2-21-18995/90 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2023.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18995

Tsiviilasi

PharmaEstica Manufacturing OÜ hagi R. U. vastu

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

202 125,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PharmaEstica Manufacturing OÜ (registrikood

10264929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando

Maisvee

Kostja R. U. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mart Angerjärv

Viimase kohtuistungi kuupäev

19.12.2022

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt R. U.lt (U., isikukood xxxx) hageja PharmaEstica Manufacturing OÜ

(registrikood 10264929) kasuks välja 124 466,57 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras arvestatuna põhivõlalt 113 901,79 eurot alates 24.01.2023 (kaasaarvatud)

kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 73 251,01 eurot ja sellelt arvestatava viivise nõudes.

5. Määrata hageja menetluskuludest 58,91% kostja kanda ja 41,9% kostja

menetluskuludest hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi

kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 7140,23 eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

8. 06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima käesoleva

otsuse täitmise tagamiseks

1 (9)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. PharmaEstica Manufacturing OÜ (hageja) esitas 03.12.2021 hagi oma endise juhatuse

liikme R. U. (kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega põhjustatud kahju

hüvitise 193 337,2 euro ja sellelt summalt alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teise lause järgi arvestatava viivise väljamõistmise nõudes. Kostja oli hageja

juhatuse liige 15.02.2017 - 28.08.2018. Kostja on võtnud hageja pangakontodelt välja

sularaha ja on teinud iseendale ülekandeid, kuid pole esitanud kuludokumente, millest

järelduks raha kasutamine hageja huvides. Ajavahemikus 16.02.2017 – 28.08.2018 hageja

pangakontodelt välja võetud sularaha ja kostja kontole kantud rahast pole 193 337,2 euro

osas kulutatud hageja huvides ja hageja käsitles seda temale põhjustatud kahjuna, paludes

vastava hüvitise kostjalt välja mõista. Lisaks nõudis hageja võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määra järgi arvestatava viivise väljamõistmist eelnimetatud summalt

alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

29.09.2022 eelistungil võttis hageja oma nõude tagasi põhivõla summas 6184,4 eurot (dtl

647). Selles summas väitis kostja olevat teinud hageja eest hageja töötajatele palgamakseid.

Menetlusse jäänud põhivõlanõude summaks jäi 187 152,80 eurot (02.12.2022 määrus, dtl

790).

2. Kohus tagas hagi 06.12.2021 määrusega seades kostja kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi ja

arestides kostjale kuuluvat vara (dtl 150).

3. Kostja vaidles hagile vastu. Vaidlusalusest rahast 73 251,01 eurot oli juhatuse liikme tasu,

mida kostjal oli õigus saada 15.02.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepingu p 4 alusel. 38 000

eurot (2000 eurot kuus) maksti mobiiltelefoni ja isikliku sõiduauto kulu hüvitis lepingu p 4.2

alusel. Ligikaudu 45 000 eurot maksti lähetuste päevarahade ja kulude katteks. 19 217 eurot

maksis kostja hageja eest A.E-le PEACE seoses ravimi kliiniliste katsetega. 15 000 eurot

maksis kostja hageja eest O. P. klientide leidmiseks. 2000 eurot tasus kostja hageja eest H.

R. Tööõigusabi OÜ-e nõustamise eest. 50-60 000 eurot maksis kostja hageja eest

mitteametlikult Valenta o.a.o-le hageja päästmiseks pankrotist. Kontodega seotud kaarte

kasutasid lisaks kostjale veel teised hageja töötajad. Kõik kuludokumendid on hageja

raamatupidamises olemas. Hagi esitamine on isiklik kius kostja vastu.

4. Kostja väitis, et tal on juhatuse liikme lepingu p 4.5 alusel õigus saada lahkumishüvitist 3

aasta netotasu ulatuses kogusummas 180 000 eurot. Kostja tegi selle summa osas

04.07.2022 menetlusliku tasaarvestuse. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu põhjendustega,

et juhatuse liikme leping lõpetati kostja enese soovil ja nõue on aegunud.

2 (9)

5. Kostja väitis, et on omandanud 23.11.2022 T. R. nõude hageja vastu, mis tuleneb

17.09.2009 konsultatsioonilepingust ja sellega seoses 2010 hageja osaga tehtud tehingust.

Kostja tegi selle nõudega menetlusliku tasaarvestuse. Hageja vaidles tasaarvestusele vastu

põhjendusega, et nõue on alusetu ja aegunud.

6. Kostja taotlusel kohustas kohus 26.07.2022 määrusega hagejat tasuma kostja

menetluskulude katteks tagatise 3840 eurot (dtl 495). Hageja tasus tagatise 05.08.2022

Rahandusministeeriumi kontole (dtl 493).

7. Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist ja lahendas taotlusi 18.02, 01.04,

26.07, 07.09, 29.09 ja 31.10.2022 määrustes (digitoimiku lk dtl 357, 370, 489, 613, 634 ja

694). Kohus pidas eelistungid 21.04 ja 29.09.2022 (dtl 427 ja 647). Eelmenetlus lõpetati

14.11.2022 (31.10.2022 määruse p 7, dtl 694). Kohus vaatas asja läbi 02.12 ja 19.12.2022

istungitel (dtl 767 ja 794). Järgnevalt esitasid pooled veel oma seisukohtade kokkuvõtted

(06.01.2023 avaldused, dtl 814 ja 820) ning avaldused menetluskulude kohta (dtl 831, 840,

846 ja 850).

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt, põhjendades seda alljärgnevaga.

9. Juriilidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma kohustusi täitma juhtorgani liikmelt

tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse TsÜS § 35). Osaühingu juhtorgani liige peab hoidma ühingu vara, seisma hea

ühingu tegevuse kasumlikkuse eest ja eelistama ühingu huve iseenda või kolmandate isikute

omadele. Osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega

(äriseadustiku ÄS § 187 lg 1). Juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud

kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Juhatuse liige vabaneb

vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (lg 2).

Hageja väitel on kostja rikkunud tema raha põhjendamatu kasutamisega juhatuse liikme

kohustusi ning on sellega põhjustanud temale kahju, mille hüvitamist hageja käesolevas

menetluses nõuabki.

10. Hageja väitel on kostja põhjustanud temale kahju alusetute väljamaksete tegemisega

iseendale hageja juhatuse liikmeks olemise ajal. Äriregistri andmetel oli kostja hageja

ainuosanik 15.02.2017 – 23.08.2018 (dtl 42). Äriregistri andmetel oli kostja hageja ainus

juhatuse liige (juhataja) 17.02.2017 – 28.08.2018. Kostja poolt iseenda ja hageja nimel

15.02.2017 sõlmitud juhatuse liikme lepinguga on tõendatud, et kostja oli juhatuse liige

tegelikult juba alates 15.02.2017 (lepingu p 1.1 ja 1.3, dtl 30).

Hagi alusega seotud väljamaksete andmed on esitatud hagiavalduse p-des 1.2-1.4 (dtl 19),

kontode väljavõtted on esitatud hagiavalduse lisadena 3-6 (dtl 44-58). Filtreeritud andmed

väljamaksete kohta esitas hageja 31.08.2022 avaldusega (p 1.4, dtl 501 ja selle avalduse

lisaks 2 olev Excel-tabel. Tabeli väljatrükk paikneb dtl 510-538). Kostja ei ole vaidlustanud

hagi alusega seotud väljamaksete kohta esitatud andmete õigsust. Kohus on omaksvõttu

selgitanud (26.07.2022 määruse p 2, dtl 489).

Kõik hagi alusega seotud väljamaksed hageja varast on tehtud perioodil, mil kostja oli

hageja juhatuse liige.

3 (9)

11. Hageja ainsa juhatuse liikmena vastutas kostja hageja vara säilimise eest. Kostjal oli

kohustus korraldada ja jälgida, et hageja kontodel hoiustatud raha kasutatakse ainult hageja

huvides ja selle kohta peetakse raamatupidamisarvestust (ÄS § 180 lg 1, § 183 ja 187 lg 1).

Xxxx AS-i kinnitusel oli kõigi vaidlusega seotud pangakaartide kasutajaks ainult R. U.

(hageja 20.04.2022 avalduse p 1 ja selle avalduse lisa 1, dtl 380 ja 386). Kostja pole

tõendanud, et vaidlusalused väljamaksed hageja kontodelt tegi keegi teine. Isegi kui

kontokäsutused oleks teinud keegi teine, ei oleks see iseenesest piisav juhatuse liikme

hoolsuskohustuse rikkumise ümberlükkamiseks. Kõik hagi alusega seotud ülekanded on

tehtud kostja enese kontole (hageja 31.08.2022 avalduse lisaks 2 oleva Excel-tabeli vihikud

„hagi p 1.4.1 maksed“ ja „hagi p 1.4.2 maksed“, dtl 529-537), mistõttu vähemalt nende

maksete osas pole kostja vastutuse osas mingit tähendust sellele, kes need maksekorraldused

tegi. Kui kostja võimaldas kellelgi teisel võtta hageja kontodelt sularaha, pidi ta juhatuse

liikmena korraldama, et seda raha kasutatakse ainult hageja huvides ning et

raamatupidamisele antakse üle kuludokumendid.

Põhjuslik seos hageja vara vähenemise ja kostja käitumise vahel on seega tõendatud.

12. Kostja väitel on vaidlusalusest summast 73 251,01 eurot makstud temale juhatuse liikme

tasuna (04.07.2022 avalduse p 10.1, dtl 441; 02.12.2022 istungiprotokolli lk 3, dtl 769).

Juhatuse liikme lepingu (hagiavalduse lisa 1, dtl 30) p 4 kohaselt pidi hageja maksma

kostjale juhatuse liikme tasu netomaksena igakuiselt 5000 eurot alates 15.02.2017 ja alates

01.05.2018 1000 eurot kuus (lepingu muutmise kokkulepe, dtl 36). Hageja pole väitnud, et

kostja poolt nimetatud summa on makstud kostjale välja teisiti, kui vaidlusaluste maksetega.

Kohus selgitas vajadust selle kontrollimiseks 07.09.2022 määruses (p 5, dtl 614).

Maksekorralduste selgituste sisu ja vastastikuste kohustuste saldoarvestus ei lükka ümber

kostja väiteid juhatuse liikme tasu maksmise kohta – hagejale pole raha tegelik

kasutusotstarve tema enese väitel teada ja hageja pole tõendanud juhatuse liikme tasu

maksmist.

Hageja väide lepingu tühisusest osaniku otsuse puudumise tõttu on alusetu – kostja oli

lepingu sõlmimise ajal hageja ainuosanik ja lepingu sõlmimisega andis ta sellele heakskiidu

ka osanikuna.

Alusetu on ka hageja väide lepingus ettenähtud tasu mittevastavusest kostja majanduslikule

olukorrale (hageja 21.09.2022 avalduse p 1.5, dtl 620 ja 21.10.2022 avalduse p 5, dtl 662).

Hageja väited kostja maksejõuetuse ja selle tekkimise dünaamika kohta on kontrollimatuseni

ebamäärased. Hageja väidetest ei ole võimalik järeldada, et kokkulepitud tasu oli

majanduslikku olukorda arvestades ülemäärane äriseadustiku (ÄS) § 180¹ lg 2 tähenduses

juba lepingu sõlmimisel või et tema majandusolukord halvenes pärast juhatuse liikme

lepingu sõlmimist nii, et kokkulepitud tasu maksmine muutus äärmiselt ebaõiglaseks ÄS §

180¹ lg 3 tähenduses. 31.12.2017 seisuga oli hageja bilansimaht üle 3,9 miljoni eurot ja

omakapital 92 877 eurot (kostja 02.02.2022 avalduse lisa 1, dtl 262). 2017.a müügitulu oli

0,82 miljont eurot (dtl 263). Aasta 2017 kahjum oli küll suur – üle 1,4 miljoni euro – kuid

aastal 2016, mil kostja veel ei olnud hageja juhatuse liige, oli müügitulu 1,3 miljonit eurot ja

kahjum 0,85 miljont eurot. 31.12.2018 oli hageja bilansimaht üle 4,2 miljoni euro (dtl 285).

2018.a oli hagejal 30 töötajat (dtl 284). Netokuutasu 5000 eurot ei ole selliste

majandusnäitajatega äriühingu juhtimise eest kohtu hinnangul ülemäärane. Hageja ei ole

tõendanud vastupidist, tõendamiskoormis lasub temal. Äriseadustiku § 180¹ lg-s 3 sätestatud

osaühingu õigus nõuda juhatuse liikme tasude vähendamist ei ole rakendatav tagantjärele.

Hageja pole väitnud, et on nõudnud tasu vähendamist ajal, mil kostja oli tema juhatuse liige.

Juhatuse liikme leping lõppes augustis 2018 (29.09.2022 istungiprotokolli lk 5, dtl 651),

hageja esitas oma väited tasu alandamise kohta enam kui neli aastat hiljem. Tasu alandamise

4 (9)

õiguse teostamisega kaasneb juhatuse liikme õigus leping üles öelda (ÄS § 180¹ lg 4), mis

pole pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist enam teostatav. Õigus nõuda juhatuse liikme

tasu vähendamist on sisuliselt hinna alandamine ehk kujundusõigus vastavalt

võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-le 5 ja §-le 1121. Hageja pole esitanud põhjendusi ega

arvestusi, millest lähtuvalt saaks kokkulepitud juhatuse liikme tasu vähendada nullini.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi põhivõlasumma 73 251,01 eurot ja sellelt arvestatava

viivise osas rahuldamata. Ülejäänud kostja väited vaidlusaluse raha kasutamise kohta on

alusetud.

13. Tõendamata on kostja väited, et 50 kuni 60 tuhat eurot maksis tema vaidlusaluse raha arvel

hageja huvides Valenta o.a.o-le. Kostja väitel oli nimetatud isikul õigus esitada hageja vastu

suuri nõudeid seoses ravimite tootmises ilmnenud probleemidele ja hüvitus maksti osaliselt

sularahas (29.03.2022 avaldus, dtl 365 ja 366; 21.04.2022 avaldus p 6, dtl 425; 04.07.2022

avaldus p 22 alapunktid 2 ja 5, dtl 467 ja 468; 29.09.2022 istungiprotokolli lk 2, dtl 648).

Kostja soovis oma väiteid tõendada tunnistajate N. U. ja S. Z. ütlustega. Tunnistaja U. väitis,

et sularaha maksti osade kaupa ning et vähemalt korra oli tema maksmise juures

(19.12.2022 istungiprotokolli lk 6, dtl 798). Valentale makstud sularaha summat tunnistaja

U. ei mäletanud. Nendest ütlustest ei ole võimalik teha tõsikindlaid järeldusi Valentale

sularaha maksmise kohta. Tuleb ka arvestada, et N. U. on kostja abikaasa ja oli seetõttu

ilmselt kallutatud andma abikaasale soodsaid ütlusi. N. U. ütlused pole usaldusväärsed ka

põhjusel, et neis esines vastuolu – tunnistaja väitis, et ei mäleta sularaha väljavõtmist hageja

pangakaardiga kostja poolt (istungiprotokolli lk 4), seejärel aga väitis kategooriliselt, et

Valentale makstud sularaha võttis kostja välja hageja pangakaardiga (lk 6). Kohtu

täpsustavale küsimusele vastas tunnistaja U., et ta ei viibinud sularaha väljavõtmise juures.

Tunnistaja S. Z. ei teadnud Valenta kohta midagi öelda (lk 12).

Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et tema ja Valenta vaheline lepinguline suhe lõpetati

kirjalikult sõlmitud kompromissilepinguga, milles alusel maksis hageja hüvitust 199 779,54

eurot (hageja 21.09.2022 avalduse p 1.1.3, dtl 619 ja selle avalduse lisad 1-3, tõlked dtl 628-

630). Kostja neid asjaolusid ei vaidlustanud (vt ka 31.10.2022 määruse p 5, dtl 694).

Hagejal lasus Eesti äriühinguna kohustus dokumenteerida oma majandustegevust ja pidada

selle kohta raamatupidamisarvestusi (raamatupidamise seadus § 2 lg 1 ja 2, § 4 - 12). Kostja

väidab sisuliselt seda, et tema on hageja juhatuse liikmena neid kohustusi eiranud. Selline

käitumine muudab iseenesest kostja põhjendused ebausaldusväärseiks.

14. Kostja kontolt isikule A.E.PEACE tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on

tõendamata (kostja 06.09.2022 avalduse p 11.1 ja selle avalduse lisa, dtl 553, 558 ja 559).

Hageja eitas seost (21.09.2022 avalduse p 1.2, dtl 619). Kostja pole selgitanud, miks oli vaja

väidetavalt hegaje huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese

kontolt.

15. Kostja kontolt O. P. tehtud väljamaksete seos hageja majandustegevusega on tõendamata

(kostja 02.02.2022 avalduse lisa 2 ja 06.09.2022 avalduse p 11.1, dtl 333, 334 ja 554).

Hageja eitas seost (21.09.2022 avalduse p 1.3, dtl 619). Kostja pole selgitanud, miks oli vaja

väidetavalt hegaje huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt, mitte hageja enese

kontolt.

1 K.Saare jt. Ühinguõigus I, 2015, lk 135; P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 543.

5 (9)

16. Kostja kontolt H. R.e Tööõigusabi OÜ-le tehtud väljamakse seos hageja

majandustegevusega on tõendamata (kostja 06.09.2022 avalduse p 13 ja selle avalduse lisa

10, dtl 554 ja 568). Hageja eitas seost (21.09.2022 avalduse p 1.4, dtl 620). Kostja pole

selgitanud, miks oli vaja väidetavalt hegaje huvides tehtavaid ülekandeid teha kostja kontolt,

mitte hageja enese kontolt.

Pooled ei ole seda küll käsitlenud, kuid omavaheliste arvelduste raamatupidamiskonto

väljavõttest nähtuvalt on hageja samas summas makse H. R.e Tööõigusabi OÜ-le juba

arvesse võtnud (hageja 20.04.2022 avalduse lisa 2, dtl 413). Kui tegemist on sama

kulutusega, siis ei saa kostja sellele tugineda vastastikuste kohustuste saldo arvestamisel

teistkordselt.

17. Muid kontrollitava täpsusega faktiväiteid vaidlusaluse raha kasutamise kohta pole kostja

esitanud. Vajadust selleks on kohus kostjale korduvalt selgitanud (01.04.2022 p 2, dtl 370;

21.04.2022 istungiprotokolli lk 2, dtl 428).

18. Juhatuse liikme leping (täpsemalt selle p-d 4.2 ja 4.3) pole iseenesest piisav alus sõiduki-,

side- ja lähetuskulude hüvitamiseks ega ka lähetuste päevarahade saamiseks. Kulude

tekkimise kohta pidanuks kostja esitama kuludokumendid ja vajadusel põhjendama nende

tegemise õigustatust. Sõiduki ja lähetuste kulusid on kuludokumentide alusel omavahelistes

suhetes ka arvestatud (20.04.2022 avalduse p 3.2 ja selle avalduse lisa 2. Vt näiteks

parkimiskulud Tallinna Lennujaamas ja taksokulu Madridis (dtl 393) ning auto kütuse ja

pesukulud (dtl 395, 406-412).

19. Kostja on asjatult heitnud hagejale ette kuludokumentide varjamist tema eest. Hageja

käsitleb kahjuna vaid seda osa oma rahast, mille kulutamise kohta pole kostja esitanud

kuludokumente. Varjata ei saa dokumente, mida pole olemas.

20. Pole vaidlust selles, et hageja ja kostja omavaheliste kohustuste üle peeti

raamatupidamisarvestust. Hageja esitas vastava raamatupidamiskonto väljatrüki perioodi

01.01 – 31.08.2018 kohta (20.04.2022 avalduse p 3.2 ja selle avalduse lisa 2, dtl 380, 387-

416). Seisuga 01.01.2018 oli arvelduste saldo kostja kahjuks 226 163,94 eurot ehk kostja

võlgnes arvestuste järgi selle summa hagejale (dtl 387). 31.08.2018 oli kostja kohustuste

summa 193 337,2 eurot (dtl 416). Detsembrist 2017 kuni septembrini 2018 hageja

raamatupidajaks olnud A. A. ütles kostja tunnistajana kohtus, et kostja oli

raamatupidamisarvestuste järgi hagejale võlgu (19.12.2022 istungiprotokolli lk 9 ja 10, dtl

802). Tunnistaja kinnitas, et tema ja I. E. (hageja juhatuse liige alates 28.08.2018) e-kirjad

septembrist 2018 (hageja 20.04.2022 avalduse lisa 3, dtl 418) kajastavad tegelikke andmeid

- kuludokumente oli puudu 197 tuhande euro eest.

21. Kostja poolt tõendina esitatud raamatupidamise aastaaruanded ei lükka ümber hageja väiteid

võla olemasolu kohta. Vastupidi: 2017 aruande lisa 21 juures on märge juhatuse liikme

kohustuste kohta summas 225 394 eurot seisuga 31.12.2017 (01.02.2022 avalduse lisa 1, dtl

276); 2018 aruande lisa 21 juures on märge juhatuse liikme kohustuste kohta summas 193

387 eurot seisuga 31.12.2018 (dtl 299). Nendest märgetest järeldub, et nõuet kostja vastu

aastaaruannete bilansis ei kajastatud – 2017 aruande bilansi ning lisa 3 järgi oli

ettemaksunõuete summa 31.12.2017 umbes 363 tuhat eurot (dtl 262 ja 267); 2018 aruande

järgi vastavalt umbes 400 tuhat eurot (dtl 285 ja 290). 2019 aruande bilansi ning lisa 3 järgi

oli ettemaksunõuete summa umbes 110 tuhat eurot (dtl 307 ja 312). Ettemaksunõuete

vähenemist raamatupidamisaruannetes pole järelikult võimalik seostada hageja ja kostja

6 (9)

vaheliste suhetega. Tuleb ka arvestada, et nõude õiguslik kehtivus ei sõltu selle

kajastamisest raamatupidamises.

22. Hageja on käesolevas vaidluses lähtunud oma nõude arvestamisel vastastikuste kohustuste

raamatupidamisarvestustest. Kohtupraktika järgi oleks olnud võimalik ka teisiti toimida,

nõudes raha kasutamise põhjendatuse tõendamist kogu kostja poolt sularahas väljavõetud

või iseendale ülekantud raha kasutamise põhjendatuse osas (Riigikohtu 21.04.2021 otsus

tsiviilasjas 2-17-34778, p 14.2).

23. Iseendale tehtud maksete osas lasus kostjal kõrgendatud tõendamiskoormis kulutuste

põhjendatuse näitamiseks ja vastutuse ümberlükkamiseks ÄS § 187 lg 2 järgi. Hageja

seisukohast ebavajalike kulutuste tegemine iseendale on juhatuse liikme hoolsuskohustuse

rikkumise kõrval ka lojaalsuskohustuse rikkumine (ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35).

24. Kokkuvõttes on kohus arvamusel, et käesolevas asjas on täidetud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud

nõude eeldused: kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35);

hagejale on tekkinud varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on

põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); kostja pole tõendanud korraliku ettevõtja hoolsusstandardi

järgimist (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kahju on tõendatud summas 113 901,79 eurot (187

152,80 - 73 251,01. Vt p 1 ja 12 eespool).

25. Kostja pole tõendanud oma õigust saada juhatusest tagasikutsumise eest lepingu alusel

hüvitist. Lepingu p 4.5 ja 4.6.2 näevad ette hüvitise maksmise juhatuse liikme

tagasikutsumisel äriühingu initsiatiivil (dtl 32), käesoleval juhul on aga kostja kutsutud

juhatusest tagasi tema enda soovil (dtl 37. Vt ka 26.07.2022 määruse p 8, dtl 492 ja

29.09.2022 istungiprotokolli lk 5 ja 6, dtl 651). Pole usutav, et kostja ei soovinud enda

tagasikutsumist juhatusest, kuid soovis juhatuse liikme lepingu lõpetamist. Kuna kostja

võõrandas samal ajal temale kuulunud hageja osa, mis moodustas 100% hageja

osakapitalist, siis on tõenäoline, juhatusest tagasikutsumine ja juhatuse liikme lepingu

lõpetamine vastas samuti kostja tahtele.

Kostja väidetav vastunõue on leppetrahvinõue VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Kostja

tagasikutsumine hageja juhatusest ja juhatuse liikme lepingu lõpetamine toimusid augustis

2018. Leppetrahvinõude esitas kostja esmakordselt 04.07.2022. Nimetatud viivitus on

selgelt ebamõistlik VÕS § 159 lg 2 tähenduses, mistõttu kostja on kaotanud õiguse

leppetrahvi nõuda isegi siis, kui see õigus kunagi tekkis (vt ka 29.09.2022 istungiprotokolli

lk 6, dtl 652).

Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse tegemiseks

eelnimetatud leppetrahvinõude ja hageja nõude osas (kostja 04.07.2022 avalduse p 17).

26. Kostja pole tõendanud, et tal on 17.10.2009 lepingu alusel tasaarvestamiskõlbulik nõue

hageja vastu (kostja 23.11.2022 avaldus, dtl 698). Väidetav teenuse osutamine viidi kostja

poolt kohtule esitatu kohaselt lõpuni 25.01.2010 (osa müügitehingu sõlmimise kuupäev,

nõude loovutamise teade, dtl 700 ja müügileping, dtl 704). Konsultatsioonilepingu p 5.2

kohaselt pidi tasumine toimuma kolm päeva hiljem (dtl 705). Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 ja 2 järgi aegus väidetav tasunõue 2013.a jaanuaris. Kostja

omandas nõude 23.11.2022. Hageja on seega põhjendatult tuginenud vastunõude aegumisele

(28.11.2022 avaldus, dtl 711). VÕS § 200 lg 2 järgi ei ole tasaarvestus käesoleval juhul

lubatud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kostja taotluse menetlusliku tasaarvestuse

tegemiseks (23.11.2022 avaldus, dtl 698, vt ka 02.12.2022 istungiprotokolli lk 1 ja 2, dtl

767).

7 (9)

27. Kahju hüvitamiseks mõistab kohus ÄS § 187 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 järgi kostjalt hageja

kasuks välja 113 901,79 eurot (vt p 24 eespool).

28. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud määra järgi (hagiavalduse nõudepunkt 3; 02.12.2022

istungiprotokolli lk 3, dtl 768). Perdioodi 04.12.2021 kuni 23.01.2023 eest arvestatav

sissenõutavaks muutunud viivisenõue on 10 564,78 eurot (summalt 113 901,79 määraga 8%

aastas 393 päeva eest ja määraga 10,5% aastas 23 päeva eest) ja kohus mõistab selle summa

kostjalt hageja kasuks välja.

29. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg teises lauses

ettenähtud määras arvestatuna summalt 113 901,79 eurot kuni põhivõla tasumiseni

(tsiviilkohtumenetluse seadustik TsMS § 367).

30. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Menetluskulude jaotamisel võtab kohus arvesse hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja

esialgne põhivõlanõue oli 193 337,2 eurot. Sellest nõudest rahuldati 113 901,79 ehk

58,91%. Seega peaks kostja kandma 58,91% hageja menetluskuludest ja hageja 41,09%

kostja menetluskuludest.

31. Hageja menetluskulude summa on 23 280,7 eurot (16.01.2023 avaldus, dtl 831). Hageja on

tasunud riigilõivu kogusummas 2150 eurot. Registriväljavõtete kui tõendite kogumiseks on

hageja kulutanud 26 eurot. Tõendite tõlkimisele on hageja kulutanud 77,4 eurot. Hagi

tagamisega seotud kohtutäituri tasudele on hageja kulutanud 333,6 eurot. Hageja kulutused

õigusabile on 20 693,7 eurot 140,5 töötunni eest arvestatuna tunnitasumääradega vahemikus

66,66 – 195 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamise raames tehtud tööde kohta on

esitatud üksikasjalik loetelu (hageja 16.01.2023 avaldus, dtl 833). Hageja on kinnitanud

kulude vajalikkust (16.01.2023 avalduse p 1.5).

Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja menetluskuludele (19.01.2023 avaldus, dtl

850). Juristi kasutamine menetluses esindajaks oleva advokaadi poolt ei ole lubamatu.

Sellega on hageja saavutanud keskmise tunnitasu vähenemise, mis on kostjale käesoleval

juhul soodne. Esindaja otsustab ise, kuidas ta oma tööd korraldab. Vaidluse asjaolusid

arvestades pole ülemäärane hageja õigusabikulu arvestuse aluseks olev keskmine tunnitasu

ega ka vandeadvokaat Maisvee tunnitasumäär 195 eurot käibemaksuta. Asjaolu, et kostja

esindaja töömaht on hageja omast väiksem, ei muuda hageja õigusabikulu iseenesest

põhjendamatuks. Kostja pole toonud välja konkreetseid toiminguid, mille osas hageja

esindaja tööd on põhjendamatult suure ajakuluga.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.

32. Kostja menetluskuludeks on tõlkekulu 450 eurot ja õigusabikulu 18 814,08 eurot 97,99

töötunni eest arvestatuna tunnitasumääraga 192 eurot (160 + käibemaks 32). Õigusabi

osutamise raames tehtud tööde kohta on esitatud üksikasjalik loetelu (kostja 16.01.2023

avaldus, dtl 841).

Kohus nõustub hageja arvamusega, et hagiavaldusega tutvumiseks ja esialgse vastuse

koostramiseks kulutatud 32 tundi on ülemäärane (hageja 19.01.2023 avaldus, dtl 846).

Kostja 01.02.2022 vastuses esines puudusi, mida kohus selgitas 18.02.2022 määruses (dtl

357). Kostja 01.02.2022 vastuse sisust ei nähtu, et selle vastuse koostamiseks oleks pidanud

8 (9)

kuluma sellisel määäral aega. Kohus loeb põhjendatud töömahuks hinnanguliselt 15 tundi.

Muus osas ei ole kostja esindaja töömaht kohtu hinnangul paisutatud.

Tunnistajatasu ettemaksu 600 eurot kohus menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel

ei arvesta – tunnistajad ei ole hüvitust taotlenud ja kui nad seda ei tee, on kostjal õigus

nõuda ettemaksu tagastamist.

Kohus hindab kostja esindaja põhjendatud ja vajaliku menetluskulu suuruseks 16 000,08

eurot (450 + [97,99 – 17] x 192)

33. Vastavalt menetluskulude jaotusele (p 30 eespool) tuleb kostjal hüvitada 13 714,66 eurot (23

280,7 x 58,91%) hageja menetluskuludest ja hagejal 6574,43 eurot kostja menetluskuludest

(16 000,08 x 41,09%). Kohus tasaarvestab need summad mõistab kostjalt hageja kasuks

vastavalt välja menetluskulude hüvitise 7140,23 eurot (13 714,66 - 6574,43).

34. Hageja taotluse alusel (hageja 16.01.2023 avalduse nõudepunkt 3) ja juhindudes TsMS §

177 lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

35. 06.12.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (dtl 150) jäävad kehtima

käesoleva otsuse täitmise tagamiseks.

36. Otsuse jõustumisel on hagejal õigus taotleda hagi tagamise tagatise ja kostja menetluskulude

tagatise tagastamist.

37. TsMS § 136 lg 1 alusel täpsustab kohus hagi hinda. Vastavalt TsMS § 133 on hagi hinnaks

põhinõude ja ühe aasta viiviste summa. Põhinõude summa on 187 152,80 eurot, sellelt

perioodi 04.12.2021-03.12.2022 eest arvestatav viivis on 14 972,22 eurot (arvestatuna 365

päeva eest määraga 8% aastas). Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 202 125,02

eurot (187 152,80 + 14 972,22).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 23.01.2023 kohtuotsus.

9 (9)