Legislator Case Law & Legislation
2-19-9372/54 AI generated

2-19-9372/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-9372/54
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 12.10.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude

Legislator headnote

AI generated

2-19-9372/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 12.10.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude

Keywords

AI generated
trade measures unfair terms action for price reduction concept of restrictive measures auctioning by lots quantitative restrictions
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-9372

Tsiviilasi

X hagi AS-i Postimees Grupp vastu kahju tekitava

tegevuse lõpetamise ja mittevaralise kahju nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2022 määrus (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Margus Arvisto

Kostja AS Postimees Grupp (registrikood 10184643),

esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja vandeadvokaadi

abi Joonas Põder

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.10.2022 määrus osas, milles maakohus rahuldas

kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui

4 047,50 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks rahuldamata täiendavalt 141 euro ulatuses.

3. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Määrata kindlaks, et AS-i Postimees Grupp hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus on 4 047,50 eurot.

3.2. Mõista X-lt AS-i Postimees Grupp kasuks välja menetluskulu 4 047,50 eurot.

3.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

6. Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Asjaolud

1. X (hageja) esitas 19.06.2019 Harju Maakohtule hagi AS-i Postimees Grupp (kostja) vastu

kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks.

2. Maakohus jättis 25.02.2021 hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 11.03.2022 hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud

maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus jättis 26.09.2022 hageja kassatsioonkaebuse

menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsused jõustusid

26.09.2022.

3. Kostja esitas 22.01.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kandis ta maakohtus

menetluskulusid 2 824 eurot käibemaksuta (õigusabikulud 20,4 tunni eest). Kostja esindajad

tegid järgmisi toiminguid:

a. 11.07.2019 hagi analüüsimine - 0,5 tundi (tunnihind 140 eurot);

b. 17.07.2019 hagiavalduse analüüsimine, kostja vastuse koostamine - 1,5 tundi (tunnihind

140 eurot);

c. 08.05.2020 tutvumine kohtunõudega, tähtaja fikseerimine - 0,1 tundi (tunnihind

140 eurot);

d. 18.05.2020 tutvumine kohtunõudega, kohtunõudele vastamine e-kirja teel - 0,2 tundi

(tunnihind 140 eurot);

e. 19.08.2020 kohtumääruses sisalduvate kohtu selgituste analüüsimine, tähtaegade

fikseerimine - 0,5 tundi (tunnihind 140 eurot);

f. 26.08.2020 teade kohtule kohtuistungi aja kooskõlastamiseks - 0,1 tundi (tunnihind

140 eurot);

g. 18.09.2020 kostja täiendava seisukoha koostamine - 5,5 tundi (tunnihind 140 eurot);

h. 14.10.2020

vastaspoole

seisukohale

vastamine

–

materjalidega

tutvumine,

kohtupraktika analüüs, vastuargumentatsiooni koostamine ja kirjutamine - 3,9 tundi

(tunnihind 140 eurot);

i. 15.01.2021 vastus hageja 23.12.2020 seisukohale – vastaspoole seisukohaga tutvumine,

vastuväidete kirjutamine - 1,8 tundi (tunnihind 140 eurot);

j. 18.01.2021 istungiks valmistumine – menetluse eelneva käiguga tutvumine,

seisukohtade analüüs - 2,1 tundi (tunnihind 130 eurot);

k. 19.01.2021 ettevalmistus kohtuistungiks -1 tund (tunnihind 170 eurot);

l. 19.01.2021 kohtuistung - 1,2 tundi (tunnihind 170 eurot);

m. 19.01.2021 istungiks valmistumine ja osavõtt - 2 tundi (tunnihind 130 eurot).

Kostja esitas ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja 04.02.2022, mille kohaselt

moodustasid kostja kulud õigusabile apellatsiooniastmes 2 733 eurot käibemaksuta

(20,1 tundi). Esindajad tegid järgmisi toiminguid:

n. 19.04.2021 apellatsioonkaebusele vastamine – materjalidega tutvumine, õiguslik

analüüs, kohtupraktikaga tutvumine, vastuse kirjutamine - 7,6 tundi (tunnihind

130 eurot);

o. 20.04.2021 apellatsioonkaebusele vastamine - 3,2 tundi (tunnihind 130 eurot);

p. 21.04.2021 apellatsioonkaebusele vastamine - 2,9 tundi (tunnihind 130 eurot);

q. 26.04.2021 töö apellatsioonivastusega – 1 tund (tunnihind 170 eurot);

r. 03.02.2022 istungiks valmistumine, vastaspoole vastusega tutvumine, õiguslik analüüs-

2,4 tundi (tunnihind 130 eurot);

s. 04.02.2022 ettevalmistus istungiks - 1 tund (tunnihind 170 eurot);

t. 04.02.2022 istung - 1 tund (tunnihind 170 eurot);

u. 04.02.2022 istung – 1 tund (tunnihind 130 eurot);

Kokku soovis kostja saada hagejalt menetluskulude hüvitist 5 557 eurot (2824+2733).

4. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas kostja avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4 188,50 eurot ning kohustas

kostjat tasuma sellelt summalt seadusjärgses määras ja ulatuses viivist. Kohus lähtus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg-st 1, § 177 lg-test 3 ja 4 ning § 178 lg-st 2.

5.1. Maakohtus kantud menetluskulude osas leidis kohus, et ajakulu kohtuistungiks

valmistumisele oli ülemäärane. Võttes arvesse asja keskmist keerukust võis põhjendatult eel-

ja kohtuistungiks valmistumisele kuluda 1,5 tundi. Kuivõrd kohtuistungi protokolli kohaselt

kestis istung 1 tund ja 10 minutit, võis kohtuistungil osalemisele kuluda kokku 1,2 tundi.

Ülejäänud osas oli kostja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid

menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu oli mõistlik ning kooskõlas asja

keerukusega. Seega kostja põhjendatud õigusabikuluks maakohtu menetluses oli kokku 16,8

tundi.

Kostja esindaja osutas õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 138,4 eurot ilma käibemaksuta.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt oli kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga vahemikus

130-170 eurot. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, asus kohus seisukohale, et

õigusteenus tunnihinnaga kuni 170 eurot (käibemaksuta) ei ületanud oluliselt vandeadvokaadi

poolt osutatud õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuli seda pidada põhjendatuks ja

vajalikuks. Põhjendatud õigusabikuluks maakohtu menetluses oli 2 376 eurot.

5.2. Apellatsioonimenetluses kantud kulude osas leidis kohus, et kaebusele vastuse koostamise

ajakulu oli ülemäärane. Võttes arvesse asja keskmist keerukust ning vastuse mahtu, oli

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Istungiks

ettevalmistumisele võis põhjendatult kuluda kokku 1 tund, vastaspoole vastusega tutvumisele

1 tund, arvestades vastuse mahtu ning 04.02.2022 istungil osalemisele 1,25 tundi, võttes arvesse

istungiprotokollis kajastatud istungi kestvusaega.

Kohus sai menetluskulude nimekirjast aru, et kostja märkis istungiks ettevalmistumisele ja

istungil osalemisele kahe esindaja kasutamise ajakulu. TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele

lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või

esindaja vahetamise vajadusest. Tsiviilasja ei muutnud iseenesest keerukaks asjaolu, et

menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus pidi tulenema asja olemusest ja

mahust (Riigikohtu 21.04.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-09, p 17). Kostja ei põhjendanud,

miks oli vaja kohtuistungil kasutada mitut esindajat. Asjas polnud vaja kohaldada õiguse või

seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks

eelkõige TsMS § 175 lg 3 mõttes. Seega polnud kulu mitmele esindajale põhjendatud.

Ülejäänud osas olid toimingud kooskõlas menetluse käiguga, menetluses vajalikud,

toimingutele märgitud ajakulu oli mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Põhjendatud

ajakuluks ringkonnakohtus oli seega 13,25 tundi. Kostjale osutati ringkonnakohtu menetluses

õigusabi tunnihinnaga vahemikus 130-170 eurot (käibemaksuta). Kostja põhjendatud

õigusabikuluks ringkonnakohtu menetluses oli seega 1 812,50 eurot (toimingud n.-r. arvestas

kohus 130 eurot tunnis ja istungiks ettevalmistamine ning istungil osalemine (toimingud r.-u.)

170 eurot tunnis).

5.3. Eeltoodust tulenevalt oli kostja põhjendatud menetluskuluks kokku 4 188,50 eurot

(maakohtus 2 376 eurot + ringkonnakohtus 1812,50 eurot). Maakohus vähendas kostja kulusid

1 368,50 eurot (5557-4188,50).

Hageja määruskaebus

6. Hageja palus tühistada maakohtu määruse tsiviilasjas 2-19-9372 ja teha uue, millega määrata

kindlaks kostja menetluskulu suuruseks 3 776,67 eurot ehk 411,83 euro võrra vähem, kui

maakohus määras kindlaks.

6.1. Esimeses kohtuastmes polnud kahe esindaja kasutamine põhjendatud. Istungil osales kaks

esindajat, kellel oli erinev tasumäär. Esindajad valmistasid istungit ette kokku 1,5 tundi. Antud

asjas sai vajalikuks lugeda ühe esindaja istungi ettevalmistamiseks kulutanud aega, mis oli 45

minutit (0,75 tundi). Protokolli järgi kestis maakohtu istung 1 tunni ja 10 minutit, mitte 1,2

tundi. Seega maakohtus tehtud toimingute ajakulu oli põhjendatud kokku 16,02 tundi (16 tundi

01 minut), mitte 16,8 tundi (16 tundi 48 minutit).

Esimeses kohtuastmes tuli kostja põhjendatud õigusabikuluks lugeda 2 223,17 eurot

(õigusabikulu enne istungit 14 tundi 06 minutit x 140 eurot=1 974 eurot; ettevalmistus ja istung

1 tund 55 minutit x 130 eurot=249,17 eurot), mis oli 152,83 euro võrra vähem, kui maakohtu

määruses toodud.

6.2. Kohus ei selgitanud, miks teises kohtuastmes pidas kohus vajalikuks suuremat ajakulu

menetlusdokumendi 1 lehekülje kirjutamiseks, kui esimeses kohtuastmes. Kohus leidis, et

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine moodustas 40,2 minutit lehekülje kohta ehk 0,67

tundi lehekülje kohta. Esimeses kohtuastmes esitatud menetlusdokumentide ajakuluks sai

lugeda 34,8 minutit lehekülje kohta ehk 0,58 tundi lehekülje kohta. Põhjendatud õigusabikuluks

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel oli seega 15 lk x 34,8 minutit= 8 tundi 42 minutit

(8,7 tundi), mitte 10 tundi nagu maakohus leidis.

Kohus leidis, et apellatsiooniastmes polnud kahe esindaja kasutamine põhjendatud. Seega ei

olnud põhjendatud ka esindajate keskmise tunnihinna kulu, vaid õigusabikulu tuli arvutada

vastavalt väljatoodud tunnihindadele, jättes välja istungil osalenud teise esindaja kulu. Vastus

apellatsioonkaebusele 8 tundi 42 minutit x 130 eurot=1131 eurot; ettevalmistus istungiks ja

vastaspoole vastusega tutvumine 2 tundi x130 eurot=260 eurot; 04.02.2022 istungil osalemine

1 tund 15 minutit x 130 eurot=162,50 eurot. Kokku 1 553,50 eurot. Apellatsioonimenetluse

kulusid tuli vähendada 259 euro võrra.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

8. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt TsMS § 657 lg 2 ja §

659 alusel osas, milles maakohus rahuldas kostja menetluskulude nõude 4 047,50 eurot

ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulud 4047,50 eurot, st vähendab maakohtu poolt väljamõistetud

summat täiendavalt 141 euro võrra. Kokku kuuluvad kostja esindajakulud vähendamisele

1 509,50 euro võrra (5557-4047,50). Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi

resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt

TsMS § 654 lg-le 22. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohus on asja lahendamisel seotud

kaebuse piiridega. Kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud. Määruskaebusest nähtub, et

hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus määras kindlaks hageja

menetluskulude rahalise suuruse 3 776,67 euro ulatuses. Vaidlustamata osas on maakohtu

määrus TsMS § 466 lg 3 järgi jõustunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu

18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu

poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise

hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise

hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu

diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus

määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8).

11. Maakohtu 19.01.2021 kohtuistungi protokolli kohaselt esindas kostjat isttungil kaks

lepingulist esindajat. Menetluskulude nimekirjast nähtus, et istungiga seotud esindajakulud olid

järgmised:

− 18.01.2021 istungiks valmistumine - 2,10 tundi (tunnihind 130 eurot);

− 19.01.2021 ettevalmistus kohtuistungiks -1 tund (tunnihind 170 eurot);

− 19.01.2021 kohtuistung - 1,2 tundi (170 eurot);

− 19.01.2021 istungiks valmistumine ja osavõtt - 2 tundi (130 tunnihind).

Seega kulus istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemiseks ühel esindajal 4,1 tundi

(tunnihinnaga 130 eurot) ja teisel esindajal 2,2 tundi (tunnihinnaga 170 eurot). Kokku 6,3 tundi.

Iseenesest hageja ei vaidlustanud määruskaebuses, et istungiks ettevalmistamise põhjendatud

ajakulu oli 1,5 tundi. Hageja leidis, et see kulu tuli jagada pooleks, kuna oli kaks esindajat.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohus arvestas istungiks ettevalmistamise aega

kahele esindajale. Seda ei saanud tuletada maakohtu põhjendustest. Arvestades istungi pikkust

ja asja sisu oli 1,5 tunnine ajakulu istungiks ettevalmistamisele ühele esindajale mõistlik ning

seda sai lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kuluks. Praegusel juhul puudub maakohtupoolne

eksimus, mis võimaldaks lahendit selles osas tühistada.

Protokolli kohaselt toimus viidatud istung kella 10.04 kuni 11.15, st 1 tund ja 11 minutit.

Maakohus arvestas istungi ajakuluks 1,2 tundi (sisuliselt vastab see 1 tunnile ja 12 minutile), st

maakohtu põhjendustest nähtub, et maakohus ümardas istungi aega. Ringkonnakohtu hinnangul

pole selline tegevus keelatud. Seega puudub vajadus muuta maakohtu poolt tuvastatud

ajaarvestust ja puudub kohtupoolne eksimus.

Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalikud esindajakulud maakohtus olid 2 376 eurot 16,8

tunni eest. Samas, maakohus ei märkinud, millise tunnihinna määraga kohus arvestas arvutuste

tegemisel ja kuidas summa 2 376 eurot kujunes.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et toimingute a.-i. tunnihind oli 140 eurot, seega

nende eest põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 1 974 eurot (14,1 tundi x 140 eurot). Ka kaebaja

ise arvestas viidatud toimingute puhul tunnihinnaga 140 eurot. Kohtuistungi ettevalmistamise

ja sellel osalemise ajakulu (toimingud j.-m.) oli kokku 2,7 tundi (1,5 tundi + 1,2 tundi).

Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal võimalik saada käesolevas asjas õigusteenust istungil

esindamiseks 130 euro eest ja seega tuleb arvestada selle summaga, st viidatud toimingute

põhjendatud ja vajalikuks maksumuseks tuleb lugeda 351 eurot (2,7 tundi x 130 eurot). Kostja

ei toonud esile selliseid asjaolusid, mis õigustaksid praegusel juhul istungikulusid arvestada

40 euro kallima tunnihinnaga, st 170 eurot.

Kokku on maakohtus kantud õigusabikulud põhjendatud 2 325 euro (1974+351) ulatuses.

Määruskaebus maakohtu kulude osas on põhjendatud 51 euro (2376-2325) ja põhjendamatu

101,83 euro (152,83-51) ulatuses.

12. Hageja hinnangul tuli apellatsioonkaebuse vastamise kulusid vähendada, kuna maakohus ei

põhjendanud,

miks

teises

kohtuastmes

pidas

ta

vajalikuks

suuremat

ajakulu

menetlusdokumendi ühe lehekülje kirjutamiseks, kui esimeses kohtuastmes.

Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1

tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab

nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike

menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra

korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle

sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 21.06.2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-17-13164, p 9). Seda ongi maakohus teinud. Puuduvad maakohtupoolsed

eksimused sellise ajakulu tuvastamisel. Kaebaja seisukoht, et tuleb lähtuda 1 lk teksti

koostamise ajakulust ja seda tuleb erinevate kohtuastemete vahel võrrelda, ei ole kooskõlas

TsMS § 175 lg 1 mõttega. Selline seisukoht ei ole alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja

ajakulu vähendamiseks. Kohus lähtub eelkõige menetlusdokumendi sisust.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga aga selles osas, et apellatsioonimenetluses tuleb läbivalt

lähtuda toimingute tunnihinnast 130 eurot. Kostjal oli võimalik apellatsiooniastmes osta

õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot ja kostja ei põhjendanud, miks osade toimingute eest oli

vajalik ja põhjendatud arvestada 40 eurot kõrgema (170 eurot) tunnihinnaga.

Seega on apellatsioonimenetluse kulud põhjendatud 13,25 tunni ulatuses tunnihinnaga

130 eurot, st kokku 1 722,50 eurot. Maakohtu määratud summat tuleb vähendada 90 euro

ulatuses (1812,50-1722,50). Määruskaebus apellatsioonikulude osas kuulub rahuldamisele

90 euro ulatuses ja määruskaebus on põhjendamatu 169 euro (259-90) osas.

13. Kokku kuuluvad kostja menetluskulud hagejalt väljamõistmisele 4 047,50 euro ulatuses

(2325+1722,50), st määruskaebus on põhjendatud 141 euro ulatuses (4188,50-4047,50) ja

põhjendamatu 270,83 euro (4047,50-3776,67) osas.

14. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

15. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kuivõrd kaebuse ese mõlema poole

suhtes jääb alla eelnimetatud piirmäära, siis ei saa käesoleva määruse peale kumbki pool

Riigikohtule määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)