3-22-988/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-988

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 08.04.2022

rahvusvahelise

kaitse

taotluse

tagasilükkamise,

lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu kohaldamise

otsuse nr 12203060002-1 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

v.adv Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad ET ja

MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

23.01.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 otsus

haldusasjas nr 3-22-988 muutmata.

2. Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad apellatsiooniastmes

riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda.

3. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga ning jätta

kohtuotsusest välja päritoluriigi ja selle asustusüksuste nimed ning samuti

päritoluriigis tegutsevate otsuses nimetatud terrorirühmituste nimetused ja

kaebaja peetud veebiväljaande nimetus.

4. Tõlkida kohtuotsuse resolutsioon ja ringkonnakohtu põhjendused inglise keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.02.2023, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-22-988

2(9)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X lahkus 29.05.2021 XXXst Ukrainasse. Kaebaja lahkus Ukrainast 01.03.2022 ja jõudis

06.03.2022 Eestisse, kus esitas samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse kohaselt

ei saa kaebaja XXXsse naasta YYYst lähtuva ohu tõttu. Reisi sihtkohaks ja eesmärgiks märkis

ta Tallinna, kuna siin elab tema vend.

2. Politsei ja Piirivalveamet (PPA) luges 08.04.2022 otsusega nr 12203060002-1 taotluse

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt

põhjendamatuks ja lükkas VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi (p 1); tegi taotlejale väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel lahkumisettekirjutuse lahkumiseks

XXXsse vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva (p 2) ning kohaldas taotlejale VSS § 7⁴ lg 1

alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3).

Taotleja ei toonud vestlusel välja ühtegi konkreetset põhjust ega asjaolu, mis lubaks arvata, et

YYY võiks kujutada taotlejale ohtu. Taotleja ütlused YYYst tuleneva võimaliku ohu kohta olid

üldised, mitte seotud taotleja isikuga ning rääkisid pigem sellest, kuidas YYY üldiselt XXXs

tegutseb ja inimesi tapab. YYY tegutseb peamiselt XXX-XXXs, kuid taotleja kirjeldas

vestlusel, kuidas tema ise elas peamiselt Zs või Qs, mis asuvad X-XXXs. Seega on

vähetõenäoline, et YYY oleks ohuks taotleja elule ja tervisele.

Taotleja ei toonud vestlusel välja ühtegi konkreetset põhjust ega asjaolu, mis lubaks arvata, et

DDD võiks kujutada taotlejale ohtu. Taotleja ütlused DDDst tuleneva ohu kohta olid üldised,

mitte seotud taotleja isikuga ning rääkisid pigem sellest, kuidas DDD üldiselt XXXs tegutsevad

ja inimesi tapavad. Ainuke taotleja kokkupuude DDDga põhines sellel, et onu oli röövitud, kuid

nagu selgus, vabastati hiljem ka sajad teised röövitud isikud ning röövijad saadi valitsuse poolt

kätte. DDD ei juhi mingit konkreetset XXX osa. Seega on vähetõenäoline, et DDD oleks ohuks

taotleja elule ja tervisele.

Taotleja ütlused selle kohta, et valitsus või valitsusega seotud isikud on talle ohuks, ei ole

usutavad. Taotleja kirjeldatud intsidendid (valitsus kutsus teda tagasi XXXsse, aga ei andnud

lubatud tööd; talle öeldi, et ta peab valitsuskriitiliste arvamuste kirjutamise lõpetama ja talle

pakuti selle eest raha, kuid ta ei võtnud raha vastu; kriitiliste kirjutiste tõttu tundis ta survet ja

pidi XXXst lahkuma; keegi uinutas ta ja ta auto varastati ära (inimene võis olla valitsuse

käepikendus); tema sülearvuti võeti ära; valimiskampaania ajal taheti autot kividega visata), ei

anna üksikult ega kogumis alust arvata, et valitsus või valitsusega seotud isikud oleks taotlejat

süstemaatiliselt taga kiusanud. Taotlejal puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus XXX

riigivõimu ja sellega seotud isikuid karta.

3-22-988

3(9)

PPA ei pea tõenäoliseks, et taotleja võiks oma poliitilise meelsuse tõttu olla XXXs taga

kiusatud. Isegi kui taotleja ei ole rahul olukorraga XXXs ja tema rahulolematus on üle kandunud

XXX valitsust kritiseerivatesse kirjutistesse, ei ole ta oma tegevuses ja meelsuses olnud püsiv,

kuna ta on otsustanud loobuda selliste kirjutiste avaldamisest. Taotleja tõi vestlusel välja, et

tegelikult tal otseselt XXX ametivõimudega probleeme ei olnud ning tal oli intsidente tema

jaoks tundmatute isikutega. Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase määratlusele.

Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele. Taotleja ei vaja

täiendavat kaitset üldise XXX olukorra tõttu ning tema tagasipöördumine XXXsse on võimalik.

Lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmistähtaja möödumisel ei ole isiku väljasaatmine

XXXsse vastuolus VSS §-s 171 nimetatud põhimõtetega.

Sissesõidukeelu kohaldamise hindamisel on kaalukaks asjaoluks see, et isik üritas pärast

Ukrainast Poolasse sisenemist edasi minna Eestisse. Otsust liikuda edasi teise liikmesriiki, et

siia jääda ja tööd leida, ei saa käsitada humaanse kaalutlusena ja sellepärast jätta sissesõidukeeld

kohaldamata. Sissesõidukeeld tähtajaga 3 aastat on proportsionaalne ja vajalik.

3. X esitas 29.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

Kaebaja selgitas vestlusel, et koduriigis vedas ta veebipõhist väljaannet GGG, milles ta kirjutas,

kuidas asjad peaks XXXs paremad olema. Selle tegevuse tõttu ähvardati teda. Kuna kaebaja

kajastas kriitilisi seisukohti, siis ähvardasid teda valitsusega seotud inimesed. Veebipõhises

väljaandes lõpetas kaebaja seisukohtade avaldamise 2012. a-l, aga jätkas oma Facebooki lehel

postitamist ning nõuannete andmist XXX noortele.

Kaebajal on põhjust karta XXX valitsust ja valitsusega seotud isikuid, kes ähvardasid taotlejat

valitsuskriitiliste sõnavõttude pärast; YYY, kes tapab inimesi ja DDDd, kes on kõikjal üle XXX

ja kes tapavad ja röövivad kõiki ja kõike. Vastustaja väide, et tema ütlused YYYst tuleneva

võimaliku ohu kohta olid üldised, ei oma antud juhul tähtsust. Kaebaja on koduriigis nende

organisatsiooni kuuluvate isikute tegevust näinud ja tal on sellest tulenevalt oht sattuda

nimetatud organisatsiooni ohvriks. Lisaks oli kaebaja onu DDD poolt röövitud. Asjaolu, et ta

hiljem vabastati, ei näita, et kõik röövitud isikud vabastatakse või kõik röövijad saadakse

valitsuse poolt kätte.

Kaebaja selgitas vestluse käigus vastustajale, et teda ähvardati valitsusega seotud isikute poolt.

Kaebajal on ähvardusi väga raske tõendada, kuna ähvardused on suulised ja füüsilised.

Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja ütluste ja selgitustega ning on teinud seetõttu valed

järeldused, et kaebajal puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus XXX riigivõimu ja sellega

seotud isikuid karta. Kaebaja on oma poliitilise meelsuse tõttu XXXs tagakiusu ohus. Jääb

arusaamatuks, mida peab vastustaja silmas, märkides, et kuigi kaebajat survestati, jätkas ta

pidevalt kirjutiste avaldamist. Kaebaja tööl oleks puudunud mõte, kui ta ei oleks pidevalt

kirjutisi avaldanud ja jätkanud nende avaldamist ka survestamise ajal. Kaebajat survestati ja

ähvardati pidevalt.

Vastustaja on XXX olukorda analüüsinud, kasutades allikaid valikuliselt. Avalikud allikad ei

kajasta tegelikku olukorda õigesti. Vastustaja pole kohaldanud uurimispõhimõtet. Kaebaja on

selgitanud teda ähvardavat tagakiusu (röövimise ja tapmise ohtu) ning vastustaja pole neid

väiteid ümber lükanud. Vastustaja on õigesti märkinud, et EUAA on välja toonud, et mõned

teod inimõigusaktivistide, protestijate, blogijate, ajakirjanike ja teiste meediatöötajate vastu

võivad küündida tagakiusuni (nt tapmine, inimrööv, soopõhine vägivald, meelevaldne

3-22-988

4(9)

kinnipidamine, füüsiline vägivald). Vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel sellega

arvestama.

Kaebajale tulnuks anda ajutine kaitse nagu kõigile Ukraina sõja eest põgenenutele. Sellist

võimalust kaebajale ei selgitatud.

Lahkumisettekirjutus pole põhjendatud, kuna kaebaja soovib Eestis oma venna juures olla,

mistõttu tal on side Eestiga. Kaebaja soovib siin töötada. Rikutakse väljasaatmise keeldu (VSS

§ 17¹). Eestis on kaebajal turvaline ja siit väljasaatmine pole põhjendatud.

Kaebaja leiab, et tema puhul esineb VSS §-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav

asjaolu. Kaebaja ei kujuta ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule ega avalikule korrale.

Sissesõidukeeld kolmeks aastaks on ebaproportsionaalne.

4. PPA palus jätta kaebuse rahuldamata.

Tagakiusuks ei saa pidada igasugust negatiivset sündmust päritoluriigis (VRKS § 19 lg 2) ning

tagakiusajaks igat isikut (VRKS § 19 lg 5). Kaebaja ei toonud vestlusel välja ühtegi konkreetset

põhjust ega asjaolu, mis lubaks arvata, et YYY või DDD võiksid kujutada taotlejale ohtu.

Taotleja ütlused YYYst ja DDDst tuleneva võimaliku ohu kohta olid üldised, mitte seotud

taotleja isikuga ning rääkisid pigem sellest, kuidas need üldiselt XXXs tegutsevad ja inimesi

tapavad. Vastustaja hinnangul on vähetõenäoline, et YYY või DDD oleks ohuks taotleja elule

ja tervisele.

Vastustaja on analüüsinud ka ohtu kaebajale XXX valitsuse või valitsusega seotud isikute poolt.

Kaebaja kirjeldatud intsidendid (valitsus kutsus teda tagasi XXXsse, aga ei andnud lubatud

tööd; talle öeldi, et ta peab lõpetama valitsuskriitiliste arvamuste kirjutamise ja talle pakuti selle

eest raha, kuid ta ei võtnud raha vastu; kriitiliste kirjutiste tõttu tundis ta survet ja pidi XXXst

lahkuma; keegi uinutas ta ja ta auto varastati ära (inimene võis olla valitsuse käepikendus); tema

sülearvuti võeti ära; valimiskampaania ajal taheti autot kividega visata) ei kirjelda üksikult ega

kogumis, et XXX valitsus või valitsusega seotud isikud oleks kaebajat süstemaatiliselt XXXs

taga kiusanud. Ka taotleja ise väitis vestlusel, et tagakiusamist kui sellist ei olnud, aga

ähvardused olid mingitelt indiviididelt. Kui PPA tõi taotlejale välja, et XXX ametivõimudega

tal üldiselt XXXs probleeme ei olnud (talle väljastati kodaniku pass ja ta sai riigist lahkuda ja

sinna naasta), nõustus taotleja sellega ja viitas, et riigis on üldine halb olukord. Kui PPA märkis,

et tema veebiväljaandest GGG ei nähtunud võimuvastaseid artikleid, tõdes taotleja, et see ei

olnud otseselt võimuvastasusele suunatud, vaid see oli üldine blogi. Kaebajalt küsiti 29.03.2022

vestlusel, mis juhtuks, kui ta naaseks XXXsse. Kaebaja vastas, et ta peaks seal alustama nullist

ja seal ei ole tema jaoks tööd ning kaebaja ja ta pere kannataks. Lisaks märkis ta, et kirjutaks

uuesti edasi, sest asjad on XXXs halvasti ja ilmselt seetõttu oleks ta elu ohus. Kaebaja ei selgita,

et seoses varem tehtuga oleks ta elu XXXsse naastes ohus. Kõike eeltoodud arvesse võttes jääb

vastustaja seisukohale, et taotlejal puudub isiklikest asjaoludest tulenev põhjus XXX riigivõimu

ja sellega seotud isikuid karta.

Üldine olukord OOO osariigis pole selline, mis lubaks jaatada tõenäosust, et tsiviilisiku elu

võiks selles osariigis viibimise tõttu sattuda ohtu. Samuti puuduvad teated selle kohta, et

tagasisaadetavatel või vabatahtlikult tagasipöörduvatel nigeerlastel oleks süstemaatilisi

probleeme. Vastustaja on analüüsinud päritolumaa informatsiooni põhjalikult, kasutades selleks

ametlikke raporteid XXX olukorra kohta. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi teist infoallikat,

mis kinnitaks vastupidist või avaks teistsuguse olukorra XXXst kui see, mida vastustaja on

otsuses kirjeldanud.

3-22-988

5(9)

PPA on hinnanud kaebaja ütlusi ja päritoluriigi informatsiooni ning leidnud, et kaebaja isiklik

olukord ei ole selline, mis vastaks VRKS § 4 lg-s 2 sätestatud täiendava kaitse saaja

definitsioonile ning ka objektiivne olukord ei ole XXXs selline, mille tõttu vajaks kaebaja

täiendavat kaitset.

Kaebajale ei kohaldu Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 määruse kohane ajutine kaitse, kuna ta ei

vasta seal toodud tingimustele. Kaebajal polnud õigust Poolast edasi liikuda Eestisse, kuigi siin

elab tema vend, kellel on elamisluba Eestis püsivalt elamiseks. Kaebaja pidanuks lahkuma oma

päritoluriiki või taotlema rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis ehk Poolas.

Lahkumisettekirjutus on õiguspärane, kuna kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelisele kaitsele.

PPA on kooskõlas VSS § 31 lg-ga 3 arvestanud ja hinnanud olulisi asjaolusid, mis võiksid

mõjutada sissesõidukeelu kohaldamist ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramist ning seda on

vaidlustatud otsuses nõuetekohaselt põhjendatud. Kaebajal puuduvad lähemad isiklikud,

majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega,

mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Puuduvad asjaolud humaansetel kaalutlustel

sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Hinnates kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis,

on kaebajale VSS § 7⁴ lg 1 alusel kohaldatud sissesõidukeel Schengeni alale pikkusega 3 aastat

õiguspärane.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.06.2022 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas PPA

08.04.2022 otsusega nr 12203060002-1 (resolutsiooni p 3) kohaldatud sissesõidukeelu ja jättis

muus osas kaebuse rahuldamata; jättis kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud

riigi kanda ja muud poolte menetluskulud nende endi kanda; otsustas kohtuotsuse avaldamisel

asendada kaebaja nime tähemärgiga, jättis välja ka päritoluriigi ja selle asustusüksuse nimed,

kaebaja rahvuse ja kodakondsuse, sünniaja, päritoluriigis tegutsevate otsuses nimetatud

terrorirühmituste nimetused ning kaebaja veebiväljaande nimetuse.

VRKS § 19 lg 5 kohaselt saab tagakiusajaks olla ka mitteriiklik ühendus või organisatsioon.

PPA on kaevatava otsuse p-s 5.2 põhjendanud, miks ei saa kaebajat pidada terroristlike

rühmituste YYY ega DDD tõttu reaalses ohus olevaks. Kaebaja ei toonud haldus- ega

kohtumenetluses välja konkreetseid asjaolusid, miks ta on nimetatute poolt enam ohustatud kui

mistahes XXX elanik. Isegi kui kaebaja on enda blogis kunagi midagi YYY kohta kirjutanud,

pole sellele tema suhtes järgnenud mingeid tegevusi ega ähvardusi. Sugulaste (onu, vend)

väidetav röövimine ja seejärel vabastamine ei viita kaebajat isiklikult ähvardavale ohule ega

sellisele üldisele ohutaseme määrale, et kaebajale peaks andma varjupaika. XXX on

territooriumi poolest suur riik ning kaebaja ei ole kohustatud elama (maa)piirkondades, mis on

nimetatud organisatsioonide poolt enam ohustatud. Kaebaja hariduslikku tausta arvestades on

tal usutavalt võimalik elada ja tööd leida mistahes XXX suurlinnas (nt Z, kus ta on varem

elanud).

Kaebaja ei kuulu oma sõnade kohaselt XXXs opositsioonilisse erakonda ega tegutse poliitikas.

Esmases taotleja ankeedis pole kaebaja oma poliitilist meelsust isegi maininud. Kaebaja

väidetav valitsuskriitiline tegevus ja meelsus pole taotleja vestlusel ilmnenu kohaselt olnud ka

püsiv. Samuti pole valitsuse või pigem riigi üldise kehva olukorra väidetav kritiseerimine

toonud talle ega lähedastele kaasa tõsiste tagajärgedega intsidente. Kaebaja kirjutised kajastasid

pigem riigi üldist olukorda, millega ta polnud rahul. PPA-ga vestlustel välja toodud 5

võimudega seotud intsidenti pole toonud tõsiseid tagajärgi. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et

tema plaan on erakondade suhtes jääda erapooletuks. Samas on tal tulevikuplaan minna

poliitikasse, kui võim vahetub. Kohtuistungil tõi kaebaja välja selliseid asjaolusid, mida ta PPA-

ga vestlusel ei maininud, nagu SMS-i teel tapmisähvarduste saatmine, kui ta kritiseerimist ei

lõpeta. Telefon, kus SMS-id olid, on aga kadunud. Väidatavalt pöördus kaebaja rakenduse

3-22-988

6(9)

Viber kaudu ühe korra politseisse seoses ähvardustega, mida ta samuti PPA-ga vestlusel ei

maininud. Istungil ilmnes, et lisaks terroristide poolt röövitud onule on tal ka teine onu, kes

töötas valitsuse heaks ja oli kriitiline valitsuse suhtes ning valitsus röövis ta ja küsis vabastamise

eest raha. Lähedasi pereliikmeid kaebaja tõttu XXXs ähvardatud pole ning õed ja vennad pole

seotud poliitikaga. Kaebajat pole XXXs lähedaste juurest otsimas käidud. Kaebaja vastuolulised

selgitused ja nende muutmine kohtumenetluses ning asjaolude lisamine (eelkõige

tapmisähvardused SMS-ga), mida iga reaalselt tagakiusu kartev inimene oleks rääkinud PPA

vestlusel esimesel võimalusel, viitavad selgelt sellele, et kaebaja on oma väidetava tagakiusu

tõsiseltvõetavuse suurendamiseks hakanud asjaolusid välja mõtlema ning tegelikku

tagakiusuohtu tal päritoluriigis ei ole. Kohtuistungil esitatud asjaolusid ei sisaldu ka kaebuses,

mis on täiesti üldsõnaline. Kaebaja hakkas valitsust kritiseerima väidatavalt 2010. a-l Ukrainas

õppides, 2012. a-l pöördus ta tagasi XXXsse ja seal hakkasid tulema SMS-d

tapmisähvardustega (kusagil 2015. a-l ja lakkasid 2018. a-l), kuid selle vaatamata elas kaebaja

seal Ukrainasse naasmiseni 29.05.2021. Ukrainas ei taotlenud kaebaja rahvusvahelist kaitset.

XXXst lahkumisel ei teinud valitsus kaebajale mingeid takistusi ning kaebaja sai riigist

probleemideta lahkuda. Kaebaja isiklikud asjaolud kogumis ei viita sellele, et tal võiks olla

päritoluriigis tegelik tagakiusuoht valitsuse suhtes (XXX üldise olukorra kohta) avaldatud

kriitika tõttu.

Päritoluriigi teave ei toeta kaebaja väiteid, et valitsus võiks teda isiklikult taga kiusata või

terroristlikest rühmitustest võiks tuleneda kaebajale reaalne oht, mille puhul on riik ühtlasi ka

tegevusetu. Kaebaja väidab küll PPA poolt päritoluriigi teabe valikulist kasutamist, kuid pole

esitanud omapoolseid allikaid, mis PPA kogutud teabe õigsuse kummutaks. Riigi üldine

olukord majanduses, inimõiguste järgimisel ja poliitilise tasandi juhtimisel ei anna alust

rahvusvaheliseks kaitseks, kui puuduvad sellised kaebajast lähtuvad isiklikud asjaolud, mis

annaksid alust uskuda tagakiusu ohtu sattumist päritoluriiki naastes. Kaebaja seletused ei ole

päritoluriigi teabe kontekstis ja seletuste ajas muutumist arvestades eluliselt usutavad ning

kaebaja üldine usaldusväärsus on madal. Asjaoludest kogumis ja kaebaja käitumisest võib

järeldada kaebaja soovimatust naasta päritoluriiki eelkõige majanduslikel põhjustel ja seal

väheeduka eneseteostuse tõttu. See on inimlikult mõistetav, kuid ebapiisav rahvusvahelise

kaitse andmiseks.

Kaebaja ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele.

Tagasisaatmisel päritoluriiki ei ole riigi kodanikel süsteemseid probleeme (PPA otsuse p 6).

