3-22-871/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-871

Haldusasi

OÜ Metsaserv kaebus Harku Vallavolikogu 30.09.2021

otsuse nr 71 tühistamiseks ja kohustamiseks kaebaja taotlust

detailplaneeringu algatamiseks uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Metsaserv, esindaja v.adv Rene Varul

Vastustaja – Harku vald, esindaja Alle-Riin Siimo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 27.02.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebajale kuulub Harku vallas Humala külas Mäesauna maaüksus, suurusega 15,93 ha,

maatulundusmaa, millest looduslik rohumaa moodustab 0,45 ha, metsamaa 13,25 ha ja muu

maa 2,23 ha (edaspidi Mäesauna maaüksus). Maaüksus on hoonestamata.

Kaebaja esitas vastustajale taotluse algatada nimetatud maaüksusel detailplaneeringu

koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli olemasolevast maatulundusmaa

sihtotstarbega maaüksusest kavandada üks u 2,08 ha suurune elamumaa sihtotstarbega krunt

ning määrata ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta kehtivat valla üldplaneeringut.

2. Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138 kehtestatud Harku valla üldplaneering1

(edaspidi ÜP) määratleb Mäesauna maaüksuse juhtotstarbeks range režiimiga looduslik

haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumala. Tuumalana on määratletud ka

Mäesauna maaüksust ümbritsev valdav osa maa-alast.

Samuti asub Mäesauna maaüksus riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel

rohevõrgustiku tuumalal.

3. Harku Vallavolikogu 30.09.2021 otsusega nr 71 jäeti Mäesauna maaüksuse

detailplaneering (edaspidi DP) algatamata.

4. OÜ Metsaserv esitas 15.11.2021 vaide Harku Vallavolikogu 30.09.2021 otsuse nr 71

kehtetuks tunnistamiseks. Harku Vallavolikogu jättis 27.01.2022 otsusega nr 10 vaide

rahuldamata. Vaideotsus edastati vaide esitajale 17.03.2022.

5. OÜ Metsaserv esitas 18.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu

30.09.2021 otsuse nr 71 tühistamiseks ja kohustamiseks kaebaja taotlust detailplaneeringu

algatamiseks uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja välja mõista vastustajalt kaebaja menetluskulud.

Kaebuse põhjendused (18.04.2022 ja 03.01.2023 menetlusdokument) on kokkuvõtvalt

järgmised.

1) Keeldumine DP algatamisest pole põhjendatud. Kaebajal on õigus nõuda õiguspärase

kaalutlusotsuse tegemist.

2) OÜ Metsaserv esitatud taotlus sisaldas üldplaneeringu põhilahenduse muutmise

ettepanekut planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 mõttes. Seega ei saanud keelduda

algatamisest vastuolu tõttu ÜP-ga. Puudub selge viide (PlanS § 128 lg 2 kohane) keeldumise

õiguslikule alusele. PlanS § 128 lg 3 kohaselt ei kohaldata lg 2 p-s 1 sätestatut PlanS § 142

sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul.

3) Asjaolu, kas üldplaneeringu muutmiseks eksisteerib põhjendatud vajadus, tuleb selgitada

välja detailplaneeringu menetlemise käigus, st peale planeeringu algatamist.

4) Kaebaja nõustub, et DP algatamisel tuleb arvestada nii avalikke kui erahuve, kuid antud

juhul pole kaebaja huve kaalutud. Sealjuures ei ole vald arvestanud sellega, et kaebajale

kuuluva Mäesauna kinnistu suurus on 15,93 ha ja detailplaneeringu realiseerimise järgselt

oleks ca 13 ha endiselt maatulundusmaana kasutatav; ei ole arvestatud sellega, et Mäesauna

kinnistul on olnud talukoht, seega juba ajalooliselt hoonestatud ja seda sama kohta on

võimalik taashoonestada. Vaideotsuse kohaselt pole enam vaidlust, et Mäesauna kinnistul on

vana talukoht.

