2-21-9535/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-9535

Kohtuasi

ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja

PAHANDUSMINISTEERIUM

KAKS

OÜ

(likvideerimisel) avaldus OÜ Lõuna Farm (kustutatud)

ennistamiseks ja täiendava likvideerimismenetluse

läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 13. veebruari 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja

PAHANDUSMINISTEERIUM

KAKS

OÜ

(likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I ASHTANGA

KUNDALINI

OÜ

(likvideerimisel,

registrikood

12934966),

seaduslik

esindaja likvideerija PJ

Avaldaja II PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ

(likvideerimisel,

registrikood

14436741),

seaduslik

esindaja likvideerija PJ

Puudutatud isik OÜ Lõuna Farm (kustutatud, registrikood

12511444)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta

vastu

ASHTANGA

KUNDALINI

OÜ

(likvideerimisel)

ja

PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel) määruskaebusega

esitatud tõend Tartu Maakohtu registriosakonna määrus nr Ä 20064654 / M12

(II kd, tl 21 – 21 pöördel).

2. Jätta vastu võtmata ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja

PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel) määruskaebusega

esitatud tõend OÜ Lõuna Farm (kustutatud) osanike 8. novembri 2016 otsus ja

24. jaanuaril 2023 esitatud tõendid: OÜ ADRAPÕLD ja OÜ Lõuna Farm

(kustutatud) rendileping, täiteasja nr 025/2017/3810 tingimusliku ja tulevase nõude

2-21-9535

arestimise akt ning täiteasja nr 025/2017/3810 vallasasja valduse üleandmise nõude

arestimise akt, sunniraha hoiatus.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 13. veebruari 2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada osaliselt määruse põhjendusi.

4. Jätta

ASHTANGA

KUNDALINI

OÜ

(likvideerimisel)

ja

PAHANDUSMINISTEERIUM

KAKS

OÜ

(likvideerimisel)

määruskaebus

rahuldamata.

5. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt ASHTANGA

KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ

(likvideerimisel) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ASHTANGA

KUNDALINI

OÜ

(likvideerimisel,

avaldaja I)

ja

PAHANDUSMINISTEERIUM KAKS OÜ (likvideerimisel, avaldaja II) esitasid 14. juunil

2021 (täiendatud 3. ja 31. detsembril 2021) Tartu Maakohtule avalduse OÜ Lõuna Farm

(kustutatud, puudutatud isik) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

Avalduse ja selle täienduste kohaselt on ettevõtte täiendav likvideerimine vajalik

kommertspandikande taastamiseks. 17. novembril 2016 sõlmisid puudutatud isik ja

SAAREMAA MESI OÜ (TYZENEGY DOPUNSKI OÜ, kustutatud) kommertspandi seadmise

lepingu, esitasid avalduse kommertspandi registreerimiseks, võlatunnistuse ja kokkuleppe

sundtäitmisele allumise kohta. Eelviidatud lepingu alusel ja kommertspandikande tegemisel sai

puudutatud isiku osas kommertspandipidajaks SAAREMAA MESI OÜ. 21. märtsil 2017

sõlmisid SAAREMAA MESI OÜ ja avaldaja I (endise nimega 4K System OÜ) kommertspandi

loovutamise lepingu ning nõude loovutamise lepingu. Eelviidatud lepingu alusel ja

kommertspandikande tegemisel sai puudutatud isiku osas kommertspandipidajaks avaldaja I.

23. mail 2017 sõlmisid avaldaja I ja JH Carbide Tools OÜ (kehtiv nimi Ramus Tools OÜ)

kommertspandi ja tagatavate nõuete pandiõigusega koormamise asjaõiguslepingu. Eelviidatud

lepingu alusel koormas avaldaja I pandiga puudutatud isiku kommertspandi JH Carbide Tools

OÜ kasuks. 7. juunil 2018 sõlmisid avaldaja I, SJ ja avaldaja II kommertspandi mõtteliste osade

loovutamise lepingu ning nõude loovutamise lepingu. Eelviidatud lepingu alusel ja

kommertspandikande tegemisel said puudutatud isiku osas kommertspandipidajaks avaldaja I,

SJ ja avaldaja II. Seega olid enne kommertspandikande kustutamist puudutatud isiku osas

kommertspandipidajateks avaldaja I, SJ ja avaldaja II. 16. oktoobril 2017 teatas Tartu

Maakohtu registriosakond avaldaja I esindajale, et ilma kommertspandipidaja nõusolekuta

registripidaja kommertspandikannet kustutada ei saa. 22. detsembril 2020 kustutas Tartu

Maakohtu registriosakond omaalgatuslikult puudutatud isiku registrikaardilt avaldaja I, SJ ja

avaldaja II kasuks olnud kommertspandikande ilma pandipidajate nõusoleku või

kustutamisavalduseta. Tartu Maakohtu registriosakond on rikkunud kommertspandiseaduse

2-21-9535

(KomPS) § 18 lg 2 ning avaldajate kommertspandikanne tuleb registrisse taastada ning

puudutatud isik registrisse ennistada.

Avaldajate kommertspant ulatus muuhulgas Võru kohtutäitur Taive Peedosaare poolt täiteasjas

nr 119/2017/167 1. märtsil 2017 arestitud puudutatud isikule kuuluvale vallasvarale.

Kohtutäitur ei ole vara aresti alt vabastanud ega võõrandanud. Seega puudutatud isiku

kustutamise eelselt oli ja on jätkuvalt ühingul vara. Puudutatud isiku pankrotimenetlus lõppes

raugemisega

ning

ühingu

22. detsembril

2020

registrist

kustutamisega.

Kuna

likvideerimismenetlust läbi ei viidud, on puudutatud isikul jätkuvalt vara ja läbi tuleb viia

sisuline likvideerimismenetlus. Ajutine haldur ei saanud puudutatud isiku vara käsutada,

mistõttu on täiteasjas nr 119/2017/167 arestipanditud vara jätkuvalt võõrandamata. Avaldajad

on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et on puudutatud isiku osas kommertspandipidajad.

Asjaolu, et võlgniku varale on seatud kommertspant, nähtub ajutise halduri aruandest. Ajutise

halduri hinnangul on vara väärtuseks 30 000 eurot. Tsiviilasjad 2-17-18830 ja 2-18-187

seisavad puudutatud isiku registrisse ennistamise taga.

Avaldajad palusid määrata ühingu likvideerijaks PJ, kes on suuteline lõpule viima ettevõtte

likvideerimismenetluse ja ei soovi likvideerijana tasu. PJ on puudutatud isiku ainuosaniku

seaduslik esindaja, puudutatud isiku dokumentide hoidja, puudutatud isiku endine prokurist

ning isikuks, kes soovib ja suudab puudutatud isiku likvideerimismenetluse lõpule viia.

Avaldajad esitasid 31. detsembril 2021 Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi asendaja poolt

koostatud õiendi, millisest nähtub, et kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses on puudutatud isiku

suhtes täitmisel täitemenetlused täiteasjades nr 025/2017/3810, 025/2019/4181 ja

025/2020/4304. Täiteasjas nr 025/2017/3810 on 8. märtsil 2018 kohtutäitur Kaire Põltsi poolt

arestitud puudutatud isiku vallasvarad, millest on täitemenetluses müümata vallasvara 42 500

euro väärtuses.

2. Tartu Maakohus jättis 15. juuni 2021 määrusega avalduse menetlusse võtmata ja edastas

selle Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus võttis 23. novembri 2021 määrusega avalduse

menetlusse ja kohustas kohtutäiturit Taive Peedosaart ja puudutatud isiku endist ajutist

pankrotihaldurit Kristo Tederit edastama kohtule infot selle kohta, kas puudutatud isik on neid

teavitanud sellest, et tema varale on seatud kommertspandid ja kas nende menetlustes suudeti

võõrandada kogu ettevõttele kuuluv vara. Maakohus kohustas avaldajaid esitama kohtule

selgituse

millal

ja

millisele

varale

kommertspandid

seati

ning

kes

sõlmisid

kommertspandilepingud.

3. Võru kohtutäituri Taive Peedosaare vastuse kohaselt algatati täitemenetlus nr 119/2017/167

sissenõudja SAAREMAA MESI OÜ (seaduslik esindaja PJ) avalduse ja Tallinna notari

Heleriin Kulla 17. novembril 2016 koostatud kommertspandi seadmise lepingu ja

sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel (notariaalakt nr 3421). 1. märtsil 2017 koostati

vallasvara arestimise akt. Arestitud vara hoidjaks on puudutatud isiku esindaja SJ ja sissenõudja

poolt määratud JT. Kohtutäiturile edastati 8. märtsil 2017 Tartu Maakohtu hagi tagamise

määrus tsiviilasjas nr 2-17-3556, millega peatati täitemenetlus osaliselt. Tsiviilasjas nr 2-17-

3492 esitas OÜ ADRAPÕLD 19. aprillil 2017 avalduse puudutatud isiku pankroti

väljakuulutamiseks. Samas asjas peatati hagi tagamise korras täitemenetlus kuni ajutise halduri

nimetamiseni. Seoses täitemenetluse peatamisega ei ole täitemenetluses toimunud võlgniku

varade enampakkumist ega muid täitemenetluse seadustiku kohaseid varade võõrandamisi ega

varade aresti alt vabastamist. Varade käsutusõigus läks üle pankrotihaldurile. Arvestades

pankrotihalduri hinnanguid ning sissenõudja ja võlgniku erinevaid avaldusi on nõuete olemus

ning sissenõutavus muutunud ebaselgeks.

2-21-9535

4. Puudutatud isiku ajutise pankrotihalduri Kristo Tederi vastuse kohaselt puudutatud isiku

pankrotimenetlus rauges põhjusel, et puudutatud isikul puudus vara, millest on võimalik katta

pankrotimenetluse kulusid. Äriregistrist nähtus, et puudutatud isiku varale on seatud

kommertspant, vastavad andmed esitati ka puudutatud isiku poolt. Ajutise pankrotihalduri

seisukohalt olid pandi seadmise asjaolud ebaselged ning neid taganud väidetavad nõuded

vaieldavad. Pärast pankrotimenetluse raugemist puudutatud isikuga seotud isikud ja puudutatud

isikuga seotud võlausaldajad alustasid puudutatud isiku vastu kommertspandiga väidetavalt

tagatud nõuete sissenõudmiseks täitemenetlust. Kuivõrd puudutatud isikul vara puudus, algatati

võlausaldajate poolt kohtumenetlused vara tagasivõitmiseks. Pankrotihalduri hinnangul oleks

tulnud esitada võlausaldajate vastu, kelle kasuks oli kommertspant seatud, sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi, kuid selleks menetluses rahalised vahendid puudusid. Ajutine

haldur tegi 23. mail 2019 avalduse pankrotimenetluse taasalustamiseks, kuid kohus ei pidanud

seda õiguslikult lubatavaks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et täiendava

likvideerimismenetluse läbiviimine puudutatud isiku suhtes ei ole põhjendatud. Õiguspäraselt

on puudutatud isik peale menetluse lõpetamist pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

likvideeritud pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 alusel likvideerimismenetluseta ja registrist

kustutatud. Äärmiselt vastuoluline oleks jaatada võimalust, et võlausaldajad saavad pärast

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumata jätmist menetluse raugemisel alustada

täitemenetlusi ja kohtumenetlusi, mis takistaksid likvideerimisemenetluseta likvideerimise

lõpetamist. Käesoleval juhul on õigusselgus saabunud olukorras, kus puudutatud isik registrist

kustutati. Kui kohus peab täiendava likvideerimismenetluse läbiviimist võimalikuks, tuleb

määrata likvideerijaks sõltumatu isik, mitte osapooltega seotud isik.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus jättis 13. veebruari 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt avaldajate kanda. Maakohus võttis asja juurde

menetlusosaliste esitatud ja kohtu kogutud tõendid.

Määruse põhjenduste kohaselt esitasid avaldajad täiendava likvideerimise vajadusena

(äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2) asjaolu, et puudutatud isikul on jaotamata vara. Vara olemasolu

tõendamiseks on avaldajad esitanud 1. märtsi 2017 vallasvara arestimise akti täiteasjas

nr 119/2017/167 (I kd, tl 72–76) ja 31. detsembril 2021 koostatud õiendi täiteasjas nr

025/2017/3810 (I kd, tl 156–159). Avaldajad ei täitnud kohtu nõuet tuua välja ammendavalt ja

selgelt, millisele varale oli seatud kommertspant, milline vara on faktiliselt alles, kelle valduses,

kas vara üle toimub vaidlus jne. Kuna avaldajad ei ole kohtu nõuet täitnud, ei ole kohtul ka

tekkinud veendumust vara faktilise olemasolu kohta.

Maakohus leidis, et kommertspandiseadus ei keela kommertspandiga koormatud vara ettevõtjal

käsutada ning tõenäoliselt on vara kas võõrandatud, hävinud või kadunud. Kohtu hinnangul

1. märtsil 2017 koostatud vallasvara arestimise akt täiteasjas nr 119/2017/167 ja sama

vallasvara arestimine 8. märtsil 2018 täiteasjas nr 025/2017/3810 vara tegelikku olemasolu ei

tõenda. Ajutine haldur on 16. juuni 2017 aruande p-s 10.8. toonud välja vaidlused puudutatud

isiku vara kuuluvuse osas ning asunud seisukohale, et puudutatud isiku poolt esitatud

nimekirjast (I kd, tl 178) saab puudutatud isiku varana arvestada ridadel 5 (Trima laadur

TSA/MXU Delta, ilma kinnitusraamideta), 14 (Silohaarats Trima Silograb 170 ja kopp 260

HV), 15 (Tööriistakast), 30 (Istandused) ja 31 (Mesindus) asuvat vara (I kd, tl 137). Maakohus

leidis, et kui võrrelda omavahel 1. märtsil 2017 arestitud vara ja 8. märtsil 2018 arestitud vara

väärtuseid, siis on vara väärtus ajas kasvanud, mis ei olnud maakohtu jaoks usutav. Maakohtu

hinnangul kinnitas eelnevat ka täitemenetluses nr 025/2017/3810 läbiviidud vallasasjade

2-21-9535

enampakkumiste nurjumine. Isegi kui eeldada, et puudutatud isikul on jaotamata vara (mida

maakohus eitas), on see tõenäoliselt väärtusetu.

Maakohtu arvates ei ole avaldajad toiminud seaduses sätestatud õiguste teostamisel heas usus

tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 138 (vaidlustatud määruses ekslikult TsMS § 138) mõistes.

Faktiliselt figureerib puudutatud isikuga seonduvalt erinevate äriühingute taga kaks füüsilist

isikut – PJ ja SJ, kes tegelevad maakohtu hinnangul äriühingute likvideerimisega.

Kommertspandi seadmise lepingus (17. november 2016 nr 3421) on puudutatud isik (esindaja

SJ) tunnistanud võlga summas 30 570 eurot ning nii võlausaldaja (esindaja PJ) kui ka võlgnik

kinnitasid, et võlatunnistusest tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Märgitud nõude

sissenõudmiseks algatas võlausaldaja (esindaja PJ) 8. veebruaril 2017 puudutatud isiku vastu

täitemenetluse täiteasjas nr 119/2017/167. Ajutisele haldurile on puudutatud isik (esindaja PJ)

avaldanud, et sissenõutavus saabub 31. detsembril 2018 ning esitanud avaldaja I (esindaja PJ)

15. juuni 2017 taotluse, milles kinnitab, et pikendab sissenõutavuse tähtaega kuni

31. detsembrini 2018. Maakohtu hinnangul ei ole usutav, et seisuga 17. november 2016

puudutatud isikul SAAREMAA MESI OÜ ees väidetav võlgnevus üldse eksisteeris.

Notariaalakti nr 3421 p-s 6.2. viitavad pooled puudutatud isiku ja SAAREMAA MESI OÜ

vahel 9. novembril 2016 sõlmitud laenulepingule, kus pooled leppisid kokku, et SAAREMAA

MESI OÜ annab ja puudutatud isik võtab krediidilimiidi summas 48 000 eurot. Isegi kui

eeldada, et puudutatud isik faktiliselt krediiti sai, kohustus ta krediidisumma tagastama

jooksvalt, s.o 500 eurot nädalas ja/või 2000 eurot kuus (p 3.3.). Seega ei saanud seisuga

17. november 2016 puudutatud isikul olla võlausaldaja ees põhivõlgnevust 30 000 eurot,

intressi 420 eurot ning viivist 150 eurot. Puudutatud isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik

EO SAAREMAA MESI OÜ-ga võlasuhete olemasolu eitab. Maakohtu hinnangul on

17. novembril 2016 notariaalses lepingus nr 3421 antud võlatunnistus näilik ning TsÜS § 89

lg 2 (vaidlustatud määruses ekslikult TsMS § 89 lg 2) alusel tühine. Kuna seisuga 17. november

2016 ei olnud nõude sissenõutavus saabunud, ei ole 17. novembri 2016 kuupäeva kandev

notariaalne kokkulepe täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 tähenduses.

Maakohus nõustus ajutise halduri hinnanguga, et puudutatud isiku huvides tuleks esitada nende

võlausaldajate vastu, kelle kasuks on kommertspant seatud, sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Samas kuna puudutatud isik ja kommertspant on juba registrist kustutatud,

ei ole äriühingu registrisse ennistamine sellel eesmärgil menetlusökonoomiline ega otstarbekas.

KomPS § 1 lg 2 ei eelda tagatava nõude olemasolu ega lõpe nõude lõppemisega. Olukorras, kus

puudutatud isikul faktiliselt vara puudub, ei ole ettevõtte täiendav likvideerimine

kommertspandikande taastamiseks põhjendatud isegi siis, kui avaldajatel oleks sellise taotluse

esitamiseks seaduslikku alust.

Äriregistri kohaselt on puudutatud isik äriregistrist kustutatud ajutisest haldurist likvideerija

avalduse ja Harju Maakohtu 22. augusti 2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-3492 alusel. Nii

avaldajad (esindaja PJ isikus), kui ka puudutatud isik (esindaja PJ isikus), olid puudutatud isiku

suhtes algatatud pankrotimenetlusest teadlikud. Võlausaldajatel, kellel oli huvi puudutatud

isiku pankroti väljakuulutamise vastu, oli võimalik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

tasuda pankrotimenetluse kulud kohtu deposiiti (teade avaldati 1. augustil 2017 väljaandes

Ametlikud Teadaanded), mida aga ei tehtud. Järelikult võlausaldajatel huvi puudus ja ÄS § 218

lg 3 alusel võlausaldaja nõudel täiendava likvideerimise läbiviimine ei ole enam võimalik.

Maakohus nõustus ajutise halduriga, et käesoleval juhul on pärast pankrotimenetluse raugemist

puudutatud isiku registrist kustutamisega saabunud õigusselgus.

2-21-9535

Määruskaebus

6. Avaldajad esitasid määruskaebuse, paludes tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2

ja ennistada puudutatud isik registrisse ning määrata likvideerijaks PJ.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei oleks puudutatud isikut tohtinud registrist kustutada

ilma avaldajate kui kommertspandipidajate nõusolekuta. Avaldajate kasuks olnud

kommertspant ulatub piiramatult kogu puudutatud isiku vallasvarale. Puudutatud isikul on

vallasvara, mis on Võru kohtutäitur Taive Peedosaare poolt täiteasjas 119/2017/167 1. märtsil

2017 arestitud. Puudutatud isiku vara on arestitud täiteasjades nr 025/2017/3810,

025/2019/4181 ja 025/2020/4304. Samuti kuulub puudutatud isikule äriühingu GALADOR OÜ

ainuosalus. Kuna puudutatud isiku pankrotimenetlus lõppes raugemisega pankrotti välja

kuulutamata, mistõttu likvideerimismenetlust läbi ei viidud, on puudutatud isikul jätkuvalt vara

ja läbi tuleb viia sisuline likvideerimismenetlus. Tsiviilasjad 2-17-18830 ja 2-18-187 seisavad

puudutatud isiku registrisse ennistamise taga. Puudutatud isiku võlausaldajatel on vähemalt

potentsiaalne

võimalus

nõuete

rahuldamiseks

viidatud

tsiviilasjades.

Täiteasjas

nr 025/2017/3810 arestis 8. märtsil 2018 kohtutäitur Kaire Põlts puudutatud isiku vallasvara

summas 42 500 eurot. Vale on maakohtu seisukoht, et praktikas arestitakse vara võlgniku

avaldatud informatsiooni põhjal, kuna kõik puudutatud isiku täiteasjades arestipanditud

puudutatud isiku varad on fotografeeritud ja kohtutäituri poolt arestiplommiga üle kleebitud.

Asjakohatu on maakohtu seisukoht vara soetusväärtuse ja arestimisväärtuse erinevuse kohta.

Asjakohatu on maakohtu etteheide, et avaldajad on pikendanud võlgnevuste sissenõutavuse

tähtaegu puudutatud isikute osas, kuna seadus ei piira täitemenetluse käigus sissenõudjal ja

võlausaldajal kompromisse sõlmida. Asjassepuutumatu on maakohtu seisukoht, et puudutatud

isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik eitab SAAREMAA MESI OÜ-ga võlasuhete

olemasolu. EO kutsuti 8. novembri 2016 osanike otsusega puudutatud isiku juhatusest tagasi,

mistõttu ei saa ta anda ütlusi või hinnanguid hilisemate tehingute osas. Asjakohane ei ole

maakohtu etteheide, et avaldajad ja puudutatud isik olid puudutatud isiku suhtes algatatud

pankrotimenetlusest teadlikud. Avaldajatel ei olnud huvi puudutatud isiku pankroti

väljakuulutamise vastu, vaid palusid jätta pankroti välja kuulutamata.

Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, kui lisas toimikusse vaidlustatud

määruse tegemise päeval tõendeid, mille osas ei saanud avaldajad seisukohti esitada. Kui

maakohus oleks tõendite osas küsinud avaldate seisukohta, oleks see viinud avaldajate taotluse

rahuldamiseni ja puudutatud isiku likvideerimismenetluse läbiviimiseni.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) muutmata, kuid täiendada tuleb osaliselt määruse

põhjendusi. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid

(TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata

taotlused.

2-21-9535

9.1. Avaldajad esitasid koos määruskaebusega ja 24. jaanuaril 2023 uued tõendid. TsMS § 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohus võtab vastu Tartu Maakohtu registriosakonna määruse nr Ä 20064654 / M12

ärakirja ja jätab toimiku materjalide juurde võtmata puudutatud isiku 8. novembri 2016 osanike

otsuse, kuna see ei oma puudutatud isiku täiendava likvideerimise vajaduse üle otsustamisel

tähtsust. Ringkonnakohus jätab 24. jaanuaril 2023 esitatud tõendid TsMS § 238 lg 3 p-de 3 ja 4

alusel vastu võtmata. TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised menetluses esitama oma

avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab

ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist

võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei

olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Avaldajad ei ole põhjendanud, miks neil ei

olnud võimalik 24. jaanuaril 2023 esitatud dokumentaalseid tõendeid esitada varem. Samuti

peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu

tõendamiseks

ta

soovib

tõendit

esitada

(TsMS § 236

lg 3).

24. jaanuari

2023

menetlusdokumendist vastavaid põhjendusi ei nähtu, st avaldajad ei ole märkinud, milliseid

konkreetseid asjaolusid nad iga tõendiga soovivad tõendada. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest

asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb

(vt nt Riigikohtu 21. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18305, p 17). Kuna dokumendid,

mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt

tagastada.

9.2. Avaldajad taotlesid 24. jaanuaril 2023 hinnata 1. veebruaril 2023 jõustuva äriseadustiku

§ 2 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 alusel kas puudutatud isiku õigusvõime

võib taastuda iseeneslikult, kui isikul on jaotamata vara. Ringkonnakohus selgitab, et

puudutatud isiku likvideerimine toimus erisätete alusel pankrotiavalduse menetluse raugemise

tõttu. Ringkonnakohus lähtub määruskaebuse lahendamisel kehtivast seadusest.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses jõudnud õigele järeldusele,

et likvideerimismenetluse algatamiseks ÄS § 218 lg-te 2 ega 3 järgi ei ole praegusel juhul alust

ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu lahendi lõppjäreldustes muutmiseks.

11. ÄS § 218 lg 2 kohaselt kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi

jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku

nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või

määrata uued likvideerijad. Avaldajad on väitnud maakohtu menetluses ja määruskaebuses, et

puudutatud isikul on peale registrist kustutamist jaotamata vara, eelkõige täitemenetlustes

arestitud vallasvara näol. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele,

et avaldajad ei ole tõendanud ega põhistanud vara faktilist olemasolu. Määruskaebuse kohaselt

ulatub avaldajate kommertspant kogu puudutatud isiku vallasvarale, kuid avaldajad ei ole

endiselt ka kaebuses esile toonud, millised on konkreetsed puudutatud isiku vallasasjad, mida

tuleks jaotada. Ringkonnakohtu arvates ei ole täiteasjas nr 119/2017/167 koostatud vara

arestimisakt (I kd, tl 71–76) ja täiteasjas nr 025/2017/3810 koostatud õiend (I kd, tl 156–159)

arestitud vallasvara kohta piisavad järeldamaks puudutatud isikul käesoleval hetkel vara

faktilist olemasolu. Maakohus palus avaldajatel 27. jaanuari 2022 kirjaga põhistada, kuidas on

likvideerimise ennistamise korral võimalik nende nõue rahuldada, kui väidetavat vara ei ole

perioodil 20. aprill 2018 kuni 22. detsember 2020, s.o 2 aastat ja 8 kuud suudetud võõrandada

ning välja tuua milline vara on faktiliselt alles, kelle valduses, kas vara üle toimub vaidlust jne.

Avaldajad

märksid

4. veebruaril

2022

vastuseks

kohtunõudele,

et

täiteasjades

nr 025/2017/3810, 119/2017/167, 025/2019/4181, 025/2020/4304 on kolmandad isikud

2-21-9535

järjepidevalt ja edutult vaidlustanud arestitud asjade kuulumist puudutatud isikule ning kuna

kohtumenetlused on aeganõudvad ja puudutatud isiku vara sundvõõrandamist ei ole

põhjendatud enne vaidluse lõppemist läbi viia, on täitemenetluste läbiviimine osaliselt

viibinud. Avaldajad ei vastanud kohtunõudele seoses sellega, milline vara on faktiliselt alles ja

kelle valduses. Avaldajad ei ole ka määruskaebuses esitanud ühtegi tõendit vara faktilise

olemasolu kohta, kuigi on maakohtule ette heitnud tõendite omal algatusel kogumata jätmist.

Kuna avaldajad ei ole vaatamata maakohtu nõudele ja vaidlustatud määruse põhjendustele vara

tegeliku olemasolu kohta tõendeid esitanud, ei veena avaldajate väited ringkonnakohut, et

maakohus oleks vara olemasolu puudumise tuvastanud ebaõigesti.

12. Puudutatud isiku suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetati kohtute infosüsteemist

nähtuvalt Harju Maakohtu 22. augusti 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-3492 pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu ja puudutatud isik kustutati registrist äriregistri andmetel

22. detsembril 2020. Ajutine pankrotihaldur märkis juba tsiviilasjas nr 2-17-3492 esitatud

aruandes, et puudutatud isikul on põhivara väärtuses 30 000 eurot, kuid tuvastatud varad on

pankrotimenetluses äärmiselt raskesti realiseeritavad, need asuvad kolmandatele isikutele

kuuluvatel kinnistutel ja eeldatavalt võib tekkida vaidlus nende võõrandamiseks (I kd, tl 137;

I kd, tl 140 pöördel). Seega oli juba pankrotiavalduse menetluses teada asjaolu, et puudutatud

isikul võib olla vallasvara, mis on aga raskesti realiseeritav, kuivõrd puuduvad vahendid kulude,

sh kohtukulude ja vara transpordikulude katteks. Maakohus on vaidlustatud määruses

tuvastanud, et avaldajad, teised võlausaldajad, võlgnik ega teised huvitatud isikud ei tasunud

tsiviilasjas nr 2-17-3492 maakohtu määratud deposiiti pankrotimenetluse jätkamiseks.

Riigikohus on selgitanud, et raugemine nagu ka pankroti väljakuulutamine näitab, et võlgnikul

puudub vara või olemasolev vara koosneb nõuetest, mille rahuldamine on vähetõenäoline

(PankrS § 29 lg-d 1 ja 2). Nõuete rahuldamise tõenäosusele saavad seejuures hinnangu anda ka

võlausaldajad, hinnates pankrotimenetluse kulude katteks ja raugemise vältimiseks kohtu

määratud deposiidi tasumise põhjendatust (PankrS § 29 lg 3). Raugemise tulemusel isik

likvideeritakse likvideerimismenetluseta, st võlgade sissenõudmist, vara müümist ja jagamist

õigustatud isikute vahel ei toimu (vt PankrS § 29 lg 8, TsÜS §-d 41 ja 43) (vt Riigikohtu

6. oktoobri 2021 otsus haldusasjas nr 3-19-1161, p 14.2). Kuna avaldajad tuginevad sisuliselt

sama vara jaotamise vajadusele, mille võimalik olemasolu tuvastati juba tsiviilasja nr 2-17-

3492 menetluses, said nad selles menetluses tasuda pankrotimenetluse jätkamiseks ja raugemise

vältimiseks kohtu määratud deposiidi. Avaldajad on määruskaebemenetluses esile toonud

üksnes, et puudutatud isikule kuulub ka GALADOR OÜ ainuosalus, mida puudutatud isiku

endise ajutise pankrotihalduri aruandes tsiviilasjas nr 2-17-3492 ei olnud (I kd, tl 136

pöördel – 137; I kd, tl 178). GALADOR OÜ on äriregistrist nähtuvalt registrist kustutatud

6. septembril 2019.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja puudutatud isiku endise ajutise pankrotihalduri

seisukohaga, et lubatavaks ei saa pidada olukorda, kus avaldajad ei tasu pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks deposiiti, vaid esitavad peale pankrotiavalduse menetluse raugemise

tõttu lõppemist avalduse täiendavaks likvideerimiseks seoses jaotamata varaga, mida

pankrotiavalduse menetluses ei peetud pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavaks.

Avaldajad jätsid pankrotiavalduse menetluses oma huvide kaitsmise võimaluse kasutamata.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate väitega, et kuna neil ei olnud huvi puudutatud isiku

pankroti väljakuulutamise vastu, ei pidanud nad ka pankrotimenetluses deposiiti tasuma.

Pankrotiseadus näeb ette võimaluse tasuda deposiit pankrotimenetluse kulude katteks, et vältida

menetluse raugemist, kui võlgnikul ei jätku vara nende kulude katmiseks. Kui avaldajad pidasid

oma nõude rahuldamist tõenäoliseks, oleksid nad pidanud tasuma puudutatud isiku

pankrotimenetluses

deposiidi,

et

vältida

puudutatud

isiku

likvideerimist

2-21-9535

likvideerimismenetluseta, nagu näeb ette PankrS § 29 lg 8 pankrotiavalduse menetluse

lõppemisel raugemise tõttu.

14. Määruskaebuse väidete kohaselt on likvideerimismenetlus vajalik ka kommertspandikande

taastamiseks, kuna KomPS § 18 lg 3 kohaselt ei oleks puudutatud isikut kustutada enne

kommertspandi kustutamist. KomPS § 5 lg-st 2 tulenevalt lõpeb kommertspant asjale, mis

võõrandatakse tavapärase majandustegevuse raames või heausksele isikule. Kuivõrd maakohus

on leidnud, et puudutatud isikul ei ole jaotamata vara, ei ole alust ka likvideerimise

läbiviimiseks kommertspandikande taastamiseks, kuna puudub kommertspandiesemeks olev

vara.

15. Avaldajad

põhistavad

täiendava

likvideerimise

vajadust

ka

pooleliolevate

kohtumenetlustega tsiviilasjades nr 2-17-18830 ja 2-18-187. Maakohus vaidlustatud määruses

seda avaldajate väidet ei käsitlenud, mistõttu täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu

määruse põhjendusi. ÄS § 218 lg 3 sätestab, et osaühingu võlausaldaja nõudel võib

likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja

põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole

võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema

nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada.

Riigikohus on märkinud, et ÄS § 218 lg 1, mis seab osaühingu äriregistrist kustutamise

eeltingimuseks mh, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses,

ei kohaldu juhul, kui osaühing likvideeritakse pankrotiavalduse menetluse lõpetamisel

raugemise tõttu. ÄS § 218 lg 1 reguleerib osaühingu likvideerimist likvideerimismenetlusega

ja äriregistrist kustutamist pärast likvideerimismenetluse lõppemist. Kui pankrotiavalduse

menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, ei toimu võlgnikust osaühingu likvideerimist ÄS § 218

ja PankrS § 158 mõttes (vt Riigikohtu 19. detsembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-12,

p 17). Kuivõrd juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu

likvideerib ajutine haldur isiku kahe kuu jooksul likvideerimismenetluseta või kohtu määruse

alusel maksimaalselt kuue kuu jooksul (PankrS § 29 lg 8), ei ole ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud läbi viia likvideerimist ÄS § 218 lg 3 alusel, et jätkata või alustada puudutatud

isiku suhtes kohtumenetlusi, millega avaldajad saaksid kalduda kõrvale PankrS § 29 lg-s 8

sätestatud piiratud ajavahemiku jooksul likvideerimisest pankrotiavalduse menetluse

raugemise korral. Kuna puudutatud isiku pankrotiavalduse menetlus lõppes raugemisega

pankrotti välja kuulutamata, on kohus juba tuvastanud, et puudutatud isikul puuduvad

vahendid, et kohtumenetlusi alustada või jätkata. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust

puudutatud isikut registrisse ennistada, et jätkata pooleliolevaid kohtumenetlusi.

16. Puudutatud isiku täiendava likvideerimise vajadus ei tulene ka avaldajate esitatud Tartu

Maakohtu registriosakonna 11. veebruari 2022 määrusest nr Ä 20064654 / M12 (II kd,

tl 21 – 21 pöördel), kus kohus üksnes selgitab, et määruskaebuse rahuldamine nõuaks

puudutatud isiku täiendava likvideerimise üle otsustamist ja likvideerija määramist, mis ei ole

kohtunikuabi pädevus ja mida tuleb lahendada eraldi taotlusega. Viidatud määrusest ei saa

tuleneda ega järelduda puudutatud isiku täiendava likvideerimise tegelik vajadus, kuivõrd

taolise otsustuse tegemine ei ole kohtunikuabi pädevuses. Puudutatud isiku täiendava

likvideerimise eelduste esinemist sai tuvastada kohus praeguses tsiviilasjas, kuid ÄS § 218

lg-tes 2 ja 3 sätestatud eelduste puudumise tõttu jäi avaldajate avaldus rahuldamata.

17. Avaldajad leiavad määruskaebuses, et maakohus on lubamatult lisanud tsiviilasja

toimikusse tõendeid. Maakohus on vaidlustatud määruses märkinud, et juriidilise isiku

likvideerimise otsustamine koos likvideerija määramisega on TsMS § 475 lg 1 p 11 kohaselt

hagita asi ning maakohus kogus tõendeid TsMS § 477 lg 7 järgi. Kohtul on tulenevalt hagita

2-21-9535

menetluses kehtivast uurimisprintsiibist kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks

olulised asjaolud ja vajaduse korral võib kohus koguda ise tõendeid või teha ettepanek tõendite

esitamiseks (TsMS § 477 lg 7). Seega võis maakohus ka praegusel juhul koguda tõendeid omal

algatusel ja lisada need tsiviilasja materjalide juurde. Avaldajad heidavad ette, et neil ei

võimaldatud osade tõendite osas seisukohta esitada. Avaldajad ei ole määruskaebuses aga välja

toonud, kuidas oleks tõendite osas seisukoha esitamine mõjutanud asja lahendust. Avaldajad

tõid esile üksnes selle, et maakohus poleks tohtinud arvestada puudutatud isiku endise juhatuse

liikme ja ainuosaniku EOi ütlustega (I kd, tl 193–194), kuna ta ei olnud tehingute tegemise ajal

puudutatud isiku juhatuse liige. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt viidatud

tõendile tuginemine viinud ebaõige järelduse ega lõpplahendini, kuivõrd maakohus on

tõendeid, sh EOi ütlusi hinnanud kogumis ega ole lahendis tuginenud üksnes sellele tõendile.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta avaldajate väited seoses SJ puudutatud isiku juhatuse

liikmeks saamisega, kuna see asjaolu ei oma praeguses asjas tähtsust.

18. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et antud juhul ei ole täidetud ÄS § 218 lg-tes 2

ja 3 sätestatud äriühingu täiendava likvideerimise algatamise eeldused, mistõttu on maakohus

jätnud avalduse õigesti rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt avaldajate kanda.

20. Määruskaebemenetluses ei osalenud peale avaldajate teisi menetlusosalisi, mistõttu puudub

vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)