3-22-479/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-479

Haldusasi

Tallinna linna kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 25.11.2021

otsuse nr 11.4-5/1467 ja 24.01.2022 vaideotsuse nr 11.4-5/0083

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Tallinna linn (Tallinna Haridusameti kaudu),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Katri

Oja

Asja läbivaatamise vorm

07.12.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 25.11.2021 otsus nr 11.4-5/1467 ja 24.01.2022

vaideotsus nr 11.4-5/0083 osaliselt, st osas mis puudutab riigihanke nr 201832 suhtes tehtud

finantskorrektsiooni.

3. Tunnistada Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lg 5 põhiseadusega vastuolus

olevaks ja jätta see kohaldamata osas, mis sätestab, et määruse § 223 kohaldub

riigihangetele, mis on läbi viidud enne määruse nr 143 muudatuste jõustumist (s.o enne

09.10.2020), mille suhtes finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast määruse

muudatuste jõustumist.

4. Mõista Riigi Tugiteenuse Keskuselt Tallinna linna kasuks välja menetluskulud 15 635,04

eurot.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates (HKMS § 180, § 181 lg 2).

3-22-479

2(15)

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) rahuldas 07.05.2020 otsusega nr 11.8-5/0397 Tallinna

Haridusameti 30.04.2020 taotluse meetme „Koolivõrgu korrastamine“ tegevuse “Koolivõrgu

korrastamise käigus toimuv jätkusuutlike koolide kaasajastamine“ raames projekti „Tallinna

Tondi Põhikooli õppehoone ehitamine“ (projekt) elluviimiseks.

2. RTK tegi 25.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-5/1467 (otsus), milles heitis ette, et

Tallinna Haridusamet ei ole projekti raames riigihanke „Tallinna Tondi Põhikooli

rekonstrueerimine“ viitenumbriga 201832 (riigihange) läbiviimisel täitnud talle perioodi 2014-

2020 struktuuritoetuse seadusega pandud kohustust järgida riigihangete seaduses (RHS)

sätestatud nõudeid. Otsuses tegi RTK riigihankega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning

luges mitteabikõlblikuks kuluks 646 005,91 eurot.

3. Otsuses leidis RTK, et Tallinna Haridusamet on rikkunud RHS § 100 lg 1 p 1 ja § 3 p-s 2

sätestatud üldpõhimõtet, kehtestades riigihanke kvalifitseerimise tingimustes ebaproportsionaalse

nõude, et pakkujad peaksid esitama Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi

krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali kinnituskirja pakkuja rahaliste vahendite

kohta. RTK leidis, et sellise nõude kehtestamisel on Tallinna Haridusamet rikkunud RHS § 100

lg 1 punkti 1 ja § 3 punktis 2 sätestatud üldpõhimõtet.

4. Tallinna Haridusamet esitas 23.12.2021 otsuse peale vaide, mille RTK jättis 24.01.2022

vaideotsusega nr 11.4-5/0083 (vaideotsus) rahuldamata. Vaideotsuses muutis RTK

kvalifitseerimise tingimuse õigusvastasuse alust ja leidis, et tingimus vastab RHS § 100 lg 1 p-le

1, kuid Tallinna Haridusamet on siiski rikkunud ainult RHS § 3 lõiget 2 ning § 98 lõiget 1.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 23.02.2022 Tallinna linna (Tallinna Haridusameti kaudu)

kaebus RTK finantskorrektsiooni otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks osas, mis puudutab

riigihanke nr 201832 suhtes tehtud finantskorrektsiooni. Samuti palus kaebaja tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata Vabariigi Valitsuse määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 25 lg 5 osas, mis sätestab,

et paragrahv 22³ kohaldub riigihangetele, mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse

menetlus algatatakse pärast määruse nr 143 jõustumist (s.o. 09.10.2020), kuid mis on läbi viidud

enne 09.10.2020.

6. Tallinna Halduskohus võttis 24.03.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas

vastustajaks RTK.

7. RTK esitas kaebusele vastuse 25.04.2022.

8. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 29.11.2022.

9. Kohus vaatas asja läbi 07.12.2022 kohtuistungil. Pooled jäid oma seisukohtade juurde,

menetlusosalised istungil taotlusi ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. RTK otsus ja vaideotsus ei ole õiguspärased ja kuuluvad tühistamisele. Selguse huvides

märgib kaebaja, et vaidlustab otsuse ja vaideotsuse üksnes osas, mis puudutab riigihanke nr

201832 suhtes tehtud finantskorrektsiooni.

11. Vabariigi Valitsuse määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

3-22-479

3(15)

tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 25 lg 5 on vastuolus põhiseadusega ja tuleb seetõttu

jätta kohaldamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 2).

11.1. RTK kohaldas otsuse tegemisel ja vaide lahendamisel ühendmääruse § 25 lg 5 ning määras

finantskorrektsiooni määra ühendmääruse § 223 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel, mis sätestab, et

konkurentsi põhjendamatu riikliku, piirkondliku või kohaliku eelistuse tõttu piirava

kvalifitseerimistingimuse puhul, kuid kui piirav tingimus esines kvalifitseerimise tingimustes ja

mitu pakkujat vastasid sellele, rakendatakse 10%-list finantskorrektsiooni määra. Vaidluse all

oleva riigihanke välja kuulutamise, lepingu sõlmimise ning toetuse taotluse rahuldamise otsuse

ajal kehtinud ühendmääruse (edaspidi ühendmääruse v.r.) § 22 lg 11 p 5 ja lg 12 alusel võib sama

rikkumise

eest

sõltuvalt

rikkumise

raskusest

kohaldada

5-

või

10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 2 näeb seega ette, et miinimum

finantskorrektsiooni määr konkurentsi piirava kvalifitseerimistingimuse eest on 10% ja seda ilma

kaalutlusõiguseta. Ka RTK on vaideotsuses nõustunud, et ühendmääruse § 223 lg 1 p 2 ja lg 2 p

2 „ei võimalda kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni määra kui 10%-i /…/ ning

finantskorrektsiooni vähendamine 5%-le ei ole ühendmääruse alusel võimalik“. Samas

ühendmääruse v.r. sätestas, et võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra (§ 22 lg 12), st kergemate rikkumiste korral on põhjendatud kohaldada

ka 5-protsendilist finantskorrektsioonimäära. Arvestades, et kehtiva ühendmääruse kohaselt ei ole

võimalik kohaldada formaalsetele minetustele, mille mõju on praktikas tähtsusetu, 5-protsendilist

finantskorrektsioonimäära, siis piiratakse ühendmääruse § 25 lg 5 kohaldamisel kaebaja õigusi.

Seega on ühendmääruse § 25 lg 5, mis annab sellele tagasiulatuva jõu, on vastuolus

põhiseadusega.

11.2. Riigikohus on leidnud, et PS § 152 lg-st 1 tulenev kohustus jätta põhiseadusega vastuolus

olev õigusakt või selle säte kohaldamata on kõigil kohtuastmetel (RKPSJKm 5-19-43, p 12).

Arvestades eelnevat, peavad ka käesoleva asja lahendamisel jätma kohtud põhiseadusega

vastuolus oleva sätte kohaldamata ning kohaldama põhiseadusega kooskõlas olevaid seaduse

sätteid. Seega tuleks eeldusel, et ühendmääruse § 25 lg 5 on ka kohtu hinnangul põhiseadusega

vastuolus, kohaldada ühendmääruse v.r.-i finantskorrektsiooni tegemisel.