5) Volikogu toob vaideotsuses esile reegli, et hajaasustusalade hoonestamine on vallavolikogu

hinnangul võimalik erandina põhjendatud juhtudel vanade talukohtade uuesti kasutusele

võtmisel. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks volikogu ei taha algatada DP-d, et selle

menetluse raames anda hinnang, kas on põhjendatud kaebaja kinnistul asuva vana talukoha

kasutusele võtmine. Kaebaja taotlus DP algatamiseks pole selgelt perspektiivitu.

6) Vallavolikogu on algatanud ja hiljem kehtestanud Harku vallas asuva Metsavälja

maaüksuse detailplaneeringu, mis asub samuti range režiimiga loodusliku haljasmaa

1 Kättesaadav: https://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering

2(9)

rohevõrgustiku Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalal ja mille raames moodustati

maatulundusmaast üks elamumaa krunt. Kaebaja ei näe, et temale kuuluva Mäesauna kinnistu

DP lahendus oleks põhimõtteliselt erinev. Mäesauna asub samal tuumalal ja üldplaneeringu

kehtivusalal, kaebaja kavandab hoonestust samuti vanal talukohal ja suurem osas maaüksusest

jääb maatulundusmaaks. Kuigi vaideotsuses on vald asunud väitma, et Metsavälja maaüksus

ei asu tuumalal, ei vasta see tõele. Kaebajat tuleks kohelda võrdselt Metsavälja maaüksuse

omanikuga. Viimatise puhul polnud vaja madalama astme planeeringuga muuta ka

maakonnaplaneeringut. Valla argumendid on ebajärjekindlad. Kohtumenetluses on asutud

väitma, et Metsavälja maaüksuse DP kehtestamisel tehti viga. Kaebajale pole usutav, et

Metsavälja maaüksus arvati olevat osaliselt tuumaalas, kuna DP materjalides (DP algatamise

taotlus; 31.01.2019 DP algatamise otsus; 28.05.2020 DP vastuvõtmise otsus; KeA 18.10.2018

kiri) on välja toodud, et see asub tervikuna tuumalas, millest pidi olema teadlik nii menetleja

kui Keskkonnaamet.

7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

1) ÜP kohaselt, range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Tõlinõmme-

Humala tuumalal tuleb arendustegevuse puhul arvestada, et majade õuealade vaheline või

aedade kaugus peab olema vähemalt 500 meetrit. Vahekaugust mõõdetakse äärmiste õuealade

piiridest. Mäesauna maaüksuse keskele hõredama kõrghaljastusega alale kavandatava elamu

õueala ning piirkonnas lähimate olemasolevate ja kavandatavate õuealade vahele jääv

vahemaa on vastavalt Ristallika maaüksusel paiknevast õuealast u 350 m ning Uue-Toa

maaüksusele kavandatud õuealast u 270 m. Seega ei ole kehtivas maakonnaplaneeringus ning

üldplaneeringus seatud tingimus õuealade vahekauguse osas täidetud ning detailplaneeringuga

tehakse ettepanek muuta kehtivat ÜP-d ning ka kehtivat maakonnaplaneeringut. Eeltoodust

tulenevalt on DP algatamise taotlus vastuolus nii ÜP-ga kui ka maakonnaplaneeringus

määratud rohelise võrgustiku kasutustingimustega.

2) ÜP seletuskirja jaotis 2.18.2 määrab, et detailplaneeringu koostamise kohustus on

tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja

katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Tuumalades, rohekoridorides ja

väärtuslikel maastikel, kus ehitustegevus otseselt keelatud ei ole, on võimalik rajada

eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt

ÜP seletuskirja peatükis 2.1.2 seatud tingimustele, mida on täpsustatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning

tihehoonestusalasid täpsustava 31.05.2018 vallavolikogu otsuse nr 51 kehtestatud

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.

ÜP seletuskirja jaotises 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga loodusliku haljasmaa

osas märgitud järgmist: - käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke

alasid ja põllumaid (valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range

režiimiga looduslikud haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga

looduslik haljasmaa, kus on võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel

ehitustegevuse lubamine hajaasustuse põhimõttel; - range režiimiga looduslikud haljasmaad

kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning kaitsealadega; - range režiimiga

looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste kommunikatsioonide rajamine;

- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul

haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.

