2-20-9263/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(10)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata T M ja A M 20.01.2023 vastuväide kohtu tegevuse peale ning

jätta rahuldamata taotlus asja arutamise uuendamiseks.

2. Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Y M ja tema õigusjärglaste

T M ja A M vastu kahju hüvitamise nõudes.

3. Jätta menetluskulud avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ kanda. Kohus määrab

menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2023, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-9263

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Y M vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Asja lahendamise viis

24.08.2021 istungil

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (RK 110051834,

asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600)

Eesti filiaali (RK 12831829; asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn;) kaudu

Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder (e-post:

arvi.luhakooder@gmail.com)

Asjast puudutatud isikud:

T M (IK XXX)

A M (IK XXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman

2(10)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Avaldaja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 26.06.2020 Viru Maakohtule

avalduse kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt kindlustas avaldaja korteri asukohaga

XXX, kindlustusvõtjaks on korteriomanik L C ja omavastutuseks 100 eurot. 25.02.2018 sai

avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 24.02.2018 XXX korteris

veekahju – naabrid uputasid. Kahjustatud on kaks tuba, WC, esik. Kahju põhjustas viiendal

korrusel lõhkenud soojavee toru. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta.

OÜ E selgituse kohaselt põhjustas kahju korteris nr 18 soojaveekraani purunemine.

Korteri nr XXX remondiks tegi hinnapakkumise B OÜ summas 2474,48 eurot. Avaldaja

hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises

näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. B OÜ parandas

korteri nr XXX veekahjustused ning esitas avaldajale korteri nr XXX remondiarve summas

2374,48 eurot, mis oli avaldaja poolt tasutud. Remondiarve on hinnapakkumisest 100 euro

võrra väiksem, sest omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Põhjusel, et

veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 12.04.2018

puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada

hiljemalt 29.04.2018. Puudutatud isik avaldajale kahju ei hüvitanud. Seetõttu pöördus

avaldaja kohtusse ning palub välja mõista puudutatud isikult kahjuhüvitis summas 2374,48

eurot.

2. Puudutatud isik Y M esitas 15.10.2020 kohtule vastuse avaldusele, milles palus jätta

avaldus rahuldamata. Puudutatud isik leidis, et veeavarii alguse saamine puudutatud isiku

korterist ei ole tõendatud. E OÜ esitatud tõendist ei saa välja lugeda, et soojaveekraan asus

puudutatud isiku korteri reaalosa piires. Puudutatud isik leiab, et vastupidi asus kraan

reaalosast väljas – seina taga ning seetõttu tulenes veeleke kaasomandiesemest. Puudutatud

isik ei ole oma kohustusi rikkunud. Puudutatud isik märkis ka, et kahjuhüvitise suurus on

ebamõistlikult suur ning avaldaja ei ole vastupidist tõendanud.

Menetlusosaliste täiendavad seisukohad

3. Avaldaja leidis 21.10.2020 seisukohas, et kuna veekraanile on ligipääs puudutatud isiku

korteri kaudu, siis asub kraan tema mõjusfääris. Avaldaja on seisukohal, et tema on

tõendanud, et kraan asus puudutatud isiku korteri piires. Seega tuleks ka eeldada, et

puudutatud isiku rikkus enda korrahoiukohustust ning vastutusest vabanemiseks peab just

puudutatud isik tõendama, et tema ei ole kohustusi rikkunud ja kahju tulenes

kaasomandiesemest.

3(10)

4. Puudutatud isik ei nõustunud 04.11.2020 avaldaja seisukohaga. Puudutatud isik selgitas, et

E OÜ tõendid ei ole usaldusväärsed, kuna neist ei selgu täpselt, kus veekraan asub.

Puudutatud isik märgib, et veekraan asub seina taga tehnilises šahtis, maja üldveetorustikul

enne korteri veearvestit ja seega selle kraani hooldamise kohustus on korteriühistul. Neil

põhjustel on puudutatud isik jätkuvalt seisukohal, et veeleke tulenes kaasomandiesemest.

Puudutatud isik taotles ka vaatluse läbiviimise kraani asukoha tuvastamiseks.

5. Avaldaja nõustus 05.11.2020 puudutatud isikuga, et enne veemõõtjat asuv kraan, millega

on võimalik sulgeda korteri veevarustus, on korteriomanike kaasomandis. Seega puudub ka

selle üle vaidlus, et purunenud kraan oli korteriomanike kaasomandis. Avaldaja hinnangul

ei ole aga tähtsust, kas purunenud kraan oli korteriomandi eriomandi ese või korteriomanike

kaasomandis. Asjast puudutatud isikul on kohustus korras hoida ka kaasomandisse

kuuluvad hooneosad, mis asuvad tema mõjusfääris. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik

rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. Korteriomanik on

kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoiduda kaasomandi eseme kasutamisel

tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Purunenud kraani

kasutab puudutatud isik oma korteri veevarustuse sulgemiseks. Avaldaja hinnangul peab

puudutatud isik hoidma selle kraani korras, vastasel korral kraan hakkab lekkima või

puruneb ja sellest välja voolanud vesi kahjustab teisi kaasomanikke. Kuna puudutatud

korteris (püstiku- või tehnilises šahtis – need on sünonüümid) purunes korteriomanike

kaasomandis olev soojaveekraan, siis järelikult ei olnud kraan korras ning puudutatud isik

on rikkunud kaasomandi eseme korrashoidmise kohustust. Seadusest tulenevat

hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus

ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma

tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel soojaveekraan purunes. Avaldaja hinnangul on

oluline see, et puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri nr XXX omanik. Avaldaja

hinnangul paiknes purunenud kraan korteriomaniku mõjusfääris. Kraani asukohale pääseb

ligi läbi korteri XXX, mida kinnitab oma vastuses ka puudutatud isiku lepinguline

esindaja. Avaldaja leidis, et korteriomaniku enda kohustuste rikkumise eest vastutust ei

mõjuta asjaolu, kas kahju tulenes reaalosast või kaasomandiesemest. Korteriomanik

vastutab tekkinud kahju eest, kui tema on oma kohustusi rikkunud, ja rikkumine ei olnud

vabandatav. Antud juhul ei ole puudutatud isik tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav.

6. Kohtuistungil 24.08.2021 selgitas avaldaja taas, et vaidlust ei ole, et kahju tulenes

kaasomandiesemest. Kuid avaldaja väidab, et eseme korrashoiukohustus oli puudutatud

isikul. Puudutatud isik leidis aga vastupidi, et korteriomanik ei saa vastutada selle eest, mis

ei asu tema korteri reaalosa piires.

7. Avaldaja selgitas 14.06.2022 seisukohas täiendavalt kahju suurust ning leidis, et esitatud

tõenditega on kahju suurus tõendatud. Samuti on põhjendatud põhjuslik seoses tekkinud

kahju ja teo vahel. Avaldaja tugineb sellele, et puudutatud isik on rikkunud kaasomandi

eseme alalhoiukohustust ning kohustust hoiduda teiste kaasomanike vara kahjustamisest.

Kaasomandi eseme alalhoiukohustus tähendab ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva

kaasomandi eseme seisukorda ning viivitusteta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme

kahjustumisest või kahjustumise ohust. Avaldaja leiab, et antud juhul saab puudutatud isiku

poolset rikkumist eeldada, kuna puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustust

4(10)

rikkunud või kohustuse rikkumine oleks olnud vabandatav. Kui puudutatud tõendab, et

tema ei ole oma kohustust rikkunud või tema rikkumine on vabandatav, siis soovib avaldaja

esitada nõude korteriühistu vastu.

8. Puudutatud isik leidis 25.07.2022 seisukohas, et tema ei ole enda kohustust rikkunud ning

on piisava regulaarsusega kontrollinud kraani seisukorda. Puudutatud isiku esindaja selgitas

ka, et tal puudub ühendus esindatavaga, ja palus tunnistajana üle kuulata T M, aga seda

pärast kliendiga ühenduse võtmist.

9. Avaldaja leidis 28.10.2022 seisukohas, et kuna kohus on tuvastanud, et kraan on

kaasomandi ese, mis asus puudutatud isiku korteriomandi piires, siis eeldatakse, et

puudutatud isik on rikkunud kaasomandi osa alalhoiu kohustust. Puudutatud isik ei ole

siiani tõendanud, ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Täna

saab eelneva põhjal teha vaid sellise järelduse, et puudutatud isik on kaasomandi eseme

alalhoiu kohustust rikkunud. Puudutatud isik ei ole korteriühistut teavitanud kaasomandi

eseme kahjustumise ohust. Kui puudutatud isik oleks oma kaasomandi eseme alalhoiu

kohustust nõuetekohaselt täitnud, sh ka teavitanud korteriühistust kraani kahjustumise

ohust, siis oleks olnud KÜ-l võimalik sellele ohule reageerida, sulgeda veepüstak ning

kahjustumisohtlik veekraan asendada. Kahju hüvitamise aluseks olev asjaolu on puudutatud

isiku poolne kohustuse rikkumine, kraani kahjustumise ohust teatamata jätmine. Avaldaja

hinnangul ei oleks alumine naaber (korter XXX) kahjustada saanud, kui puudutatud oleks