12. Ühendmääruse § 25 lg 5 annab ühendmäärusele ehtsa tagasiulatuva jõu. Ühendmääruse § 25

lg 5 sätestab, et paragrahve 221–228 kohaldatakse alates 01.09.2017 korraldatud riigihangetele,

mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast käesoleva määruse

jõustumist. Seega on sätte kohaldamise eeldused järgmised: (1) riigihange peab olema algatatud

hiljemalt 01.09.2017; ja (2) selle riigihanke suhtes algatatakse finantskorrektsiooni otsuse

menetlus pärast 09.10.2020. Riigikohus on leidnud, et ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga on

tegemist siis, kui kehtestatakse juba minevikus tehtud tegudele õiguslikke tagajärgi (RKPSJKo

3-4-1-27-13, p 61). Ühendmääruse § 25 lg 5 kehtestab õiguslikke tagajärgi, mis seisneb

finantskorrektsiooniotsuse tegemises, minevikus tehtud tegudele, st riigihangetele, mis algatati ja

tingimustele, mis kehtestati enne määruse kehtima hakkamist. Seega kohaldatakse ühendmääruse

sätteid ka perioodile, mis eelnes selle määruse jõustumisele. Arvestades eeltoodut puudub

kahtlus, et ühendmääruse § 25 lg 5 annab ühendmäärusele ehtsa tagasiulatuva jõu.

12.1. Ühendmääruse § 25 lg 5 on materiaalselt vastuolus põhiseadusega, kuivõrd vastaval sättel

puudub legitiimne eesmärk. Riigikohus hindas kohtuasjas 3-4-1-27-13, p-s 59 jj, kas õigusaktil

on legitiimne eesmärk, kui sellel on ehtne tagasiulatuv mõju. Riigikohus järeldas, et „üldjuhul on

lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke

tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele.“ Seega kuivõrd ehtne tagasiulatuv

jõud ei ole Riigikohtu seisukoha ja õiguskirjanduses leitu kohaselt lubatav, siis puudub sellisel

sättel legitiimne eesmärk ja järelikult pole ka selline riive materiaalselt põhiseadusega kooskõlas.

12.2. Samuti on ühendmääruse § 25 lg 5 vastuolus põhiseadusega ja õiguskindluse põhimõttega.

Õiguskirjanduses on leitud, et „Õiguskindluse põhimõte on mitmetahuline, sisaldades õiguse

3-22-479

4(15)

avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid, tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning

usalduse kaitse põhimõtteid.“ Ühendmääruse § 25 lg-l 5 on ehtne tagasiulatuv jõud, mis on

kehtiva õiguse kohaselt keelatud.

13. Ühendmääruse § 25 lg 5 kohaldamine on vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega ning tuleb jätta

kohtu poolt kohaldamata (HKMS § 162 lg 2). Euroopa Liidu õiguse kohaselt on ehtsa

tagasiulatuva mõjuga sätete kehtestamine ja kohaldamine keelatud. Arvestades, et ehtne

tagasiulatuv mõju on õigusnormil, kui sellega kehtestatakse juba minevikus tehtud tegudele

õiguslikke tagajärgi (RKPSJKo 3-4-1-27-13, p 61), siis on ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt

keelatud õigusnormid, millel on ehtne tagasiulatuv mõju. Ühendmääruse kohaldamine on

vastuolus õiguskindluse põhimõttega Euroopa Liidu õiguse kohaselt. Õiguskindluse ja

õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid tuleb arvestada ka finantskorrektsiooni määramisel, sh

hinnates, millist õigusakti tuleks finantskorrektsiooniotsuse tegemisel kohaldada.

14. Otsus ja vaideotsus on õigusvastased, kuivõrd need on tehtud vale õigusakti alusel. Kuna

ühendmääruse § 25 lg 5 on vastuolus põhiseadusega ja Euroopa Liidu õigusega, tuleb riigihanke

osas tuvastatud väidetavast rikkumisest tulenevalt menetleda finantskorrektsioone, tuginedes

ühendmääruse v.r.-le. Hanketeade avaldati 30.10.2018 ja 28.12.2018 sõlmiti Riigihanke

läbiviimise tulemusena leping OÜ-ga Fund Ehitus. Kaebaja poolt korraldatud hankemenetlus

lõppes enne ühendmääruse § 25 lg 5 jõustumist. Ka toetuse taotluse rahuldamise otsus (TRO) on

tehtud enne ühendmääruse § 25 lg 5 jõustumist. Seetõttu tuleks kohaldada perioodil 21.09.2018

– 08.10.2020 kehtinud ühendmääruse v.r.-i.

15. Väär on ka vastustaja järeldus, et kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju,

mis on rikkumise toime panemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud ning tegemist ei ole

seetõttu sanktsiooniga, ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust finantskorrektsioonimäära

muutmata jätmiseks. TRO-s teavitati kaebajat lisaks toetuse taotluse rahuldamisele ka

võimalikust finantskorrektsiooni otsusest, märkides sealjuures, et finantskorrektsiooniotsus

tehakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 45 alusel ning ühendmääruse 4. peatükis

sätestatud korras. Võttes arvesse, et TRO kinnitamisel kehtis ühendmääruse v.r, oli kaebajal TRO

kinnitamisel ette antud õigusraamistik, et võimalike riigihanke eksimuste esinemisel võib

sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada ka 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra

(ühendmääruse v.r § 22 lg 12).

16. Vastustaja järeldus sellest, et kaebajal ei saa olla vaidlusaluses küsimuses õiguspärast ootust,

sest ka kaebaja projektis nr 2014-2020.1.04.18-0092 „Tallinna Pääsküla Kooli rekonstrueerimine

(edaspidi „projekt nr 2“) on samasisulise riigihankenormi rikkumise eest rakendatud

ühendmääruse v.r alusel 10-protsendilist finantskorrektsiooni, on alusetu. Igas kaasuses tuleb

kaalutlusõiguse kasutamisel lähtuda konkreetse rikkumise asjaoludest ning finantskorrektsiooni

määramist ei saa õiguspäraseks pidada pelgalt seetõttu, et mõne vastustaja teise otsuse kohta ei

ole esitatud vaiet või kaebust.

17. Otsus sisaldab ka kaalutlusvigu ning 10%-line finantskorrektsiooni määr ei ole ka sisuliselt

põhjendatud ega proportsionaalne. Riigihanke normide rikkumine ei olnud raske ja rahaline mõju

liidu eelarvele on minimaalne, mistõttu on 10%-lise finantskorrektsiooni määramine

ebaproportsionaalne.

17.1. Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel lahendatud kaasuses leidnud, et kui lugeda perioodi

2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 45 lg 1 p 3 ja § 46 lg-t 1 ning määruse nr 143 § 22

lg 11 p 5, lg-t 12 ja lg-t 14 koostoimes määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg-ga 2, järeldub

nendest, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks ei ole mitte üksnes õigusnormide

rikkumise tuvastamine, vaid ka rahaline kahju või tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu

eelarvele (3-20-895, p 15). Ringkonnakohtu otsuses on selgitatud tuginedes Euroopa Kohtu

praktikale, et liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi

piirangu toimeks oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada (Euroopa Kohtu 6. detsembri

3-22-479

5(15)

2017. a otsus asjas C-408/16, p 63). Kui tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade

eiramisega, tuleb kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtab eespool nimetatud kriteeriumite

analüüsimisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a

otsus asjas C-408/16, p 66).

17.2. RTK on otsuses rahalise mõju kohta leidnud järgmist: „Rakendusüksus selgitab muu hulgas,

et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni

määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Seega on õigusnormiga eeldatud,

et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06 ja

C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et

toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL

reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu.“

17.3. Seega on RTK otsuse p-s 1.1.4 jätnud rikkumise võimaliku mõju tegelikult kaalumata

viidates ühendmääruse seletuskirjale ning Euroopa Kohtu otsusele. Vaideotsuses on mõju juba

mingil määral kaalutud, kuid leitud, et kuivõrd vaide esitaja ei ole vaides esitanud selliseid

objektiivseid tõendeid ega põhjendusi, mille alusel võiks jõuda järeldusele, et vaidlusalune

kvalifitseerimise tingimus antud juhul heidutavat mõju hankes osalemisest huvitatud isikutele ei

omanud, siis oli finantskorrektsiooni tegemine põhjendatud, s.o. rahaline mõju liidu eelarvele on

hinnatud.

17.4. Euroopa Kohtu otsustest asjas C-383/06 ja C-385/06 ei saa kaebaja hinnangul teha järeldust,

et ainuüksi hankereeglite rikkumisest piisab järeldamaks, et on tekkinud rahaline kahju või

tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele. See järeldus on otseses vastuolus EK

otsusega asjas C-408/16, millele on viidatud p-s 2.5.1.

18. Kui jätta kõrvale fakt, et käesolevas asjas ei saa kohaldada kehtivat ühendmäärust, leiab

kaebaja, et kohaldatavad ei ole ka Euroopa Komisjoni 14.03.2019 otsusega kinnitatud suunised.

18.1. Esiteks seetõttu, et komisjoni otsus ei ole siduv õigusakt vaatamata selle vormistusele

otsusena. Kuigi tavaliselt on Euroopa Komisjoni otsused siduvad, ei ole otsus nr C(2019) 3452

siduv, sest ta ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teatajas nagu nõuab Euroopa Liidu toimimise

lepingu art 297 lg 2 - määrused ja direktiivid, mis on adresseeritud kõigile liikmesriikidele, ja

otsused, milles ei ole adressaati märgitud, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Õiguskindluse

põhimõtte kohaselt saab normidele, mis on liidu õigusaktiga siduvaks muudetud, eraõiguslike

isikute vastu üldiselt tugineda üksnes siis, kui need normid ise on Euroopa Liidu Teatajas

avaldatud (vt EK 22.02.2022 otsus C-160/20, p-d 39-41 ja seal viidatud kohtupraktika).

18.2. Teiseks, komisjoni suuniste mittesiduvusele viitab ka asjaolu, et otsuses, millega suunised

kehtestati, puudub adressaat, mistõttu on otsus suunatud komisjonile endale. Otsusega kehtestatud

suunistes on ka otsesõnu öeldud, et on soovitatav, et liikmesriikide pädevad asutused kohaldaksid

oma talituste avastatud õigusnormide rikkumiste käsitlemisel suunistes sätestatud kriteeriume ja

finantskorrektsioonide määrasid (lk 2), st et suunistes sätestatud finantskorrektsiooni määr

konkurentsi piirava kvalifitseerimistingimuse puhul 10% ei ole tegelikult kohustuslik, vaid

üksnes soovituslik.

18.3. Kolmandaks,

komisjoni

suuniste

kohustuslik

ja

läbikaalumata

kohaldamine

hankemenetlustele, mis olid selle vastuvõtmise hetkeks juba läbi viidud, on samuti vastuolus nii

Eesti kui liidu õiguse osaks oleva õiguskindluse põhimõttega.

19. Vastustaja poolt tuvastatud rikkumine, s.o. Eesti krediidiandja või välismaa krediidiandja

Eesti filiaali kinnituskirja nõue, ei mõjutanud tegelikult liidu eelarvet kahjulikult. Arvestades

hanke eset (koolihoone ehitamine) ja selle maksumust (10 121 000 EUR, millele lisandub

käibemaks) ning välismaiste ehitusettevõtjate üldist osalemist Eesti ehitushangetes ning

rikkumise iseloomu, ei ole mõju liidu eelarvele kahjulik.

3-22-479

6(15)

19.1. Nimelt selgub statistikast, et aastatel 2015-2021 on klassikalise sektori hankijate

rahvusvahelist piirmäära ületavates ehitustööde riigihangetes osutunud edukaks pakkujaks mõni

muu EL liikmesriigist pärit pakkuja üksnes 2 riigihankes ja seda 2015. aastal. Edukate pakkujate

statistikast ilmneb, et piiriüleste pakkujate huvi on võrgustiku sektori riigihangetes tarnides ja

ehitades spetsiifilisi infrastruktuuri ja energia objekte (nt elektrijaamad, koostootmisjaamad, gaasi

kompressorjaamad jne). Kuid isegi võrgustiku sektori hangetes on edukate pakkujate osakaal

väike, vaid 11 riigihanget 182-st on võitnud teise liikmesriigi pakkuja (muud näitajad samad).

19.2. Rahandusministeeriumi vastusest kaebaja teabenõudele selgub, et perioodil 2015 – 2021 on

välismaised ehk piiriülesed pakkujad esitanud pakkumuse ehitustöödega seotud rahvusvahelist

riigihanke piirmäära ületavates riigihangetes 44 korral. Võrgustikusektori riigihangetes on see arv

veidi suurem – 70. Need andmed on kuue eelneva aasta kohta kokku. Vastavalt kaebuses

märgitule on piiriüleste pakkujate huvi suurem spetsiifiliste infrastruktuuri ja energia objektide,

mitte niivõrd klassikalise ehitustööde vastu. Samas on 2018. aastal ehk kaebaja poolt riigihanke

korraldamise aastal piiriülesed pakkujad osalenud klassikalise sektori riigihangetes kõigest 6

korral. Kõigil järgnevatel aastatel on klassikalise sektori riigihangetes piiriüleste pakkujate arv

konstantselt veelgi väiksem. Eeltoodu viitab selgelt, et piiriüleste ettevõtjate osalemine sellistel

riigihangetel on vähetõenäoline, mistõttu tuleb seda liidu eelarvele mõju hindamisel tingimata

arvestada.

19.3. Lisaks peaks arvesse võtma, et vaidluse all olev kriteerium ei välistanud otsesõnu piiriüleste

pakkujate osalemist riigihankel, sest tingimus ei olnud suunatud pakkuja enda registreeritusele

Eestis, vaid üksnes krediidiasutusele, kelle kinnituskirja hanketeate kohaselt aktsepteeriti. Seega

diskrimineerimine oli kaudne mitte otsene muutes piiriülese pakkuja osalemise teatud viisil

ebamugavamaks aga mitte võimatuks.

19.4. Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu kui ebatõenäoline on riigihankest huvitatud ettevõtja

selline käitumine, kus ca 10 miljoni euro suurusest ehitustööst loobutakse üksnes seetõttu, et

riigihankes on nõutud kohaliku krediidiandja kinnitust, ilma, et ettevõtja oleks isegi teinud

vastava pöördumise hankijale tingimuse muutmiseks. Asjaolu, et ühtegi küsimust sel teemal isegi

ei küsitud, kuigi hanketeade avaldati ka ELTLis näitab, et piiriülestel ettevõtjatel puudus

igasugune huvi käesolevas hankes osalemast.

19.5. Isegi kui möönda, et Tondi põhikooli rekonstrueerimise vastu tundis mõni piiriülene

ettevõtja huvi, siis tõenäoliselt võis see olla vaid lähiriikidest nagu Läti, Leedu, Soome või Rootsi.

Kõikidest eeltoodud riikidest on Eesti turul vastavast riigist pärit krediidiasutuse Eesti filiaal või

on nendes riikides mõne Eesti panga filiaal. Rahapesumeetmete mõttes on näiteks Läti Swedbank

kliendil väga lihtsasti võimalik saada kinnituskiri Eesti Swedbankist, kuivõrd Eesti Swedbank

saab tugineda kliendilepingu sõlmimisel ja rahapesumeetmete täitmise osas Läti filiaalile.

Vastustaja seisukohad

20. Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb

jätta rahuldamata.

21. Kehtiva ühendmääruse § 25 lg 5 kohaselt kohaldatakse ühendmääruse § 221–228

finantskorrektsioonidele, mille menetlus on alustatud peale kehtiva ühendmääruse vastuvõtmist

alates 01.09.2017 kehtima hakanud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) alusel korraldatud

riigihangete rikkumistele. Kuna viidatud rakendussätte alusel ei muudeta enne kehtiva

ühendmääruse jõustumist tuvastatud rikkumistele kohaldatud finantskorrektsiooni määrasid, st

norm ei oma õigusmõju enne 09.10.2020 alustatud finantskorrektsioonimenetlustele, siis ei ole

tegemist ehtsat tagasiulatuvat õigusjõudu omava sättega. Vastustaja hinnangul omab viidatud säte

ebaehtsat tagasiulatuvat mõju, kuivõrd õiguslik tagajärg on kehtestatud edasiulatuvalt enne

kehtiva ühendmääruse vastuvõtmist läbiviidud riigihangetele. Nii õiguskirjanduses kui

kohtupraktikas on leitud, et ebaehtsa tagasiulatuva jõu korral mõjutab akt minevikus tekkinud,

3-22-479

7(15)

kuid veel kestvaid ning tulevikus esineda võivaid asjaolusid ja suhteid ning ebaehtne tagasiulatuv

jõud on lubatud, kui avalik huvi regulatsiooni muutmise vastu kaalub üles isikute õiguspärase

ootuse.

21.1. Kaebaja projekt Tallinna Tondi Põhikooli õppehoone ehitamiseks rahastati RTK

07.05.2020 otsusega (rahastamisotsus). Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.06.2016 –

31.03.2021. Vaidlusaluses küsimuses esitati riigihanke nr 201832 kulud esmakordselt 06.10.2020

esitatud maksetaotluses nr 65236 ning finantskorrektsioonimenetlus nende kuludega seoses

algatati 18.02.2021. Vastustaja selgitab, et haridus- ja teadusministri 21.06.2016 määruse nr 44

„Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide võrgu korrastamine perioodil 2014-

2020“ (edaspidi meetme määrus) § 23 lg 6 kohaselt kontrollib rakendusüksus esitatud

maksetaotluses kajastatud kulude abikõlblikkust ja kuludega seotud toetuse saaja kohustuste

nõuetekohast täitmist kuni 45 kalendripäeva jooksul alates maksetaotluse saamisest. Nimetatud

aeg pikeneb meetme määruse § 23 lg 8 kohaselt STS § 30 lõikes 1 nimetatud juhtudel. Peale

nõuetekohase maksetaotluse saamist alustas RTK maksetaotluses esitatud kuludega seotud

riigihangete õiguspärasuse kontrolli, mille tulemustest teavitati kaebajat 21.12.2020 kirjaga.

21.2. Projekti viimane makse maksti kaebajale välja 09.02.2022 (Lisa 4. 09.02.2022 e-kiri).

Vastavalt rahastamisotsuse punktile 16.5. peab toetuse saaja tagama projekti osas kestvuse nõude

viie aasta jooksul alates lõppmakse saamisest, s.o kuni 10.02.2027.

21.3. Eelnevast nähtuvalt tekkis õigussuhe kaebaja ja vastustaja vahel rahastamisotsusest, st enne

kehtiva ühendmääruse jõustumist, kuid oli kehtiva ühendmääruse jõustumise hetkel veel kestev

ning on seda veel tänagi. Kehtiva ühendmääruse jõustumise hetkeks ei olnud maksetaotluse

menetlust, sh selles esitatud kuludega seotud ja enne rahastamisotsuse tegemist ellu viidud

hangete kontrolli veel teostatud ja finantskorrektsioonimenetlust algatatud, mistõttu mõjutas

kehtiva ühendmääruse § 25 lg 5 kohaldamine ja sellest tulenevalt ühendmääruse § 22³ lg 2 p 2

kohane finantskorrektsioonimäära 10% rakendamine vastustaja ja kaebaja vahelist õigussuhet

edasiulatuvalt.

22. Määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad liikmesriigid eeskirjade eiramisega

seoses nõutavad finantskorrektsioonid ning seejuures võtavad arvesse eeskirjade eiramise

olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid

korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud

liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide

rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud

kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu

(määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36). Seetõttu on finantskorrektsioonide eesmärgiks kaitsta

liidu finantshuve ja tagada liidu õiguse, sh läbipaistvuse, diskrimineerimiskeelu, võrdse

kohtlemise, proportsionaalsuse ja õiguskindluse põhimõtete järgimine.

22.1. Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsuse nr C-743/18 punktist 51 lähtuvalt eeldab eeskirjade

eiramine kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab

tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu eelarvele peab

olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Viidatud lahendi punktis 67 on täpsustatud, et

nõutud ei ole konkreetse finantsmõju tõendamist, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud (06.12.2017.a kohtuotsus Compania Naţională de

Administrare a Infrastructurii Rutiere, C-408/16, EU:C:2017:940 punktid 60 ja 61 ning seal

viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohtu 14.06.2016 otsuse nr C‑406/14 punktis 44 on selgitatud,

et sellisel juhul ei ole nõutav, et konkreetne finantsmõju oleks nähtav (vt analoogia alusel

kohtuotsus, 21.12.2011, Chambre de commerce et d’industrie de l’Indre, C‑465/10,

EU:C:2011:867, punkt 47).

22.2. Kehtiva ühendmääruse seletuskirjas on selgitatud, et ühendmääruse muutmise eesmärgiks

on viia riigihangete rikkumiste puhul kohaldatavad finantskorrektsiooni juhtumid ja määrad

3-22-479

8(15)

kooskõlla Euroopa Komisjoni 14.05.2019 juhendiga (EK juhend), ning lk-l 2 märgitakse, et EK

soovitab

liikmesriigil

kohaldada

juhendis

toodud

määrasid,

et

tagada

ühtlane

finantskorrektsioonide tegemine sama õigusnormi rikkumise korral, sõltumata sellest, kas

rikkumise avastab rakendusüksus, auditeeriv asutus või EK.

22.3. Nagu EK juhendis ja kehtiva ühendmääruse seletuskirja lk-l 2 selgitatud, siis nii EK

juhendis kui ka ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumite puhul ettenähtud määrade skaala

(5%, 10%, 25% ja 100%) alusel tehtud finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatavat rahalist

mõju liidu eelarvele hinnatud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele. Seega

on EK oma juhendis ja määrusandja ühendmääruses rahalise mõju tekkimise tõenäosuse

kaalumise ise teostanud ning määranud kaebaja toime pandud rikkumise selliseks, millel on

eelduslikult kahjulik mõju liidu eelarvele ning millele vastab 10% korrektsioonimäär.

22.4. Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2017 otsuses haldusasjas nr 3-15-1709 leiti viitega Euroopa

Kohtu 14.07.2016 otsusele nr C-406/14, et eeskirjade eiramise tuvastamisel on liikmesriikidel

kohustus teha finantskorrektsioon, võttes juhtumipõhiselt arvesse eeskirjade eiramise olemust ja

raskust ning asjaomase fondi rahalist kahju ning see ei välista ka võimalust lähtuda

proportsionaalsuse põhimõtet arvestavast skaalast.

22.5. Seega oli muudatuse eesmärgiks ühtlustada Euroopa Liidu vahendite toel elluviidavates

projektides rakendatavate finantskorrektsioonide määrasid, et oleks jätkuvalt tagatud avalik huvi

rahastada liidu eelarvest täies mahus üksnes selliseid tegevusi, mille ellu viimisel on liidu

finantshuvid igati kaitstud ja liidu õiguse olulised põhimõtted tagatud.

23. Kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise toime

panemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud ning tegemist ei ole seetõttu sanktsiooniga, siis

saa kaebajal olla õiguspärast ootust finantskorrektsioonimäära muutmata jätmiseks. Seda enam,

et ühendmääruse varasemas, s.o kuni 08.10.2020 k.a kehtinud redaktsioonis oli samale

rikkumisele § 22 lg 11 punktis 5 üldjuhul ette nähtud 25%-line korrektsioon, mida võis tuginedes

lõikele 12 vähendada 10 või 5%-le, mistõttu ei saanud kaebaja ka sellele tuginedes eeldada, et

vaidlusalusele rikkumisele kohaldatakse alati 5%-list korrektsiooni. Vastustaja juhib tähelepanu,

et sellise astmestikku olemasolul tuleb eeldada, et rikkumisele kohaldatav korrektsioonimäär on

25%, mida võib vähendada õigusaktis ette nähtud astmete kaudu üksnes objektiivsete asjaolude

esinemise korral, mille puhul võib eeldada, et finantsmõju jääb ettenähtud määrast väiksemaks.

Antud juhul ongi määrusandja kehtivas ühendmääruses täpsustanud, millisel juhul on õigustatud

vähendada ühe astme võrra, s.o rakendada 10%-list korrektsioonimäära ning jätnud välja

võimaluse rakendada 5%-list määra.

24. Kaebaja õigustatud ootuse osas väärib märkimist, et teise kaebaja projekti (projekt nr 2014-

2020.1.04.18-0092 „Tallinna Pääsküla Kooli rekonstrueerimine“) raames on vaidlusaluse

rikkumisega samasisulise riigihankenormi eiramise eest rakendatud 10%-lise määraga

finantskorrektsiooni, kuigi kohaldati kuni 08.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni.

25. Eelnevast tulenevalt on avalik huvi ühendmääruse muutmiseks ja korrektsioonimäärade

ühtlustamiseks igal juhul kaalunud üles kaebaja ootuse korrektsioonimäärade muutmata jätmiseks

ning kehtiva ühendmääruse § 25 lg 5 rakendamine ei saa olla põhiseadusega vastuolus. Vastustaja

on seisukohal, et vaidlusalusele rikkumisele tuli kohaldada kehtiva ühendmääruse § 223 lg 2

punkti 2. Sellest tulenevalt tuleb ka kaebaja väited vastuolu kohta Euroopa Liidu õigusega jätta

tähelepanuta.

26. Kaebaja on kaebuse punktis 2.5 leidnud, et vaidlusaluse rikkumise mõju liidu eelarvele on

minimaalne ja 10%-lise korrektsioonimäära rakendamine on ebaproportsionaalne. Vastustaja

sellise kaebaja seisukohaga ei nõustu.

26.1. Vastustaja on eelnevalt selgitanud põhjalikult riigihankenormide eiramise tõttu tehtavate

finantskorrektsioonide loogikat, sh ka rikkumisest tekkiva finantsmõju väljaselgitamise vajadust

3-22-479

9(15)

ja ulatust. Vastustaja on seisukohal, et kõik ühendmääruse 4. peatükis sõnaselgelt väljatoodud

riigihankenormide rikkumised, sh ka vaidlusaluses kehtiva ühendmääruse § 223 lg 2 punktis 2

viidatud rikkumine on sedavõrd olulised, et määrusandja on tuginedes EK soovitustele nendele

rikkumistele ette näinud konkreetsed korrektsioonimäärad. Selliste rikkumiste puhul ei ole

vajadust välja selgitada rikkumisest tingitud finantsmõju tõenäosust ega suurust.

26.2. Euroopa Kohus on 06.12.2017 otsuse nr C-408/16 punktis 63 märkinud, et liikmesriigi

kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks oli see, et mõju

fondi eelarvele ei saa välistada. Piirava kvalifitseerimistingimuse puhul on konkurentsi

kahjustamine eeldatav, sest täielikult pole võimalik välistada selle heidutavat mõju hankes

osalemisest huvitatud isikutele. Sellest tulenevalt ei piisa finantskorrektsiooni tegemisest

loobumiseks üksnes kahju tekkimise tõenäosuse hindamisest, vaid tuleb jõuda ka järeldusele, et

kahju tekkimise võimalus on välistatud. Isegi kui asuda kaebaja toodud selgituste põhjal

seisukohale, et kahju tekkimise võimalus on vähetõenäoline, ei ole selle tekkimise võimalus

välistatud ning seetõttu on finantskorrektsiooni tegemine 10%-lises määras õigustatud ja

põhjendatud.

27. Mis aga puutub kaebaja väidetesse EK juhendi õiguslikust tähendusest, siis need tuleb

tähelepanuta jätta, kuivõrd kehtivas ühendmääruses ei ole omistatud EK juhendile iseseisvat

õigusjõudu, vaid määrusandja on regulatsiooni kehtestamise põhjendamisel tuginenud mh EK

juhises toodule.

28. Kaebaja alternatiivse taotluse osas, et kui kohus peaks leidma, et kahjulik mõju liidu eelarvele

ei ole välistatud, siis on proportsionaalne rakendada madalaimat võimalikku finantskorrektsiooni

määra (5%), märgib vastustaja, et kehtiva ühendmääruse § 223 lg 2 p 2 ei võimalda

korrektsioonimäära kaaluda ning isegi juhul, kui kohus peaks asuma selles osas vastupidisele

seisukohale, ei ole võimalik rakendamisele kuuluvat korrektsioonimäära kehtestada

kohtuotsusega, sest sellekohase kaalutluse saab teha üksnes vastustaja rakendusüksusena ise.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

29. Kaebaja on RTK finantskorrektsiooni otsuse ja vaideotsuse vaidlustanud osaliselt, st osas, mis

puudutab mis puudutab riigihanke nr 201832 suhtes tehtud finantskorrektsiooni.

30. RTK märgib 25.11.2021 finantskorrektsiooni otsuses, et otsuse õiguslikuks aluseks on

perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS2014-2020) § 8 lg 2 punktid 4 ja 6, § 45

lg 1 punkt 3, § 46, § 47 lõige 2, § 48 lõige 1 ja 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)

alates 09.10.2020 jõustunud redaktsiooni § 22³ lg 1 punkt 2 ja lg 2 punkt 2 ning haridus- ja

teadusministri 21.06.2016 määruse nr 44 „Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud

põhikoolide võrgu korrastamine perioodil 2014-2020“ (edaspidi TAT määrus) § 27.

30.1. Kaebaja viis läbi viinud rahvusvahelist piirmäära ületava avatud riigihanke hankemenetluse

„Tallinna Tondi Põhikooli rekonstrueerimine“ (riigihange nr 201832). Hanketeade avaldati

30.10.2018.

30.2. RTK viitab vaidlustatud otsuses, et kaebaja on eelpoolnimetatud riigihanke sätestanud

kvalifitseerimise tingimuse, mis on põhjendamatult piirav välispakkujate suhtes. Nimelt on

hankija hanketeate punktis III.1.2 majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kontrollimiseks nõudnud pakkujalt, et pakkujal peavad olema olemas vahendid

hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks (RHS § 100 lg 1 p 1).

Pakkuja, kelle esitatud pakkumus on tunnistatud edukaks, on kohustatud esitama punktis 1

nimetatud garantiikirja või deponeerima punktis 2 nimetatud rahalised vahendid enne

hankelepingu

allkirjastamist,

kuid

hiljemalt

hankelepingu

allkirjastamise

ajaks,

vastavalt hankelepingus sätestatule. Pakkuja peab kinnitama hankepassis, et tal olemas

3-22-479

10(15)

vahendid hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks summas, mis

on 10 % pakkumuse maksumusest koos käibemaksuga (eurodes). Hankija nõudmisel peab

pakkuja esitama ühe alljärgnevatest dokumentidest, mille on hanketeate avaldamise või

hilisema

kuupäevaga

väljastanud

Eesti

Vabariigis

registreeritud

krediidiasutuse või

välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaal: 1) kinnituskiri, mille kohaselt

on nimetatud asutus nõus väljastama pakkujale (sh peavad kinnituskirjaga olema hõlmatud

ka

pakkujaga

ühispakkumuses

osalevad

pakkujad),

kelle

pakkumus

tunnistatakse

edukaks, ehitusaegse tagatise (garantiikirja) summas, mis on 10 % pakkumuse maksumusest

koos käibemaksuga (eurodes) hiljemalt 14 päeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamisest,

kuid enne hankelepingu allkirjastamist. Kinnituskiri ei pea olema väljastajale siduv ja võib

olla tingimuslik (väljastaja ei pea kinnituskirja andmisega võtma kohustusi), kuid

kinnituskirjast peab nähtuma, et pakkujal (sh ühispakkujad) on võimalik eelnimetatud

garantiikiri saada enne hankelepingu allkirjastamist. 2) kinnituskiri, mille kohaselt on pakkujal

(või ükskõik millisel ühispakkumuses osaleval pakkujal) olemas vabad rahalised vahendid

summas, mis on 10 % pakkumuse maksumusest koos käibemaksuga (eurodes). Kinnituskiri ei

pea olema väljastajale siduv (väljastaja ei pea kinnituskirja andmisega võtma kohustusi).

30.3. RTK on seisukohal, et eelpoolviidatud tingimuse kehtestamine ei ole kooskõlas RHS § 3

punktiga 2, mille kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu-või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vaidlusalune tingimus seab halvemasse

seisundisse välisriigi pakkujad, kelle puhul on tõenäoline, et nad ei ole mõne Eesti Vabariigis

registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali

kliendid.

31. Kaebaja seevastu on seisukohal, et:

31.1. Vaidluse all olev kriteerium ei välistanud otsesõnu piiriüleste pakkujate osalemist

riigihankel, sest tingimus ei olnud suunatud pakkuja enda registreeritusele Eestis, vaid üksnes

krediidiasutusele, kelle kinnituskirja hanketeate kohaselt aktsepteeriti. Seega diskrimineerimine

oli kaudne mitte otsene muutes piiriülese pakkuja osalemise teatud viisil ebamugavamaks aga

mitte võimatuks. RTK ei ole tuvastanud, et sellise tingimuse kehtestamine oleks tekitanud rahalist

kahju riigieelarvele. Sellise kahju tekkimine on ka ebatõenäoline, kuna hankele ei registreerunud

ühti välisriigi pakkujat ja sarnaste hangetega võrreldes tuleb asuda seisukohale välisriigi

pakkujate huvi sellise hanke vastu on ka ebatõenäoline. Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel

lahendatud kaasuses leidnud, et finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduseks ei ole mitte

üksnes

õigusnormide

rikkumise

tuvastamine,

vaid

ka

rahaline

kahju

või

tõenäoline/potentsiaalne/võimalik kahju liidu eelarvele (3-20-895, p 15). Ringkonnakohtu otsuses

on selgitatud tuginedes Euroopa Kohtu praktikale, et liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas

riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa

välistada (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-408/16, p 63).

32. RTK kohaldas otsuse tegemisel ja vaide lahendamisel ühendmääruse § 25 lg 5, mis sätestab,

et ning määras finantskorrektsiooni määra ühendmääruse § 223 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel, mis

sätestab, et rakendatakse 10%-list finantskorrektsiooni määra. Vaidluse all oleva riigihanke välja

kuulutamise, lepingu sõlmimise ning toetuse taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud

ühendmääruse (edaspidi ühendmääruse v.r.) § 22 lg 11 p 5 ja lg 12 alusel võib sama rikkumise

eest sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Ühendmääruse § 223 lg 2 p 2 näeb seega ette, et miinimum finantskorrektsiooni määr konkurentsi

piirava kvalifitseerimistingimuse eest on 10% ja seda ilma kaalutlusõiguseta. Ühendmääruse § 25

lg 5, sätestab et paragrahve 221–228 kohaldatakse alates 01.09.2017 korraldatud riigihangetele,

3-22-479

11(15)

mille suhtes algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast käesoleva määruse

jõustumist. Seega on sätte kohaldamise eeldused järgmised: (1) riigihange peab olema algatatud

hiljemalt 01.09.2017; ja (2) selle riigihanke suhtes algatatakse finantskorrektsiooni otsuse

menetlus pärast 09.10.2020. Selline säte on põhiseadusega vastuolus ja tuleb seetõttu jätta

kohaldamata. Ühendmääruse § 25 lg 5 kehtestab õiguslikke tagajärgi, mis seisneb

finantskorrektsiooniotsuse tegemises, minevikus tehtud tegudele, st riigihangetele, mis algatati ja

tingimustele, mis kehtestati enne määruse kehtima hakkamist. Seega kohaldatakse ühendmääruse

sätteid ka perioodile, mis eelnes selle määruse jõustumisele. Ühendmääruse § 25 lg 5 annab

ühendmäärusele ehtsa tagasiulatuva jõu, mis on vastuolus põhiseadusega ja tuleb seetõttu jätta

kohaldamata ( (HKMS) § 162 lg 2).

33. Eeltoodust tulenevalt hindan esmalt, kas finantskorrektsiooni otsuse tegemise eeldused olid

täidetud ning seejärel analüüsin kaebuse väiteid ühendmääruse § 25 lg 5 põhiseaduspärasuse osas.

Finantskorrektsiooni otsuse tegemise eelduste täitmine

34. Finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks on eeskirjade eiramine, mis Euroopa Kohtu

praktika kohaselt eeldab kolme asjaolu koos esinemist: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2)

rikkumine peab tulenema majandustegevuses osaleja tegevusest või tegevusetusest ning 3) liidu

eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju (Euroopa Kohtu 01.10.2020 otsus

C-743/18, p 51). Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse mh nende riigisiseste õigusnormide

rikkumist, mis on kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada

rahastatud projektide juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (otsus

C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole otsuse tegemise eelduseks toetuse saaja

tahtlus või hooletus (otsus C-743/18, p-d 57–65). Nõutav ei ole ka konkreetse finantsmõju

tõendamine, vaid piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei olnud

välistatud (otsus C-743/18, p 67). Leian, et käesoleva juhul on eeskirjade rikkumise eeldused

täidetud.

35. Liidu õiguse rikkumise all mõeldakse ka nende riigisiseste õigusnormide rikkumist, mis on

kohaldatavad fondidest toetatavate toimingute suhtes ja aitavad tagada rahastatud projektide

juhtimist reguleerivate liidu õigusnormide nõuetekohast kohaldamist (Euroopa Kohtu 1. oktoobri

2020. a otsus asjas C-743/18, p 52). Eeskirjade eiramise tuvastamisel ei ole toetuse saaja tahtlus

või hooletus (nn subjektiivne koosseisu tunnus) otsuse tegemise eelduseks (Euroopa Kohtu 1.

oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p-d 57–65).

35.1. Kaebaja rikkus vaidlustatud haldusaktides nimetatud riigihangete korraldamisel Euroopa

Liidu õigust sellega, et kehtestas hanketeates pakkujatele kohustuse – esitada hankija nõudmisel

Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse Eestis registreeritud

filiaali kinnituskiri. Selline tingimus ei ole kooskõlas RHS § 3 punktiga 2, mille kohaselt peab

hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu-või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu

liikmesriigis,

muus

Euroopa

Majanduspiirkonna

lepinguriigis

või

Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud.

35.2. Nõustun vastustajaga, et vaidlusalune tingimus ei taga nende pakkujate, kes omavad mujal

kui Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse või mujal kui Eesti Vabariigis registreeritud

välisriigi krediidiasutuse filiaali kinnituskirja, võrdset kohtlemist nende pakkujatega, kes omavad

Eesti krediidiasutuse või Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuse filiaali kinnituskirja.

Kaebaja poolt läbi viidud riigihanke puhul oli tegemist rahvusvahelise riigihankega, mille puhul

tuleb hankijal iseäranis hoolikalt jälgida, et kõik pakkujatele pakkumuse esitamiseks ettenähtud

tingimused oleksid sõnastatud selliselt, et välispakkujad saaksid hankesse pakkumusi esitada

hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. Kuigi

välisriigi pakkujatel on lõppastmes võimalik nõutav kinnituskiri saada, peavad nad selleks

3-22-479

12(15)

nägema rohkem vaeva kui need pakkujad, kes on juba mõne Eesti krediidiasutuse kliendid. Seega

ülalviidatud tingimust tuleb käsitada tingimusena, mis võib omada konkurentsi piiravat mõju ning

sellise tingimuste kehtestamist kaebaja poolt tuleb lugeda liidu õiguse rikkumiseks.

35.3. Sellest tulenevalt on täidetud finantskorrektsiooni otsuse tegemise aluseks olevad esimesed

kaks eeldust: 1) rikutud peab olema liidu õigust; 2) rikkumine peab tulenema majandustegevuses

osaleja tegevusest või tegevusetusest.

36. Ühendmääruse kehtestamisel on aluseks võetud Euroopa Komisjoni 19.12.2013 otsus

C(2013) 9527, millega sätestatakse ja kiidetakse heaks suunised selliste finantskorrektsioonide

määramiseks, mida tuleb teha ühisjuhtimise raames rahastatavate liidu kulutuste suhtes, kui ei ole

järgitud riigihanke eeskirju1.

36.1. Komisjoni määruse kohaselt on ebaseadusliku kvalifitseerimise tingimuse kehtestamine

selline rikkumine mille puhul tuleb eeldada kahju tekkimist Euroopa Liidu eelarvele (juhendi p

2.1 alap 9). Seega. kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise

toime panemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud ei pea vastustaja finantskorrektsiooni

otsust tehes tõendama, et piiriülene huvi ja seega võimlaik kahju liidu eelarvele oli reaalne, vaid

piisav on potentsiaalne piiriülese huvi olemasolu, millele viitab mh riigihanke rahvusvahelist

piirmäära ületav eeldatav maksumus. Kuna vaidlusaluse riigihanke eeldatav maksumus ületas

rahvusvahelise hanke piirmäära ja hankija saatis hanketeate avaldamiseks Euroopa Liidu

Teatajale, tuli hankijal eeldada piiriülese huvi olemasolu ja arvestada sellega ka kvalifitseerimise

tingimuste kehtestamisel.

36.2. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktides siiski välja toonud, milles seisnes kahjulik mõju

liidu eelarvele: vaidlusalune kvalifitseerimistingimus piiras konkurentsi ja mõni teise liikmesriigi

pakkuja võis jätta selle tingimuse tõttu pakkumuse esitamata. Selle tulemusel võis hankelepingu

esemeks olev teenus kujuneda kokkuvõttes kallimaks kui vaidlusaluse piirava tingimuseta.

36.3. Järelikult on täidetud ka finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks olev kolmas eeldus, mille

kohaselt peab kahju eelarvele olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima.

37. Kaebaja viitab kaebuses Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsusele asjas nr 3-20-895 ja

on sellele tuginedes leidnud, et liidu eelarvele kahju tekkimise eelduse täidetuks lugemiseks ei

piisa sellest, et kahju tekkimist ei ole võimalik välistada. Ringkonnakohtu otsuses on selgitatud

et liikmesriigi kohtul tuleb kontrollida, kas riigihankemenetluses osalejate ringi piirangu toimeks

oli see, et mõju fondi eelarvele ei saa välistada (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas

C-408/16, p 63). Kui tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega, tuleb

kohaldada juhtumipõhist uurimist, mis võtab eespool nimetatud kriteeriumite analüüsimisel

arvesse kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid (Euroopa Kohtu 6. detsembri 2017. a otsus asjas C-

408/16, p 66). Hinnata tuleks kahjuliku tagajärje saabumise tõenäosust. Ehk, isegi kui on

tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see

mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks.

38. Viitan, et kohtupraktika sarnases küsimuses on vastuoluline, Nii on erinevalt kaebaja viidatud

lahendist Tallinna Ringkonnakohus näiteks 22.06.2022 otsuses asjas nr 3-19-1239 (p 36) ja

07.10.2022 otsuses asjas nr 3-20-2402 (p 38) märkinud, et vastustaja ei pea tõendama reaalse

piiriülese huvi esinemist ega ära näitama, et teise liikmesriigi ettevõtja on hanketeatele

reageerinud küsimuste või vaidlustuste esitamisega ning piisav on üksnes potentsiaalse piiriülese

huvi olemasolu, millele viitab mh riigihanke rahvusvahelist piirmäära ületav eeldatav maksumus.

Ka näiteks 24.09.2021 otsuses asjas nr 3-19-346 on ringkonnakohus pidanud õigeks vastustaja

selgitust, et selline olukord välistab võimaluse hinnata, kes ja millise hinnaga oleks veel saanud

1 https://ec.europa.eu/transparency/documents-register/detail?ref=C(2013)9527&lang=et;

3-22-479

13(15)

pakkumuse hankemenetlustes esitada. Taolises olukorras ei oleks võimalik veenduda, et kahju ei

tekkinud ja kõik ülejäänud pakkumused oleksid vältimatult olnud kallimad kui eduka pakkuja

pakkumus (vt p 19). Rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke puhul ei ole toetuse saajal alust

eeldada, et ükski välispakkuja (sh naaberriikidest) ei tunne selle vastu huvi (sõltumata sellest,

millist liiki tööd on hankelepingu esemeks). Eeldus on vastupidine. Samas, isegi kui teatud

juhtudel võib pidada tõenäoliseks, et soodsaima pakkumuse teeb Eesti ettevõtja, ei õigusta see

välispakkujaid piirava kvalifitseerimistingimuse seadmist hanketeates ning seeläbi RHS-i nõuete

ja liidu vastavate eeskirjade rikkumist. Nii on ka Tallinna Halduskohus 23.07.2019 otsuses nr 3-

19-754 märkinud, et kokkuvõttes soodsama pakkumuse saamisega ei saa iseenesest

õigustada riigihankemenetluse nõuete rikkumist. Riigihangete läbiviimise nõuete rikkumine

kahjustab juba iseenesest konkurentsi ja liidu siseturu toimimise aluspõhimõtteid, mis on

väärtused omaette ja mille kahjustamist ei väära see, et kokkuvõttes võidi üksikjuhtumil

saavutada eelarvevahendite seisukohast soodsam tulemus (vt p 23). Seega viitab ulatuslik

kohtupraktika pigem seisukohale, et praegusel juhul esinenud riigihanke eeskirjade rikkumise

korral tuleb eeldada kahju tekkimist ning välisriigi pakkujate tegeliku huvi väljaselgitamine ei

ole vajalik ega ka võimalik.

Ühendmääruse § 25 lg 5 põhiseaduspärasus

39. RTK kohaldas otsuse tegemisel ja vaide lahendamisel ühendmääruse § 25 lg 5, mis sätestab

et paragrahve 221–228 kohaldatakse alates 01.09.2017 korraldatud riigihangetele, mille suhtes

algatatud finantskorrektsiooni otsuse menetlus algatatakse pärast käesoleva määruse jõustumist.

Seega on sätte kohaldamise eeldused järgmised: (1) riigihange peab olema algatatud hiljemalt

01.09.2017; ja (2) selle riigihanke suhtes algatatakse finantskorrektsiooni otsuse menetlus pärast

09.10.2020.

40. Vastustaja kohaldas finantskorrektsiooni määra ühendmääruse § 223 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2 alusel,

rakendades 10%-list finantskorrektsiooni määra. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 2 näeb seega ette, et

miinimum finantskorrektsiooni määr konkurentsi piirava kvalifitseerimistingimuse eest on 10%

ja seda ilma kaalutlusõiguseta. Samas, vaidluse all oleva riigihanke välja kuulutamise, lepingu

sõlmimise ning toetuse taotluse rahuldamise otsuse ajal kehtinud ühendmääruse (edaspidi

ühendmääruse v.r.) § 22 lg 11 p 5 ja lg 12 alusel võib sama rikkumise eest sõltuvalt rikkumise

raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

41. Seega erineb kehtiva ühendmääruse § 223 lg 2 p 2 varasemalt kehtinud sättest sellega, näeb

ette miinimum finantskorrektsiooni määra 10% konkurentsi piirava kvalifitseerimistingimuse

eest ja vastustajal puudub võimalus kaaluda väiksema finantskorrektsiooni määra kehtestamist,

millise võimaluse nägi ette varasem redaktsioon.

42. Kaebaja avaldas hanketeate 30.10.2018. Riigihankele esitati üheksa pakkumust, millest kõik

tunnistati 11.12.2018 otsusega vastavaks. Hankemenetluse tulemusena sõlmiti 28.12.2018 OÜ-

ga Fund Ehitus raamleping nr 3.-51/18/86. RTK rahuldas 07.05.2020 otsusega nr 11.8-5/0397

Tallinna Haridusameti 30.04.2020 projektitaotluse Tallinna Tondi Põhikooli õppehoone

ehitamiseks (dtl 12-15). Tehtud otsuse aluseks on sellel ajal kehtinud STS2014-2020 kooskõlas

ühendmäärusega. Otsuse punkti 16 kohaselt on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel

järgima perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses, selle alusel antud õigusaktides,

TAT määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut, sh kohustub toetuse saaja otsuse punkti

16.7.

kohaselt maksma

tagasi

rakendusüksuse

poolt

tagasinõutava

toetuse

finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks. Finantskorrektsiooni otsus tehakse

perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 45 alusel ning ühendmääruse 4. peatükis

sätestatud korras. Seega nähtub otsusest, et toetust taotledes nõustub taotleja toetuse eraldamise

tingimustega (k.a toetuse finantskorrektsioonide aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega

maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud mitteabikõlbliku kulu katteks või muul FKO aluse

3-22-479

14(15)

esinemisel. Seega viis kaebaja läbi hankemenetluse ning sai toetuse ajal, mil kehtis ühendmääruse

v.r.

43. Vaidlustatud finantskorrektsiooni otsuse kohaselt on finantskorrektsiooni menetlus algatatud

18.02.2021. Vastustaja edastas 25.10.2021 otsuse eelnõu. 25.11.2021 tegi vastustaja

finantskorrektsiooni otsuse. Finantskorrektsioon alustati ja otsust tehti seega ajal, mil kehtis

ühendmääruse uus redaktsioon.

44. Nõustun kaebajaga, et kehtiv ühendmääruse § 25 lg 5, on vastuolus põhiseadusega, sest

kehtestab tagasiulatuva jõu varasemalt toimunud sündmuste suhtes. Määruse § 25 lg 5 kohaselt

on tagasiulatuv mõju §-del 221-228, mis sätestavad võrreldes ühendmääruse v.r.-ile rangemaid

tingimusi.

44.1. Riigikohus on leidnud, et ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga on tegemist siis, kui

kehtestatakse juba minevikus tehtud tegudele õiguslikke tagajärgi (RKPSJKo 3-4-1-27-13, p 61).

Ühendmääruse § 25 lg 5 kehtestab õiguslikke tagajärgi, mis seisneb finantskorrektsiooniotsuse

tegemises, minevikus tehtud tegudele, st riigihangetele, mis algatati ja tingimustele, mis kehtestati

enne määruse kehtima hakkamist. Seega kohaldatakse ühendmääruse sätteid ka perioodile, mis

eelnes selle määruse jõustumisele. Arvestades eeltoodut puudub kahtlus, et ühendmääruse § 25

lg 5 annab ühendmäärusele ehtsa tagasiulatuva jõu.

44.2. Riigikohus hindas kohtuasjas 3-4-1-27-13, p-s 59 jj, kas õigusaktil on legitiimne eesmärk,

kui sellel on ehtne tagasiulatuv mõju. Riigikohus järeldas, et üldjuhul on lubamatu suurendada

kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi

kehtestada juba minevikus tehtud tegudele. Seega kuivõrd ehtne tagasiulatuv jõud ei ole

Riigikohtu seisukoha ja õiguskirjanduses leitu kohaselt lubatav, siis puudub sellisel sättel

legitiimne eesmärk ja järelikult pole ka selline riive materiaalselt põhiseadusega kooskõlas.

44.3. Samuti on ühendmääruse § 25 lg 5 vastuolus õiguskindluse põhimõttega. Õiguskindluse

põhimõte sisaldab mh tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse

põhimõtteid. Tagasiulatuva mõju keelu põhimõte omakorda reguleerib sisuliselt kahte olukorda:

ehtsat tagasiulatuvat mõju ja ebaehtsat tagasiulatuvat mõju. Ühendmääruse § 25 lg-l 5 on ehtne

tagasiulatuv jõud, mis on kehtiva õiguse kohaselt keelatud. Seega on kehtiva ühendmääruse § 25

lg 5, vastuolus tagasiulatuva mõju keeluga ning õiguskindluse põhimõttega.

45. Tagasiulatuvat mõju ei luba ka otsuse tegemise aluseks olev STS2014-2020. STS2014-2020 § 8 lg 2

punktide 4 ja 6 kohaselt on rakendusüksuse ülesanneteks menetleda maksetaotlusi, sealhulgas

võib rakendusüksus peatada maksetaotluse menetlemise, ja maksta toetuse välja või jätta välja

maksmata ning teha finantskorrektsiooni otsus ja nõuda tagasi aluseta väljamakstud toetus, välja

arvatud seaduse § 45 lõikes 3 nimetatud juhul. STS2014-2020 § 45 lõike 1 punkt 3 kohaselt tehakse

finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse

või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS2014-2020 § 46 lg 1 kohaselt juhul, kui

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist

tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse

või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust lõike 2 alusel kehtestatud

õigusaktis (ehk ühendmääruses) sätestatud ulatuses. Sama paragrahvi lõige 3 näeb ette,

finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses, toetuse andmise

tingimuste

käskkirjas,

rahastamisvahendi

rakendamiskäskkirjas

või

rahastamisvahendi

rakendamise lepingus kehtivale proportsioonile.

46. Seega leian, et ühendmääruse § 25 lg 5 on vastuolus põhiseadusega, sest näeb ette rangema

regulatsiooni ka sellistele hangetele ja toetustele, mis on läbi viidud või mille osas on otsust tehtud

enne ühendmääruse uue redaktsiooni kehtestamist, Riigikohus on leidnud, et PS § 152 lg-st 1

tulenev kohustus jätta põhiseadusega vastuolus olev õigusakt või selle säte kohaldamata on kõigil

3-22-479

15(15)

kohtuastmetel (RKPSJKm 5-19-43, p 12). Kuivõrd põhiseadusega vastuolus olev õigusakt tuleb

jätta kohaldamata on RTK finantskorrektsiooni otsus ja vaideotsus õigusvastased.

Menetluskulud

47. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg

6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude

väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav

(RKHKo nr 3-3-1-67-14, p 32.1; RKHKo nr 3-3-1-21-15, p 16).

48. Kaebaja menetluskulud koosnevad riigilõivust 1050 eurot ning kulust õigusabile summas

15 622,44 eurot (koos käibemaksuga).

49. Kaebaja poolt esitatud arvetest nähtuvalt on õigusabiteenuse mahuks kokku ca 68,5 töötundi,

mis hõlmab kaebuse koostamist, kaebuse täiendamist lisadega, analüüsi ja vastuväite koostamist

kohtu tegevusele seoses riigilõivu määraga, vastustaja seisukohtadega tutvumist, vastustaja

seisukohtadele vastuargumentide koostamist, nõupidamisi kliendiga ning kohtuistungiks

ettevalmistamist, istungil osalemist. Arvestades asja mahukust, sisu, vaidlusaluse otsusega

nõutava summa suurust ja selles käsitatavaid õiguslikke küsimusi, saab kaebaja õigusabikulusid

pidada üldiselt mõistlikuks. Samuti ei saa käesolevat vaidlust pidada selliseks vaidluseks, mis

seondub kaebaja (Tallinna linn Tallinna Haridusameti kaudu) põhitegevusega, mille puhul

haldusorgani kasuks õigusabikulude väljamõistmine on pigem erandlik. Tallinna Haridusameti

põhitegevuseks on Tallinna hariduselu ja noorsootöö korraldamine, mitte riigihangete

korraldamine või struktuuritoetuste taotlemine.

50. Kaebaja tasus küll tähtaegselt kohtumäärusega nõutud täiendava riigilõivu, kuid

esitas 10.03.2022 vastuväite kohtu tegevusele seoses täiendava riigilõivu tasumise kohustusega.

Kohus jäi 24.03.2022 määruses varasemas 28.02.2022 määruses väljendatud seisukoha juurde,

mistõttu kaebaja vastuväide riigilõivu määra osas jäi rahuldamata. Seega ei pea ma põhjendatuks

õigusabikulude tasumist, mis on seotud riigilõivumäära vaidlustamisega summas 1037,40 eurot

koos käibemaksuga (kaebaja 07.12.2022 esitatud menetluskulude nimekirja Lisa 2 arve nr

20184085).

51. Asjaolu, et kaebaja vastuargumendid vastustaja seisukohtadele kattuvad paljuski kaebuses

esitatud argumentidega ei ole aluseks menetluskulude vähendamisele, kuna nende argumentide

esitamise vajaduse on tinginud käesolev kohtuvaidlus.

52. Seega tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud kokku 15 635,04

eurot (riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 14 585,04 eurot koos käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma