3-22-1581/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.01.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1581

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.06.2022 otsuse

nr 12203090001-1 tühistamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja UP

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.10.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebaja 10.01.2023 seisukoha lisa.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 03.10.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-1581 muutmata.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.02.2023, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-22-1581

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik X (kaebaja) esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

09.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas Venemaa ja Ukraina vahelise sõja,

pikaajalise Ukrainas elamise ning Venemaal osaks langeva tagakiusamisega poliitiliste

veendumuste ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel.

2. PPA luges 28.06.2022 otsusega kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele

rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendamatuks ja lükkas

selle tagasi ning tegi talle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11

ja 4 alusel ettekirjutuse lahkuda Eestist Venemaa Föderatsiooni vabatahtliku täitmise tähtajaga

30 päeva. PPA jättis VSS § 74 lg 4 alusel humaansetel kaalutlustel sissesõidukeelu kohaldamata.

Kaebaja ei ole pagulane VRKS § 4 lg 1 tähenduses, sest puudub tagakiusaja ja tagakiusukartuse

aluseks olevad asjaolud ei ole leidnud kinnitust. Kaebaja ei ole väljendanud hirmu Venemaale

pöördumise ees, vaid üksnes soovimatust sinna naasta. Kaebaja lahkus 2015. a-l Ukrainasse, sest

ta abiellus ukrainlasega, mitte tagakiusu tõttu või põhjusel, et tal olid lahkhelid Venemaa

võimuesindajatega. Kaebaja kinnitas, et tal ei ole olnud probleeme Venemaa võimuesindajatega.

Kaebaja ütlustest on aru saada, et tema põhiliseks probleemiks on Venemaa käitumine ja

Ukrainas toime pandud teod. Kaebaja ei väida, et ta oleks ise olnud sõjavastane aktivist sel

määral, et see tekitaks Venemaa võimudes huvi. Pelk Venemaa režiimi mittepooldamine ja

sõjavastasus ei ole asjaolud, mille puhul saaks tagakiusajaks pidada riiki. Riigivõimust erineva

arvamusega inimesi on Venemaal palju. Kuigi avaliku arvamuse avaldamise eest võidakse

karistada, ei tähenda võimudest erineva arvamuse omamine võimude poolset suurendatud

tähelepanu või tagakiusamist. Kaebaja ei kuulu LGBT kogukonna liikmeid koondavasse

ühingusse ning ta on möönnud, et seksuaalne orientatsioon ei saa tagasipöördumisel takistuseks.

Pelgalt LGTB kogukonda kuulumine ei ole piisav. Kaebaja on käinud korduvalt Venemaal, talle

väljastati 2021. a-l Venemaa pass. Seega on selge, et kaebajal ei ole olnud piiriületustel

probleeme ning ametivõimud ei ole keeldunud talle dokumente väljastamast. Pole alust kahelda,

et kaebaja sattus Ukrainas sõjasündmuste keerisesse ja tema kodu rünnati, kuid sõdurite,

suurtükipatareide või lennukite poolne tule avamine ei saa olla seotud sellega, et Venemaa

saatkond teadis kaebaja elukohta ja seetõttu teda rünnati. Tegemist oli juhusliku ja üldise

vägivallaga piirkonnas, kus kaebaja elas.

Kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Ta on noor Venemaa

kodanik, tal puuduvad tõsised tervisehädad, ta ei ole Venemaal tagaotsitav või eelnevalt

kriminaalkorras karistatud. Samuti ei oota teda Venemaale naastes ees aluseta kriminaalkaristus.

Venemaa on väljastanud kaebajale passi. Sellega on Venemaa riigivõim näidanud, et kaebaja on

nende diplomaatilise kaitse all. Kaebaja on korduvalt vabalt ületanud oma kodakondsusjärgse

riigi piire. Venemaa territooriumil ei toimu sellist sõjategevust, mis võiks ohtu seada iga

Venemaa territooriumil elava isiku elu. Puudub alus arvata, et kaebajat ohustaks Venemaale

naasmisel surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemine.

Lahkumisettekirjutus tuleb teha vabatahtliku lahkumistähtajaga, määrates sihtriigiks Venemaa.

Humaansetel kaalutlustel tuleb jätta sissesõidukeeld kohaldamata.

3-22-1581

3(8)

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 28.06.2022 otsuse tühistamiseks ning PPA

kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.

PPA ei vaadanud kaebaja taotlust läbi erapooletult, objektiivselt ja tõendeid kontrollides. PPA

otsus on vastuoluline. Kaebaja lahkus Venemaalt mh poliitiliste vaadete tõttu, mistõttu on väär

seisukoht, et kaebaja ei ole lahkumise põhjusteks toonud välja lahkhelisid kodakondsusjärgse

riigi võimuesindajatega. PPA eirab kaebaja väljendatud soovi avaldada Venemaale

tagasipöördumise korral meelt ja osaleda miitingutel. Tagakiusu hindamine on tulevikku

suunatud prognoosotsus, mistõttu ei saa teha järeldust, et Venemaale naastes ei võiks tekkida

probleeme. Selle hinnangu tegemisel tuleb arvestada Venemaal pärast Ukraina sõja algust

toimunud muutusi, sh sõnavabaduse piiramist.

Kaebaja Venemaale naasmist takistab tema poliitiline meelsus Venemaal toimuva suhtes ning

tagakius, mis võib talle osaks saada seksuaalse sättumuse tõttu. Viimase tõttu võib probleeme

tekkida ka sugulaste ja kodulinna elanikega. Kaebajaga sarnases olukorras olevad inimesed on

sunnitud end Venemaal peitma ja neile on mh osaks saanud füüsiline vägivald. Neid

tagakiusamise aluseid tuleb vaadata kogumis. Mõlema aluse tõttu ähvardab kaebajat tagakius

ning seksuaalse orientatsiooni tõttu ka füüsiline ja vaimne vägivald kogukonna poolt, mille eest

ametivõimud ei soovi kaitset pakkuda. Meelevaldne on PPA järeldus, et kaebaja on elanud

pikaajalises abielus mehega ning ta ei kuulu LGBT ühingusse, mistõttu ei saaks tema seksuaalne

orientatsioon Venemaale tagasipöördumisel takistuseks. PPA otsusest nähtub, et kaebaja peaks

Venemaale naastes oma seksuaalset sättumust varjama. Selline järeldus on väär ja kaebajalt ei

saa seda eeldada.

4. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuse põhjenduste juurde. PPA

vaatas taotluse läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-ga 2. Kaebaja väidetest ei selgu, millised asjaolud

või tõendid jäid kontrollimata.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.10.2022 otsusega kaebuse, tühistas PPA 28.06.2022

otsuse ning kohustas PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama

(resolutsiooni p-d 1 ja 2). Halduskohus jättis menetlusabiga seotud kulud riigi kanda ning muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3).

VRKS § 18 lg 2 sätestab, et PPA vaatab iga rahvusvahelise kaitse taotluse läbi individuaalselt ja

erapooletult ning kontrollib esitatud tõendite ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja

muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid. PPA jättis praeguses asjas

olulised asjaolud välja selgitamata ega hinnanud kaebaja esitatud tõendeid päritoluriigi olukorra

kohta. VRKS § 19 lg 4 järgi võib tagakiusamise ja tõsise ohu kartus põhineda mh sündmustel,

mis on leidnud taotleja päritoluriigis aset pärast taotleja lahkumist. PPA tugines põhjendamatult

üksnes mineviku sündmustele ning jättis tähelepanuta Venemaal pärast 24.02.2022 toimunu,

millele kaebaja oma taotluses tugines. PPA ei ole ümber lükanud kaebaja haldusmenetluses

esitatud päritoluriigi infot, mille kohaselt ei ole Venemaale naasmisel välistatud tema

tagakiusamine või tõsisesse ohtu sattumine.

Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja kuulub LGBT kogukonda, ta on elanud viimased kaheksa

aastat Ukrainas ja puutus seal isiklikult kokku Venemaa algatatud sõjategevusega. PPA ei ole

otsuses analüüsinud, kuidas Venemaa kohtleb sellise taustaga inimesi, nt millisel määral

kontrollitakse piiriületusel Ukrainas pikaaegselt (sh sõjapiirkonnas) elanud isikuid, nende

sotsiaalmeedia kontosid, küsitletakse sõjaga seonduvalt, kontrollitakse tausta jms. Kaebaja tõi

need asjaolud välja PPA-le esitatud arvamuses, märkides järgmist: „Venemaa võimud teavad, et

ma elasin pikka aega elamisloa alusel Ukraina territooriumil ja piiri ületamisel kuulavad

piirivalvurid sisenejaid üle. Mina leian, et nad saavad kindlasti minu kohta teada ja viivad minuga

läbi ülekuulamised. Seoses sõja ümber oleva olukorra halvenemisega suhtuvad paljud venelased

agressiivselt ukrainlastesse ja kuna ma elasin seitse aastat Ukraina territooriumil, siis tõenäoliselt

3-22-1581

4(8)

võimud soovivad detailselt minu profiili üle vaadata. Nad saavad teada, kuidas ma suhtun

Venemaa Föderatsiooni, selgitavad välja info minu suhtumisest sõtta Ukraina riigi territooriumil

ja saavad teada minu ebatraditsioonilisest seksuaalsest orientatsioonist.“.

Kaebaja poliitilise meelsuse puhul ei ole PPA arvestanud muutunud asjaolusid ega seda, et pärast

sõjategevuse algust on Venemaal oluliselt karmistatud karistusi võimude vastase tegevuse ja

võimude avaliku kritiseerimise eest. PPA tugineb asjaolule, et enne Ukrainasse lahkumist ei

osalenud kaebaja miitingutel, kuid PPA ei esitanud küsimusi n-ö tulevikuvaates. Otsuses toodud

põhjendustest jääb pigem mulje, et PPA eeldab, et tagasihoidliku inimesena ei osaleks kaebaja

miitingutel ega avaldaks meelt. PPA teeb meelevaldse järelduse kaebaja ühest intervjuul esitatud

lausest, aga jätab täielikult tähelepanuta kaebaja ülejäänud väited, mis kinnitavad kaebaja soovi

oma kogemustest rääkida ja miitingutel osaleda. Kaebaja kirjeldas vestlusel, et Venemaale

naastes üritaks ta selgitada inimestele, mis tegelikult toimub, mistõttu algaks tagakiusamine ja ta

saaks karistada. Kaebaja täpsustas, et ta annaks sõjakoleduste tunnistajana intervjuu ja osaleks

miitingutel. Samu väiteid tõi kaebaja välja ka PPA otsuse eelnõule vastuväiteid esitades. PPA ei

ole neid asjaolusid ja väiteid otsuses üldse hinnanud.

Ka kaebaja seksuaalse sättumuse osas on otsus tendentslik ning põhineb sisuliselt väidetel, et

kuna kaebaja ei ole Venemaal LGBT ühingu liige, siis ei ole tal põhjust karta tagakiusamist.

Selline seisukoht jääb arusaamatuks, sest tagakiusamise ohvriks võivad langeda ka

organisatsioonidesse mittekuuluvad LGBT kogukonna liikmed. PPA jätab tähelepanuta, et

kaebaja on pikalt elanud väljaspool Venemaad, mistõttu ei saa eeldada, et kaebaja peaks kuuluma

Venemaal mõnda organisatsiooni. Kaebaja on selgitanud, et tundis Venemaal elades end pigem

biseksuaalsena, ent Ukrainas elades mõistis, et on õnnelik tütarlapsega. Kaebaja selgitustega on

vastuolus PPA otsuses väljendatud seisukoht, et kaebaja jaoks ei saaks tema orientatsioon

Venemaal probleemiks, sest kaebaja juhindub soovist vältida olukordi, mis võivad viia

vägivallani ning kaebaja ei soovi enda orientatsiooni teistele teatavaks teha või seda avalikult

kuulutada. Jääb arusaamatuks, kas PPA hinnangul peaks kaebaja oma seksuaalset orientatsiooni

varjama, ehkki PPA-le esitatud vastuväidetes tõi kaebaja välja, et ta soovib lõpuks elada vabalt

ja avatult, luua pere kalli inimesega ning mitte karta hukkamõistu, tagakiusamist ja mõnitamist.

Neist väidetest ei saa kuidagi järeldada, et kaebaja ei soovi teha oma seksuaalset sättumust

teistele avalikuks. Seoses seksuaalse orientatsiooniga on kaebaja toonud välja ka selle, et

viimasel ajal on Venemaal hakatud paljudele LGBT ühingutele ja silmatorkavatele isikutele

omistama välisagendi staatust ning ohtlik on ka ilming, et LGBT ühinguid ja selle esindajaid on

süüdistatud ekstremismis. Lisaks on kaebaja välja toonud, et kardab Venemaa võimuorganite

ülekuulamisi ja mõnitamisi. Neid väiteid ja asjaolusid ei ole PPA otsuses üldse analüüsinud.

Päritoluriigi teave, mida rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamisel arvestatakse, peab olema

ajakohane. Jääb mulje, et PPA on haaranud kinni mõnest üksikust kaebaja väitest ning teinud

otsuse endale sobilike lausete pinnalt, jättes täielikult arvestamata kaebaja selgituste üldise

tonaalsuse ja esitatud tõendid. Avalikult kättesaadava info alusel ei saa olla kahtlust, et

võimuesindajate reaktsioon võimude vastasele tegevusele ja avalikule kriitikale on oluliselt

karmistunud ning karmi karistuse saamiseks ei pea olema poliitiline aktivist. Samuti on oluliselt

muutunud suhtumine LGBT kogukonna liikmetesse. Direktiivi 2011/95/EL art 9 järgi võib

tagakius esineda mitte üksnes juhul, kui rikutakse raskelt isiku olulisi, Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni art 15 lg-s 2 loetletud põhiõigusi, vaid ka juhul, kui

päritoluriigi käitumine on kogum mitmesugustest meetmetest, hõlmates inimõiguste rikkumist,

mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samasugusel viisil nagu eelnimetatud põhiõiguste

rasked rikkumised. Direktiivi art 9 lg 2 p-de b ja c järgi võib tagakius eksisteerida ka õigus-,

haldus-, politsei- ja/või kohtumeetmete kujul, mis on olemuselt diskrimineerivad või mida

rakendatakse diskrimineerival viisil, ning süüdimõistmise ja karistamise kujul, mis on

ebaproportsionaalne või diskrimineeriv (Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2020 otsus nr 3-19-

3-22-1581

5(8)

2090, p 14). Kaebaja on toonud päritoluriigi kohta välja arvukalt allikaid, mida PPA ei ole otsuses

analüüsinud ega ümber lükanud. Sel viisil rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine on

õigusvastane.

Täiendava kaitse puhul jättis PPA tähelepanuta, et VRKS § 4 lg-s 3 kehtestatud loetelu pole

ammendav. Kaebaja selgituste taustal jääb arusaamatuks PPA väide, et kuna kaebaja on

korduvalt Venemaa piiri ületanud ja talle on 2021. a-l väljastatud uus pass, on kaebaja Venemaa

diplomaatilise kaitse all. PPA ei võtnud arvesse, et pärast 24.02.2022 on olukord Venemaal

muutunud. Kuna PPA ei ole kogunud adekvaatset päritoluriigi infot, ei saa teha ka järeldust, et

Venemaale naastes ei võiks kaebajale osaks saada inimväärikust alandav kohtlemine. Samuti ei

saa nõustuda PPA järeldusega, et kaebajal puudub isiklik soodustav tegur, mis lubaks arvata, et

ta võib olla suuremas ohus kui Venemaa teised elanikud. Kaebaja eristub sellega, et ta on

Venemaa kodanik, kes on elanud pikaaegselt Ukrainas, isiklikult näinud ja kogenud Venemaa

alustatud agressioonisõja koledusi ning on LGBT kogukonna liige.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

jätta X kaebus rahuldamata.

Kaebajat ei saa kvalifitseerida pagulaseks. PPA ei jätnud asjakohast päritoluriigi teavet

kogumata, vaid selle teabe järgi ei ole kaebajal alust saada rahvusvahelist kaitset, mistõttu ei

olnud vaja seda ka pikemalt analüüsida. Venemaale on tagasi pöördunud sadu tuhandeid varem

Ukrainas elanud Venemaa kodanikke ning puudub teave, et neid hakatakse taga kiusama pelgalt

Ukrainas elamise pärast. Selle sotsiaalse grupi tagakiusamise korral oleks seda päritoluriigi

teabes kajastatud. Piisav ei ole kaebaja soovimatus naasta Venemaale. PPA arvestas nii

mineviku sündmusi kui ka hetkeolukorda. Kaebaja pole varem osalenud miitingutel ja pole

piisav, et ta soovib neil tulevikus osaleda, sest see võimaldaks manipuleerida rahvusvahelise

kaitse süsteemi. PPA ei ole palunud kaebajal oma seksuaalset sättumust varjata. LGBT

ühingusse kuulumiseks ei pea viibima selles riigis, kus see tegutseb. PPA võttis otsuse

tegemisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sh kaebaja profiili.

Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset. PPA on arvestanud mh sündmustega, mis leidsid aset pärast

24.02.2022. Kohus ei selgita, milliseid täiendavaid asjaolusid oleks PPA pidanud uurima ja

arvestama. Ukraina ja Venemaa rahvad olid enne sõja algust tihedalt seotud ning vaatamata

2014. a-l alanud konfliktile elavad Ukraina kodanikud edasi Venemaal. Seega ei suurenda

tagakiusamise ohtu ka asjaolu, et kaebaja on Venemaa kodanik, kes elas pikka aega Ukrainas.

Rahvusvahelist kaitset ei saa anda igasuguse hingelise trauma korral, vaid see peab ületama

teatud raskuse künnise.

7. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Kaebaja profiili tuleb vaadata terviklikult (seni vähesel määral Venemaa võimude vastast

meelsust avaldanud isik, kes on samal ajal LGBT kogukonna liige, elanud aastaid Ukrainas ja

näinud isiklikult pealt sõjakoledusi, millest soovib avalikult rääkida). Õige pole PPA väide, et

neil polnudki päritoluriigi teavet, mida analüüsida, sest kaebaja tõi haldusmenetluses välja

ajaleheartiklid jms allikad. Venemaal või mistahes muus riigis LGBT ühingusse kuulumine ei

vähendaks mingil viisil kaebaja tagakiusamise ohtu Venemaal. Kaebaja on esitanud tõendid

LGBT kogukonda kuuluvate inimeste tagakiusamise kohta. Viimastel kuudel on olukord veelgi

halvenenud. PPA väited Venemaa ja Ukraina rahvuste vahelisest tihedast sidemest on

meelevaldsed. PPA seisukoht Ukraina kodanike Venemaal rahulikult edasi elamisest ei ole

praeguse vaidluse puhul asjakohane. Kaebaja on läbi elanud sõjakoledused ja iga mõistlik

inimene peaks aru saama, et kui kaebaja saadetakse tagasi riiki, kes on sellised hirmsad teod

toime pannud, ei lähe kaebaja seisukord paremaks, vaid hullemaks.

3-22-1581

6(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus selgitab seoses menetlusosaliste kasutatud terminite ja kaebaja 28.11.2022

menetlusdokumendis märgituga, et kaebaja ja vastustaja kui menetlusosalised säilitavad oma

rolli ka apellatsioonimenetluses, isegi kui apellandiks on vastustaja (HKMS §-d 16 ja 17). Seega

on PPA apellatsioonimenetluses jätkuvalt vastustaja. Kaebajat saab apellatsioonimenetluses

käsitada apellandi vastaspoolena (HKMS § 188 lg 1 p 1).

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

10. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist,

tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või

kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse)

ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena

tunnustamist välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib

seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu

diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või

karistamises jms (vt VRKS § 19 lg-s 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud

loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema 1) olemuse või

kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist,

või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut

samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1).

Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse

keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati

vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid

eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste

raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusamise allikatena

käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset

tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).

11. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru

pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on

alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis

kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema

piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või

karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu

sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese

relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava

raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid

füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed

viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt

otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).

12. Kaebaja lahkus 2015. a-l Venemaalt ja asus elama Ukrainasse. Kuigi kaebaja nimetas

29.04.2022 vestlusel (protokoll dtl 159 jj) Venemaalt lahkumise põhjusena eeskätt abiellumist

Ukraina kodanikuga, selgitas ta PPA-le ka seda, et ei toetanud juba sel ajal Venemaa riigivõimu

seisukohti, oli oma poliitilistelt vaadetelt opositsioonis ning otsus kolida koos abikaasaga

Ukrainasse tehti mh kaebaja poliitiliste vaadete tõttu (vastused nr 8, 9, 25, 38). Kaebaja selgitas,

et määratles end enne abiellumist Venemaal elades biseksuaalsena ja LGBT kogukonna

inimestel oli Venemaal probleeme (vastused nr 13, 14). Kaebaja ei toonud aga 29.04.2022

vestluse käigus välja mingeid Venemaa riigivõimu poolt kaebaja vastu enne 2015. a-t toime

pandud tegusid, mis oleks seotud kaebaja poliitiliste vaadete või seksuaalse sättumusega ning

3-22-1581

7(8)

ületaks oma raskuselt või korduvuselt tagakiusamise künnise. Seksuaalse sättumuse puhul ei

väitnud kaebaja ka enda tagakiusamist, mis lähtus mitteriiklikust osapoolest, kuid mille eest

riigivõim ei saanud või ei tahtnud kaebajat kaitsta. Samuti ei nimetanud kaebaja Venemaalt

lahkumise põhjusena muud tema suhtes toimunud väärkohtlemist või tõsist ohtu (vt ka vastused

nr 8, 25, 39–42). Seega puudub kaebaja 29.04.2022 seletuste alusel alus väita, et ta lahkus 2015.

a-l Venemaalt tagakiusamise (VRKS § 4 lg 1) või tõsise ohu (VRKS § 4 lg 3) tõttu. Selliseid

lahkumise põhjusi ei selgu ka kaebaja 22.05.2022 vastuväidetest (tõlge dtl 191 jj). Neil

asjaoludel ei olnud PPA-l vaja enne 2015. a-t aset leidnud sündmusi põhjalikumalt uurida.

13. Halduskohus selgitas aga õigesti, et rahvusvahelise kaitse vajadus võib tekkida ka pärast

taotleja päritoluriigist lahkumist (VRKS § 19 lg 4) – näiteks kui oluliselt muutub olukord

päritoluriigis või kui selleks annab aluse taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist. Sel

juhul tuleb PPA-l hinnata tõenäosust, kui rasked tagajärjed kaasneksid taotlejale päritoluriiki

naasmisel, arvestades muutunud olukorda.

14. Kaebaja on pärast Venemaalt lahkumist, kuid enne 24.02.2022 käinud kolmel korral

Venemaal, viimati lühidalt 2019. a-l. Kaebaja ei ole selle ajavahemiku kohta välja toonud

asjaolusid, millest saaks järeldada Venemaa riigivõimu erilist huvi tema vastu, tulenevalt

kaebaja poliitilistest vaadetest, või kaebaja tagakiusamist tema seksuaalse sättumuse tõttu.

Samuti ei ole need külaskäigud olnud seotud kaebaja poliitilise aktivismi vms asjaoludega, vaid

toimusid isiklike asjade ajamiseks (passi vahetamine jms). Seega, sõltumata Venemaal

valitsenud olukorrast, ei ole kaebaja väitnud, et tundis sel ajavahemikul hirmu Venemaale

naasmise ees.

15. Kaebaja 22.04.2022 seletusest ja 22.05.2022 vastuväidetest tuleneb aga selgelt, et kaebaja

jaoks muutus olukord pärast 24.02.2022, kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu. PPA ei ole

seadnud kahtluse alla kaebaja selgitusi, et ta sattus Ukrainas sõjakeerisesse ja oli vahetuks

tunnistajaks sellele, kuidas Venemaa väed tapsid ja vigastasid tsiviilelanikke ning hävitasid

nende vara, sh ähvardasid kaebajat ja pommitasid tema kodu. Kuigi puudub alus arvata, et

Venemaa rünnakud kaebaja elukohas Ukrainas olid suunatud konkreetselt kaebaja vastu, ei saa

neid sündmusi jätta praeguses asjas tähelepanuta. Kaebaja on PPA-le selgitanud, et pärast neid

isiklikke läbielamisi on tema varasemad opositsioonilised vaated oluliselt tugevnenud ja tal on

tekkinud tõsine hirm pöörduda tagasi riiki, kelle võimuesindajate tegevus oleks kaebaja ja tema

lähedased äärepealt tapnud. Kaebaja on selgelt väljendanud, et on sõja vastu ning toetab sõjas

Ukrainat, kus ta on pikka aega elanud. Kaebaja 22.04.2022 selgituste kohaselt ei saaks ta

Venemaale naastes temaga aset leidnud sündmustest ja oma meelsusest vaikida, vaid püüaks

sõjasündmuste vahetu tunnistajana neist avalikult rääkida (vastused nr 23 ja 24; 22.05.2022

vastuväidete tõlke lk-d 2 ja 3). Kaebaja väljendas 22.05.2022 vastuväidetes kartust, et sellisel

juhul võidakse teda süüdistada riigivastastes süütegudes, piinata ja karistada vanglakaristusega

(tõlke lk 2).

16. Koostoimes eeltoodud asjaoludega võib olla tähtsus ka sellel, et kaebaja lahutas Ukrainas

elades oma abielu ja määratleb end praegu eeskätt lesbina. PPA ei ole selles osas kaebaja

seletuste usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ning ka ringkonnakohtul puudub alus kahelda

kaebaja seksuaalses sättumuses. Kaebaja selgitas PPA-le 22.05.2022 vastuväidetes, et ei soovi

oma seksuaalset sättumust varjata, vaid soovib luua samast soost kaaslasega perekonna ning

elada vabalt ja avatult, kartmata hukkamõistu, mõnitamist või tagakiusamist, mis on Venemaal

tavapärane (tõlke lk 7). Kaebaja on välja toonud, et Venemaal on LGBT kogukonna liikmete

olukord viimasel ajal halvenenud ning kaebajal puuduks seal võimalus elada normaalset

perekonnaelu, viidates oma väidete kinnituseks erinevatele allikatele (tõlke lk-d 7 ja 8). Kaebaja

on väljendanud kartust, et Venemaale naastes oma meelsuse avaldamise korral võib tema

olukorda halvendada asjaolu, et ta määratleb end LGBT kogukonna liikmena (tõlke lk-d 7 ja

8).

3-22-1581

8(8)

17. Kaebaja on väitnud ka seda, et Venemaa võimudele on teada, et kaebaja elas pikka aega

Ukrainas sõjategevuse piirkonnas; Venemaa piiri ületamisel võidakse teda üle kuulata ja

sõjategevuse tunnistajana võib ta sattuda Venemaa ametivõimude erilise tähelepanu alla,

arvestades mh kaebaja opositsioonilisi vaateid ja seksuaalset sättumust, ning see võib kaasa

tuua tema väärkohtlemise (tõlke lk 8). Kaebaja on välja toonud allikad, milles on juttu Venemaa

piiri ületamise käigus Venemaa kodanike ülekuulamisest (tõlke lk 8).

18. Halduskohus selgitas seega õigesti, et PPA oleks pidanud põhjalikumalt uurima kaebaja

väiteid, mis puudutavad pärast 24.02.2022 muutunud asjaolusid, sh hindama kaebaja väidete

usutavust ja kõrvutama neid asjakohase päritoluriigi teabega ning hindama seeläbi kaebaja

tõenäosust sattuda Venemaale naastes tagakiusamise ohvriks või tõsisesse ohtu.

Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks PPA väidet, et kaebaja kirjeldatud olukorra kohta puudub

igasugune päritoluriigi teave, sest kaebaja viitas 22.05.2022 vastuväidetes ja 24.08.2022

kohtule esitatud seisukohas mitmetele allikatele1. Kuna PPA ei ole teinud eeltoodud analüüsi

vaidlustatud haldusaktis ega kohtule esitatud menetlusdokumentides, on halduskohus

põhjendatult tühistanud vaidlustatud haldusakti ja kohustanud vastustajat kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. PPA ei ole sellist analüüsi esitanud ka

apellatsioonimenetluses.

19. Eespool toodud põhjustel tuleb tühistada ka kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus.

20. Ringkonnakohus tagastab kaebaja 10.01.2023 seisukoha lisa – kaebaja ja tema samast

soost elukaaslase vahel sõlmitud kooselulepingu (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). See tõend tekkis

halduskohtu otsuse tegemise päeval, mistõttu ei saanud esitada seda tõendit halduskohtule. See

tõend võiks kinnitada kaebaja seksuaalset sättumust ja kooselu teise naisega, kuid selle asjaolu

üle ei ole vaidlust. Kohtul on lahkumisettekirjutuse õiguspärasust kontrollides kohustus võtta

arvesse ka asjaolusid, mis ilmnesid pärast sellise ettekirjutuse tegemist (Riigikohtu 23.09.2019

otsus nr 3-16-2088, p 18; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 22). Seega võiks see tõend olla

asjakohane ka kaebajale tehtud lahkumisettekirjutuse proportsionaalsuse hindamisel. Praegusel

juhul tühistab aga kohus lahkumisettekirjutuse ainuüksi põhjusel, et PPA-l tuleb kaebaja

rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi vaadata.

21. Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

22. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse vastustaja kahjuks, kuid kaebaja

ei ole esitanud taotlust vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte

apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.

23. Kaebaja identifitseerimise vältimiseks ja tema õiguste kaitseks tuleb avaldatavas

kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt lisaks näiteks EUAA 16.12.2022 analüüsi „The Russian Federation – Political opposition“, milles

kirjeldatakse mh nende olukorda, kes kritiseerivad avalikult Venemaa sõjategevust Ukrainas või kuuluvad LGBT

kogukonda, ning selles toodud viited täiendavatele allikatele; leitav https://euaa.europa.eu/publications/russian-

federation-political-dissent-and-opposition