3-22-2486/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

25.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2486

Haldusasi

X kaebus õigusemõistmisega tekitatud varalise ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 määruse resolutsiooni p-de

1 ja 2 peale menetlusse.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud dokument.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1; riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 23.11.2022 kaebuse õigusemõistmisega tekitatud

96 115,92 euro suuruse varalise ja 129 600 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kaebuse järgi on kahju seotud tsiviilasjaga nr 2-12-44594, mis puudutas kaebaja ja tema endise

abikaasa ühisvara jagamist. Kaebaja hinnangul rikkusid kohtud otsuse tegemisel menetlus- ja

materiaalõiguse norme. Kohtumenetlus oli ka ebamõistlikult pikk. Kohtumenetluse tulemusena

kaotas kaebaja töövõime ning seeläbi võimaluse teha erialast tööd ja teenida elatist. Kaebusele

oli lisatud menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi

saamiseks.

2. Tallinna Halduskohus jättis 24.11.2022 määrusega rahuldamata kaebaja riigi õigusabi

taotluse (resolutsiooni p 1) ja menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust

vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning kaebuse käiguta. Halduskohus andis kaebajale kaebuse

puuduse kõrvaldamiseks, s.o 1050 euro suuruse riigilõivu tasumiseks, 15 päeva määruse

resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3).

3-22-2486

2(3)

Menetlusabi andmine eeldab, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine on edukas (vt

HKMS § 111 lg 1, RÕS § 7 lg 1 p 5). Praegusel juhul puudub menetlusabi taotluse

rahuldamiseks alus, sest nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõudel puuduvad

eduväljavaated. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise

eeldused ei ole täidetud. Ühegi tsiviilasja nr 2-12-44594 menetlenud maa- ega

ringkonnakohtuniku suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Kohtud ei ole pidanud

RVastS § 15 lg-s 1 sätestatud tingimust põhiseadusega vastuolus olevaks (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 3-20-1389, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

3. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.12.2022 määruskaebuse, milles palub saata asi

tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kohustada halduskohut rahuldama

tema riigi õigusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest ning määrata talle riigi õigusabi

korras esindaja. Kaebaja rõhutab, et tsiviilasja menetleti ebamõistlikult kaua ning sellega

põhjustati talle suur varaline kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. X määruskaebus tuleb menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt

lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning

vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Määruskaebuse

eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 24.11.2022 määruse resolutsiooni

p-de 1 ja 2 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega rahuldada menetlusabi taotlused ja

vabastada kaebaja kaebuselt tasutavast riigilõivust ning anda riigi õigusabi esindamiseks

halduskohtumenetluses (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4

alusel kaebaja tahet esitada eesmärgi saavutamiseks vajalikud taotlused. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210

lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

5. Kaebaja on lisanud määruskaebusele Riigikohtu esimehe 07.01.2019 vastuse tema

pöördumisele. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebaja soovib võtta selle tõendi haldusasja

materjalide juurde. Nähtavasti soovib kaebaja sellega tõendada, et tema etteheide menetluse

kestusele on põhjendatud. Ringkonnakohus võtab dokumendi asja materjalide juurde (HKMS

§ 62 lg 2, § 198 lg 3).

6. Kaebaja nõuab varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt tsiviilasja

nr 2-12-44594 menetlusega. Kaebaja hinnangul kohaldasid kohtud asja lahendamisel ebaõigesti

menetlus- ja materiaalõiguse norme ning menetlesid tsiviilasja liialt kaua. Varalise kahju

hüvitamise nõue on kujunenud ühisvara hulka ebaõigesti arvestatud summade arvelt (96 115,92

eurot), mittevaralise kahju hüvitamise nõue on aga seotud kohtumenetluse tagajärjel tekkinud

tervise kahjustamisega, kusjuures hüvitise suurus on kujunenud kaotatud töötasu alusel

(129 600 eurot). Varalise kahju hüvitamise nõudelt tasutav riigilõiv on 1050 eurot

(riigilõivuseaduse § 60 lg 2).

7. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Võimatus ise menetluskulusid kanda pole

menetlusabi andmise ainus tingimus. Halduskohus märkis HKMS § 111 ja RÕS § 7 lg 1 p-le 5

tuginedes õigesti, et nii kaebuselt tasutavast riigilõivust kui riigi õigusabi korras määratud

advokaadi õigusabi kulude kandmisest vabastamine eeldavad, et menetluses osalemine on isiku

jaoks edukas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga kaebuse perspektiivile ega pea

vajalikuks kõiki põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4).

8. Kaebaja on nõudnud õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamist, mida reguleerib

ammendavalt erinormina RVastS § 15. Hüvitise väljamõistmiseks peavad normis sätestatud

eeldused olema täidetud, mh eeldab see, et kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud

kuriteo või on rahuldatud isiku individuaalkaebus Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK). Puudub

3-22-2486

3(3)

vaidlus selle üle, et maa- ja ringkonnakohtunike suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat

kohtuotsust ning olemas ei ole ka EIK-i lahendit. Kohtute võimalikud eksimused õigusnormide

kohaldamisel, faktide tuvastamisel või tõendite hindamisel ei kujuta endast kuriteo

toimepanemist. Kuritegu oleks teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine (vt

karistusseadustiku § 311). Vaidluse asjaolusid arvestades puudub põhjus pidada ka RVastS

§-s 15 sätestatud tingimust põhiseadusega vastuolus olevaks. RVastS §-ga 15 on soovitud

piirata kahju hüvitamist olukordades, kus kahju on võimalik ära hoida kohtulahendi peale

edasikaebamisega. Piirangu eesmärk on tagada jõustunud kohtulahendite suhtes õiguskindlus

ja kohtute sõltumatus ning vältida olukorda, kus sama kohtuasja lahendatakse esmalt

põhivaidluse läbivaatamisel ja seejärel õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse

lahendamisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus nr 3-20-1389, p 13 ja seal

viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul oli kaebajale tsiviilasjas nr 2-12-44594 tagatud

edasikaebeõigus, mida ta ka kasutas, esitades apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse. Halduskohtu

pädevuses ei ole tuvastada kohtuniku poolt kuriteo toimepanemist (vt Riigikohtu 28.03.2016

otsus nr 3-3-1-70-15, p 20). Hüvitamiskaebuse rahuldamine on neil põhjendustel ilmselgelt

ebatõenäoline.

9. Eelneva

põhjal

jääb

X

määruskaebus

rahuldamata

ja

Tallinna

Halduskohtu

24.11.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)