2-21-761/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Ulvi Loonurm ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-761

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. aprilli 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

4160 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Hannes Olli

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19. detsembri 2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. aprilli 2022 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-21-761

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 18. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja

sellelt viivis ning varalise kahju hüvitis 380 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebooki postituses 21. augustil 2020 kommentaari

„Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“ ja 8. septembril 2020

kommentaarid „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele

minemata!“ ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“. 8. detsembril 2018 saatis kostja

hagejale Facebooki Messengeris sõnumid „Minu elu kõige suurem viga on olnud selles, et ma

sinusugune inimvärdja kutsusin soome kalale, ma ei anna elu sees endale andeks seda!! Miks,

sest sina olid see kes ajas mind teiste inimestega tülli kuna mina ja oinas olime üleliiksed

inimesed!! Kuna sa inimvärdjas olid T ja Q-ga ühes paadis Soomes!! Sa inimvärdjas oled hea

inimestega manipuleerija kui sul on midagi vastu öelda tule sõida Sauelt läbi!! Nii kaua kui sa

ei tule jääd mõttetuks MENDIKS!! Ma juba kuulsin mis jamaga sa inimvärdjas seal Pärnus

juba hakkama said!!“, „Türa, sa oled ikka eneseimetlejast piider!! Naabrimutti nikkujast

pervo!!“, „Saada edasi oma pervedest sõprade gruppi“, „Ära hala oma röövpüügi muresid

teistele, ja ma ei saa siiamaani aru milles sa inimvärdjas Oinast süüdistad? ?“, „Rott, ei julge

isegi telefoni vastu võtta! ??“, „Seda ma sulle ütlen ka kui sa rott oleks C kohta nii halvasti

öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid L naise kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“,

„Nõrk oled ,inimvärdjas !!!“, „Tola ,minul oleks küll minusugune eneseushkus olemas aga sul

see puudub!“ ja „KUI MA MIDAGI VALESTI räägiks siis sa inimvärdjas vaidleks vastu!!

KALALE.ee olid sa samasugune kloun“.

3. Nimetatud kommentaarides avaldas kostja hageja kohta järgevad hinnangud: kloun,

pederast, tola, ennasttäis mõrd, pervo. Sõnumites kasutas kostja hageja suhtes järgnevaid

ebasobivaid sõnu: inimvärdjas, mõttetu ment, rott, kloun, tola, türa, eneseimetlejast piider,

naabrimuti nikkujast pervo. Seeläbi rikkus kostja hageja isikuõiguseid teotades hageja au

vulgaarse väljendusviisiga ning põhjustas hagejale mittevaralist kahju.

4. Hageja esitas kostjale kohtuvälise nõudekirja, mille tõttu tekkis hagejale varaline kahju

380 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

6. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas seal esitatud asjaolud seostuvad hagejaga. Kostjale

etteheidetavates kommentaarides ei ole kordagi mainitud hagejat ees- või perekonnanimega.

Hagejale saadetud sõnumeid ei ole kuskil avaldatud ja neid pole võimalik hagejaga seostada.

Tõendamata on, kes on kirjad saatnud, kellele kirjad saadeti ja millal.

7. Inimestel on põhiseadusega kaitstud sõnavabadus, mis hõlmab ka õigust anda negatiivset

tagasisidet ja kasutada vulgaarseid väljendeid. Hageja on aastaid liikunud seltskonnas, kus

2-21-761

roppuste kasutamine oli tavapärane ning ta on ka ise kasutanud suhtluses vulgaarseid

väljendeid, mistõttu ei saa hagis esitatud sõnadest tekkida hagejale kannatusi ega kahju.

8. Arvestades hageja samasugust sõnakasutust (ropendamist, sõimamist ja solvamist) on kahju

väljamõistmine kostjalt mõistlikult vastuvõtmatu. Hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud

varaline kahju.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Harju Maakohus jättis 11. aprilli 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

10. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaielnud selle üle, et kostja avaldas alljärgnevad

kommentaarid:

- 21. augustil 2020 Facebookis „XXX“ postituse all „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta:

Vuhvlõõsnik huse pidarassa!!!!“;

- 8. septembril 2020 kell 19.35 Facebookis grupis KKK ZZZ nimelise isiku postituse juures

„Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele minemata!“ ja „ei

kannata seda ennasttäis mordat välja!!“

11. Nimetatud kommentaarides avaldas kostja järgnevad hinnangud: kloun, pederast, tola,

ennasttäis, morda, pervo. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et

Facebooki kommentaarid käisid hageja kohta. Kostja ei ole vaidlusalustes kommentaarides

viidanud hageja nimele ega muud moodi hageja isikule. Nimetatud kommentaare lugedes ei saa

mõistlik inimene mõista, et avaldatud kommentaarid käivad hageja kohta. Maakohus ei

analüüsinud nende kommentaaride osas edasi teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.

12. Kostja Facebooki profiilipildiga ja saadetud sõnumitega on tõendatud, et kostja saatis

Facebooki Messengeris privaatvestluses hagejale 8. detsembril 2018 järgmised sõnumid:

„Minu elu kõige suurem viga on olnud selles, et ma sinusugune inimvärdja kutsusin soome

kalale, ma ei anna elu sees endale andeks seda!! Miks, sest sina olid see kes ajas mind teiste

inimestega tülli kuna mina ja oinas olime üleliiksed inimesed!! Kuna sa inimvärdjas olid T ja

Q-ga ühes paadis Soomes!! Sa inimvärdjas oled hea inimestega manipuleerija kui sul on

midagi vastu öelda tule sõida Sauelt läbi!! Nii kaua kui sa ei tule jääd mõttetuks MENDIKS!!

Ma juba kuulsin mis jamaga sa inimvärdjas seal Pärnus juba hakkama said!!“, „Türa, sa oled

ikka eneseimetlejast piider!! Naabrimutti nikkujast pervo!!“, „Saada edasi oma pervedest

sõprade gruppi“, „Ära hala oma röövpüügi muresid teistele, ja ma ei saa siiamaani aru milles

sa inimvärdjas Oinast süüdistad? ?“, „Rott, ei julge isegi telefoni vastu võtta! ??“, „Seda ma

sulle ütlen ka kui sa rott oleks C kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid L naise

kohta oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“, „Nõrk oled ,inimvärdjas !!!“, „Tola ,minul

oleks küll minusugune eneseushkus olemas aga sul see puudub!“ ja „KUI MA MIDAGI

VALESTI räägiks siis sa inimvärdjas vaidleks vastu!! KALALE.ee olid sa samasugune kloun“.

13. Sõnumid on avaldatud privaatvestluses ning neid ei ole teatavaks tehtud kolmandatele

isikutele. Kostja ei ole avaldaja võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses, mistõttu ei ole hageja

õiguseid rikutud ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega.

14. Maakohus leidis, et väited: „tola“, „kloun“ ja „rott“ on kostja esitatud sõnumite kontekstis

negatiivsed. Maakohus möönis, et väidete „inimvärdjas“, „mõttetu ment“, „eneseimetlejast

piider“, „Naabrimuti nikkujast pervo“, „türa“ puhul on tegemist mõnitava, vulgaarse ja

ebasündsa väljendusviisiga. Maakohtu hinnangul ei ole kostja käitumine heade kommete

2-21-761

vastane, kuna hageja enda varasem ja tavapärane keelekasutus on sarnane kostja omale. Kostja

avaldas väited eravestluses isikliku konflikti pinnalt. Kostja eesmärgiks ei olnud hagejat

tahtlikult kahjustada. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat

kahjustada. Kostja ei saanud oma tegevusega põhjustada hagejale tugevat üleelamist, stressi ja

kahju, kuna hageja enda sõnavara, mis sisaldab mõnitavaid ja vulgaarseid väljendeid, ei ole

samuti viisakas. Seetõttu ei analüüsinud maakohus teisi heade kommete vastase käitumisega

kahju tekitamise nõude rahuldamise eelduseid.

15. Maakohtu hinnangul ei ole kostja rikkunud seadusest tulenevat kohustust. Kostja

8. detsembril 2018 Facebooki Messengeri privaatvestluses avaldatud sõnumi „Seda ma sulle

ütlen kui sa rott oleks C kohta nii halvasti öelnud nagu sa inimvärdjas ütlesid L naise kohta

oleks ma sulle üle laua lõuga tõmmanud“ puhul oli tegemist hüpoteetilise avaldusega.

Avaldatut tuleb mõista nii, et juhul kui hageja oleks kellegi C kohta nii halvasti öelnud nagu

hageja ütles L naise kohta, siis kostja oleks teda löönud. Seda ei saa käsitleda reaalse

ähvardusena tekitada hagejale tervisekahjustus. Kostja ei olnud seadusest tulenevat kohustust

rikkunud, mistõttu ei analüüsinud maakohus teisi kahjunõude hüvitamise eeldusi.

16. Kuna maakohus tuvastas, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, siis ei ole ka sellega

seotud hageja varalise kahju hüvitamise nõue, mis seisnes kohtueelsetes õigusabikuludes,

põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

17. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 11. aprilli 2022

otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

18. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldatud kommentaarid ei käinud hageja kohta. Kostja on

kirjutanud kommentaarid postituse alla, mis käis hageja kohta. Postituse all olevad postitused

on hagejast ja nii on kostja kirjutatud postitus hagejast. Samas vestluses on kostja oma

kommentaaridega pöördunud hageja poole, tuues välja, et ootab „W“ (hageja hüüdnimi) poolt

kohtukutset. Iga keskmine mõistlik lugeja saab aru, et kostja kommentaarid käivad justnimelt

hageja kohta. Nende järjestikuste postituste vahepeal ei ole muud teksti, teemat ei ole vahetatud.

19. Maakohus kirjutas otsuses, et kostja kommentaarid ei olnud kirjutatud hageja kohta, kuid

asus siiski hindama hageja tegevust. Maakohus tõi välja, et tegemist on negatiivsete

hinnangutega, kuid on sellest hoolimata leidnud, justkui need on lubatud. Maakohus jättis

täielikult kaalumata, et kui võrrelda toimepandud rikkumise raskust ja rikkumise eesmärki, on

ilmselge, et ei tohi anda õiguskaitset selliste väljenditega teise inimese solvamisele. Kostja

puhul pole tegemist kaalutletud ja mõistliku kriitikaga, vaid teise inimese labase solvamisega.

20. Kostja avaldatud kommentaarid on tervikuna hageja au teotavad, kuna kannavad endas

väärtushinnanguid, mis on kehtiva õiguse kohaselt selgelt ebakohased. Kostja ei taotlenud

hagejat mõnitades mitte ühtegi sellist eesmärki, mis annaks kasvõi kaudselt talle õigustuse

midagi sellist öelda. Kuna väljendid on ebakohased, tuleb selle eest kostjal hüvitada ka tekitatud

mittevaraline kahju.

21. Väljendid kloun, pederast, tola ja ennasttäis mõrd on hagejat mõnitavad. Need on

ebakohased väärtushinnangud, mis on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta, s.o eesmärgiga

hagejat solvata ja alandada, mistõttu on need hageja au teotavad ning seeläbi õigusvastased.

2-21-761

22. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ise oleks samaväärselt ebakohaselt käitunud, mistõttu

maakohtu järeldus, et ei ole usutav, et hageja on häiritud kostja käitumisest, on vale.

23. Kostja avaldused tekitasid hagejale mittevaralist kahju, mittevaralise kahju suurust ei saa

tõendada. Kahju tekitamise ulatusel tuleb arvestada, et kostja poolt hageja kohta esitatud

hinnangud levisid populaarses kalameeste grupis, mistõttu võib eeldada, et kostja poolt

avaldatud laim jõudis paljude inimesteni.

24. Hageja on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ja ka kohtueelsed õigusabikulud

kuuluvad rahuldamisele. Hageja on üritanud korduvalt leida kohtuvälise kokkuleppe võimalust,

kuid kostja lihtsalt ignoreeris hageja kirju enne hagiavaldust.

Vastustaja seisukoht

25. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

27. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata,

täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

28. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

29. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on

kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus

on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on

teinud järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebustele

märgib ringkonnakohus järgmist.

30. Hageja nõuab kostjalt hageja au teotamisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine,

muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine,

eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole

2-21-761

sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit,

samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2

järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades

muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast

hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või

kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või

faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei

tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki

sellest teadma. Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule

majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et

avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.

31. Apellatsioonastmes vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja avaldas hageja kohta

tema au teotavaid väiteid. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on üldse hageja kohta

midagi avaldanud.

32. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja avaldatud väiteid 21. augustil 2020

Facebookis „XXX“ postituse all „Vanasti meil öeldi sellise klouni kohta: Vuhvlõõsnik huse

pidarassa!!!!“; 8. septembril 2020 kell 19.35 Facebookis grupis KKK ZZZ nimelise isiku

postituse juures „Kahjuks selle tola pärast jääb mul ka see aasta Narva lõhe võistlustele

minemata!“ ja „ei kannata seda ennasttäis mordat välja!!“ ei ole võimalik mõista, et need

käivad hageja kohta. Asjaolu, et sama postituse all on kostja avaldanud, et „Ma ootan ka W

poolt kohtukutset!!!! Tuleks juba ükskord ära saaks minna uue ülikonna osta ja kohtusse

minna!!!!“ ei ole hageja maakohtu menetluses esile toonud. Seega ei ole põhjendatud hageja

etteheide, et maakohus oleks pidanud sellise hageja väitega ja tõendiga arvestama, kui hindas

kas kommentaar on tehtud hageja kohta. Hageja on apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et

kostja on hageja postituse all kirjutanud hageja kohta ka postituse, milles on nimetanud hagejat

tema hüüdnimega W, mistõttu kostja järgnevat postitust saab pidada hageja kohta käivaks.

Sellist väidet hageja maakohtus esitanud ei ole. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab uue asjaolu

esitamise lubatavust pool oma kaebuses või vastuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu

esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta. Kuna hageja ei ole toonud

apellatsioonkaebuses esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud juba maakohtus tugineda

asjaolule, et kui kostja on teda nimetanud postituses hüüdnimega ja järgnevad postitused on

seetõttu omavahel seotud, siis ringkonnakohus hageja uue väitega ei arvesta ja see tuleb jätta

tähelepanuta. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada

uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida

maakohtus peeti. Ainuüksi asjaolust, et kostja väited on avaldatud 21. augusti 2020 Facebooki

postituse „XXX“ all ja 8. septembril 2020 Facebookis grupis KKK ZZZ nimelise postituse all,

ei saa mõistlik inimene iseenesest järeldada, et need on tehtud hageja kohta. Iseenesest ei ole

võimalik ka kuidagi järeldada, et kõik postituste all tehtud kommentaarid oleksid tehtud hageja

kohta, mistõttu võiks ka käesolevaid vaidlusaluseid kommentaare siduda hagejaga.

33. Kohtupraktika kohaselt mõeldakse faktiväidete või väärtushinnangute avaldamise all nende

kolmandatele isikutele teatavakstegemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-95-05, p 25). VÕS § 1046 lg 1 au teotamisest tuleneva kahjunõude eelduseks on andmete

või arvamuse avaldamine kolmandatele isikutele.

34. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja Facebooki Messengeris

edastatud sõnumeid hagejale ei saa pidada andmete avaldamiseks kolmandatele isikutele. Kuna

kostja ei ole avaldanud väidetavalt hageja au teotavaid andmeid kolmandatele isikutele, siis ei

2-21-761

saanud sellega hagejale ka kahju tekkida, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks hinnata poolte

väiteid, kas Facebooki Messengeris edastatud sõnumid võivad olla hageja au teotavad.

35. Kuna hageja õiguseid ei ole rikutud hageja au teotavate väidete avaldamisega, siis ei ole

vajalik hinnata poolte väiteid selle kohta, kas ebakohaseid väärtushinnanguid on avaldatud

õigusvastaselt, millega on hagejal tekkinud mittevaraline ja varaline kahju ja kahju tasumise

viivitamisega viivise nõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

37. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

38. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

39. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)