3-23-178/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

26.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-178

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Tuuliki

Lorvi

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood:

xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 25.01.2023 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärke seadmist X ja X ühisomandis olevale korteriomandile asukohaga

xxxxxxxxx registriosa numbriga xxxxxxxx selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud

üksnes X.

2. Kohtulahendist avalikustada üksnes resolutsioon ja kohtu põhjendused ning asendada

läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning puudutatud isikule kuuluv (sh

täitmistoimingule allutatud) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

puudutatud isikule.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning

seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise

otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega,

mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud

maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt

isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest,

teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud

kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka

allpool juhindub.

7. Maksuhaldur on algatanud vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud

taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).

Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse

esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja

nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu

02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).

8. X OÜ maksuvõlg on 30 488,56 eurot, millele lisandub intress summas 7107,10 eurot.

Kuivõrd elektroonilise äriregistri teabesüsteemi dokumentide andmetel X oli X OÜ juhatuse liige

perioodil 12.03.2013 kuni 20.12.2021 ja X OÜ maksuvõlg on tekkinud perioodi 20.06.2021 –

20.12.2021 X OÜ poolt deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest. Seega

maksuhalduri poolt kohtule esitatud taotlusega X OÜ endise juhatuse liikme X suhtes

vastutusotsuse

koostamisele

suunatud

maksumenetluse,

võimalikuks

tulemuseks

on

vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 30 488,56 eurot, millele

lisandub intress summas 7107,10 eurot.

Maksuhaldur on välja toonud, et maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil, mil X oli X OÜ

ainus juhatuse liige. Ta oli X OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X, olles X OÜ ainus seaduslik esindaja maksuvõla

tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel jäid X

OÜ-l tasumata maksukohustused.

Seega maksukohustuse täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme ülesannete

nõuetekohasest täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Rikkumine seisnes juhatuse liikmena X OÜ

ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises, tulumaksu deklareerimata jätmises,

käibemaksu osalises deklareerimata jätmises ning sularaha väljavõtmises. MTA on asjakohaselt

märkinud, et tasumata maksukohustustelt arvestatud tasumisele kuuluv intress on oma olemuselt

lahutamatult seotud põhivõlaga, mistõttu toob põhivõla mittetasumine kaasa ka intressivõla.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on

tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab X OÜ maksukohustuse

täitmise eest. X on tahtlikult jätnud tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste

täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine

välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või

kohustuse määramine.

9. MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek on ebapiisav

vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus

vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et vastutusotsuse täitmine võib

X tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab X käitumine X

OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel, mille tulemusel jäid ettevõtte maksukohustused

täitmata. Eeltoodu iseloomustab X suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse.

Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult

vastutusmenetluse tulemusena. Kohus nõustub siinkohal taotlejaga ka selles, et eeltoodust võib

järeldada, et esineb oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku

maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib

tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või

võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Taolise olukorra tekkimise

vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.

10. Taotluses on ära näidatud, et X maksuvõlga ei ole õnnestunud X OÜ-lt sisse nõuda.

Maksuhaldur edastas jaanuaris 2022, augustis 2022 ning novembris 2022 krediidiasutustele (AS

SEB Pank, Swedbank, LHV Pank, AS TBB Pank, Coop Pank, Citadele, OP Financial Group ja

Luminor Bank) korraldused X OÜ pangakontode arestimiseks. Meie arestitoimingute tulemusena

äriühingu pangakontolt ei ole toimunud ühtegi laekumist.

Kohtutäiturile ei ole maksuhaldur esitanud avaldust X OÜ suhtes täitemenetluse alustamiseks,

kuna maksuhalduri poolt sooritatud päringutest elektroonilisse kinnistusraamatu andmebaasi,

Maanteeameti liiklusregistrisse ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmebaasi nähtub, et X OÜ ei oma

registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine.

Äriühingule kuulub 2010. aasta haagis Amor M301L150-38/3090 (tehnoülevaatus ja

liikluskindlustus puuduvad). Arvestades asjaolu, et haagisel puudub vajalik dokumentatsioon,

võib eeldada, et selle väärtus on olematu.

Kinnistusraamatus kehtivad kanded puuduvad.

2019. aastal on X OÜ käive olnud 234 702, 66 eurot, 2020. aastal 264 827,10 eurot ning

2021.aastal 546 980,17 eurot.

Töötamise registri andmetel kehtivaid töölepinguid ei ole, mistõttu on alust eeldada, et X OÜ ei

ole tegutsev äriühing ning puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks majandustegevuse

tulemusel tekkiva tulu arvelt.

11. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab X taotluses märgitud andmete

kohaselt X OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli ettevõtte juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg

tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). X OÜ õigusvõime

ei ole lõppenud.

12. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud X suhtes,

kui X esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui X soovib tagatissumma kanda

deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 37 595,66 eurot.

13. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust,

nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate

toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete

mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub

maksuhalduriga, et nõue tuleb tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud

täitekulude suurust põhjendatuks.

14. Kohus nõustub MTA täitmist tagava toimingu valikuga ja selle suhtes esitatud põhjendustega

neid kordamata. Arvestades X tulevast võimalikku maksukohustust 37 595,66 eurot,

sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 2538,00 eurot kohtutäituri tasu + 3000,00 eurot

täitmiskulude katteks ning X ja tema abikaasale kui ühisomanikele kuuluva kinnisasja asukohaga

xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxx), mida koormab hüpoteek summas 61 400,00 eurot

Swedbank AS kasuks (19.02.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 7.03.2014) (dtl 33-34)

hinnangulist väärtust 150 000 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud anda MTA-le luba esitada

taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärke seadmiseks selliselt, et

ühisomandi käsutamine on keelatud üksnes X. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri taotletud

meede ka omanike huve ülemäära kahjustav.

Hüpoteegi seadmine ühisvarale võimalik ei ole. Riigikohus on 12.01.2018 määruses nr 3-17-1141

(p-s 13) varasemale kohtupraktikale viidates selgitanud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab

maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et

kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Seejuures võib keelumärkel olla

mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on

kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks.

Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge

takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle

käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta

kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt

ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne

piirang (vt ka Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Käsutamise keelumärge ei

takista X kinnisasja kasutamist. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on

vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et kui X kuulub peale eelnimetatud kinnisasja muud vara, mille väärtus

vastab võimalikule määratavale maksukohustusele, on tal võimalik maksuhaldurilt taotleda

tagatise asendamist (MKS § 125 lg 1).

15. Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud isiku suhtes lõpetatakse, kui isik

esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise

väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur hindas piisavaks

asendustagatise väärtuseks 43 133,66 (so maksuhalduri nõue 37 595,66 eurot + täitmiskulud

5538,00 eurot). Kui X soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena

deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks 37 595,66 eurot.

16. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

17. Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul (HKMS

§ 175 lg-d 3 ja 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik