2-22-18962/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Määruse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-18962

Tsiviilasi

Boxburg UÜ kandeavaldus registriasjas nr Ä

50191825

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 25. novembri 2022. a

määrus nr Ä 50191825 / 2

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Boxburg UÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Boxburg UÜ (registrikood 16397790), seaduslik

esindaja Watergate OÜ, juhatuse liige Hannes Rosin

RESOLUTSIOON

1. Jätta Boxburg UÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 25. novembri 2022. a määrus nr Ä

50191825 / 2 muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Boxburg UÜ kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Boxburg UÜ (avaldaja) soovis 27. oktoobril 2022 registripidajale esitatud kandeavalduses

kujundada ennast ümber osaühinguks. Avaldusele oli lisatud 31. augusti 2022. a kuupäeva

kandev ümberkujundamisotsus, mille osanikud olid digitaalselt allkirjastanud 26. oktoobril

2022.

2. Kohtunikuabi andis avaldajale 3. novembri 2022. a määrusega Ä 50191825 / M1 puuduste

kõrvaldamise tähtaja, märkides, et avaldaja peab esitama ümberkujundamisotsuse, mille

osanikud on digiallkirjastanud 31. augustil 2022.

Avaldaja esitas seepeale registripidajale varasemaga sama sisuga kandeavalduse, kuid lisas

sellele 31. augusti 2022. a kuupäeva kandva ning osanike seadusliku esindaja käsitsi

allkirjastatud ning skaneeritud ümberkujundamisotsuse. Selle otsuse oli täisosaniku ja

usaldusosaniku seaduslik esindaja lisaks 3. novembril 2022 digitaalselt allkirjastanud.

3. Kohtunikuabi andis 10. novembri 2022. a määrusega Ä 50191825 / M2 avaldajale uue

puuduste kõrvaldamise tähtaja, märkides, et puuduste kõrvaldamiseks tuleb registripidajale

esitada osanike otsuse originaal posti teel või notari vahendusel. Avaldaja seda ei teinud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis 25. novembri 2022. a määrusega

kandeavalduse rahuldamata, kuna avaldaja ei kõrvaldanud puudusi.

Kohtunikuabi selgitas, et ümberkujundamisotsus kannab 31. augusti 2022. a kuupäeva ja

osanikud on selle digitaalselt allkirjastanud. Seega on osanike otsus vastu võetud (viimase)

digitaalallkirja andmisest ehk 26. oktoobril 2022. Ümberkujundatava ühingu esindusõiguslikud

osanikud võivad esitada avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse mitte varem kui

ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse vastuvõtmisest. Kuna avaldus esitati 27.

oktoobril 2022, siis on see esitatud enne seaduses sätestatud tähtaega.

Avaldaja esitas 3. novembril 2022 registripidajale esialgsega sama sisuga kandeavalduse, kuid

lisas sellele 31. augusti 2022. a osanike otsuse, millel oli usaldusosaniku ja täisosaniku

seadusliku esindaja käsikirjaline allkiri, mis oli skaneeritud ja mille osanikud olid omakorda

digitaalselt allkirjastanud. Kohtunikuabi leidis, et kuna osanikud on registripidajale esitatud

osanike otsuse allkirjastanud käsitsi ja see esitati registripidajale elektrooniliselt, siis ei vasta

kõnealune dokument äriseadustiku (ÄS) § 38 lg-s 3 sätestatud nõuetele, kuna see ei ole originaal

ega notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Kui avaldaja soovis esitada käsitsi

allkirjastatud originaaldokumendi, siis tulnuks see saata registripidajale posti teel või esitada

notari vahendusel. Seega ei kõrvaldanud avaldaja määratud tähtajaks puudusi.

