Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-23-181/2 AI generated

3-23-181/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-23-181/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Aleksei Kozlov esitas 23.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kirjeldab, et tema lapse ema läks last sünnitama alkoholijoobes ning Rakvere Haigla ei olnud nõus väljastama kaebajale selle kohta täpsemat infot. Kaebaja palub kohtul Rakvere Haiglaga ühendust võtta ja selle kohta infot saada ning aidata teha nii, et lapse emalt võetaks laps ära, sest ta ei ole pidevalt alkoholi tarvitamise tõttu sobilik last kasvatama. KOHTU SEISUKOHT

Legislator headnote

AI generated

3-23-181/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Keywords

AI generated
hearing of a parent alcohol dependence right to know one's parentage acknowledgment of a child age of child parental alienation syndrome
AI generated
2-09-66313/13
Tudulinna Vallavalitsus esitas kohtule avalduse hagita perekonnasjas määrata alaealise lapse, S.
2-09-49841/13
Ära võtta M Ž vanema õigused alaealise poja M Ž suhtes (isikukood: XXX), kes on sündinud XXX.
2-09-11449/13
Kohtla – Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealiste laste: A.K.
2-22-3126/9
01. märtsil 2022 esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on registreeritud xxxx. Pooltel on ühine tütar M. (sündinud xxxx). Hagejal on otsustusõigus lapse igakordse viibimiskoha ja hariduse osas. Kostjal on väljakujunenud alkoholism. Hageja on andnud võimalusi kostjal elada lapse juures ja olla eeskujulik ema. Paraku kostja seda ei soovi sest pidevalt on alkoholijoobes ja politsei on igapäevane külaline. Kostja viibib tihti politseis kainenemisel. Pidevalt on kontroll ka lastekaitsetöötajate poolt ja hageja ei soovi omakorda lapsest ilma jääda kostja käitumisest tulenevalt. Hageja leiab, et abielu taastamine võimalik ei ole. Kostjale on võimaldatud mitmeid ravivõimalusi, kuid kostja lahkub alati raviasutusest ja ta ei soovi ennast parandada. Alkohoolikuga aga hageja koos elada ei soovi. Abielu jätkamine pole enam võimalik. Pooled pole lahus olnud kahte aastat, kuid kujunenud olukord on selline, mis tingib lahutuse. Hageja soovib oma eluga edasi minna, kasvatada last ja mitte olla enam seotud kostjaga. Ühine vara pooltel puudub. Abieluliste suhete taastamine pole võimalik.
2-06-3698/2
oktoobril 2006. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-3698 Tsiviilasi RR hagiavaldus AR’i vastu abielulahutuse, lapsele elatise ja lapse elukoha määramise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RR Kostja: AR Kohtuistungi toimumise aeg

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-181 Määruse kuupäev 25.01.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Aleksei Kozlovi kaebus seoses tema lapse ema hooldusõigusega Menetlusosalised Kaebaja – Aleksei Kozlov RESOLUTSIOON Tagastada Aleksei Kozlovi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. Aleksei Kozlov esitas 23.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kirjeldab, et tema lapse ema läks last sünnitama alkoholijoobes ning Rakvere Haigla ei olnud nõus väljastama kaebajale selle kohta täpsemat infot. Kaebaja palub kohtul Rakvere Haiglaga ühendust võtta ja selle kohta infot saada ning aidata teha nii, et lapse emalt võetaks laps ära, sest ta ei ole pidevalt alkoholi tarvitamise tõttu sobilik last kasvatama. KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

4. Kaebusest nähtub selgelt, et kaebaja on pöördunud kohtusse sooviga algatada menetlus selleks, et tema lapse emalt võetaks ära tema lapse hooldusõigus. Vanema hooldusõiguse piiramine on reguleeritud perekonnaseaduse §-des 134–136 ning vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p-le 2 lahendab hooldusõiguse asju (vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine) maakohus hagita menetluses (vt ka TsMS § 475 lg 1 p 8). Tegemist on tsiviilasjaga ehk eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1).

3-23-181

5. Kuna kaebaja on seega pöördunud halduskohtusse sooviga lahendada eraõigussuhtest tulenevat vaidlust, mille läbivaatamine kuulub maakohtu, mitte halduskohtu pädevusse, tuleb halduskohtul kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus pöörduda tema soovitud menetluse algatamiseks avaldusega maakohtusse (TsMS § 476 lg 1).

6. HKMS § 43 lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)