3-23-146/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-146 Määruse kuupäev 23.01.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Haldusasi Eesti kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ülema esildis 17.01.2023. a käskkirjaga nr 117P reamees X distsiplinaararesti määramise seaduslikuks tunnistamiseks RESOLUTSIOON Tunnistada Eesti kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ülema 17.01.2023. a käskkirjaga nr 117P reamees X määratud distsiplinaararest seaduslikuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte X ja Eesti kaitseväele.

ASJAOLUD

1. Kaitseväe diviisi 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ülem esitas 23.01.2023 Tartu Halduskohtule esildise 17.01.2023. a käskkirjaga nr 117P reamees X määratud 10-ööpäevase distsiplinaararesti seaduslikuks tunnistamiseks. Esildise kohaselt on X rikkunud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 49 lõiget 2, Kaitseväe sisemäärustiku punkti 16 ja 1. jalaväebrigaadi ülema 09.07.2020. a käskkirjaga nr 165 kinnitatud „1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja“ (edaspidi: 1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskiri) punkti 18.12. Karistatav on tutvunud teenistusliku juurdluse kokkuvõttega, diviisi 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ülema 17.01.2023. a käskkirjaga nr 117P distsiplinaarkaristuse määramise kohta ja distsiplinaararestis viibiva kaitseväelase õiguste ja tema suhtes kohaldatavate piirangutega KVTS § 164 ja § 172 lg 1 alusel. KOHTU SEISUKOHT

2. KVTS § 171 lg 7 kohaselt peab kaitseväelasele distsiplinaararesti määranud ülem teatama distsiplinaararesti määramisest halduskohtule. KVTS § 173 lg 2 sätestab, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on

3-23-146

distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. KVTS § 173 lg 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Eelnevast tulenevalt piirdub praeguses asjas teostatav kohtulik kontroll ennekõike distsiplinaarkaristuse määramisel pädevusja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimisega. Kohus saab hinnata distsiplinaarkaristuse määramise sisulist õiguspärasust siis, kui karistatud isik distsiplinaararesti määramise käskkirja vaidlustab.

3. KVTS § 157 järgi on kaitseväeline distsipliin seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. KVTS § 166 lg 1 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks muu hulgas seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Tulenevalt KVTS § 167 lg-st 1 kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Distsiplinaararesti on võimalik määrata kuni

14 päevaks (KVTS § 171 lg 4).

4. KVTS § 49 lg 2 sätestab, et ajateenija on ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. Kaitseväe väljaõppe eeskirjast või õppekavast lähtudes võib ajateenistuskoha ülem või sõjaväelist väljaõpet läbiviiv tegevväelasest ülem ohutusnõudeid järgides seada ajateenija sõjaväelisel väljaõppel olukorda, mis tinglikult vastab sõjaajal toimuvale lahingutegevusele. 1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja p 18.2 kohaselt võivad ajateenijad struktuuriüksuse territooriumilt lahkuda allüksuse ülema poolt väljaantud väljaloa alusel kuni 24 tunniks. Väljaloalt või puhkuselt hilinemisest ja probleemide tekkimisest tuleb koheselt teavitada linnaku korrapidajat ja rühmaülemat või rühmavanemat, kes annavad korraldused edasiseks tegevuseks (1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja p 18.12). Kaitseväe sisemäärustiku p 16 järgi peab kaitseväelase käitumine olema laitmatu ja väärikas igal ajal ja igas olukorras. Kaitseväelane peab meeles pidama, et iga kaitseväelase ülalpidamise järgi otsustatakse Kaitseväe või Kaitseliidu selle struktuuriüksuse, mille vormiriietust ja sümboolikat ta kannab, üle. Kaitseväelane peab kaitsejõudude au ja head nime kalliks pidama.

5. Kohtule esitatud distsiplinaarjuurdluse materjalidest nähtuvalt karistati reamees X selle eest, et ta käitus 25.11.2022 Tallinna poole suunduvas rongis ebakaitseväelikult, samuti selle eest, et ta ei tulnud talle perioodiks 25.11.2022 kell 14.00 kuni 27.11.2022 kell 16.00 antud väljaloalt õigeaegselt tagasi. Käskkirja nr 117P kohaselt rikkus ta sellega KVTS § 49 lõiget 2,

1. jalaväebrigaadi allüksuste sisekorraeeskirja punkti 18.12 ja Kaitseväe sisemäärustiku punkti 16, pannes toime KVTS § 166 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava distsiplinaarsüüteo.

6. X ette heidetud tegude näol on tegemist distsiplinaarsüütegudega KVTS § 166 lg 1 p 1 mõistes ning nende eest võis talle määrata distsiplinaarkaristuse. X oli ka varem rikkunud kaitseväelist distsipliini, sh oli talle ühel korral määratud distsiplinaarkaristus väljaloalt hilinemise ja teavitamiskohustuse mittetäitmise eest. Seega oli tegemist kaitseväelise

3-23-146

distsipliini korduva rikkumisega ja X sai määrata distsiplinaararesti (KVTS § 171 lg 2).

7. X on võimaldatud anda talle ette heidetud tegude asjaolude kohta seletusi. Selgitused kajastuvad tema 29.11.2022. a ja 06.12.2022. a seletuskirjades. Enne selgituste andmist oli tal võimalik tutvuda tema kui menetlusaluse isiku õigustega, mis olid ära toodud seletuskirja blanketil ja millega tutvumist on ta oma allkirjaga kinnitanud. Muu hulgas on X teavitatud sellest, et talle võidakse süüteo eest määrata distsiplinaarkaristus ning tal on õigus esitada tõendeid ja taotlusi. Enne distsiplinaararesti määramist viis Kaitsevägi läbi distsiplinaarjuurdluse, mille kohta on 04.01.2023 koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte nr KV-10-3-1/23/276. X on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttega tutvunud 06.01.2023. X tutvustati kavandatava karistuse määramise aluseid ja põhjendusi 12.01.2023 (10.01.2023. a kirjaga ärakuulamisõiguse andmise kohta) ning talle võimaldati esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 16.01.2023. X ei esitanud nimetatud tähtajaks arvamust.

8. Tulenevalt KVTS § 171 lõikest 3 määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on X nimetatud alates 19.07.2022 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii sõduri ametikohale. Ka distsiplinaararesti on talle määranud 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ülem. Seega on distsiplinaararesti määranud pädev isik.

9. Eeltoodust tulenevalt ning KVTS § 173 lõikest 2 ja HKMS § 264 lõikest 1 juhindudes leiab kohus, et X on määratud distsiplinaararest seaduslikult.

(allkirjastatud digitaalselt)