2-17-7625/64 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-7625

Tsiviilasi

Mxxxx Lxxxx kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/usaldusisik

MxxxxxLxxx

(isikukood

3xxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

linn,

xxxxxxxxxxxxxxx; e-postxxxxxxxxxxxxxxxx)

Lepinguline

esindaja:

advokaat

Kaisa

Lumiste

(Advokaadibüroo GAVER; e-post kaisa@gaver.ee)

Võlausaldajad:

1) AS SEB Pank (rk 10004252; e-post info@seb.ee)

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamine

Kohtuistungi aeg

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Mxxxx Lxxx (ik xxxxxxxxxxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded Mxxxx Lxxxx vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult

tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku

kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse

täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest

vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude

rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada Mxxxx Lxxxx kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada MxxxxxLxxx usaldusisiku kohustustest MxxxxxLxxxx kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Jätta menetluskulud Mxxxx Lxxxx kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus

maakohtus kindlaks määramata.

5. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade MxxxxxLxxxx kohustustest vabastamise

määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 30.05.2017 määrusega välja Mxxxx Lxxxx pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Einar Vallandi. 03.11.2017 määrusega (jõustus 21.11.2017) lõpetas

kohus Mxxxx Lxxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning algatas võlgniku

suhtes kohustustest vabastamise menetluse. MxxxxxLxxxx kohustustest vabastamise

menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku

ülesandeid. Kohtumääruse kohaselt kohustus võlgnik esitama iga kuue (6) kuu tagant

kohtule aruandeid, mis pidi sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova

tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode

väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 1.

mail 2018, järgnev 1. novembril 2018 jne. Kord aastas tuli teha väljamakseid

võlausaldajatele, iga aasta 30. oktoobril.

2. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 21.05.2018, 28.09.2018,

02.05.2019, 05.10.2019, 04.05.2020, 23.10.2020, 11.05.2021, 08.10.2021, 12.05.2022 ja

02.10.2022.

Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud

tööga (LxxxxxxTeenus OÜ). Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja pensioni II samba

väljamakse. Võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kuni kaks

ülalpeetavat. Võlgnik on suuremas osas kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud

sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata

sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitava sissetuleku määra vaid

pensioni II samba väljamakse kuul. Võlgnik on menetluse kestel enamasti teinud

vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 8393 euro ulatuses.

3. Võlgnik esitas 12.12.2022 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt on

võlgnikul terve kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud püsiv töökoht

torulukksepana ettevõttes Lxxxxx Teenus OÜ. Kuigi võlgnik saab miinimumpalka, peab

taotluse esitaja vajalikuks pöörata tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu lahendi nr 2-11-

4924 punktile 14.1, milles kohus asus seisukohale, et kohustus tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik

peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab

endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab

aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö

olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid

jms asjaolusid arvestades olla alati mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse

hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas

olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda

jaoks ebarealistlikke eesmärke. Tulenevalt eelviidatud kohtulahendist, on taotluse esitaja

hinnangul taotluse esitaja töötamine Lxxxxx Teenus OÜ-s heas usus tegutsevatele isikutele

hinnatav tavaliselt mõistlikuna. Taotluse esitaja on eelnimetatud ettevõtte töötaja ettevõtte

algusajast. Seega ei saa loogiliselt pidada mõistlikuks, et taotluse esitaja kohustustest

vabastamise menetluse tõttu töökohta vahetaks, eriti arvestades, et Lxxxxx Teenus OÜ-s

töötades on taotluse esitaja sissetulek püsiv ja stabiilne, aga töökohti vahetades on alati risk,

et uus töökoht ei jää püsima. Sellest tulenevalt olnuks ka taotlus esitaja võimalused täita

enese kohustusi võlausaldaja ees ebastabiilsed ning sõltuvuses pidevalt muutuvast

tööturust. Võlgnik teostas väljamakseid võlausaldajale kokku summas 8393 eurot, s.o

14,49% kogusummast. Võlgnik on viie aasta jooksul suutnud võlausaldajale tasuda

ligikaudu 1/6 võlgu olevast summast. See tähendab, et samadel tingimustel läheb võla

tasumiseks veel umbes 25 aastat. Tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse

(edaspidi: FiMS) § 49 seletuskirjast ei ole soovitatav süsteem, kus võlgnik üldse ei saa

kohustustest vabaneda või kus see kestab liiga kaua. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-46-13

punktis 11 selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda võlgnikele võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei

ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise

tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise

menetluse võimalusest ilma jätta. Taotluse esitaja on seisukohal, et taotluse esitaja näol on

tegemist heauskliku võlgnikuga. Taotluse esitaja on täitnud kohustusi võlausaldaja ees ning

rahuldanud võlausaldaja nõuet arvestatavas ulatuses arvestades taotluse esitaja

sissetulekuid ning kohustusi (lisaks võlgnevusele võlausaldaja ees oli taotluse esitajal

menetluse ajal ka alaealise lapse ülalpidamiskohustus). Võlgnikku ei ole mõistetud süüdi

pankrotikuriteos ning võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldaja huve. Seega esinevad alused võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.

4. Kohus andis 15.12.2022 kirjaga võlausaldajale võimaluse seisukoha esitamiseks.

5. AS SEB Pank esitas oma seisukoha 26.12.2022, mille kohaselt ei nõustu võlgniku

kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda

mõistlikult tulutoova tegevusega ja varjanud oma tulusid. Võlgnik on torulukksepana

töötanud miinimumpalga lähedase töötasuga, võlausaldaja hinnangul ei tundu usutav, et

hooldustehniku kuupalk sedavõrd madal on. Tööotsingu portaalidest nähtuvalt algavad

hetkel torulukkseppade brutopalgad tööturul alates 1,500.00 eurost. Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgnik on oma oskusi tööturul müünud tegelikust turuhinnast madalamalt.

Võlgnik ei ole esitanud tõendeid, milliseid pingutusi on ta töö (parema töö) leidmiseks

teinud. Seega on tõenäoline, et võlgnik on oma tegelikke tulusid varjanud. Vähemalt ei ole

võlgnik mingeid tõsiseltvõetavaid pingutusi teinud, et arvestatavat tulu teenida.

Võlausaldaja leiab, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel käitunud

korduvalt rahaliselt pillavalt ja teinud kulutusi, mis ei vasta võlgniku poolt deklareeritud

sissetulekutele. Pillavate kulutustena on välja toodud järgnevad tehingud: 27.11.2017.a

ülekanne summas 106,00 eurot AS-le Estravel, 26.12.2017.a ülekanne summas 125,00

eurot AS-le Tallink Grupp, 16.03.2018.a ülekanne summas 494,00 eurot Hotel on

Booking.com-le, 17.10.2018.a ülekanne summas 136,95 eurot Moskva lennujaama

restoranis, 30.10.2018.a ülekanne summas 85,00 eurot Tallinna Lennujaamas parkimise

eest, 13.02.2020.a ülekanne summas 124,70 eurot AS-le Piletilevi, 11.07.2020.a ülekanne

summas 102,00 eurot ja 12.07.2020.a ülekanne summas 26,00 eurot ning 17.07.2020.a

ülekanded summas 38,00 eurot ja 59,00 eurot AS-le Tallink Grupp, 10.06.2021.a ülekanne

summas 349,95 eurot Estonian Autosport Events Mittetulundusühingule (Rally Estonia

üritus), 17.10.2021.a ülekanne summas 300,60 eurot Troika restoranile, alates 24.01.2022.a

kuni

31.01.2022.a

on

Võlgnik

teinud

lugematul

hulgal

ülekandeid

Araabia

Ühendemiraatides Dubais viibides.

6. 12.01.2023 esitas võlgnik oma vastuväited võlausaldaja seisukohale. Esmalt leidis võlgnik,

et seoses torulukkseppade palkadega, on asjakohatu viidata tööpakkumistele, mis ei kajasta

reaalset hetkeseisu torulukkseppade töötasu osas. Võlgnik selgitas, et statistika kohaselt

jääb vastava ameti keskmine netotöötasu vahemikku 836 kuni 1 641 eurot (bruto vastavalt

914,41 kuni 2 127,85 eurot). Seejuures teenivad kõrgemat palka ainult 10%

torulukkseppadest. Võlgnik lisas, et arvestades võlgniku elukorraldust ja võimeid, ei ole

tasustatavama töökoha otsimine võlgnikule ei jõukohane ega võimalik. Nimelt tehti

võlgnikule 2007. aastal trauma tagajärjel mõlema käe operatsioon, kusjuures käte liikuvust

ei olnud võimalik täiesti taastada (juurde on lisatud tõendid), mille tagajärjel on mõnel

päeval töö tegemine raskendatud, kui mitte praktiliselt võimatu. Lisaks on võlgnikul

diagnoositud depressioon. Eelöeldust tulenevalt ei ole võlausaldaja järeldus, et võlgnik on

oma tegelikke tulusid varjanud, asjakohane. Võlgnik saab põhjusega madalamat palka kui

sama valdkonna teine töötaja, kuivõrd taotluse esitaja töövõime ei ole võrdväärne kõnealuse

valdkonna täisväärtusliku töötaja omaga.

Teiseks esitas võlgnik oma seisukoha võlausaldaja väitele, et võlgnik on teinud pillavaid

kulutusi ning seega varjanud oma tulusid. Võlgnik leiab, et selline seisukoht väär ning

äärmiselt radikaalne. Asjaolu, et võlgnik on peale võla tagasi maksmise teinud ka muid

väljaminekuid, ei tähenda automaatselt tegelike tulude varjamist ja võlausaldaja huvide

kahjustamist. Asjaolu, et isikul on võlg, ei tähenda, et isik peaks võla ära tasumise nimel

elama n-ö peost-suhu ning kõik raha üksnes võlausaldajale maksma. Võlgnik lisab, et

võlausaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks enese tegelikke tulusid varjanud.

Vastasel juhul oleks võlgnik võinud võlausaldaja nimetatud „pillavad“ kulud väidetava

varjatud sissetuleku eest tasuda. Ei ole loogiline, et varjatud tulude olemasolul võlgnik

näitaks võlausaldajale ja kohtule vaidlusaluseid „pillavaid“ väljaminekuid. Võlgnik on

olnud terve menetluse vältel aus ning tegutsenud heas usus. Sellest tulenevalt ei esine

taotluse esitaja käitumises süülise käitumise tunnuseid ning puudub alus taotluse esitaja

taotluse rahuldamata jätmiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

2. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

algatamisest

võlgniku

taotlusel

tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud veidi üle viie

aasta. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse

lõpetamise.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. Kohus on Mxxxx Lxxxx taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on

täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise

absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

5. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxx Lxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

6. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

6.1. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik on menetluse kestel olnud püsivalt hõivatud tööga (Lxxxxx Teenus OÜ).

Võlgnik on sama ettevõtte töötaja olnud juba pankrotiavalduse esitamise ajal. Kohus

märgib, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas

olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse

ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist,

kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest

vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi

paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid

arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb

seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas

usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma

enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-24696). Arvestades võlgniku tervislikku seisundit (traumajärgsed

käe- ja seljahaigused, depressioon), leiab kohus, et võlgnik on teinud tööd oma

võimetekohaselt ning kohus nõustub võlgniku seisukohaga, et võlgnik saab põhjusega

madalamat palka, kui sama valdkonna teine töötaja, kuivõrd võlgniku töövõime ei ole

võrdväärne kõnealuse valdkonna täisväärtusliku töötaja omaga. Arvestades asjaoluga,

et menetluse viimase kolme aasta sisse on jäänud koroonapandeemia, energiakriis ning

majanduslangus, ei saa võlgnikule ette heita, et ta pole vahetanud töökohta. Võlgnikul

on olnud püsiv töökoht ja stabiilne sissetulek, mille arvelt on rahuldatud võlausaldaja

nõuet. Töökoha vahetusega võib kaasneda risk, et töökoht ei säili, seda eriti viimaste

aastate tingimustes, kus seoses pandeemia ning hindade ja üldise elukalliduse tõusuga

on kaasnenud muudatused tööturul, igal tööandjal ei pruugi enam olla suutlikust

tegevust senises mahus või üldse jätkata. Sellised otsused toovad kaasa töötamisega

seotud ajutised või alalised muudatused, sh töökoormuse vähendamise või töötajate

koondamise. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult

tulutoova tegevusega.

6.2. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning

vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid. Aruandele on lisatud kõik konto väljavõtted.

Kohtu päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik

oleks varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel

vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

6.3. PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu ja pensioni II samba väljamakse. Võlgnikul

vara puudub. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kuni kaks ülalpeetavat. Võlgnik on

suuremas osas kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses,

millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse

järgi

üle

anda

usaldusisikule

väljamaksete

tegemiseks

võlausaldajatele. Võlgniku sissetulekud on ületanud mittearestitava sissetuleku määra

vaid pensioni II samba väljamakse kuul. Võlgnik on menetluse kestel enamasti teinud

vabatahtlikke eraldisi ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid 8393 euro ulatuses.

Võlausaldaja on võlgnikule ette heitnud pillavaid kulutusi meelelahutuse peale (reisid,

kontsert, restoranis käimine jne). Kohus on seisukohal, et võlgnikule ei saa ette heita

mittearestitava tuluga ehk võlgniku käsutusse jääva rahaga tehtavaid tehinguid. Kohus

kontrollib, et seda raha ei kasutataks seadusevastasel eesmärgil või näiteks

hasartmängudeks, mis oleks võlausaldajate huve kahjustav. Kord aasta reisil käimine

ning oma söögi jms kulu eest maksmine, meelelahutusüritusel, restoranis või kontserdil

käimine ei ole võlausaldajate huvide kahjustamine. Võlgnik on samuti oma

mittearestitava tulu arvelt rahuldanud võlausaldaja nõuet ning pensioni II samba

väljamaksest teinud seadusekohase eraldise. Kohus ei nõustu võlausaldaja

seisukohaga, et võlgnik pole üles näidanud initsiatiivi ja tahet oma kohustusi täita.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

6.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

6.5. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,

keeldub

kohus

võlgnikku pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest

vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul

puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks.

7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104

lg 2).

Tulenevalt ülalpool põhjendatust leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustusi

kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad

kohustused.

8. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei

või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.

Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt. Kohus ei pea

põhjendatuks menetluse pikendamist.

9. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused,

mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et Mxxxx Lxxx tuleb

PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

10. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus on otsustanud Mxxxx Lxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxx Lxxxx pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

11. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab MxxxxxLxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb MxxxxxLxxx

vabastada usaldusisiku kohustustest Mxxxx Lxxxx kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Maimu Laumets