ÜP seletuskirja punkti 2.17 osas „Harku valla rohevõrgustiku alade üldised

kasutuspõhimõtted“ on rohevõrgustiku alade hoonestamise osas märgitud järgmist: - valdavas

osas rohevõrgu tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal) ei ole

üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust; - leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

3(9)

juhtotstarbega aladel, mis jäävad rohevõrgustiku piiridesse, on põhimõtteliselt võimalik

hajaasustuse põhimõttel uute eluasemekohtade teke; - Harku rohevõrgustiku olulisim osa on

valla keskosa läbivad massiivid, mille terviklikkuse hoidmine on esimene prioriteet. Eelkõige

tähendab see Sõrve, Vääna-Jõesuu, Türisalu, Vääna-Humala ja Suurupi massiivide

terviklikkuse tagamist ja nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. Nimetatud tuumalade

kogupindalast peab säilima vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata.

Koridoride laius peab olema vähemalt 500-700 m.

ÜP seletuskirja punkti 2.17 osas „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumala osas märgitud järgmist:

- Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumala on vahelduva iseloomuga koosluste kompleks, kus

püsivalt elutsevad ja pesitsevad suurulukite asurkonnad. - Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumala

ulatuslikke loometsade massiive kasutavad suurulukid poegimis- ja toitumisaladena. -

Arendustegevuse planeerimisel tuumalale tuleb arvestada, et majade õuealade vaheline või

aedade kaugus peab olema vähemalt 500 meetrit.

3) Samuti asub Mäesauna maaüksus maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku tuumalal.

Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised

kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Uute hoonete

kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva

hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid

võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui

üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud.

4) Antud juhul on ka ÜP kohaselt määratletud, et range režiimiga loodusliku haljasmaa

rohevõrgustiku Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalal tuleb arendustegevuse puhul arvestada,

et majade õuealade vaheline või aedade kaugus peab olema vähemalt 500 meetrit. Seetõttu on

detailplaneeringu algatamise taotlus vastuolus nii ÜP-s kui ka maakonnaplaneeringus

määratud rohelise võrgustiku kasutustingimustega. Vahekaugust mõõdetakse äärmiste

õuealade piiridest. Mäesauna maaüksuse keskele hõredama kõrghaljastusega alale

kavandatava elamu õueala ning piirkonnas lähimate olemasolevate ja kavandatavate õuealade

vahele jääv vahemaa on vastavalt Ristallika maaüksusel paikenvast õuealast u 350 m ning

Uue-Toa maaüksusele kavandatud õuealast u 270 m. Seega ei ole kehtivas

maakonnaplaneeringus ning üldplaneeringus seatud tingimus õuealade vahekauguse osas

täidetud ning detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kehtivat ÜP-d ning ka kehtivat

maakonnaplaneeringut. Eeltoodust tulenevalt on DP algatamise taotlus vastuolus nii ÜP-s kui

ka maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku kasutustingimustega. PlanS § 75 lg 1

p 6 alusel kuulub asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine üldplaneeringu

ülesannete hulka. Lähtuvalt PlanS § 55 lg-st 2 ja § 74 lg-st 5 on üldplaneeringu koostamise

aluseks maakonnaplaneering ja detailplaneeringu koostamise aluseks üldplaneering.

Ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks ei saa teha üldplaneeringust madalama astme

planeeringuga.

5) Kaebaja on esitanud vastustajale vaidemenetluses Rahvusarhiivi 10.11.2020 teatise

Mäesauna kinnistu ajaloolise hoonestuse kohta. Antud materjalidest võis tõepoolest asuda

seisukohale, et antud kinnistul võis kunagi asuda hoonestus. Samas rõhutame, et

hajaasustusalade peamine kasutusviis üldplaneeringu kohaselt on maatulunduslik ning selliste

alade hoonestamine saab toimuda üksnes kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsese alusel. See

tähendab, et ka ühe elamu kavandamine loodusliku haljasmaa juhtotstarbega maaüksusele

toimub kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel, seega peab ka selle ühe elamu

kavandamine olema põhjendatud, ratsionaalne ning kooskõlas üldplaneeringu põhimõtetega.

Selliste alade hoonestamisel on kohaliku omavalitsus lähtunud muuhulgas ka põhimõttest, et

on võimalik erandina põhjendatud juhtudel vanade talukohtade uuesti kasutusele võtmine.

4(9)

Antud juhul ei ole kindlasti tegemist sellise põhimõttega, et kui kinnistul on tuvastatav vana ja

lagunenud vundament või selle üksikud jäänused, siis see vältimatult tagab isikule kinnistu

hoonestamise võimaluse. DP algatamise üle otsustamisel võtab vallavolikogu arvesse mitmeid

erinevaid asjaolusid – eelkõige vastavust ÜP-le ja antud juhul ka maakonnaplaneeringule.

6) Samuti loetakse ÜP muutmiseks üldplaneeringus range režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbega ala jagamist elamumaa krundiks. ÜP seletuskirja jaotises 1.1.3 on märgitud, et

„Harku valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks loetakse igasugust üldplaneeringu

seletuskirjas lahti seletatud juhtotstarbe muutmist.“ Seega on vallavolikogu üldplaneeringu

kehtestamisel PlanS (kehtis kuni 30.06.2015) § 9 lg 7 p-le 3 tuginedes rõhutanud, et käsitleb

üldplaneeringu põhilahenduste muutmisena igasugust juhtotstarbe osas toimunud muudatust.

Eespool toodust tulenevalt on kohaliku omavalitsuse hinnangul taotletava vastuolu ÜP ning

ka maakonnaplaneeringuga ilmselge, mistõttu ei ole Mäesauna maaüksusel põhjendatud

detailplaneeringu algatamine.

7) Kohtupraktika kohaselt on üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmine erandlik ning

nõuab vastava tegevuse põhjendamist. Põhjendamisvajadust võib pidada seda suuremaks,

mida üksikasjalikum ning kaasaja suundumisi ja vajadusi kajastavam on maakasutuse ja

ehituse tingimusi määrav üldplaneering. Käesoleval juhul on suhteliselt üksikasjaliku ÜP

kehtestamisest möödunud u 8 aastat, mida ei saa pidada piisavaks ajaks, mille järel võiks

lugeda üldplaneeringut sisult aegunuks. ÜP põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine

peab olema põhjendatud nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt. Kohtupraktikas on

üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmise osas selgitatud, et: - ÜP menetlemisel on

kohalikul omavalitsusel võimalik kogu valla või linna territooriumi silmas pidades otsustada

selle üle, milline piirkond sobib elamumaaks, milline tootmismaaks, milline

maatulundusmaaks jne. DP koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada ÜP-ga kavandatu

elluviimine. Samas võib DP põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud ÜP muutmise

ettepanekut. Kuivõrd DP koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa ÜP-ga hõlmatud alast, ei

ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil

valitsevat olukorda. Seetõttu peaks DP-ga üldplaneeringu muutmine jääma erandlikuks

võimaluseks, millega tagatakse paindlikum reageerimisvõimalus muutuvatele oludele ja

vajadustele; - ÜP muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum; - DP-ga üldplaneeringuga muutmine on

vaid erandlikult võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja

õiguspärase erahuvi korral. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine ei ole

seadusega tagatud omandiõigus. Selle rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama

kohaliku omavalitsuse ja teiste asjast huvitatud isikute seisukohaga, samuti tasakaalustatud

ruumilise arengu kujundamise ja keskkonnakaitse vajadustega. Kohalik omavalitsus ei ole

kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist, vaid eelkõige

kehtestatud ÜP-st ja piirkonna tasakaalustatud arengust. Planeerimisseadus ei sätesta

planeeringu algatamisest keeldumise aluseid ammendavalt, vaid annab kohalikule

omavalitsusele ulatusliku kaalutlusruumi ning seeläbi puudub isikul subjektiivne õigus nõuda

DP algatamise taotluse rahuldamist. Kuigi DP algatamise ettepaneku menetlemine on

kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus, ei kaasne ettepaneku esitamisega vältimatult DP

koostamise algatamine kohaliku omavalitsuse poolt. Kohalikul omavalitsusel on õigus DP

algatamise taotlus jätta rahuldamata, kui planeeringu eesmärk ei ole vastuvõetav ega ei vasta

valla ruumilise arengu eesmärkidele.

DP algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus ning selles küsimuses on kohalikul

omavalitsusel avar kaalutlusruum. Isikul ei saa olla õiguspärast ootust DP algatamisele.

8) Kaebaja suhtes pole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Nimelt on Harku vald algatanud

ja hiljem kehtestanud Harku vallas asuva Metsavälja maaüksuse detailplaneeringu, mis asub

5(9)

samuti range režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Tõlinõmme-Humala

tuumalal ja mille raames moodustati maatulundusmaast üks elamumaa krunt. Harku vald

selgitab siinkohal, et Metsavälja detailplaneeringu menetlemisel on tõenäoliselt tehtud viga,

kuna Metsavälja kinnistu tuumalal asumist kontrolliti maakonnaplaneeringu Lisa 4 joonise

„roheline võrgustik“ alusel, mille kohaselt ei jää Metsavälja maaüksus kogu ulatuses

maakonnaplaneeringu tuumalale, küll aga kui vaadata maakonnaplaneeringu interaktiivset

kaarti, siis on näha, et ka Metsavälja maaüksus asub siiski kogu ulatuses tuumalal. Samas on

Rahandusministeerium andnud Metsavälja detailplaneeringule ka heakskiidu, jättes samuti

tähelepanuta asjaolu, et kinnistu asub maakonnaplaneeringu kohasel tuumalal. Samas ei ole

kohtupraktika kohaselt põhjendatud jätkata ebaõiget halduspraktikat. (RKHK lahend asjas nr

3-3-1-53-04; nr 3-3-1-19-04) Kohalik omavalitsus pole kohustatud algatama Mäesauna

maaüksusel üldplaneeringut muutvat DP-d olukorras, kus taotletav planeering on vastuolus nii

ÜP kui maakonnaplaneeringu tingimustega.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebus jääb rahuldamata.

9. Kaebaja väidab põhimõtteliselt seda, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise

põhjendatud vajadust tulnuks hinnata pärast DP menetluse algatamist, kuna algatamise

taotlust pole alust pidada selgelt perspektiivituks. Kõrgema astme planeeringud elamuehitust

rohevõrgustiku tuumalal täielikult ei välista. Vastustaja on keeldumise põhjendamisel olnud

ebajärjekindel ning muuhulgas kohelnud kaebajat ebavõrdselt Metsavälja maaüksuse

omanikuga.

10. Puudub vaidlus, et:

- kaebajale kuuluvast maatulundusmaa otstarbega Mäesauna maaüksusest (suurusega 15,93

ha, millest metsamaa on 13,25 ha) soovitakse DP-ga moodustada elamumaa sihtotstarbega

krunt 2,08 ha ulatuses ja määrata selle ehitusõigus;

- Mäesauna maaüksus on hoonestamata, kuid sellel on kunagi asunud talukoht, mille hoone

vundament on looduses tuvastatav;

- Mäesauna maaüksus asub ÜP ja maakonnaplaneeringu kohaselt range režiimiga loodusliku

haljasmaa rohevõrgustiku Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalal (vt 17.06.2022

menetlusdokumendi lisa 7, rohevõrgustiku skeemil - T9);

- Mäesauna maaüksuse keskele hõredama kõrghaljastusega alale kavandatava elamu õueala

ning piirkonnas lähimate olemasolevate ja kavandatavate õuealade vahele jääv vahemaa on

vastavalt Ristallika maaüksusel paiknevast õuealast u 350 m ning Uue-Toa maaüksusele

kavandatud õuealast u 270 m;

- alal on DP koostamise kohustus (PlanS § 125 lg 2; ÜP seletuskirja p 2.18.2 – tuumalas

ehitusõiguse taotlemine).

11. Vaidlust ei ole ka selles, et rohekoridoris ja rohevõrgustiku tuumalal pole eluasemekoha

rajamine täielikult välistatud, sh Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalal.

ÜP seletuskirja kohaselt tähistab ÜP-s looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid

(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud

haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on

võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse

põhimõttel. Range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku

tuumaladega (maakonnaplaneeringu järgsed rohevõrgustiku elemendid, mille piire ja

kasutustingimusi on täpsustatud ÜP-ga) ning kaitsealadega, kus on ehitustegevus keelatud va

6(9)

tehniliste kommunikatsioonide rajamine. (ÜP seletuskirja p 2.7 – looduslik haljasmaa)

ÜP seletuskirja punkt 2.17 käsitleb rohevõrgustiku tuumalasid ja koridore. Rohevõrgustiku

alade üldised kasutuspõhimõtted selgitavad rohevõrgustiku alade hoonestamise osas järgmist:

valdavas osas rohevõrgu tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal)

ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust. /…/ Küll võib maakatastris

elamumaana olevat maad samal eesmärgil edasi kasutada. /…/ Harku rohevõrgustiku olulisim

osa on valla keskosa läbivad massiivid, mille terviklikkuse hoidmine on esimene prioriteet.

Eelkõige tähendab see Sõrve, Vääna-Jõesuu, Türisalu, Vääna-Humala ja Suurupi massiivide

terviklikkuse tagamist ja nendevaheliste liikumiskoridoride säilitamist. Nimetatud tuumalade

kogupindalast peab säilima vähemalt 90% looduslikuna ehk inimtegevusest puutumata.

Koridoride laius peab olema vähemalt 500-700 m.

Samas seletuskirja punktis on tuumalade ja koridoride funktsiooni ning kasutustingimuste

osas täpsustavalt märgitud, et Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumala on vahelduva iseloomuga

koosluste kompleks, kus püsivalt elutsevad ja pesitsevad suurulukite asurkonnad. Ulatuslikke

loometsade massiive kasutavad suurulukid poegimis- ja toitumisaladena. Arendustegevuse

planeerimisel tuumalale tuleb arvestada, et majade õuealade vaheline või aedade kaugus

peab olema vähemalt 500 meetrit.

Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised

kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku

aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise

võrgustiku terviklikkus ja toimimine (seletuskirja lk 49, ap 5). Uute hoonete kavandamine

rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde

sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada

juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei

ole seda täpsustatud. (seletuskirja lk 49, ap 6) Maakonnaplaneering ei pea ka soovitavaks

tuumalade maakasutamise sihtotstarbe ja üldplaneeringu järgse juhtfunktsiooni muutmist

(seletuskirja lk 49, ap 9).

Seega, kokkuvõtvalt maakonnaplaneering ja Harku valla üldplaneering üldjuhul range

režiimiga looduslikul haljasmaal (sh rohevõrgustiku tuumala) ehitustegevust ette ei näe.

Maakonnaplaneeringu kohaselt rohevõrgustikus erandjuhul uute hoonete kavandamisel peab

majapidamiste vahekaugus olema vähemalt 500 m ning üldplaneeringuga on lubatud seda

täpsustada. Ka ÜP seab Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalal toimuvale arendustegevusele

tingimuse, et majade õuealade vaheline või aedade kaugus peab olema vähemalt 500 meetrit.

12. Puudub vaidlus, et Mäesauna maaüksuse ja lähimate olemasolevate õuealade piiride

vahekaugused on u 270 ja 350 meetrit (vt vastustaja 17.06.2022 vastuse lisad 5 ja 6).

Mäesauna maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusel asuv kavandatav ehitusala (hõredam

kõrghaljastusega ala, kus asus 1935. a rajatud taluhoonestus) asub tuumala sees ümbritsetuna

ulatuslikust metsamassiivist (vt samas lisad 5, 6, 7) ning ÜP kohaselt (seletuskirja lk 37) on

selle tuumala puhul tegemist suurulukite elupaigaga, sh toitumis- ja poegimisalaga.

Tegemist pole kohtu arvates asjaoludega, mille väljaselgitamine eeldanuks tingimata DP

algatamist. Kuigi haldusorgan eksis kaevatavas haldusaktis faktilise asjaolu tuvastamisel

selles osas, et leidis nagu poleks Mäesauna maaüksusel vana taluhoonestuse vundamendi osi

säilinud, parandati see viga vaidemenetluses. Vaideotsuse põhjendused tuleb lugeda

haldusakti täiendavateks põhjendusteks. Samuti on õige kaebaja märkus, et vald on olnud

ebajärjekindel ka selles, kas võrdluseks toodud Metsavälja maaüksus asub tervikuna samas

tuumaalas. Need eksimused ei too aga kaasa kaevatava haldusakti tühistamist.

13. Vastustaja pole eksinud võrdse kohtlemise põhimõtte vastu, kui on jätnud Metsavälja

7(9)

maaüksuse (DP kehtestati 26.11.2020) osas tehtud vea kaebaja kasuks kordamata. Vastustaja

on vastuses kaebusele selgitanud, et sõltumata sellest, kas Metsavälja maaüksus asus

tervikuna tuumalas, pole ebaõige halduspraktika jätkamine võrdse kohtlemise põhimõttele

tuginevalt põhjendatud ega õiguspärane. Vastustaja on viidanud asjakohasele Riigikohtu

praktikale (lahendid asjades nr 3-3-1-53-04, p 13; nr 3-3-1-19-04, p 18). Haldusorganil on

õigus ja kohustus ebaõiget halduspraktikat muuta.

14. Kaevatavas haldusaktis (p E.4) on haldusorgan halduspraktika teadlikku muutmist alates

2020. a lõpust selgitanud. Tuues välja, et loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga aladele,

kuhu ÜP otseselt ehitamist ette ei näe, on ehitusõiguse taotlemine suurenenud. Seetõttu on

volikogu 2020. a lõpus asunud seisukohale, et sellistel aladel tuleb ehitustegevust oluliselt

piirata. Hoonestamist võiks kaaluda nt juhul kui maaüksuse omanik on omandanud

maaüksuse pärimise teel ja soovib sinna endale kodu rajada. Märgitud on, et OÜ Metsaserv

oli 2020. a teadlik, millise sihtotstarbega kinnistu ta omandas ning mida 2013. aastast kehtiv

ÜP ning 2018. a teemaplaneering seal teha võimaldavad. Volikogu jõudis arusaamisele, et

erandite tegemine ei võimalda tuumalale seatud tingimuste jätkusuutlikku järgimist ja tekitab

olukorra, kus 500 m vahekauguseid ei olegi võimalik kõnealusel tuumalal tulevikus järgida.

Ehk teisisõnu on kohalik omavalitsus ka kohtu arusaamise kohaselt jõudnud õigele

järeldusele, et üksikuid maaüksusi puudutavate detailplaneeringutega kogu omavalitsuse

territooriumi planeerimiseks koostatud kõrgema astme planeeringu (ÜP) korduv muutmine ei

saa viia olukorrani, kus ÜP ega ka maakonnaplaneeringu järgimine pole enam võimalik. Ka

Riigikohus on hiljutises otsuses (15.12.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-1310, p 27) märkinud,

et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu

seada selle tükkhaaval muutmisega DP tasandi, st väiksemale alale fokusseeritud otsustega.

Ka juhul kui haldusorgan on varasemalt võimaldanud hoonestada tuumala sees algselt

maatulundusmaa kinnistuid, järgimata seejuures ka 500 m nõuet, millise laiema praktika

kohta pole kohtule siiski ülevaadet esitatud, pole kohtul alust asuda seisukohale, et

haldusorgani otsus DP algatamisest keeldumisel oleks praegusel juhul meelevaldne. Tuumala

sees ehitusõiguse andmisest keeldumine on kooskõlas ÜP ja maakonnaplaneeringu

seletuskirjade eelviidatud punktides toodud tingimuste ja põhimõtetega. Eelkõige

rohevõrgustiku tuumala sees (mitte servas) uute hoonete püstitamine, isegi vanadele

talukohtadele, pole üldjuhul kooskõlas tuumala eesmärgiga tagada rohevõrgustiku kui

süsteemi funktsioneerimine (maakonnaplaneeringu seletuskiri lk 47). ÜP seletuskirjas (lk 35)

tuuakse selgelt välja, et valdavas osas rohevõrgu tuumalades ja koridorides (range režiimiga

looduslikud haljasmaal) pole ette nähtud täiendavat hoonestust. Üldisest ehituskeelust erandi

tegemisel tuleb aga tagada õuealade vahekaugus 500 m, mis on maakonnaplaneeringus ja ÜP-

s toodud miinimumnõudena. Maakonnaplaneeringuga lubatud täpsustamine ÜP tasandil saaks

seisneda vahekaugustele ÜP-ga rangema nõude seadmises, kuna maakonnaplaneering

määratleb õuealade vahekauguse miinimumnõudena. Seega võib nõustuda vastustajaga, et

kaebaja taotles sisuliselt DP-ga ka ÜP muutmise kaudu maakonnaplaneeringu muutmist.

15. Kuna kaebaja taotles ÜP seletuskirja p-ga 2.17 (lk 37) ja maakonnaplaneeringu

seletuskirja ap-ga 6 (lk 49) määratud rohevõrgustiku kasutustingimustega vastuolus oleva DP

algatamist oli vastustaja keeldumine algatamisest õiguspärane (PlanS § 128 lg 2 p 1 alusel),

kuna vastustaja ÜP muutmist DP-ga põhjendatuks ei pidanud.

Samuti ei pidanud vastustaja põhjendatuks ÜP-s range režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtotstarbe muutmist elamumaaks, mida tuleb ÜP seletuskirja p 1.1.3 kohaselt pidada ÜP

põhilahenduse muutmiseks. Kohus ei korda selles osas HKMS § 165 lg 2 tulenevalt

haldusorgani toodud põhjendusi haldusakti p-s E.2.

Kohus ei korda haldusorgani põhjendusi ka haldusakti punktis E.3 toodu osas.

8(9)

PlanS § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sellise ettepaneku

sisaldumine DP algatamise taotluses ei tähenda, et haldusorgan peaks DP algatama ega võiks

selle põhjendatust hinnata algatamisest keelduvas otsuses. See on ühtlasi kooskõlas

menetlusökonoomia põhimõttega (HMS § 5 lg 2).

Kohus nõustudes haldusorgani põhjendustega lisab, et ka eelviidatud Riigikohtu 15.12.2022

otsuses (p 29) leiti, et kinnistuomaniku erahuvi elamuarenduseks pole kaalukas, mh põhjusel,

et maa kasutust sellisel viisil piirasid juba enne kinnistu omandamist kehtinud ÜP ning

rohevõrgustiku teemaplaneering.

Praeguses asjas on haldusorgan õigesti leidnud, et ilmselgelt puudub ülekaalukas ja

õiguspärane erahuvi DP-ga ÜP muutmiseks (haldusakti põhjendused punktides E.3 ja E.4).

Vajalikud maaüksuse asukohast tulenevad faktilised asjaolud olid haldusorganile

otsustamiseks teada ning kaebaja sai esitada seisukoha haldusakti eelnõu kohta (vt haldusakti

p E.5).

Seega asus haldusorgan põhjendatult seisukohale, et detailplaneeringu algatamise taotlus on

vastuolus nii Harku valla üldplaneeringus kui ka maakonnaplaneeringus määratud rohelise

võrgustiku kasutustingimustega ning ÜP muutmiseks erandina DP-ga põhjendatud vajadus

puudus. Haldusorgan on ka märkinud, et kehtiv ÜP pole vananenud ehk selle muutmise

algatamiseks või uue teemaplaneeringuga täpsustamiseks pole vajadust ka selliste

planeeringute menetlemiseks ettenähtud üldises korras. Sellistes küsimustes on kohalikul

omavalitsusel ulatuslik diskretsiooniõigus.

16. Kaevatav haldusakt ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus jätab tühistamisnõude ja

sellega seotud kohustamisnõude rahuldamata.

Menetluskulud

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)