Kaebajal on kehtiv XXX kodaniku pass ning Ukrainas viibis ta ajutise elamisloaga (kehtiv kuni

15.06.2022). Seetõttu ei kuulu kaebaja isikute kategooriasse, kellele laieneb Eesti Vabariigis

ajutine kaitse (Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382 art 2 lg 1, art 5;

Vabariigi Valitsuse 08.02.2022 korraldus nr 66 „Ajutise kaitse andmine“).

Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus (vabatahtliku täitmisajaga) on õiguspärane. Kaebaja

Eestis viibimise seadustamiseks pole alust (VSS § 9 lg 1). Kaebaja peamised perekondlikud

sidemed on XXXs (abikaasa ja lapsed ning muud lähikondsed). Kaebaja venna elamine Eestis

ei anna alust pidada perekondlikke sidemeid siin ülekaalukaks. Kaebaja vend saab reisida

päritoluriiki oma lähedastega kohtumiseks ning sissesõidukeelu tühistamisel saab kaebaja

vennaga kohtumiseks reisida Eestisse. Väljasaatmise keelu (VSS § 171) rakendamiseks alust ei

esine.

PPA on määranud sissesõidukeelu VSS § 74 lg 3 kohases maksimummääras (3 a). PPA nõustus

kohtu selgituste järel kohtuistungil sellega, et kaebajale ei saa ette heita seda, et ta Ukrainas

puhkenud sõja eest põgenedes ja Poolasse sisenedes liikus edasi Eestisse, kus elab tema vend.

Kaebaja lahkus Ukrainast 01.03.2022. Euroopa Nõukogu rakendusotsus võeti vastu 04.03.2022

3-22-988

7(9)

ning Eesti valitsus otsustas alles 08.03.2022, millise ulatusega laieneb ajutine kaitse Eesti

Vabariigis (pole hõlmatud Ukrainas välismaalastest õppijad ja töötajad). Üldteadaolevalt

valitses EL-i piiririikides (sh Poola), kes võtsid esmalt vastu Ukrainast sõja eest põgenejaid,

suur segadus ning ka kaebajale ei selgitanud keegi tema õigusi ega kohustusi. Muu hulgas ei

saanud kaebaja teada seda, et ta peaks lahkuma oma päritoluriiki, kuna EL-i pole tal õigust

Ukraina sõjapõgenikuna jääda. Seega on ilmne, et sellist etteheidet ei saanud kaebajale teha

sissesõidukeelu kohaldamisel. PPA otsuse (p 2) kohaselt on nimetatud asjaolu olnud aga

sissesõidukeelu määramisel kaalukas. Ühe kaaluka asjaolu äralangemine tähendab

kaalutlusotsuse puhul seda, et otsus on õigusvastane. Kohus ei saa PPA eest teha uut

kaalutlusotsust, sekkumata lubamatult haldusorgani diskretsiooni. Sissesõidukeeld tuleb

tühistada. Ülejäänud osas jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub 04.07.2022 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 09.06.2022 otsus osas,

milles kohus jättis kaebuse rahuldamata, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

kaebus täies ulatuses. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja on menetluse käigus selgitanud, et kajastas enda veebiväljaandes olukorda koduriigis

ausalt ja nii, nagu see on tegelikult. Valitsuskriitiliste artiklite avaldamise tõttu ähvardati

kaebajat ja see tõi kaasa ohu kaebaja elule. Pärast veebiväljaande sulgemist alustas kaebaja

analoogsete kirjutiste avaldamist enda Facebooki lehel, kus jagas nõuandeid XXX noortele. See

tõi kaasa valitsusega seotud isikute huvi kaebaja vastu ja soovi kaebaja vaikima sundida.

Kaebajat ähvardati valitsuskriitiliste sõnavõttude tõttu. Asjaolu, et kaebaja ei ole otseselt seotud

poliitikaga, ei oma asjas tähtsust. Elukoha valiku küsimus olukorras, kus kaebajat ähvardatakse,

ei ole kohane. Elukoha valikust ei pruugi sõltuda isiku ohutus. Kaebaja on selgitanud, et tema

onu ja vend rööviti. Nende vabastamine ei tähenda, et oht röövijate poolt oleks kadunud või

olematu. Kaebajale tehtud ähvardusi ei ole tal võimalik tõendada.

Kohus ei ole põhjendanud, miks ta nõustub vastustajaga ja miks kaebaja selgitused ei ole

põhjendatud, vaid on lähtunud subjektiivsest arvamusest. Vastustaja on rikkunud

uurimispõhimõtet ega ole uurinud kõiki asjaolusid. Vastustaja ei ole kaebajale selgitanud,

milliseid tõendeid ta saaks enda väidete kinnitamiseks esitada.

PPA otsuse kohaselt on EUAA välja toonud, et mõned teod inimõigusaktivistide, protestijate,

blogijate, ajakirjanike ja teiste meediatöötajate vastu võivad küündida tagakiusuni (nt tapmine,

inimrööv, soopõhine vägivald, meelevaldne kinnipidamine, füüsiline vägivald). Vastustaja ja

kohus ei ole selle asjaoluga ning kaebaja selgitustega ohust tema elule ja tervisele arvestanud.

Vastustaja ja kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole kaebaja usaldusväärne.

Kaebaja on põhjendanud, et teda ootab koduriiki naastes potentsiaalselt oht, et teda võidakse

taga kiusata ja tappa. Seetõttu tuleks kaebaja lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks.

Lahkumisettekirjutus ei ole õiguspärane. Jääb arusaamatuks, miks otsustas kohus lahutada

kaebaja tema vennast, kes on kaebaja lähisugulane. Praegune elukeskkond Eestis on kaebajale

turvaline ja tema väljasaatmine ei ole põhjendatud. Väljasaatmine on vastuolus VSS §-ga 171.

7. PPA palub 12.08.2022 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses toonud välja konkreetseid asjaolusid, miks ta on

YYY või DDD poolt enam ohustatud kui mistahes XXX kodanik. Kaebaja ei ole kuidagi

isiklikult nende organisatsioonide huviorbiidis. Pelgalt hüpoteetiline võimalus juhuslikult

3-22-988

8(9)

rünnaku ohvriks langeda ja paljasõnalised selgitused ähvardamise kohta ei anna alust

rahvusvaheliseks kaitseks. XXX territoorium on suur ja kaebaja ei ole kohustatud elama

piirkondades, mis on YYY poolt enam ohustatud. Kaebaja hariduslikku tausta arvestades on tal

võimalik elada ja tööd leida mistahes XXX suurlinnas.

Kohus on arvestanud kõikide asjas kogutud tõenditega ja kaebaja ütlustega ega ole lähtunud

enda subjektiivsest arvamusest. Kohus on õigesti hinnanud, et reaalset ohtu kaebaja koduriiki

tagasipöördumisel ei teki. Arvesse on võetud XXX tegelikku olukorda.

Väljasaatmine ei ole vastuolus VSS §-ga 171. PPA ei lahuta kaebajat oma vennast, kes saab

reisida päritoluriiki oma lähedasega kohtumiseks. Sissesõidukeelu tühistamisel saab kaebaja

vennaga kohtumiseks reisida ka Eestisse. Kaebaja peamised perekondlikud sidemed on XXXs.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei

ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS

§ 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. PPA ja halduskohus on hinnanud tõendeid õigesti ega ole eksinud uurimispõhimõtte ega

põhjendamiskohustuse vastu. Apellatsioonkaebuse viide Riigikohtu 19.06.2019 määrusele nr

3-19-415 on asjakohatu: praeguses asjas ei vaielda isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise

aluste esinemise üle.

10. On ebatõenäoline, et kaebajat võiks XXXsse tagasipöördumisel ähvardada riigipoolne

tagakius arvamusavalduste tõttu, mida ta on avaldanud oma blogis või Facebook’i lehel.

Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses välja toodu, et EUAA andmetel võivad mõned teod

inimõigusaktivistide, protestijate, blogijate, ajakirjanike ja teiste meediatöötajate vastu

küündida tagakiusuni (nt tapmine, inimrööv, soopõhine vägivald, meelevaldne kinnipidamine,

füüsiline vägivald), kuid kaebaja ei kuulu viidatud kategooriatesse. Kaebaja 29.03.2022

vestluse ja ringkonnakohtu istungil avaldatu kohaselt tegi ta valitsusevastaseid sissekandeid

Ukrainas olles üle 10 aasta tagasi (29.03.2022 vestluse küsimused 9, 19 ja 21). Praeguseks ei

ole neid võimalik veebist leida. 29.03.2022 vestlusel möönis kaebaja, et tegelikkuses olid

sissekanded siiski üldised, seotud mh uudiste ja spordiga ning nt ka tudengite missivõistlusega

ja nõuannetega XXX noortele, mitte selgelt poliitilised või valitsust kritiseerivad (küsimused

52 ja 53). Pärast õpingute lõpetamist Ukrainas pöördus kaebaja XXXsse tagasi, kartmata

tagakiusu. 29.03.2022 vestlusel möönis kaebaja, et XXXsse tagasi pöördudes teda taga ei

kiusatud, vaid mõned isikud ähvardasid teda (küsimus 48). Kaebaja 29.03.2022 seletustest

nähtub samuti, et pärast 9 aastat XXXs pöördus ta Ukrainasse tagasi pigem majanduslikel

põhjustel, et tööd leida, kuna tema ärilised ettevõtmised XXXs ei olnud õnnestunud ja äri

edendamiseks võetud laenu ei olnud võimalik tagasi maksta (küsimus 9). XXXsse

tagasipöördumise puhul nägi ta põhilise ohuna endale töötust (küsimused 22 ja 51). Ka

ringkonnakohtu istungil ei avaldanud kaebaja niivõrd hirmu kojupöördumise ees, kui väljendas

soovi Eestis kiiresti tööle saada. Seepärast ei ole ka XXXs toimunud röövidega seotud

vahejuhtumid, mida kaebaja on kirjeldanud, seostatavad kaebaja väidetavate valitsusevastaste

arvamuseavaldustega. Auto tulistamise intsidenti märkis kaebaja esmakordselt alles

ringkonnakohtu istungil ning ringkonnakohus ei pea seda väidet usaldusväärseks.

11. Väited seonduvalt YYY ja DDDga on üldised ega ole seostatavad kaebajaga. Kaebaja ei

väida, et ta oleks sattunud nende terroriorganisatsioonide huviorbiiti või rünnaku alla. Isegi kui

pidada kaebaja väidet tema onu ja venna röövimise kohta DDD poolt usaldusväärseks, nähtub

kaebaja seletustest, et riigivõimu sekkumisel kurjategijad vahistati ja kõik inimesed vabastati

3-22-988

9(9)

(29.03.2022 seletuse küsimus 9). Järelikult ei saa väita, et kaebaja perekond poleks riigivõimu

poolt saanud kaitset terroriorganisatsiooni tegevuse vastu.

12. Täiendava kaitse saamiseks puudub alus. Kaebajat ei ähvarda päritoluriiki naasmisel tõsine

oht VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Eelkõige ei ähvarda teda surmanuhtluse kohaldamine või

täideviimine, piinamine, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine ega karistamine.

Samuti ei toimu XXXs sellist relvakonflikti, mis võiks tingida kaebaja elu ohtu sattumise või

tema kallal vägivalla rakendamise, kui ta peaks XXXsse naasma. Olukord XXXs pole selline,

mis takistaks kaebaja tagasipöördumist. Päritolumaateabest ei saa järeldada, et juhusliku

vägivalla tase terves XXXs oleks sedavõrd kõrge, et kõik tsiviilisikud oleksid sõltumata nende

elukohast suures ohus1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja toonud eluliselt usutavalt

esile isiklikult temaga seotud asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et kaebajal on võrreldes

teiste tsiviilisikutega oluliselt suurem oht sattuda vägivalla ohvriks. Vägivalla ulatus XXXs on

küll suur, ent XXX suuruse riigi kohta mitte sedavõrd kõrge, et pidada seda kaebajat tõsiselt

ohustavaks.

13. VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmise keeldu ei esine. Vastustaja ja halduskohus on piisavalt

põhjendanud, miks ei kujuta kaebaja väljasaatmine XXXsse ohtu kaebaja elule ja tervisele.

Kaebaja abikaasa ja lapsed elavad XXXs, Eestis elava venna külastamine on võimalik viisa

alusel.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajal pole taotlenud menetluskulude hüvitamist ning kaebaja menetluskulud jäävad

HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab

ringkonnakohus eraldi määrusega.

15. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga ning ka muus osas tuleb

otsus avaldada isiku identifitseerimist välistavalt vastavalt otsuse resolutsioonile (HKMS § 175

lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 https://euaa.europa.eu/country-guidance-nigeria-2021, lk 31