2-22-118133/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-22-118133

Kohtunik

Liili Lauri

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2023 Tallinn

Tsiviilasi

Tallinn, Koskla tn 12 korteriühistu avaldus K. S.

vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja:

Tallinn,

Koskla

tn

korteriühistu

(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja

L. K. (e-post menetlus@themis.ee)

Puudutatud isik: K. S. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tallinn, Koskla tn 12 korteriühistu avaldusest loobumine.

2. Lõpetada tsiviilasja 2-22-118133 menetlus.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud K. S. kanda.

4. Rahuldada avaldaja Tallinn, Koskla tn 12 korteriühistu avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata kindlaks avaldaja Tallinn, Koskla tn 12 korteriühistu menetluskulude

rahaline suurus ning mõista puudutatud isikult K. S.lt avaldaja Tallinn, Koskla tn

12 korteriühistu kasuks välja avaldaja menetluskulud 567 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest

kuni täitmiseni puudutatud isikul K. S.l tasuda avaldajale Tallinn, Koskla tn 12

korteriühistule viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagastada Tallinn, Koskla tn 12 korteriühistule riigilõivust 25 eurot ja kanda see

Tallinn, Koskla tn 12 korteriühistu arvelduskontole XXX.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

70 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, Koskla tn 12 korteriühistu avaldus K. S. vastu võla

nõudes.

2. Avaldaja esitas 03.01.2023 kohtule taotluse avaldusest loobumiseks, kuna puudutatud isik

on avaldaja nõude kohtuväliselt tasunud. Avaldaja palub tagastada talle pool menetluses tasutud

riigilõivust ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitas koos taotlusega ka

oma menetluskulude nimekirja.

3. Puudutatud isik ei eistanud taotluse ega avaldaja menetluskulude osas oma seisukohta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Loobumine

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist

ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja

kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistus vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud

nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi

võõrandamise kohustamiseks. Hagita menetluses menetletakse ka kindlustusandja nõuet, kes

on nõude üleminekuga omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku

positsiooni (vt Riigikohtu 22.04.2020 otsus 2-19-19561 p 14). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi.

5. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist

vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab

avalikku huvi.

6. Avaldaja soovib puudutatud isiku vastu esitatud võla nõudest loobuda põhjusel, et

puudutatud isik rahuldas avaldaja nõude kohtuväliselt. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei

kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega.

Avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

7. Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4

kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi

esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).

9. Avaldaja loobus avaldusest põhjusel, et puudutatud isik on nõude pärast avalduse esitamist

rahuldanud. Arvestades eeltoodut, jäävad tsiviilasja menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel

puudutatud isiku kanda.

Riigilõivu tagastamine

10. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avaldaja palub seoses nõudest

loobumisega tagastada talle pool avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot. TsMS

§ 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele,

kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

11. Kohus tagastab avaldajale seoses avaldusest loobumisega pool avalduse esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 25 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda avaldaja arvelduskontole.

Menetluskulude kindlaksmääramine

12. Avaldaja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldatakse

osaliselt. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5

kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle

(Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3).

13. Käesoleva kohtumäärusega jäetakse tsiviilasja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja, kes vastab TsMS § 218

sätestatud nõuetele. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

14. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli avaldaja esindaja tasumäär 150 eurot tunnis

(käibemaksuga). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh

120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka

nt 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15).

Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja esindaja kvalifikatsiooni (jurist), ei ole avaldaja

esindaja tunnitasu määr mõistlik. Arvestades ka vaidluse iseloomu, on käesolevas tsiviilasjas

põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot.

15. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus võtab lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas esile toodud kulud arvesse täies

ulatuses. Kõik toimingud on avaldaja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud

aeg, arvestades asja mahtu ja keerukust, samuti tehtud menetlustoimingute sisu, põhjendatud.

Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku

4 tundi 31 minutit (10 minutit + 20 minutit + 45 minutit + 1 tund 20 minutit + 10 minutit + 5

minutit + 2 minutit + 10 minutit + 15 minutit + 10 minutit + 5 minutit + 1 minut + 10 minutit +

1 minut + 2 minutit + 45 minutit). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on avaldaja

õigusabikulu kokku 542 eurot (4 tundi 31 minutit × 120 eurot).

16. Ühtlasi taotleb avaldaja puudutatud isikult riigilõivu, s.o 25 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv

on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb avaldajale

hüvitada.

17. Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku

567 eurot (542 + 25), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Sellises

ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud ning

vastab tsiviilasja hinnale.

18. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik