4-22-3632/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-3632

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. jaanuaril 2023. a Tallinnas Tallinna kohtumajas

Väärteoasja number

4-22-3632

Kohtunik

Katrin Paesoo

Kohtuistungi sekretär

Sirje Luga

Kaebuse sisu

C kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 30.09.2022

otsuse peale väärteoasjas nr 2230,22,063087 LS § 227 lg 1

järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

C, isikukood xxxx; xxxx kodanik; emakeel: xxxx, valdab

vabalt xxxx; elukoht: xxxx; töökoht: OÜ L xxxx; e-post:

xxxx; väärteokorras karistamata;

Kohtuväline menetleja

PPA

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Kohtuistungi toimumise aeg

08.12.2022

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik: C

kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta C kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 30.09.2022 otsus väärteoasjas nr

2230,22,063087 muutmata.

3. Rahatrahv 16 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank,

EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning

makse tegemisel märkida viitenumber 10220225085191 ja selgitus „Rahatrahv

väärteoasjas nr 4-22-3632“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

4-22-3632

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 27.01.2023 kell 12.00.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 02.09.2022

koostatud väärteoprotokolli nr AB1603878 kohaselt juhtis C 19.03.2022 kella 10.39 ajal

Harjumaal, Tallinna linnas, Merivälja teel (liikudes Pirita tee suunas) mootorsõidukit BMW

520D, r/n xxxx, kiirusega 57 km/h +/-4 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/

h, ületades sellega sõidukiirust mitte vähem kui 3 km/h. Oma käitumisega rikkus C LS § 15

lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 30.09.2022 otsuse alusel väärteoasjas nr 2230,22,063087 määrati Cle

karistuseks LS § 227 lg 1 alusel rahatrahv 4 trahviühiku ulatuses, s.o 16 eurot.

C esitas 17.10.2022 Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 30.09.2022 otsuse

peale. Kaebuses on taotletud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist

VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuid juhul, kui kohus sellega ei nõustu, siis palub otsuse tühistada,

kuna menetlejal puudus pädevus otsuse tegemiseks, kui aga kohus leiab, et menetlejal oli

pädevus otsuse tegemiseks, siis palub arvestada sellega, et tema otsuses märgitud autot

juhtinud ei ole ning õigusrikkumist toime ei pannud.

08.12.2022 kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukohta juurde ning leidis, et menetlus tuleks

otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kaebaja selgitas lisaks, et ta ei tea, mis ta tegi

väärteoprotokollis märgitud päeval ja kus ta oli ning kas tema on seda autot juhtinud.

Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungil kaebuse esitajaga ei nõustunud, selgitades, et

menetleja on põhjalikult oma otsuses põhjendanud, miks väärteomenetluse lõpetamisega ei

nõustuta. Kohtuvälise menetleja esindaja palub arvestada asjaoluga, et liiklusrikkumine pandi

toime ajal ja kohas, kus liiklus on ja oli aktiivne. Samuti sellega, et tegemist on isikuga, kes

on samaliigilise teo eest juba karistatud ning seda tuleb arvestada vaatamata sellele, et

rahatrahv on määratud pärast selle õigusrikkumise toimepanemist. Kohtuvälise menetleja

esindaja leiab, et käesolevas asjas mõistetud 4 trahviühiku ulatuses mõistetud rahatrahv vastab

isiku süü suurusele, üleastumise raskusele ning arvestab õiguskorra kaitsmise huve ja palub

kohtul jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja

lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2

järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

4-22-3632

Esmalt märgib kohus, et kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud millisel põhjusel ta leiab, et

menetlejal puudus pädevus otsuse tegemiseks ega ole selgitanud seda ka kohtuistungil.

Kaebaja ütles kohtuistungil üksnes seda, et soovib menetluse lõpetamist otstarbekuse

kaalutlusel. Seetõttu kohus sel küsimusel pikemalt ei peatu, kuivõrd leiab, et menetlejal oli

pädevus otsuse tegemiseks.

VTMS § 87 kohaselt on kohus rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega.

Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse

kirjeldamist, mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena.

Väärteoprotokolli nr AB1603878 kohaselt juhtis C 19.03.2022 kella 10.39 ajal Harjumaal,

Tallinna linnas, Merivälja teel (liikudes Pirita tee suunas) mootorsõidukit BMW 520D, r/n

xxxx, kiirusega 57 km/h +/-4 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Seega

heidetakse Cle ette asulasisesel teel kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse 50 km/h

ületamist.

Käesoleval juhul puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle, so kaebaja ei ole vaidlustanud

mõõtetulemust ja/või kiirusmõõteseadme töökorras olekut. Seega ei ole maakohtul kohustust

uurida asjasse puutuvaid dokumente olukorras, kus kaebaja ei vaidlusta kiirusmõõtevahendi

näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-17-

12, 3-1-1-48-13).

Kohus märgib, et vaatamata asjaolule, et kaebuse esitaja ei ole süüd toimunus tunnistanud,

vaid pelgalt märkinud, et ta ei tea, mis ta väärteoprotokollis märgitud kuupäeval ja kellaajal

tegi ning kas tema oli isikuks, kes mootorsõidukit BMW 520D, r/n xxxx juhtis, on

väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja

istungil uuritud järgmiste tõenditega.

Kiirusmõõtesüsteemi PoliScan FM1 paigaldusprotokolliga, mille kohaselt oli 19.03.2022

laser-kiirusemõõtesüsteem PoliScan FM1 nr PS-953194 paigaldatud Merivälja tee 61 juurde

ning mille mõõtmisalal lubatud sõidukiirus oli 50 km/h.

Mõõtevahendi taadelduks tunnistamise otsusega, mille kohaselt oli laser-kiirusmõõtesüsteem

PoliScan FM1 nr PS-953194 tunnistatud taadelduks ning selle kehtivuse lõpp oli 31.01.2023.

Pädeva mõõtja koolituse tõendiga, mille kohaselt oli Andrus Roostalu, kes oli määratud

valvespetsialistina vastutavaks isikuks nimetatud kiirusmõõtesüsteemi paigaldamise eest,

läbinud pädeva mõõtja koolituse 2007. aastal.

Sõidukist oleva foto ning CD plaadil talletuvaga, millest nähtub, et Merivälja tee 61 juures,

Pirita tee suunas sõidab 19.03.2022 kella 10.39 ajal mootorsõiduk BMW 520D, r/n xxxx, alas,

kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h, kiirusega 57 km/h. Samuti nähtub fotolt sõiduki

juht, kes sarnaneb Cle.

4-22-3632

Kaebuse esitaja poolt edastatud enda fotoga, mis oli lisatud Politsei- ja Piirivalveameti

vastulausele ning millest nähtuvad sarnasused kiiruskaamera poolt fikseeritud ja CD plaadile

talletatud fotoga juhist. Sarnasus esineb isiku näojoonte ning habeme osas.

Transpordiameti liiklusregistri väljavõte sõiduki kohta, mille kohaselt on mootorsõiduki

BMW 520D, r/n xxxx vastutav kasutaja C.

Seega on asjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud, et C oli väärteoprotokollis märgitud

kuupäeval ja kohas isikuks, kes rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt on suurim

lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi

juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on

tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, kaebaja poolt juhitud

sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui

3 km/h. LS § 227 lg 1 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine

kuni 20 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on C

täitnud LS § 227 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime

vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. Cl tuvastati kiiruseületamise

suuruseks 3 km/h. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral pidanud ette nägema. Cl oli võimalik spidomeetrit vaadates hoida oma

kiirust lubatud sõidukiiruse piires, kuid oli hooletu ning seda ei teinud, mistõttu pani ta teo

toime vähemalt hooletusest.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid

asjaolusid kohus ei tuvastanud.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema

isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo

on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse

mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu

ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust

kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt

KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka

süüdistatava isikut.

LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.

4-22-3632

Kaebuse esitaja on palunud menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei

ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Riigikohus on

lahendis 3-1-1-91-13 punktis 15 märkinud, et süülise väärteo toime pannud isikut ei ole

tingimata tarvis karistada ning vastavalt VTMS § 30 lg 1 p 1 võib väärteomenetluse lõpetada

otstarbekuse kaalutlusel.

Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 3 km/h ei ole küll väga tõsine rikkumine, kuid

kaalutlusotsuse tegemisel, kas menetlus otstarbekusega lõpetada, tuleb arvestada ka mitmete

muude asjaoludega. Kohus menetluse lõpetamist võimalikuks ei pea ja seda esmalt seetõttu, et

tegemist on massirikkumistega. Kohus märgib, et kuigi menetlusaluse isiku süü ei olnud

toimunus suur, omab olulist tähtsust asjaolu, et C ületas kiirust ajal ja kohas, kus liiklus oli

aktiivne. Kiiruspiirangud on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning mootorsõiduki näol

on tegemist suurema ohu allikaga, mistõttu ei saa liiklusreeglite eiramist hinnata kuidagi

vähetähtsaks. C käitumises ei nähtu ühtegi süüd vähendavat asjaolu. Kaebuse esitaja ei ole

avaldanud toimunus vähimatki kahetsust, mis näitaks, et ta mõistaks oma rikkumist ning

leiaks, et edaspidi tuleks liiklusreeglite ehk ühiskonnas kehtestatud seadusnormide

rikkumisest hoiduda. Süü suuruse ja avaliku huvi hindamisel võib kohus arvesse võtta isiku

käitumist nii enne kui pärast õigusrikkumise toimepanemist, kui see näitab tema meelestatust,

suhtumist õiguskorda jmt asjaolusid. Seega kohus arvestab ka seda, et isiku karistusregistri

järgi on ta enne käesolevat õigusrikkumist toime pannud samaliigilise liiklusalase väärteo,

mille eest teda on karistatud peale käesolevas väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja

otsust. Nimetatud asjaolu näitab tema hoolimatut suhtumist õiguskorda, mistõttu esineb

avalik menetlushuvi eripreventiivsetel eesmärkidel. C ei ole kohtu hinnangul oma rikkumisest

päriselt aru saanud ning tema hoiak näitab, et oportuniteediga lõpetamine ja tema

karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise, mitte ei aita ära hoida

järgmisi rikkumisi. C suhtumine õiguskorda ja toime pandud rikkumisse ei anna kohtule

kindlust, et ta edaspidi püüab sellistest üleastumistest hoiduda. Selleks, et C hakkaks

aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, nõustub kohus

menetlejaga, et sel korral tuleb teda karistada rahatrahviga. Kohtu hinnangul vastab menetleja

poolt määratud karistus, mis on miinimumi lähedane, isiku süü suurusele.

Puutuvalt kaebaja poolt peale kohtu nõupidamistuppa siirdumist ja kohtuliku uurimise

lõpetamist kohtule esitatud avaldusse, mille kohaselt talle sai teatavaks, et tema suhtes on

teine väärteomenetlus otstarbekusega lõpetatud, selgitab kohus, et antud avalduse ega esitatud

dokumendiga kohus otsuse tegemisel ei arvesta, kuna see on esitatud peale seda, kui kohus

läks juba otsust tegema ehk ajal, mil kohtule ei ole enam võimalik tõendeid esitada. Samas

kohus selgitab, et asjaolu, et mõnes teises väärteoasjas on kohtuväline menetleja pidanud

otstarbekusega lõpetamist võimalikuks, ei mõjuta kuidagi käesolevat väärteoasja. Kohus teeb

otsuse konkreetse väärteoasja pinnalt kaaludes kohtule esitatud tõendeid ja hinnates asjaolusid

üksnes konkreetses asjas.

4-22-3632

Eeltoodu alusel jätab kohus C kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri 30.09.2022 otsuse väärteoasjas nr 2230,22,063087 muutmata. Kohus märgib, et

Cl tuleb rahatrahv, s.o 16 eurot tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või

EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

10220225085191 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-22-3632“.

Katrin Paesoo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/