ka vastustajale väite ja tõendanud seda fotode ning tellitud Jägala paisjärve mõõdistuse

(Mäger Poegadega OÜ 10.12.2021 töö nr MP796/21G „Jägala paisjärve

normaalpaisutuse veetaseme ulatuse uurimistööd“) alusel. Samuti nähtub Maa-ameti

09.07.2021 vastusest ja 26.07.2021 vaideotsusest, et Maa-amet ei vaidle sisuliselt sellele

kaebaja väitele vastu ehk et ETAK-i andmed Jägala jõe selle vaidlusaluse lõigu kohta on

tõenäoliselt valed ja vajavad parandamist. Vastustaja ise on seletanud, et käesoleval ajal

ETAK-is Jägala jõe vaidlusaluse lõigu ruumikuju kohta kajastuv info tugineb 29.03.2020

aeropildile. Maa-amet selgitas kaebajale, et 16.04.2021 kaldafotolt ei ole tuvastatav, et

Jõeranna tee 7 asuval tiigil puudub ühendus jõega. Maa-amet selgitas, et kui see ühendus

on hiljem likvideeritud, kajastub muudatus 2022. aasta aeropildil ning selle alusel

tehakse vastav muudatus ka ETAK-i kaardiandmetes.

91. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul vastustaja otsesõnu aktsepteerinud faktilise

asjaolu, et topograafilise ruumiobjekti muudatus vaidlusaluse tiigi osas võib olla väga

suure tõenäosusega toimunud vastavalt kaebaja poolt väljatoodule ja vastustaja plaanis

selle kaardistada ning teha muudatused selle ilmnemisel täpselt määratlemata ajal 2022

aastal.

92. Kohus nõustub siinkohal üldises plaanis vastustajaga selles, et isikul ei saa olla

õiguspärast ootust, et kui reaalmaailma nähtus muutub, siis kajastub selle ruumikuju

ETAK-i andmekogus viivitamatult ja reaalajas. Kuna topograafilisi nähtusi eksisteerib

reaalmaailmas väga arvukalt, ei ole nende kajastamine sel moel alati võimalik.

Reaalmaailma nähtused ja objektid muudavad paratamatult ajas oma kuju ja nii

looduslikud kui inimtekkelised muudatused maastikul on pikaajalise kuluga ning

seetõttu on mõistlik uuendada andmeid vastavates registrites teatud intervallidega, mis

on ka õigusaktides ette nähtud.

93. Samas ei tähenda see seda, et vastustaja võiks muudatuse tegemise aja määramisel jätta

arvestamata talle teatavaks saanud teabe. Oluline on muudatuste tegemisel ka arvestada

seda taotlenud isikute põhjendatud õigustatud huvi ja subjektiivsete õigustega. Juhul, kui

isikul on muudatuste kiireks tegemiseks õigustatud huvi (eelkõige on need vajalikud

tema õiguste realiseerimiseks), siis tuleb need ka isiku huve arvestades mõistliku aja

jooksul teha. Kuna käesolevas asjas vaidluse all olev ja tuvastatud muudatustega seotud

tekkinud tiik ei asu kaebaja kinnistul ja kaebaja ei ole välja toonud, kuidas selle täpse

kuju puudumine ETAK-is mõjutab tema õigusi, siis leiab kohus, et kaebajal puudub

selles osas käesolevas vaidluses kaebeõigus, sest üldistes huvides (registrite asjakohasus)

kaebuse esitamist seadus käesoleval juhul ette ei näe. Kaebus tuleb seetõttu jätta ka selles

osas rahuldamata.

94. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

95. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja

ja kaasatud haldusorgan ei ole taotlust ega menetluskulusid tõendavaid dokumente

kohtule esitanud, mistõttu jäävad kõikide menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik