2-23-805/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-805

Tsiviilasi

T. K. hagi R. Kadak vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Taisi K., isikukood XXX, lepinguline esindaja

N. B.;

Kostja R. K., isikukood XXX.

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast tsiviilasja nr 2-23-805.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. T. K. (hageja) esitas 16.01.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse R. K. (kostja) vastu

ühisvara jagamise nõudes. Hageja taotleb kostjalt poole ühisvarana ostetud kinnistu

väljamõistmist ja kinnistusraamatusse kinnistu XXX kostja ja hageja vahel võrdseteks

osadeks jaotatult märkimist. Hageja esitas hagiavalduses ka taotluse hagi tagamise

korras kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kostja kinnistule.

2. Tartu Maakohus jättis 17.01.2023 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata,

hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kohtumäärus on hagejale elektrooniliselt kätte toimetatud 17.01.2023 E-toimiku

infosüsteemi vahendusel.

3. 20.01.2023 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule hagiavalduse täienduse koos

lisadega, märkides neid edastavas e-kirjas, et „puudused [on] kõrvaldatud“.

Hagiavaldus sisaldab samasõnalist taotlust hagi tagamiseks nagu algses hagiavalduses.

4. Hageja on tasunud riigilõivu 1100 eurot ning edastanud kohtule selle tasumist tõendava

maksekorralduse.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et selle menetlusse võtmisest

tuleb keelduda.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab

hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise

puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 alusel

tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus.

7. Juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 9 jätab kohus hagi menetlusse võtmata, kui on rikutud

olulisi hagiavalduse vorminõudeid. TsMS § 363 lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses

märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse.

Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse

resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav

ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu

03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 järgi

märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning

tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise

tõendiga tõendada soovitakse.

8. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

9. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele formuleerinud selgeid ja perspektiivikaid

nõudeid, samuti on ebaselged ja kohati vastuolulised hagi aluseks olevad asjaolud.

Kohus on 17.01.2023 määruses selgitanud, et kohtul ei ole võimalik kostjalt välja

mõista pool kinnistu mõttelist osa, samuti on ebatäpsed nii hagi tagamise kui

tahteavalduse asendamise nõuded. Kohus on selgitanud, et hageja nõue ei ole esitatud

kujul õiguslikult võimalik, lisaks ei tagaks sellise nõude rahuldamine vaidluse lõplikku

lahendamist. Kohus on 17.01.2023 määruses selgitanud, milliseid nõudeid on hagejal

võimalik esitada, samuti, et nõudeid saab esitada alternatiivselt. Kohus on palunud

hagejal esitada selge nägemus kinnistu osadeks jaotamise korra ja maakorralduslike

võimaluste kohta, kui tema sooviks on kinnistu reaalosadeks jaotamine. Samuti on

kohus palunud täpsustada nõude aluseks olevaid asjaolusid, kuna kohtu hinnangul ei

ole hagiavalduses esile toodud kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid ning need

on kohati vastuolulised, muutes ebaselgeks hageja soovi. Hageja viitab, et soovib

kinnistu mõttelisteks osadeks jagamist, samas toob esile, et see seltsinglastele juba

võrdsetes mõttelistes osades kuulub. Hageja hinnangul ei ole seltsingu tegevuse

jätkamine kooselu lõppemise ja kostja tegevuse tõttu võimalik ning see põhjustab talle

rahalist kahju, samas toob esile, et kostja jätkab kinnistu arendustegevusega, kasutades

selleks mh hageja poolt seltsingusse panustatut.

10. TsMS § 340¹ lg 1 järgi kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või

kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab

kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi teine

lõige sätestab, et kui hageja kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvalda, jätab

kohus hagiavalduse menetlusse võtmata.

11. Kohus on jätnud avalduse 17.01.2023 määrusega käiguta, kuid hageja ei ole esitatuga

puudusi kõrvaldanud. Kohtu hinnangul nähtub hageja esindaja e-kirjast üheselt, et

tema hinnangul on saadetud dokumendiga puudused kõrvaldatud, samuti järeldub uue

hagi tagamise taotluse esitamisest soov kohtu kiireks tegutsemiseks, mistõttu ei

kavatse hageja eelduslikult täiendavaid dokumente esitada ning tähtaja kulgemise

lõppemise ootamine ei ole vajalik. Kohus nõustub hagejaga, et hagiavalduses toodu

õigsust eeldades võivad hageja ja kostja olla sõlminud XXX kinnistuga seoses

seltsingulepingu ning selgete õiguslikult võimalike nõuete esitamisel, asjaolude

täpsustamisel ja muude puuduste kõrvaldamisel võib hagil põhimõtteliselt olla

perspektiivi. Kohus ei pea aga otstarbekaks hagiavaldust teistkordselt käiguta jätta,

kuna täiendatud hagiavaldusest nähtub, et 17.01.2023 määruses antud juhistega ei ole

arvestatud. Muu hulgas ei nähtu, et hageja oleks arvesse võtnud ka kohtu selgitusi

nõuetelt ja taotlustelt tasutava riigilõivu kohta ning kirjeldatud summasid arvestades

on endiselt ilmselt tuginetud riigilõivuseaduse aegunud redaktsioonile, kuigi kohus ka

sellele asjaolule 17.01.2023 määruses tähelepanu juhtis. Teist korda on esitatud

samasõnaline taotlus hagi tagamiseks, mille kohus jättis vaid mõne päeva eest

rahuldamata, mh nõude formaalsete puuduste ja ebaselguse tõttu.

12. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks jätta avaldust teistkordselt käiguta, vaid

jätab selle menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 9, § 371 lg 2 p 2 ja § 3401 lg 2 alusel.

13. Arvestades, et kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, jätab kohus tähelepanuta

hageja teistkordse (20.01.2023) hagi tagamise taotluse. Kohus märgib, et on

samasõnalise taotluse juba 17.01.2023 määrusega lahendanud.

14. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et kostjal

käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

15. Kohus selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt

võimalust esitada kohtule hiljem nõuetekohane hagiavaldus (TsMS § 372 lg 6).

Arvestades, et tegemist on õiguslikult keeruka vaidlusega, soovitab kohus hagejal

kaaluda valdkonnale spetsialiseerunud lepingulise esindaja otsimist. Kui hagejal

puuduvad vahendid kvalifitseeritud õigusabi eest tasumiseks, on hagejal võimalik

esitada kohtule taotlus riigi õigusabi saamiseks.

16. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada käesoleva määruse jõustumisel kohtule

taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 2). Hagi tagamise taotluselt,

mille kohus on juba määrusega lahendanud, tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik