2-22-132527/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-132527

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X-le vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.11.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu EUROPARK ESTONIA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Võlgnik X-le (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2022 määrus osas, milles maakohus jaotas

menetluskulud.

2. Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud X-

le kanda.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtumääruse kehtiva

resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

6. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

6.1. Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavalduse menetlusse

võtmisest.

6.2. Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud X-le kanda ja ülejäänud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

6.3. Mõista X-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja maksekäsu

kiirmenetluse kulu 85 eurot.

6.4. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

2-22-132527

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale (v.a menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas) võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja) esitas 26.08.2022 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-le (võlgnik) vastu 45 euro saamiseks. Kohus tegi

võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 02.09.2022 vastuväite. 19.10.2022

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. 20.10.2022 määrusega kohustas maakohus avaldajat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu 14 päeva

jooksul alates kõnealuse määruse kättesaamisest.

2. Avaldaja selgitas 26.10.2022 esitatud menetlusdokumendis, et 25.10.2022 tasuti

maksekäsumenetluses nõutud võlg. Avaldaja palus võlgnikult välja mõista menetluskulud 85

eurot, millest 65 eurot on riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu, ning

menetluskuludelt viivise.

Maakohtu määrus

3. Maakohus keeldus 10.11.2022 määrusega avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 487 lg 3 alusel hagimenetlusse võtmast, kuna avaldaja ei kõrvaldanud kohtu määratud

tähtajaks puuduseid. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda ja

jättis rahaliselt kindlaks määramata.

4. Maakohus asus seisukohale, et TsMS § 172 lg 9, § 4842 ja 4881 ei kohaldu, kuna kohus ei

teinud maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku ega lõpetanud menetlust võla tasumise tõttu.

Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 19.10.2022 määrusega võlgniku vastuväite tõttu. Samuti ei

kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, kuivõrd kohtule hagi ei esitatud.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude

jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 172 lg 9 ja jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168

lg 5. Avaldaja nõustub kohtuga, et TsMS § 172 lg-s 9 välja toodud kaks olukorda, mille puhul

kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud võlgnik, ei ole antud asja lahendamisel asjakohased.

Kohus jättis tähelepanuta selle, et muul juhul kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud avaldaja,

kui seadusest ei tulene teisiti.

7. TsMS § 168 lg 5 sõnastusest on selgelt arusaadav seadusandja tahe kaitsta hagejat olukorras,

kus ta pöördub kohtusse põhjendatud nõudega, mis rahuldatakse pärast vastuväite esitamist ja

puuduste kõrvaldamise määruse tegemist kohtu poolt, kuid enne hagi esitamist ja menetlusse

2-22-132527

võtmist. Säte on analoogia korras kohaldatav ka olukorras, kus nõuetekohast hagiavaldust ei

ole veel esitatud, kuid võlgnik on nõude rahuldanud. TsMS § 168 lg 4 ja 5 kohaldatavuse

hindamisel tuleb lähtuda mh sellest, et hagejale tehtud sooritus vastab eesmärgile, mida hageja

hagiga soovis saavutada. Võlgniku poolt võla tasumise tagajärjeks ei saa olla see, et avaldaja

peab tasuma võlgniku tõttu tekkinud kulud, kui on pöördunud kohtusse võlgniku passiivsuse

tõttu kohtueelselt. TsMS-s puuduvad erinormid, mida tuleks antud tsiviilasjas tekkinud

situatsioonis kohaldada ja seega kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 5.

Menetluse edasine käik

8. Võlgnik ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 657

lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega

jätab menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS

§ 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse

kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

11. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Avaldaja esitas määruskaebuse

menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi

menetlusse võtmisest keeldus. Eeltoodud osas on maakohtu määrus jõustunud. Seega kontrollib

ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud.

12. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuses

leiab avaldaja, et kohaldada tuleb TsMS § 168 lg 5 ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg 1.

13. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses võlgnikult

45 euro (30 eurot leppetrahv ja 15 eurot sissenõudmiskulu) väljamõistmist. Kohus tegi

võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Kohus lõpetas 19.10.2022

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 20.10.2022 määrusega kohustas maakohus avaldajat esitama vormikohase

hagiavalduse. Hagiavalduse esitamise tähtaeg oli 03.11.2022. Avaldaja ei esitanud

nõuetekohast hagi põhjusel, et võlgnik tasus avaldajale 45 eurot, mille tõenduseks esitati

26.10.2022 kohtule maksekorraldus. Avaldaja teavitas 26.10.2022 kohut võla tasumisest ja

esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

14. Kuigi kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast ning selles osas ei ole maakohtu

määrust vaidlustatud, nähtub eeltoodud asjaoludest, et avaldaja ei pöördunud kohtusse

põhjendamatult. Seetõttu on maakohtu poolt TsMS § 168 lg-le 1 tuginemine ebaõige, kuna

nimetatud sätte kohaldamine eeldanuks sisuliselt edutu avalduse kohtusse esitamist.

15. Avaldaja jättis nõuetekohase hagi kohtule esitamata pärast võlgniku poolt võla tasumist, s.t

loobus hagi esitamisest olukorras, kus võlgnik esialgu nõudele vastu vaidles, kuid pärast asja

hagimenetlusse üleandmist siiski nõude täielikult rahuldas. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui

2-22-132527

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul,

kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Sellises olukorras on põhjendatud jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS §-s

484² ette nähtud ulatuses võlgniku kanda.

16. Kuivõrd hagimenetlus ei ole veel alanud, siis TsMS § 484² teise lause järgi muid kulusid ei

hüvitata, s.t need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Samal põhjusel jäävad ka

määruskaebusega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda.

17. Ringkonnakohus saab määrata kulud rahaliselt kindlaks, kuna TsMS §-s 484² piirab selgelt

hüvitatavate kulude suuruse ja võlgnik ei esitanud kuludele ka vastuväiteid. Avaldaja tasus

maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi

vajalik kulu. Lisaks tuleb talle hüvitada 20 eurot, s.o kokku 85 eurot.

18. Avaldaja taotlusel kuulub TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

19. Ringkonnakohus selgitab, et kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele ja ringkonnakohus

ei jäta määruskaebemenetluse kulu võlgniku kanda, siis on määruskaebuse esitajal õigus TsMS

§ 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 70 euro tagastamist

TsMS § 150 lg-s 4 sätestatud korras.

20. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuigi maakohus ei

ole hagi menetlusse võtmisest keeldumisel viidanud TsMS §-le 371, saab käesoleva määruse

peale edasi kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

Menetluskulude kindlaksmääramist eraldi ei saa vaidlustada, kuna määratud summa jääb alla

TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud piirmäära.

(allkirjastatud digitaalselt)