KÜ-d kraani kahjustamise ohust teavitanud ning oleks andnud KÜ-le võimaluse veepüstik

sulgeda ning purunemisohtlik kraan asendada. Avaldaja rõhutas ka, et teada on vaid kraani

purunemise fakt, kuid ei ole teada kraani purunemise põhjus. Kuna kraani purunemise

põhjust ei ole teada, siis võib kraani purunemise põhjuseks olla ükskõik milline sisuline

puudutatud isiku poolne „tegu“ ehk kohustuse rikkumine. Avaldajal ei ole tulenevalt

juurdepääsu puudumisest puudutatud isiku korterisse ka võimalik tõendada, mida

puudutatud isik oma korteris tegi, tegemata jättis või kuidas ta kraani kasutas. Kuna

puudutatud isiku poolset kohustuse rikkumist eeldatakse, siis kuni vastupidise tõendamiseni

ongi puudutatud isiku rikkumine kraani purunemise ning sellele järgnenud veekahju

põhjuseks. Samuti tuleb eeldada, et puudutatud isiku rikkumine ei ole vabandatav.

Puudutatud isik on siiani läbivalt eitanud, et tal oleks üldse mingisugust kohustust seina

taga asuva kaasomandis oleva kraani suhtes. Ainuüksi sellest väitest saab järeldada, et

puudutatud isik ei ole kraani alalhoiu kohustust täitnud.

10. Puudutatud isiku esindaja teatas 15.11.2022, et puudutatud isik Y M on surnud. Esindaja

palus menetlus peatada kuni õigusjärglaste selgumiseni või pikendada seisukohtade

esitamise tähtaega kolme kuu võrra. Kohus tuvastas, et Y M suri 12.10.2021 ja tema

pärijateks on T M ja A M, pärimistunnistus on tõestatud 26.01.2022

11. 27.12.2022 seisukohas teatas puudutatud isik, et puudutatud isiku esindaja ei nõustu

avaldaja seisukohaga, millega alusetult heidetakse ette puudutatud isikule kraani

kahjustamise ohust teatamata jätmises. Puudutatud isiku esindaja vastuväitena väidab, et

kraani seisukorra kontrollimine oli mõistliku regulaarsusega. Nimelt, kraani kõrval asuvad

veemõõturid. Selles osas poolte vahel ei olnud vaidlust 24.08.2021 kohtuistungil. Vähemalt

üks kord kuus, so regulaarselt, korteriühistule veemõõturite näitude teatamisega seotud

veemõõturite näitude vaatamisel kraani lekkimisi ja mingit ohtu või puudusi ei esinenud.

Seega veekraani regulaarselt kontrolliti ja puudus ükski asjaolu/sündmus, mis võiks olla

puudutatud isikule viidatud etteheite aluseks. Puudutatud isiku esindaja esitab kohtule

5(10)

korteriühistult XXX, XXX esindaja poolt 27.12.2022 saadud tõendi, et alates aastast 2017

esitas korteri XXX omanik igakuiselt korteriühistule veemõõturite näidud.

12. Puudutatud isik esitas 20.01.2023 vastuväite kohtu tegevuse peale ning palus asja arutamist

uuendada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus käesoleva

asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

15. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et korteris asukohaga XXX toimus

24.02.2018 veeavarii, mille tagajärjel sai korter kahjustada. Veeavarii põhjuseks on korteris

nr XXX oleva sooja vee ventiili purunemine (dtl 26), mille tagajärjel said kahjustada

korterid nr XXX, XXX ja XXX.

16. Kuna kahjujuhtum toimus 2018. a, kohaldab kohus asjas 01.01.2018 jõustunud

korteriomandi- ja korteriühistuseadust (KrtS).

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127

lg-te 1, 3 ja 4 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab

hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette

nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske

hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos).

18. VÕS § 128 lg-te 1-3, 5 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või

mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Mittevaraline kahju

hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

19. VÕS § 492 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuse üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise

nõue.

20. Kahjustatud korter asukohaga XXX oli perioodil 01.03.2017-29.02.2020 kindlustatud

avaldaja AB ''Lietuvos draudimas'' Eesti filiaalis (PZU). Kindlustusvõtja L C teatas

kindlustusandjale, et 24.02.2018 toimus korteris veeuputus (dtl 25) ja esitas avalduse kahju

6(10)

hüvitamiseks (dtl 27-28), eeldatavas summas 3000 eurot. Avaldusele on lisatud tekkinud

kahju fotod (dtl 29-64). Kohus tuvastas, et korteri asukohaga XXX omanikuks oli kahju

tekkimise ajal puudutatud isik Y M (dtl 12-14) ning poliisist nähtub, et kindlustatud oli

veeavarii puhul nii korter kui ka kodune vara (dtl 21-24), omavastutus moodustas 100 eurot.

Seega on avaldaja esitanud tagasinõude Y M vastu, kuid sisuliselt on tegemist VÕS § 115

lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise nõudega. Nimetatud säte annab korteriomanikule

nõudeõiguse kahju tekitaja vastu. Kuna kindlustusandjale on üle läinud kindlustatud

korteriomaniku nõue, võib avaldaja ka tugineda VÕS §-le 115.

21. Korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju tekitanud

omanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

-

kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3);

-

hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

22. Riigikohus on selgitanud sarnastest tsiviilasjades avaldaja nõude eeldused. Kuigi need

eeldused on tehtud varasemalt kehtinud seaduse pinnalt, ei ole põhimõte muutunud ja

kannatanud korteriomanik (antud juhul avaldaja kui kindlustusandja regressi korras) võib

VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik)

kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15):

-

teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103

lg 1);

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

23. Antud asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust, et purunenud soojaveekraan on

kaasomandisse kuuluv ese. Samuti ei ole vaidlust selles, et kraan asub puudutatud isikute

korteri reaalosa piires. Küll on aga menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et kas puudutatud

isik rikkus enda kohustust hoida kraani korras. KrtS § 31 lg 1 alusel on korteriomanik

kohustatud: 1) hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades

hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

piiridesse; 3) võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik

kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada.

24. Antud juhul ongi menetlusosaliste vahel vaidlus soojaveekraani kui kaasomandieseme

kasutamisel korteriomaniku kohustuse täitmises. Avaldaja tugineb sellele, et korteriomanik

pidi teostama pidevalt kontrolli, kas kraan töötab korralikult või mitte, kui omanik ei ole

seda teinud, siis on ta oma kohustust rikkunud.

7(10)

25. Riigikohus leidis lahendi nr 2-19-9543 p-s 17, et KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik

kohustatud hoidma korras eriomandi eset ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma

tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad

mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS §

72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat

asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodud sätete järgi on

korteriomanikul nii korteriomandi eriomandi korrashoiu kohustus kui ka kaasomandi

alalhoiu kohustus ning eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike

kahjustamisest hoidumise kohustus. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus

tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida

eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada

korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt ka Riigikohtu

lahend nr 2-18-13649/57, p 16).

26. Riigikohus leidis lahendi nr 2-18-13649 p-s 21, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud

teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku

tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju

täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu

(nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi

eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks

peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi

esemest (nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on

vabandatav (vt ka Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d

25 ja 49). Eeltoodu kohaldub ka olukorras, kus kahju hüvitamist nõutakse korteriühistult.

27. Kohus leiab, et antud juhul ei muuda asjaolu, et torud asuvad seina taga seda, et torud ja

nende juurde kuuluvad kraanid ja veemõõturid asuvad korteriomaniku eriomandi piires.

KrtS § 4 lg 1 kohaselt eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum

ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab

muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või

hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3 alusel ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle

osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone

reaalosa piires. KrtS seletuskirja kohaselt määratleb KrtS § 4 lg 3, millised hoone osad ei

ole eriomandi esemeks ka siis, kui need paiknevad eriomandi eseme piires. Sellisteks hoone

osadeks on näiteks korterit läbivad vee- ja kanalisatsioonitorud ning küttesüsteem.

Seejuures võib veetorude puhul eristada kaasomandi ja eriomandi eset, st veetoru on

kaasomandis kuni selle punktini, kus on võimalik korterisisese toru eemaldamine ilma kogu

hoone veevarustust mõjutamata. Sellest punktist alates on veetoru korteriomandi eriomandi

osa esemeks, st korteriomanik võib seda muuta ja kõrvaldada oma äranägemise järgi.

28. Puudub vaidlus, et torud ja kraan on kaasomandi osad. Pooled vaidlevad aga selle üle, et

kas kaasomandi osad asuvad puudutatud isiku eriomandi piires või mitte. Seejärel ei

vaielnud puudutatud isik, et toru ja kraan asuvad tema korteri reaalosa piires, kuid leidis, et

see ei oma asjas tähtsust, vaid oluline on see, et kahju tulenes kaasomandiesemest.

29. Kohus peab vajalikuks taas selgitada, et reaalosa (eriomandi) esemeks saab olla õhuruum,

mis on hoone plaani või projekti järgi korteriomaniku ainukasutusse määratud ala. Samuti

8(10)

on reaalosaks selle ala sees asuvad üldisest süsteemist eraldi paigaldatud seadmed ja

kergvaheseinad. Seega kuigi torude või püstakute osade puhul on tegemist kaasomandiga,

kui need osad läbivad konkreetse korteri ja ligi pääseda neile võibki ainult selle korteri

kaudu, tuleks asuda seisukohale, et need osad asuvad konkreetse omaniku eriomandi piires.

Kohus leiab, et antud juhul on tõendatud, et kraan asub puudutatud isikute eriomandi seina

taga ega sinna ei saa muul viisil pääseda kui tema korteris asuva luugi kaudu – ehk kraan

asub puudutatud isikute eriomandi piires.

30. Kohus ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga, et kaasomandi eseme asukoht pole oluline.

Nimelt kui kaasomandi ese asub korteri reaalosa piires, siis tekibki korteriomanikul nn

alahoidmise kohustus, kuna ainult sellel korteriomanikul pidev ligipääs esemele. Samuti kui

torude osa ja kraan asuvad puudutatud isiku eriomandi piires, peab ta tõendama vastutusest

vabanemiseks, et tema ei ole oma kohustust rikkunud.

31. Antud asjas ei tuginenud avaldaja sellele, et puudutatud isik oleks rikkunud või lõhkunud

kraani tahtlikult, küll aga tugineb sellele, et puudutatud isik ei kontrollinud kraani

korrasolekut. Seega selgitas kohus menetlusosalistele, et just puudutatud isik peab

tõendama, et ta on piisavalt tihti kontrollinud kraani, kuid ei ole märganud, et kraanist

tilguks vett, et see oleks lõhki läinud vms või tal ei ole kraani kontrollimise kohustust.

Puudutatud isik esitas korteriühistu tõendi (dtl 165-166), milles korteriühistu esimees

kinnitab, et puudutatud isik teatas regulaarselt veemõõturite näite.

32. Avaldaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu lahendile nr 2-19-9500. Lahendi p-s 15.2 selgitas

kolleegium, et Riigikohtu praktika järgi võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel

kindlustusandja korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist nõuda

korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS §

115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud

kahju (VÕS § 127, § 128), mis on hõlmatud kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis

korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski korteriomanik ega korteriühistu ei ole

oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist teistelt

korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 II lause). Seejuures

peab TsMS § 230 lg 1 I lause järgi kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid

tõendama avaldaja ning isik, kelle vastu ta kahju hüvitamise nõude esitab, peab kahju

hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav (vt nt

Riigikohtu 9. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543, p 15; 19.03.2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 13 ja 16; 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d

22 ja 25). Korteriomanike vastutust oma kohustuse rikkumise eest ei välista korteriühistu

või muu isiku vastutus. Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise

eest solidaarselt korteriomanikuga (vt nt Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-

13649, p 17). Kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarselt, võib võlausaldaja VÕS

§ 65 lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või

igaühelt või mõnelt neist.

33. Samas lahendis märkis Tallinna Ringkonnakohus p-s 16.1, et korteriomaniku kaasomandi

osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid

see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda

ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või

kahjustumise ohust (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p

9(10)

16). Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise

korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise

korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see

korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest

(nt veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.

34. Nimetatud lahend ei ole veel jõustunud, kuid kohus leiab, et nimetatud seisukohti võib

kasutada lahendi tegemisel, kuna neid seisukohti oli varem avaldanud ka Riigikohus.

Samuti kohus ka käesoleva asja raames on selgitanud, et kui kaasomandi ese asub korteri

reaalosa piires, tuleb just puudutatud isikul tõendada, et tema ei ole kohustust rikkunud või

et rikkumine oli vabandatav.

35. Antud asjas ei ole esitatud tõendeid ega muul viisil asjas põhistatud, et puudutatud isik oleks

kraani tahtlikult või hooletusest enda teoga kuidagi lõhkunud. Seda ei saa ka kuidagi

esitatud asjaoludest tuletada - puudutatud isiku korteris ei toimunud remonti vms, mille

tagajärjel võiks puudutatud isik kuidagi enda teoga kraaniga midagi teha. Seega nõustub

kohus avaldaja seisukohaga, et puudutatud isik võis rikkuda enda kohustust sellega, et ei

kontrollinud piisava regulaarsusega kraani korrasolekut. Kohus leiab aga, et puudutatud isik

on enda kohustust korralikult täitnud. Veetorud ja ka mõõturid paigaldatakse aastateks ja

neid aastate jooksul kasutatakse asendamata. Need asjad on oma loomult sellised, mida

võivad korteriomanikud kasutada asju kätes hoidmata või puudutamata. Seega leiab kohus,

et ei ole ka mõistlik eeldada, et korteriomanik peaks torude konstruktsioone pidevalt

igapäevaselt ja ka päeva jooksul kontrollima. Puudutatud isik esitas tõendina korteriühistu

esimehe tõendi, et puudutatud isik esitas pidevalt veemõõturite näite. Seega igakuiselt nägi

puudutatud isik nii toru kui ka kraani. Avaldaja ei ole ka selgitanud, kuidas pidi puudutatud

isik muul viisil korrasolekut kontrollima. Kohtule ei ole ka teada mingit konkreetset

meetodit, kuidas on võimalik kraani korrasolekut kontrollida. Kui kraanil ei ole väliselt

nähtavaid puudusi, siis ei saa ka eeldada, et korteriomanikul tekkiks kahtlus võimalikust

kahju tekkimisest. Kohus leiab, et toru ja kraani kontroll kord kuus on piisav regulaarsus

selliste asjade puhul ja seega täitis puudutatud isik kohustuse vajaliku hoolsusega.

36. Neil põhjustel leiab kohus, et puudutatud isik ei ole oma kohustust rikkunud ega vastuta

seega tekkinud kahju eest. Kuna kohus leiab, et puudutatud isik ei ole kohustust rikkunud,

ei analüüsi kohus põhjuslikku seost ega kahju suurust.

37. Avaldaja esitas kahju suuruse tõendamiseks B OÜ hinnapakkumise (dtl 8-9), milles on

loetletud vajalikud remonditööd ja nende maksumus, kogu maksumus on 2474,48 eurot

koos käibemaksuga. OÜ B esitas U Eesti filiaalile 05.04.2018 arve nr 88 (dtl 10) summas

1978,73 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 2374,48 eurot, arvest on näha, et tegemist

on kahjude kõrvaldamise aadressil XXX ja kindlustusjuhtumiga nr 534387/499777.

Nimetatud arve on avaldaja Lietuvos Draudimas AB Eesti filiaali poolt tasutud (dtl 11)

summas 2374,48 eurot. Kuna kohus ei analüüsi kahju suurust, siis jätab kohus ka kahju

suurust puudutavad tõendid tähelepanuta.

38. Puudutatud isik esitas 20.01.2023 kohtu tegevuse peale vastuväite, leides, et maakohus

rikkus menetlussätteid, kui jättis T M vande all üle kuulamata. Kohus selgitas T M

ülekuulamata jätmist 17.01.2023 määruses, kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata.

Kohus märgib täiendavalt, et näitude teatamist on puudutatud isik tõendanud teise tõendiga

ja kohus on seda ka lahendi tegemisel arvestanud. Seega puudub vajadus asja arutamise

uuendamiseks ja T M

10(10)

39. ülekuulamiseks. Kohus jätab puudutatud isiku taotlused TM

40. ülekuulamiseks vande all ja menetluse uuendamiseks rahuldamata.

41. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldaja avaldus ei ole õiguslikult põhjendatud

ega tõendatud, seetõttu avaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

42. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või

tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus, siis leiab kohus, et

on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

43. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kohus määrab menetluskulud

rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik