4-22-3631/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Väärteoasi nr 4-22-3631

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Väärteoasja number

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Asja läbivaatamise kuupäev

Istungil osalenud isikud

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

20.12.2022. a Tallinnas

4-22-3631

kohtunik Kristjan Paluteder

Thea Tikenberg, Ave Möistlik

Z.Q. (isikukood: xxxxxxxxxxx) väärteokaebus nr 4-22-3631

Politsei-ja

Piirivalveameti

Pöhja

prefektuuri

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.09.2022 otsus

väärteoasjas nr 2230,22,060105

08.12., 16.12.2022. a

kaebuse esitaja Z.Q. kohtuvälise menetlejas PPA Pöhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

esindajad Triinu Riigor, Mehis Kasonen

Väärteoasi nr 4-22-3631

RESOLUTSIOON

Jätta Z.Q. kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Pöhja

prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.09.2022. a otsus väärteoasjas nr

2230,22,060105 muutmata.

Politsei- ja Piirivalveameti Pöhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

30.09.2022. a otsusega väärteoasjas nr 2230,22,060105 määratud rahatrahv summas 40

(nelikümmend) eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud makserekvisiitide

järgi käesoleva kohtuotsuse edasikaebe tähtaja jooksul, s.o kassatsiooniteate mitteesitamisel

hiljemalt 27.12.2022. a.

Kui rahalised nöuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nöuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale vöib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise vöi tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päevajooksul alates

kohtuotsuse löpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult

teatavaks hiljemalt 18.01.2023. a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Pöhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse korrakaitsebüroo

väärteomenetleja Riina Mägi koostas 02.09.2022. a väärteoprotokolli selle kohta, et Z.Q. juhtis

17.03.2022. a kella 11.48 ajal Narva mnt 90, Tallinnas mootorsöidukit BMW 520D

registreerimismärgiga XXXXXX kiirusega 62 km/h+-4km/h, millega ületas lubatud suurimat

söidukiirust mitte vähem kui 8 km/h. Kiiruse ületamine oli tuvastatud automaatse

kiirusemööteseadmega. PPA Pöhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi grupijuht Triinu Riigor koostas 30.09.2022. a väärteootsuse väärteoasjas nr

2230,22,060105 Z.Q.le selle eest, et tema, 17.03.2022. a kella 11.48 ajal Harjumaal, Narva mnt

90, juhtis mootorsöidukit, kiirusega 62 km/h+-4 km/h, millega ületas lubatud suurimat kiirust

mitte vähem kui 8 km/h, lubatud suurim kiirus antud teelöigul on 50 km/h. Nimetatud

tegevusega rikkus Z.Q. väärteootsuse kohaselt LS 15 lg 1 p 2 nöudeid, pannes sellega toime

väärteo, mis on kvalifitseeritav LS 227 lg 1 järgi. Väärteootsusega määrati Z.Q.le karistuseks

rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, s. o summas 40 eurot.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja väärteomenetlus löpetada VTMS 30

lg I p I järgi otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuse esitaja hinnangul puudub asjas avalik

menetlushuvi. Kaebaja leiab, et ohtlikuks teevad liiklust just suured kiiruse ületamised, mitte 8

km/h kiiruse ületamised. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja kohtul otsus tühistada, sest

menetlejal puudus pädevus otsuse tegemiseks. Juhul kui kohus leiab, et menetlejal oli pädevus

otsuse tegemiseks, siis kaebaja seisukoht on, et tema ei ole autot juhtinud ega öigusrikkumist

toime pannud. Kaebuse täienduses kordas Z.Q. taotlust menetlus löpetada VTMS 30 lg 1 p 1

alusel ning Iisas, et liiklusönnetused juhtuvad alati selle töttu, et kiirust on ületatud tunduvalt.

Väärteoasi nr 4-22-3631

Kaebuse esitaja leiab, et rikkumiste vastu, kus on kiirust ületatud nt 40 km/h vöi rohkem,

esineb teatud avalik huvi, sest sellised kihutamised vöivad viia traagiliste tagajärgedeni.

Kiiruse ületamine 8 km/h ei ole Ohtlik, see ei too traagilisi tagajärgi ning seetöttu antud

väärteomenetluses puudub avalik huvi. Kaebaja ei nöustu kohtu väitega, et ta jättis töendid

esitamata ning Iisab, et kohtuvälise menetleja esitatud töendid ei ole piisavad stiü kindlaks

tegemiseks ning seepärast tuleb otsus väärteoasjas tühistada. Kohtuvälise menetleja kohustus

on töendada, et just kaebaja oli kiiruse ületamise hetkel roolis. Nii väärteoprotokollist kui ka

otsusest ei ole näha, et kohtuvälisel menetlejal oleks sellised töendid olemas. Kaebaja leiab, et

otseseid töendeid kohtuvälisel menetlejal ei ole ja seetöttu palub kohtuvälise menetleja otsus

töendamatuse töttu tühistada.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ning ei tunnistanud oma süüd väärteo

toimepanemises. Samuti märkis ta, et on täiesti vöimalik, et ta oli roolis, kuid praegu juba ei

mäleta. Kohtuvaidlustes oli Z.Q.i seisukoht, et menetlus tuleb löpetada otstarbekuse kaalutlusel

ning asjas puudub avalik huvi. Kiiruse ületamine 8 km/h ei ole suur, vöis toimuda kogemata,

puuduvad teised probleemid. Joobes juhtimist ei ole kunagi olnud, avariisid ei ole 10 aastat

olnud. Kaebaja hinnangul trahv 40 eurot, mis peaks edasist käitumist möjutama, seda tegelikult

ei möjuta.

Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil väärteootsuses toodud seisukohtade juurde. Esindaja

märkis, ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest lubatud suurima söidukiiruse

ületamise puhul. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul ei olnud see

rikkumine mitte esmakordne, vaid juba korduv, mis näitab ka seda, et otstarbekuse kaalutlusel

käesolevas väärteoasjas menetlust löpetada ei saa, sest vastasel juhul tekitaks selline olukord

menetlusaluses isikus karistamatuse tunde ja ta ei korrigeeriks oma liiklusalast käitumist

seadusekuulekaks. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteoasjas ei ole otsust tehes rikutud

väärteo- ja materiaalöiguse norme ning on seisukohal, et isikule määratud karistus on

kooskölas kohtupraktikaga, vastab Riigikohtu poolt antud suunistele ning arvestab öiguskorra

kaitsmise huve. Kohtuväline menetleja arvestas otsust tehes sellega, et menetlusalusel isikul sel

hetkel veel karistusregistris kehtivaid karistusi ei olnud ja leidis, et on pöhjendatud

menetlusalusele isikule rahatrahvi kohaldamine sellises määras nagu oleks kohaldatud

hoiatustrahvi. Esindaja palusjätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Kohtu seisukoht

Kohus, viinud läbi töendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud töendeid ja

analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jöudis järeldusele, et isiku

stiü on väärteo toimepanemises täielikult töendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud

juhul on kohtuvälise menetleja ja kohtu poolt kogutud kirjalike töenditega kinnitust leidnud

väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine Z.Q. poolt.

Z.Q. leidis kohtus, et praeguses asjas ei ole pöhjendatud kasutada töendina neid töendeid, mis

on avaldatud kohtuasjas nr 4-22-3630 ning mille kohus kogus praeguse asja menetluse tarbeks.

Kohus selle seisukohaga ei nöustu. Esiteks näeb VTMS 123 lg 2 ette, et maakohus arutab

väärteokaebuse läbivaatamisel asja täies ulatuses, söltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja öiguslikke

Väärteoasi nr 4-22-3631

asjaolusid. Nimetatuga seondub muuhulgas see, et väärteoasjade lahendamisel kehtib

uurimispöhimöte, mis tähendab seda, et kahtluste esinemisel tuleb kohtul ise töendeid koguda.

Nende kahtluste esinemine on praeguses asjas ilmne, kuna Z.Q. ei ole toimunu osas esitanud

eluliselt usutavaid versioone, väites paljasönaliselt, et tema rikkumine ei ole töendatud, ta ei

ole süüd tunnistanud ning samas on viidanud sündmuse mittemäletamisele ning taotleb

menetluse löpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Need seisukohad on osalt ka üksteisele

vastukäivad. Köik see tähendab, et kohus peab vajadusel koguma hulgaliselt töendeid

sündmuse asjaolude kontrollimiseks. Kohus tödeb siiski, et kuivörd Z.Q. praeguses menetluses

ütlusi anda ei soovinud ning kohtuvälise menetleja esindaja ei ole seda eraldi taotlenud, ei ole

pöhjendatud kasutada Z.Q. poolt teises kohtuasjas avaldatud ütlusi. Ülejäänud, s.o kirjalike

töendite osas ei esine kohtu hinnangul aluseid nende töendikogumist körvalejätmiseks.

Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et 17.03.2022. a kella I I .48 ajal Tallinnas Narva mnt 90

juures juhitud mootorsöiduk BMW 520D registreerimismärgiga XXXXXX liikus kiirusega 62

km/h+4km/h, millega ületati lubatud suurimat söidukiirust mitte vähem kui 8 km/h. Kiiruse

ületamine oli tuvastatud automaatse kiirusemööteseadmega. Neid asjaolusid kinnitavad

mööteseadme poolt tehtud fotod, millelt nähtub üheselt nii söiduki mark (BMW), kui ka selle

registreerimismärk (XXXXXX; väärteotoimik lk 8). Vaidluse all ei ole ka möötetulemuse

paikapidavus ja selle tulemuse fikseerimine. Nii sisalduvad mööteseadme poolt tehtud fotol nii

möödetud kiirus (64 km/h) kui ka möötmistingimused, s.o: lubatud suurim söidukiirus (50 km/

h); möötmise aeg, koht (nii aadressi kui koordinaatide täpsusega), söiduki liikumissuund,

paiknemine (kolmandal söidurajal) ja kiirusmööteseadme number ning samuti viide pildifaili

numbrile. Seejuures on könesolev söiduauto kaadris ainuke mööteseadme suunas liikuv

söiduk. Mööteseade Poliscan FM 1 nr 953194 Oli taadeldud (Ik 4) ning seadme

paigaldusprotokollis kajastuvad samad andmed (Ik 3), mis nähtuvad nii mööteseadme enda

fotol. Seadme paigaldajaks Oli vastava pädevusega isik (Ik 6). Ühtlasi nähtub

paigaldusprotokollist, et lubatud suurimaks söidukiiruseks Oli 50 km/h ja seadme

sekkumiskiiruseks (pildikäivituseks) Oli 57 km/h. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a

määruse nr 78 „Nöuded kiirusmööturi ja kiirusmöötesüsteemi mööteprotseduurile ning

möötetulemuste töötlemisele" lisas nr 2 toodule on automaatse kiirusmööteseadmega kuni 100

km/h suuruse kiiruse möötmisel kiiruse väärtuse laiendmääramatuseks 4 km/h. Köik eespool

nimetatud andmed on korrektselt kantud ka väärteoprotokolli ja väärteootsusesse.

Kaebuse esitaja Oli kaebuses esmajoones seisukohal, et asjas ei Ole tuvastatud seda, et just

tema antud söidukit juhtis. Kohtu hinnangul on söiduki juhtimine Z.Q.i poolt siiski

töendikogumis tuvastatav. Esmalt seob kaebuse esitaja antud sündmusega see, et tegemist on

korduvalt tema kasutuses olnud söidukiga, mis on kinnitust leidnud nii praeguse menetluse eri

etappides, kui ka teises Z.Q.iga seotud kohtumenetlustes. Kohtus esitatud positsioonist

nähtuvalt ei Ole ta kordagi vaidlustanud seda, et antud söiduk kuulus 17.03.2022. a tema

ettevöttele OÜ P 6 ja ta Oli selle registrijärgseks ainukasutajaks. Need asjaolud nähtuvad ka

praeguses ja kohtuasjas nr 4-22-3630 tehtud liiklusregistri väljatrükkidest (tl 56, 58, Ik 36),

mille järgi ei olnud söiduki registriandmed omaniku ja kasutaja osas 17.03.2022. a rikkumise

toimepanemise ajal muutunud. Tema versiooni juhi tuvastamatuse kohta seab kahtluse alla see,

et ta on OÜ-le P 6 kui mootorsöiduki eest vastutavale isikule koostatud trahviteate vaidlustanud

OÜ P 6 seadusliku esindajana ning teatanud menetlejale, et söidukit juhtis Z.Q. (Ik 10).

Sellekohane kaebus on esitatud 22.03.2022. a ehk vaid 5 päeva pärast rikkumise

toimepanemist. 23.03.2022. a on Z.Q. füüsilise isikuna samuti vaidlustanud talle koostatud

trahviteate, kuid on märkinud, et vaidlustamise pöhjuseks on öigusvastasust välistava asjaolu

esinemine. Sellekohaseid töendeid (mille vajadusele trahviteates viidatakse) vöi sisulisi

Väärteoasi nr 4-22-3631

pöhjendusi kaebuses esitatud ei Ole (Ik 13). Viimati nimetatud trahviteate vaidlustamine on

käivitanud praeguse väärteomenetluse, milles samuti ei Ole esitatud ühtki töendit ega versiooni

selle kohta. Kaebuses toob Z.Q. välja, nagu esineks asjas körvaldamata kahtlused, mis tuleb

tölgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kohus märgib, et KrMS 7 lg 3 toodud körvaldamata

kahtluse nöue ei tähenda seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse Iahendamisel aluseks vötta

isiku jaoks soodsaim versioon olukorras, kus esitatud kaitseversioon ei haaku ülejäänud

töendikogumiga. Tösiseltvöetava töendusliku aluse puudumisel ei saa rääkida körvaldamata

kahtluse olemasolust (RKKK0 nr 1-18-85, p 58).

Praeguses asjas nähtub kiirusmööteseadme tehtud fotolt ka asjaolu, et seda söidukit juhib

meesterahvas. See on näha enneköike kohtus avaldatud foto originaalfailist (CD-plaadil), mitte

niivörd väärteotoimikus olevast madalama kvaliteediga väljatrükist. Fotofaili heleduse

töstmisel (igas MS Windowsis olevat programmi Fotod vöi Paint kasutades) on näha, et juht on

mees, kelle näos on äratuntav habetunud nägu, sh tumedad vuntsid ja habe. Menetluse kestel

on esitanud Z.Q. foto endast, mis pidi töendama seda, et ta nägi sel ajal välja teistsugune.

Sellelt fotolt nähtub selgelt Z.Q., kellel on habetunud nägu (Ik 31). Samalaadse foto on ta

esitanud ka varasemalt 14.02.2022. a rikkumisega seoses kohtuasjas nr 4-22-3630 (tl 66).

Kohus röhutab, et nii praeguses, kui ka kohtuasjas nr 4-22-3630 oleval kiirusmööteseadme

fotol on söiduki registreerimisnumbriga XXXXXX juhiks sarnane isik. Seejuures leidis

14.02.2022. a rikkumisega seoses töendamist see, et söidukit juhtis just Z.Q. ning sellekohane

Iahend jöustus 11.11.2022. a (tl 33). Eespool välja toodud, söidukiga esinevaid seoseid

arvestades ning viimati märgitud asjaolu ehk sama söiduki juhtinud isiku kokkulangevuse töttu

puudub kohtul alus kahelda selles, et ka 17.03.2022. a rikkumise korral juhtis mootorsöidukit

Z.Q., mitte keegi teine.

Kohtus ei leidnud töendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Nii on Z.Q.

väärteoprotokolliga tutvunudja talle on antud vöimalus ütluste andmiseks (Ik I ).

Väärteoprotokolli on kantud tegelikkusele vastavad, automaatse kiirusemöötesüsteemi

kasutamisel saadudja seadme fotosalvestisel kajastuvad andmed. Oma öigustest

väärteomenetluses Oli isik teadlik (Ik Ipö), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades taotlusi

(Ik 22, 25) ja vastulause (Ik 30-32) ning hiljem kohtule kaebuse, milles on saanud omapoolsed

vastuväited esitada. Kohus asub seisukohale, et Z.Q.i poolt LS 227 lg I järgi kvalifitseeritava

väärteo toimepanemine on väärteootsuses öigesti tuvastatud, tema tegevus öigesti kajastatud

ning isiku süü tuvastamist leidnud. VTMS 9st 29 tulenevaid väärtoemenetlust välistavaid

asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning

öigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Z.Q. on väärteo toime pannud vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis. Mootorsöiduki

juhina asulasisesel teel söites on üldteada lubatud suurimaks söidukiiruseks 50

km/h. Z.Q. juhtis mootorsöidukit kiirusega vähemalt 58 km/h, mis on vaid mönevörra üle

lubatu. Selline söidukiiruse ületamine ei pruugi Olla alati tajutav. Samas lasub mootorsöiduki

juhtidel kohustus söidukiirusest kinni pidadaja selleks tulebjälgidajooksvalt nii

kiirusepiiranguid, kui söiduki kiirust. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral Oleks

Z.Q. seega pidanud suurima lubatud söidukiiruse ületamist ette nägema.

Väärteoasi nr 4-22-3631

Karistus

Z.Q. taotleb kaebuses mh menetluse löpetamist oportuniteediga, mida kohus möistab VTMS 30

lg I p 1 alusel menetluse löpetamise taotlusena. VTMS 30 lg I p 1 järgi on menetlust vöimalik

löpetada otstarbekuse kaalutlusel juhul, kui isiku süü ei Ole suur ning asjas puudub avalik

menetlushuvi. Kaebuses on märgitud, et antud juhul on VTMS 30 lg I p I eeldused täidetud,

kuna kiiruse ületamine 8 km/h ei Ole suur, ohtlikud on just raskemad kiiruseületamised ning

seetöttu puudub avalik huvi kergemate rikkumiste osas. Kohtus töi ta aga välja, et menetlus

tuleks löpetada ka pöhjusel, et selle menetlemine on kulukas. Kohus märgib, et selline kaebaja

arusaam on ekslik, sest väärteomenetluse löpetamisel VTMS 30 lg I p I järgi tuleb kohtul

esmalt hinnata isiku süü suurust ning alles seejärel avaliku menetlushuvi olemasolu. See

eeldab, et kohus jöuab asjaolusid hinnates järeldusele, kes on rikkumise toime pannud. Z.Q. on

aga kaebuses asunud seisukohale, et tema ei Ole teo toimepanijaks ning puuduvad töendid selle

kohta, et tema Oleks söidukitjuhtinud. Kohus tuvastas, et rikkumise pani toime Z.Q. See, kas

menetlus tuleks löpetada otstarbekuse kaalutlusel, söltub konkreetsest asjast. Oluline on

röhutada, et otstarbekuse kaalutlus ei Ole kulupöhine. Kui seadusandja Oleks leidnud, et köigi

väiksemate rikkumiste menetlemine on ebaotstarbekas, Oleks see vastavalt ka seaduses

reguleeritud. Tähelepanu väärib, et 16.12.2022. a istungil selgus, et ühel juhul ei pidanud

menetleja Z.Q.i karistamist pöhjendatuks, sest väärteomenetlus löpetati 08.12.2022.a

väiksemas ulatuses kiiruseületamise asjas otstarbekuse kaalutlusel (tl 38, 38A). Seega pole

pöhjust rääkida sellest, et menetleja Oleks vaenulik ja pöhimötteliselt ei kasutaks Z.Q.i puhul

vöimalust löpetada menetlus VTMS 30 lg I p 1 alusel. Praeguses asjas ei pea kohus sel alusel

menetluse löpetamist pöhjendatuks. Seda muuhulgas pöhjusel, et Z.Q. ei Ole pidanud praegust

rikkumist millekski ja on esitanud selgelt oportunistliku kaebuse (jättes esitamata sisulised

vastuväited ja töendid), kuigi selle rikkumise toimepanemine on töendatud. Kohtuistungil sai

teatavaks tema samalaadsete kaebuste rohkus. See, et Z.Q. leiab, et vähesel määral lubatud

suurima söidukiiruse ületamine asulas on midagi, mis ei vääri menetlemist, peegelda tema

suhtumist öigus- ja liikluskorda üldisemalt. Seega on vajalik tema hoiakute muutmine, mida

menetluse löpetamine otstarbekuse kaalutlusel ilmselgelt ei vöimalda.

Praegusel juhul on tegemist vähese raskusega liiklusalase väärteoga — LS 227 lg 1 näeb

karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud kaebajale

karistuse suuruses 10 trahviühikut ehk sanktsiooni keskmisest märgatavalt madalamas määras.

Kohus viitab, et öigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest

karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust möjutavad asjaolud ning selliselt saadud

süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest

tulenevalt (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p I l). Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud. Arvestades, et Z.Q. ei tunnistanud oma süüd ja leiab, et

vähene kiiruseületamine ei vääri menetlemist, on ilmne, et isik ei ole oma rikkumisele mingit

hinnangut andnud ega kahetse seda. Kuivörd karistus on juba määratud sanktsiooni keskmisest

madalamas määras, siis ei ole selle vähendamine kohtu poolt pöhjendatud. Eelnevat arvestades

on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tuleb jätta muutmata.

Z.Q.i kinnipidamise protokoll (tl 30, 32) ei oma praeguse asjaga seost ja see ei too kaasa

karistuse kaetuks lugemist KarS §68 lg2 järgi, nagu osundas kaebuse esitaja.

Kristjan Paluteder

kohtunik