Avaldaja on registripidajale saadetud e-kirjades leidnud, et ta on puudused kõrvaldanud, kuna

ta on esitanud registripidajale 31. augusti 2022. a otsuse ametlikult kinnitatud ärakirja ÄS § 38

lg 3 tähenduses. Kohtunikuabi selgitas, et kinnitatud ärakirja esitamise võimalus lisati

seadusesse selleks, et lihtsustada riigiasutuste asjaajamist ning viia sisse digitaalne tempel ja

digitaalne ärakiri. Tegemist on erinormiga haldusmenetluse seaduse § 24 suhtes. Kohtunikuabi

selgitas ka seda, et registripidajale esitatud dokument (skaneeritud 31. augusti 2022. a osanike

otsus, millel on usaldusosaniku ja täisosaniku seadusliku esindaja käsikirjaline allkiri ning mille

on lisaks digitaalselt allkirjastanud täisosaniku ja usaldusosaniku seaduslik esindaja) ei ole

ametlikult kinnitatud ärakiri ÄS § 38 lg 3 mõttes. Samuti ei ole osanike seaduslik esindaja

vandeadvokaat, kellel oleks õigus kinnitada kliendi jaoks õigusteenuse raames kohtule ja

teistele ametiasutustele esitatavate dokumentide ärakirju ja allkirju.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles palub kandemääruse

tühistada ja teha avalduses taotletud kanne.

Avaldaja on seisukohal, et ümberkujundamisotsus on nõutud vormis esitatud. Registripidajale

on esitatud otsuse allkirjastatud ning kinnitatud ärakiri. Kohtunikuabi möönab, et vaidlusalune

otsus on käsitsi allkirjastatud, kuid loeb selle samas meelevaldselt elektroonselt allkirjastatud

otsuseks ja seda vaid põhjusel, et dokument on hiljem lisaks ka digitaalselt allkirjastatud.

Seaduse kohaselt on ettevõtjaportaal lihtsalt üks kanal, mille kaudu saab äriregistrile

menetlusdokumente esitada. Alternatiivselt saab dokumente edastada notari vahendusel.

Mõlemal juhul esitatakse registripidajale dokumendi ärakiri. Ühel juhul kinnitab dokumendi

vastavust originaalile notar, teisel juhul ettevõtja seaduslik esindaja või dokumendi

allkirjastanud isik. Isegi kui ettevõtja on dokumendid registripidajale saatnud posti teel, asendab

ÄS § 38 lg 4 kohaselt elektroonilises toimikus paberdokumendi originaali või notariaalselt või

ametlikult kinnitatud ärakirja registripidaja digiteeritud dokument. Alternatiivselt võib

registripidajale esitatud otsused lugeda väljavõtteks ÄS § 32 lg 4 mõttes.

6. Kohtunikuabi jättis 19. detsembri 2022. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning

edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Maakohtu kohtunikule.

7. Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-dele 4–6 lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtunikuabi määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust seda muuta.

9. ÄS § 485 lg 1 sätestab, et ümberkujundatava ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud

osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ümberkujundamisotsuse

vastuvõtmisest avalduse ümberkujundamise kandmiseks äriregistrisse. ÄS § 480 lg 1 teise lause

kohaselt peab ümberkujundamisotsus olema kirjalik. ÄS § 38 lg 3 kohaselt esitatakse

registripidajale dokumendi originaal või notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri. Sellisel

juhul asendab kinnituse andnud isiku nime ja allkirja ning asutuse pitserit isiku digitaalallkiri

või asutuse digitaalne tempel.

10. Eelnevast nähtub, et äriühingu ümberkujundamisotsus peab vastama kas tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg-s 1 sätestatud kirjaliku vormi nõudele või TsÜS § 80 lg 1 järgi

sellega võrdsustatud elektroonilise vormi nõuetele (TsÜS 80 lg-d 2 ja 3). Seega võib

originaaldokument ÄS § 38 lg 3 mõttes olla esiteks digitaalsete allkirjadega dokument – sellisel

juhul loetakse dokumendi kuupäevaks viimase digitaalallkirja kuupäeva. Teiseks võib

originaaldokument olla käsitsi alla kirjutatud dokument ja sellisel juhul loetakse dokumendi

kuupäevaks dokumendil olevat kuupäeva.

11. Praeguses registriasjas esitas avaldaja esimesel korral digitaalselt allkirjastatud osanike

otsuse, mille viimane digiallkiri oli antud 26. oktoobril 2022. See on originaaldokument ÄS §

38 lg 3 mõttes. Kuigi dokumendi tekstis oli kuupäevana kirjas 31. august 2022, leidis

kohtunikuabi õigesti, et otsus on vastu võetud alates digitaalallkirja andmisest, seega 26.

oktoobril 2022. Niisugune osanike otsus ei vastanud seaduse nõuetele ÄS § 33 lg 5 mõttes,

kuna seadus lubab ümberkujundamise kandeavalduse esitada registripidajale mitte varem kui

ühe kuu möödudes otsuse vastuvõtmisest. Kui ümberkujundamisotsus on tehtud 26. oktoobril

2022 ja kandeavaldus on esitatud 27. oktoobril 2022, siis on kandeavaldus esitatud varem, kui

seadus seda lubab.

12. Teisel korral esitas avaldaja 31. augusti 2022. a kuupäeva kandva ja osanike seadusliku

esindaja käsitsi allkirjastatud ümberkujundamisotsuse skaneeritud koopia. Eelviidatud

dokument oli pandud digikonteinerisse ja osanike esindaja oli selle ka digitaalselt

allkirjastanud. Ka selline osanike otsus ei vasta seaduse nõuetele. Nimelt ei saa selliselt alla

kirjutatud otsus olla 31. augustil 2022 kirjalikus vormis vastu võetud otsus, kuna sellel ei ole

kirjaliku vormi täidetuks lugemiseks vajalikke originaalallkirju.

13. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus kohtunikuabiga, et avaldaja ei esitatud

registripidajale nõutavat ümberkujundamisotsust ühelgi ÄS § 38 lg-s 3 sätestatud viisil ja seega

sai otsuse originaaliks pidada vaid avaldaja esitatud digitaalselt allkirjastatud otsust. Avaldaja

oleks saanud edastada 31. augusti 2022. a kuupäeva kandva ja käsikirjalise originaalallkirjaga

otsuse registripidajale posti teel või notari vahendusel, kuid ta ei teinud seda.

14. Avaldaja leiab alternatiivselt, et ta on registripidajale esitanud otsuse ärakirja ÄS § 38 lg 3

mõttes. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

Kohtunikuabi on seaduseelnõu seletuskirjale (Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadus 307 SE) viidates põhjalikult selgitanud, miks ei ole avaldaja

tõlgendus kooskõlas seadusemuudatuse eesmärgiga. Ringkonnakohus märgib, et „ametlikult

kinnitatud ärakiri“ viidatud sätte mõttes tähendab riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse

kinnitatud ärakirja. Sätte täiendamise eesmärk oli muuta riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste

suhtlemine registripidajaga paindlikumaks ning soodustada digitempli kasutusele võtmist.

Ümberkujundatav usaldusühing ja selle osanikud on äriühingud. Nad ei ole riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutused ega ka notariaadiseaduse §-s 53 nimetatud isikud ja seega ei saa nende

esitatud dokument olla ametlikult kinnitatud ärakiri ÄS § 38 lg 3 mõttes.

15. Avaldaja leiab, et alternatiivselt võiks tema esitatud osanike otsus olla väljavõte. Ta viitab

sealjuures ÄS § 32 lg-le 4. Tõenäoliselt on avaldaja soovinud viidata ÄS § 32 lg-le 2, mille

esimese lause järgi võib koosoleku protokolli asemel registripidajale esitada väljavõtte

protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete aluseks olev otsus. Praegusel juhul esitati

registripidajale üksnes kirjalik (elektrooniline) ümberkujundamisotsus. Seda, et see otsus oleks

vastu võetud koosolekul, asjaoludest ei nähtu. Seadus ei näe ette võimalust esitada

registripidajale väljavõtet kirjalikust (elektroonilisest) otsusest.

16. Avaldaja on määruskaebuse põhjendamisel viidanud ka ÄS § 38 lg-le 4, mille

kohaselt asendab elektroonilises toimikus paberdokumendi originaali või notariaalselt või

ametlikult kinnitatud ärakirja digiteeritud dokument. Kõnealune säte ei reguleeri ettevõtja

esitatud dokumentide vormi, vaid seda, kuidas peetakse äriregistris äritoimikut. Seega ei ole

see norm praeguses vaidluses asjakohane.

17. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta

seadusele (ÄS § 33 lg 5). Kuna avaldaja esitatud dokumendid ei vastanud seadusele ja avaldaja

ei kõrvaldanud talle antud tähtaegade jooksul puudusi, keeldus kohtunikuabi õigesti kande

tegemisest.

18. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Kuna menetluses osales üksnes

avaldaja, siis hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Margit Vutt