2-20-8376/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Ulvi Loonurm ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8376

Kohtuasi

X hagi Y vastu ebaõigeid andmeid sisaldavate väidete

ümberlükkamise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. juuni 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8071,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19. detsembri 2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 27. juuni 2022 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-20-8376

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 11. juunil 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi (täiendatud 8. juulil

2020), milles palus:

1.1. kohustada kostjat hiljemalt 20 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist edastama e-

postiaadressidele /loetelu/ järgmise sisuga e-kiri pealkirjaga (kirjutatud e-kirja teemareale) „Y

AVALDAS X KOHTA VALEVÄITEID“:

Mina, Y avaldasin e-kirjavahetuses alates 2018 novembrist XXX tüdrukute võistkonna XXX

lastevanematele treener X kohta mitmeid valeväiteid. Nende valeväidete ümberlükkamiseks

pean ma vajalikuks avaldada järgmist:

„X ei nõudnud lastelt teha kohustuslikus korras 15 kätekõverdust ning lisada iga päev üks, ja

6. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni ning teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul“;

„X ei ole 12. märtsil C W kuuldes sõimanud (minu kasutatud sõnastuses totaalse verbaalse

sopaga üle valanud)“;

„Mul puuduvad tõendid selle kohta, et keegi tüdrukutest kannab tüdrukute omavahelised jutud

treenerile ette ja et treener on seda olukorda kuidagi soosinud“;

„Mul puuduvad tõendid selle kohta, et X nõuaks lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad,

et X oleks öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike rääkige, mis me trennis teeme/trennis

toimub, et X mõjutaks lapsi mitte austama oma esimest treenerit“;

„Mul puuduvad andmed selle kohta, et X oleks lasteahistaja või pedofiil“;

Y“

E-kiri peab olema koostatud ja edastatud ilma mistahes täiendusteta ning musta tekstina valgel

tagapõhjal, kirjastiilis Times New Roman ja tähesuurusega 12;

1.2. mõista kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;

1.3. mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis seadusjärgses määras väljamõistetud kahju

hüvitistelt hagi esitamisest kuni väljamõistetud põhinõude täitmiseni;

1.4. mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitis summas 992 eurot.

1.5. jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja jalgpallitreener. Kostja on lapsevanem, kelle laps C osales

hageja läbiviidavatel treeningutel. 2019 juulis osales hageja juhendatav U15 tüdrukute

võistkond San Marinos toimunud jalgpalliturniiril. Võistkonnas mängis toona ka kostja tütar.

Kostja oli samuti turniiril võistkonnaga kaasas. Pärast võistkonna poolfinaali mängu 11. juulil

2019 helistas kostja Q-le ning avaldas pahameelt selle kohta, et tema tütar sai kostja hinnangul

liiga vähe mänguminuteid. See info jõudis läbi Q ka hagejani ning hageja läks kostja käest selle

järgselt parklas küsima, milles seisnes kostja täpne mure. Vestluse käigus karjus ja sõimas

kostja hagejat, nimetades teda teiste inimeste ees pedofiiliks ja laste ahistajaks ning väitis, et

sellest tingituna lasti hageja ZZZ juures treeneri ametikohalt lahti. Toimunu järgselt on kostja

samasisuliste süüdistustega, nimetades hagejat pedofiiliks ja laste ahistajaks, pöördunud ka

hageja tööandja ning selle juhtkonna poole, samuti levitanud selliseid kuulujutte teiste

treeningrühma lapsevanemate seas.

2-20-8376

3. Kostja vastasseis hageja isiku suhtes algas juba enne 2019 suve turniiri. Kostja hakkas

õõnestama hageja mainet treenerina 2018 novembrist, mis ajast hakkas levitama e-posti listis

alguses kahemõttelisi kirju, mis muutusid järjest agressiivsemaks. Kostja on avaldanud e-

kirjade teel hagejast ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid ning teinud seda

meeskonna lastevanemate listi kaudu.

4. Kostja on esitanud ebakohase ja ebaõige faktiväite, et hageja on pedofiil ja laste ahistaja ja

just selle tõttu lasti hageja ZZZ treeneri ametikohalt laht. Pedofiiliks nimetamine on ebaõige

faktiväide ja jätab mulje, et hageja on süüdi laste seksuaalses ärakasutamises. Kostja ei ole

esitatud faktiväidet tõendanud. Sellise faktiväite esitamine hageja kohta on solvav ja alandav.

Kostja on esitanud ebaõige faktiväite, et hageja kohustas meeskonna tüdrukuid tegema 100

kätekõverdust. Nimetatud väljakutse oli vabatahtlik, milleni tüdrukud oleksid võinud jõuda.

Ükski tüdruk ei pidanud tegema kätekõverdusi korraga. Kostja väide, et 12. märtsil on hageja

C W kuuldes sõimanud (totaalselt verbaalse sopaga üle valanud) on ebaõige. Treener võib

jagada konstruktiivset kriitikat. See ei ole vägivald ega õigusaktide või eetikakoodeksite

rikkumine. Ebakohase väärtushinnanguna on käsiteltav kostja poolt võrrelda meeskonnas

olevat õhkkonda Stalini aegadel valitsenud riigikorralduse ja NSVL aegse halvima ajaga Eestis.

Hageja võrdlemine diktaatorliku riigi valitsejaga on alandav. Hageja ei ole palunud ega

kohustanud ühtegi tüdrukut käia tema juures ette kandmas, mida tüdrukud teevad või räägivad.

Kostja esitatud faktiväide, et hageja ei usalda lapsi on ebaõige. Hageja ei ole kunagi nõudnud,

et lapsed oleksid oma vanematega ebaausad. Hageja ei ole mõjutanud lapsi ja teinud või

rääkinud midagi, mis tekitaks lastes vastasseisu eelmise treeneri suhtes.

5. Keskmine kõrvalseisja tajub kostja avaldatud väiteid negatiivsena, mida tõendavad ka

lastevanemate avaldused kostja kirjadele listis ning lapsevanemate poolt peetud koosolek

2. aprillil 2019. Hagejale on tekitatud oluline mainekahju ja põhjustatud ebamugavustunnet

avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suhtlemises. Väidete ümberlükkamisega

tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi. Hagejal võib olla raskendatud kui mitte

võimatu leida tööd treenerina mainekas klubis.

6. Hageja on kandnud kohtueelses menetluses õigusabikulu 992 eurot kostjale nõude

koostamise ja esitamisega.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole avaldanud

hageja kohta ebaõigeid andmeid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagejal ei ole alust nõuda

väidete ümberlükkamist ega kahju hüvitamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 27. juuni 2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

9. Maakohus tuvastas kostja e-kirja alusel (kd I, tl 17–19), et kostja avaldas hageja jalgpalli

treeninggrupi lapsevanematele edastatud e-kirjas järgmist: „treener X püstitas hiljuti

tüdrukutele ülesande teha märtsikuus 100 kätekõverdust järjest /…/ ehk siis kui nad oleks seda

tegema

hakanud,

pidanuks

tüdrukud

6. märtsi

hommikul

enne

kooli

tegema

100 kätekõverdust + 100 kõhulihaseid!

/.../

Tüdrukutele

anti

ühel

päeval

ülesanne

teha 15 kätekõverdust, lisada iga päev üks, ja 6. märtsil jõuda 100 kätekõverduseni.

JÄRJEST! Seejuures teha kaks seeriat päevas, hommikul ja õhtul.“ Hageja on ise lisanud kostja

2-20-8376

poolt avaldatule enda nõudes ülesannet kajastades sõna „kohustusliku“. Hageja ei saa nõuda

sõna „kohustuslik“ osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud.

Maakohus saab kontrollida ainult seda, kas väide kätekõverduse ülesande andmise kohta on

tõene. Kohus tuvastas tõendina esitatud MSN-vestluse alusel (kd I, tl 95, 101, 102), et hageja

andis enda treenitavatele tüdrukutele 10.–11. detsembril 2018 ülesande teha esimesel päeval

15 kätekõverdust, lisada iga päev 1 ja jõuda 6. märtsiks 100 kätekõrverduseni. 11. detsembril

2018 kell 16.40 edastatud sõnumist nähtuvalt oli tegu väljakutsega (kd I, tl 102), millest võib

järeldada, et tegu oli vabatahtliku ülesandega. Samas leiab kohus, et kui vaadata kogu vestlust,

siis treener esitab selle ülesande sellisel moel, et ta selgelt ootab selle täitmist – ütleb, et kõik

peaksid seda tegema ja tuletab ülesande täitmise vajadust igapäevaselt kaks korda päevas

meelde (kd I, tl 95–106). Seega oli maakohus seisukohal, et treener eeldas selle järgimist. Seega

on väide õige.

10. Maakohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (kd I, tl 17–19), et kostja avaldas

hageja jalgpalli treeninggrupi lapsevanemate listis järgmist: „12. märtsil valati C W kuuldes

totaalse verbaalse sopaga üle (kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi, tema

pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos

mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega).“ Maakohus ei

tuvastanud, et kostja oleks avaldanud, et „X sõimas /…/ C W kuuldes“. Hageja ei saa nõuda

väljendi “sõimamine“ osas andmete ümber lükkamist, kuivõrd kostja ei ole seda avaldanud.

Kohus leiab, et hageja nõudest osa, et „12. märtsil valati C W kuuldes totaalse verbaalse sopaga

üle“ puhul on tegu kujundliku faktiväitega, mis on kontrollitav. Maakohtu põhjenduste kohaselt

on hageja sisustanud kostja öeldut „valas totaalse verbaalse sopaga üle“ ebaõigesti

sõimamisena. Kostja ei väitnud, et hageja oleks C-st sõimanud. Vastupidi – kostja selgitas öeldu

järel sulgudes, mida ta silmas pidas: „(kokkuvõtvalt: kaitses mängida ei oska, laseb kõik läbi,

tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad, et temaga ei saa koos

mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe mänguaega).“ Seega saab

mõistlik kolmas isik aru, et kostja pidas verbaalse sopaga üle valamise all silmas suurel hulgal

suuliste etteheidete ja kriitika tegemist C aadressil. Kostja on väidete tõele vastavust tõendanud

tunnistaja C ütlustega, kes andis 12. märtsi toimunu osas asjas toimunud istungil järgmisi ütlusi:

„läksin küsima, mis on minu roll uues kooseisus ja ta ütles, et põhikoosseisus mulle kohta ei

ole. Ka esimeste vahetuste hulgas ei ole ja mänguaeg jääb väikseks. Ta ütles, et lasen palli läbi,

ei oska kaitsta, kõik väravad, mis meie võistkonnale on löödud on minu süü. Ma häirin tiimi

enda juuresolekuga ja ta ei näe mulle kohta selles klubis. Mul kulus terve õhtu, et rahuneda ja

olin terve õhtu löödud sellest olukorrast. /…/ Treener ütles, et teistel on halb minuga koos

mängida ja ma olen nõrk mängija. /…/ Treener ütles, et minu suhtumine ei ole sobilik“ (kd II,

tl 17). Maakohus leiab, et kirjutades “valati C /…/ totaalse verbaalse sopaga üle“ ei ole oma

väljenduslaadilt solvav, et tingiks sel alusel kahju hüvitamise nõude rahuldamise.

11. Maakohus tuvastas tõendina esitatud kostja e-kirja alusel (kd I, tl 35 pöördel, tl 36), et

kostja avaldas F-le edastatud eraviisilises kirjavahetuses e-kirjas järgmist: „Kas oled kursis, et

on vähemalt üks tüdruk, võib-olla rohkem, kes kannab treenerile ette asjad, mida tüdrukud

omavahel räägivad? See on faktiliselt tõestatud.“ Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks

avaldanud lisaks eeltoodule sõnad või mõtte „ja treener on seda olukorda soosinud“ lisaks.

Hageja ei saa nõuda selle väljendi osas andmete ümber lükkamist, mida kostja ei ole avaldanud.

Hageja nõudest osa (küll mitte tsitaadina, vaid mõtte edasi andmisena), et „keegi tüdrukutest

kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette“ puhul on tegu faktiväitega, mis on

kontrollitav. Hageja eraviisilise kirjavahetusega ühe teise lapsevanemaga treeninggrupi

lapsevanemale F-le ei ole tegu avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes. Maakohtule kostja poolt

esitatud helisalvestises märtsis 2019 toimunud kohtumiselt (kus kohtusid omavahel hageja,

kostja tütar ja klubi juhtkonna esindaja W) kinnitab hageja, et keegi tüdruk on ühe väikese grupi

2-20-8376

MSN-vestluse väljavõtte hagejale saatnud. Muuhulgas heidab hageja kostja tütrele ette, et

viimane suhtleb teiste klubide mängijatega. Väljavõte salvestusest, kus hageja ütleb järgmist:

„Meil on vestlustest pildid, kus on vastasvõistkonna klubidest mängijaid ja meie osad mängijad.

Oled sina seal ja on ka RRR kui veel mõnedest võistkondadest mängijad, kus sina mingeid asju

nii minu kohta kui oma võistkonna kohta edastad. Kas see on reaalsus? Ehk siis kas sa oled

sellest punktist natukene mööda vaadanud või ei ole?“ Kuna on tõendatud, et võistkonna

liikmete (tüdrukute) vestluste pildid (ilmselt screenshotid) on hagejale edasi saadetud, siis on

kostja väide ka tüdrukute omavaheliste juttude treenerile ette kandmise osas tõene.

12. Maakohus tuvastas kostja e-kirja alusel (kd I, tl 31–33), et kostja avaldas jalgpalliklubi

juhtkonnale – Q-le ja W-le erakirjavahetuses e-kirja teel järgmist: „Treener ei usalda lapsi (tükk

aega oli selles osas tugev veendumus ja hiljuti tuli ka reaalne kinnitus, et vähemalt üks tüdruk

kannab tüdrukute omavahelised jutud treenerile ette – kuidas saab niisugust võistkonnakaaslast

väljakul usaldada???); nõuab lastelt, et nad oleksid vanematega ebaausad (vähemalt ühe

grupist juba lahkunud lapse vanema sõnul on treener öelnud tüdrukutele, et ärge kodus kõike

rääkige, mis me trennis teeme/trennis toimub); mõjutab lapsi mitte austama oma esimest

treenerit“. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja poolt kostjale omistatud väited avaldatud

erakirjavahetuses, mistõttu ei ole tegu avaldamisega võlaõigusseaduse mõttes (avaldamise all

mõeldakse andmete ja/või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule).

Erakirjavahetuses on lapsevanem pöördunud oma lapse huvide kaitseks jalgpalliklubi

juhtkonna poole, et probleemi lahendada, avades ka probleemi sisu. Tegu on konstruktiivse

probleemi lahendamise ja lapse huvide kaitsmisega mõistlikul moel. Selline andmete

avaldamine jääb sõnavabaduse piiridesse, on suunatud diskussiooni arendamisele treeneri

sobivuse üle (et kaitsta laste huve ja õigusi) ja on kaitstud erakirjavahetuse saladusega.

13. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks hagejat otsesõnu

pedofiiliks nimetanud. Seda ei tõenda ka tunnistaja Ü ütlused (kd II, tl 16), kes selgitas, et viibis

San Marinos võistlusreisil hageja ja kostja sõnavahetuse juures. Tunnistaja ütluste kohaselt

kuulis ta: „(Y) karjumas sõnu pedofiil ja laste ahistaja“, kuid tunnistaja ei kinnitanud, et kostja

oleks hagejat pedofiiliks nimetanud. Tegu võis olla küsimuse püstitusega (millise väite kostja

on omaks võtnud). Kohus ei saa kohustada kostjat ümber lükkama kindlas kõneviisis väidet,

mille kostja on esitanud küsimuse tõstatusena.

14. Maakohtu hinnangul pole kostja avaldatud väidete puhul olnud tegemist hinnanguga

treenerile, vaid tema treeningmeetoditele. Treeningmeetodite kriitika ei ole keelatud ja seda ei

saa lugeda hageja isiklike õiguste rikkumiseks. Maakohus on seisukohal, et avaldatu jääb

sõnavabaduse piiridesse ja ei ole väljendatud sellisel viisil, et see võiks kaasa tuua mittevaralise

kahju hüvitamise. Kostja avaldatud väljendeid ja asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates ei

ole kostja avaldatud hinnangud ebakohased. Lapsevanematel on õigus avaldada arvamust ja

omavahel arutada (sh meililistis teiste vanemate ja kooli juhtkonnaga) erinevaid teemasid. Seda

ka juhul, kui neil puuduvad kõigi oma hinnangute osas tõendid. Avaldatu ei olnud kohtu

hinnangul õigusvastane ka ebasündsa väljendusviisi tõttu (vulgaarne, inimväärikust alandav ja

inimest mõnitav).

15. Kuna maakkohus ei tuvastanud, et kostja oleks hageja õigusi rikkunud, siis ei saa hageja

nõuda kostjalt ka varalise kahju hüvitamist.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada 27. juuni 2022 otsus ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada.

2-20-8376

17. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja pole kätekõverduste ülesandega seotud

faktiväidet esitanud selliselt nagu poleks see olnud kohustuslik. Sõna „ülesanne“ viitab

iseenesest kohustuslikule iseloomule. Maakohus on omistanud väljendile „verbaalse sopaga üle

valamine“ vale tähenduse. Tegemist on väljendiga, mis peaasjalikult iseloomustab suhtlemise

karjuvat ja halvustavat viisi. Maakohus on eksinud, väites, et üksnes ühele isikule väidete

avaldamisel võlaõigusseadus ei kohaldu. Kostja ei ole tõendanud, et keegi oleks tüdrukute

omavahelisi vestlusi pidevalt ette kandnud ja hageja oleks kellelgi palunud vanematele valetada

või olla nendega ebaaus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja esitatud tõenditega pole

tõendatud, et kostja nimetas hagejat pedofiiliks ja laste ahistajaks.

18. Kuna kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, siis peab kostja need väited

ümber lükkama. Kohtul on vajadusel võimalik hageja taotletud ümberlükkamise teksti

omaalgatuslikult korrigeerida. Kostja avaldatud väited ei ole hinnangud hageja

treeningmeetoditele. Neid väiteid tajub keskmine kõrvalseisja negatiivsetena. Kostja avaldatud

ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute tõttu on oluliselt kahjustatud hageja au ja

hea nimi, mistõttu kostja peab hüvitama hagejale tekitatud mittevaralise ja varalise kahju.

Vastustaja seisukoht

19. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

21. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse, millega jäeti hageja nõuded rahuldamata,

täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

22. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

23. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on

kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Maakohus

on tuginenud järelduste tegemisel asjas esitatud tõenditele ja on oma seisukohti piisavalt

põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses, maakohtu põhjendused on loogilised

ja arusaadavad. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud

järeldused menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

24. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kostja e-kirjas lapsevanematele avaldatu, mille

kohaselt on hageja andnud tüdrukutele ülesande teha kätekõverdusi, on tõene. Maakohus

2-20-8376

tuvastas õigesti, et kostja ei ole väitnud, et treener kohustas tüdrukuid tegema kätekõverdusi.

Maakohus on õigesti leidnud, et treeneri poolt antud väljakutse kui vabatahtliku ülesande puhul

on treener eeldanud sellise ülesande järgimist. Kolleegiumi arvates on ka mõistlik arvata, et

tüdrukud, kes on sellise ülesande saanud, soovivad treeneri poolt antud ülesande sooritada

vastavalt etteantud eesmärkidele. Vabatahtliku väljakutse andmist, mille täitmist eeldatakse,

võib kolleegiumi arvates nimetada ka ülesandeks. Seega asjaolu, et hageja nimetab

kätekõverduste tegemist vabatahtlikuks väljakutseks, ei muuda kostja poolt avaldatut, et

kätekõverduste tegemine on treeneri poolt tüdrukutele antud ülesanne, ebaõigeks.

25. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et kostja poolt avaldatud väljendit, et „hageja valas

C üle totaalse verbaalse sopaga“, ei ole kohane sisustada sõimamisena. Kostja selgitas e-kirjas

koheselt otsesõnu missugust hageja tegevust ta on silmas pidanud totaalse verbaalse sopaga üle

valamise all. Selleks on kostja pidanud hageja järgmiseid väljaütlemisi C-le: kaitses mängida

ei oska, laseb kõik läbi, tema pealt lüüakse palju väravaid ja seetõttu teised tüdrukud kaebavad,

et temaga ei saa koos mängida; suhtumist pole; ehk kokkuvõttes saab hooajal väga vähe

mänguaega. Seetõttu ei saa nõustuda hagejaga, et kostja oleks justkui avaldanud, et hageja on

sõimanud kõva häälega, parastavalt, valimatult, räigelt, kohatute sõnadega alandanud ja

halvustanud C. Mõistlik kolmas isik saab aru kostja enda antud kohesest selgitusest, mida on

peetud silmas väljendiga „totaalse verbaalse sopaga üle valamise“ all. Maakohus on õigesti

tuvastanud tunnistaja C ütlustele tuginedes, et hageja oli C kritiseerinud ja teinud talle hulga

etteheiteid, millele kostja oma e-kirjas lapsevanematele ka viitas. Kolleegium ei nõustu

hagejaga, et maakohus poleks tohtinud arvestada C ütlustega, sest need on ebausaldusväärsed.

Asjaolust, et C silmad ütluste ajal liikusid selliselt, mida hageja ei pea objektiivselt

põhjendatuks või et tunnistaja on soovinud täiendada oma ütlusi, ei ole võimalik järeldada

tunnistaja ütluste ebausaldusväärsust. Tunnistaja ütlustel väidetava hageja hääle tõstmise või

sõimamise kohta ei ole asja lahendamisel tähtsust, sest kostja avaldatust ei ole võimalik

järeldada, et hageja C kritiseerimisel ja temale etteheidete tegemisel oleks tõstnud häält või teda

sõimanud. Seega ei pidanud maakohus nende ütluste suhtes seisukohta võtma. Kolleegium ei

nõustu hagejaga ka selles, et kui vestlus 12. märtsil toimus peamiselt hageja ja kostja vahel, siis

poleks kostja võinudki midagi väita hageja kriitika ja etteheidete kohta, mis tehti C suhtes. Kuna

maakohus tuvastas, et hageja kritiseeris C ja tegi tema suhtes hulga etteheiteid, siis on

maakohus õigesti järeldanud, et kostja ei ole avaldanud ebaõigeid faktiväiteid selgitades samas

e-kirjas sulgudes, et seda kostja pidaski silmas kasutades väljendit „totaalse sopaga

ülevalamiseks“. Väljendi „totaalse sopaga üle valamine“ kontekstis, kus kostja lapsevanemana

on kirjeldanud konkreetselt hageja kui treeneri tegevust, kui hageja on kritiseerinud ja teinud

etteheiteid oma õpilasele, mida õpilane (kostja tütar) elas väga valusalt läbi, ei saa kahjustada

hageja au. Maakohus on põhjendatult järeldanud, et lapsevanemal on õigus avaldada arvamusi

ja teiste lapsevanematega omavahel arutada treeneri väljaütlemisi, millega lapsevanem ei

nõustu, samuti kritiseerida treeneri tegevust. Selliselt hageja kui treeneri tegevuse kohta

arvamuse avaldamist ja kritiseerimist ei saa pidada halvustavaks ega solvavaks.

26. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja kui lapsevanema e-kirja

tüdrukute omavaheliste juttude treenerile ettekandmisest teisele lapsevanemale F-le ei saa

pidada andmete avaldamiseks võlaõigusseaduse mõttes. Faktiväidete või väärtushinnangute

avaldamise

all

mõeldakse

kohtupraktika

kohaselt

nende

kolmandatele

isikutele

teatavakstegemist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25 ja

Riigikohtu 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14). E-kirja saatmisega teisele

lapsevanemale ei ole kostja avaldanud andmeid hageja kohta kõrvalistele kolmandatele

isikutele, vaid sellega on üks lapsevanem jaganud oma muret teise lapsevanemaga, kelle lapsed

käivad ühe ja sama treeneri juures ühes treeninggrupis. Seega faktiväite avaldamist hageja

kohta eraviisiliselt teisele lapsevanemale saadetud e-kirjas ei saa käsitleda selle avaldamisena

2-20-8376

avalikkusele, s.o piiramatu arvuga kolmandatele kõrvalistele isikutele VÕS § 1047 tähenduses.

Hagejal ei ole õigus nõuda esitatud väidetavalt ebaõigete väidete ümberlükkamist VÕS § 1047

alusel teiste lapsevanemate ees, sest neid ei ole avaldatud kõrvalistele kolmandatele isikutele.

Samas, on maakohus õigesti tuvastanud, et faktiväide tüdrukute omavaheliste juttude treenerile

ettekandmine on tõendatud kostja esitatud helisalvestisega. Maakohus on õigesti tuvastanud, et

kostja ei ole ka väitnud nagu hageja oleks soosinud olukorda tüdrukute poolt omavaheliste

juttude ettekandmise kohta. Seega on õige maakohtu järeldus, et hageja ei saa nõuda selliste

andmete ümberlükkamist, mida avaldatud polegi.

27. Eeltoodud põhjustel on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja e-kirjas sisaldavate andmete

esitamine jalgpalliklubi juhtkonnale ei ole samuti käsitletav andmete avaldamisena

kolmandatele isikutele VÕS § 1047 tähenduses. Asjaolu, et jalgpalliklubi juhtkonnale mõeldud

kiri on saadetud kahele adressaadile, ei muuda lapsevanema erakirjavahetust jalgpalliklubiga

avalikuks kõrvalistele isikutele. Seetõttu on maakohus õigesti leidnud, et kostja e-kirjas

jalgpalliklubi juhtkonnale ei ole kostja avaldanud ebaõigeid ega hageja au teotavaid andmeid

kolmandatele isikutele.

28. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on hagejat otsesõnu

pedofiiliks või lasteahistajaks nimetanud. Maakohus leidis, et tunnistaja Ü ütlused: „Kuulsin

teda (Y) karjumas sõnu pedofiil ja laste ahistaja“ ei tõenda, et kostja on hagejat otsesõnu

nimetanud pedofiiliks ja lasteahistajaks. Kolleegiumi arvates on põhjendatud järeldada, et kui

tunnistaja Ü kuulis ja märkas mingist hetkest parklas toimuvat vaidlust ja kuulis kostjat

karjumas sõnu pedofiil ja laste ahistaja ning alles peale seda pööras tunnistaja vestlusele

tähelepanu, et mis seal lahti on, siis ei saa tunnistaja ütlustega lugeda tõsikindlalt tõendatuks

missuguses kontekstis neid sõnu kasutati. Kuna kostja oli tõstatanud küsimused, miks hagejaga

töösuhe ZZZs lõpetati ja kas mitte laste seksuaalse ahistamise kahtluse (pedofiilia) tõttu, siis on

maakohus õigesti leidnud, et selliselt kostja väljaütlemised küsimuse vormis võisidki toimuda,

sest hageja võimalikku pedofiilset käitumist oli käsitletud ka ajakirjanduses. Seega on

maakohus õigesti järeldanud, et tunnistaja ütlused ei tõenda hageja väiteid, et kostja oleks

hagejat otsesõnu nimetanud pedofiiliks ja laste ahistajaks. Kuna hageja soovis oma väiteid

tõendada tunnistajate ütlustega ja tunnistaja andis vahetult ütlusi selle kohta, mida tunnistaja

kuulis kostjat 11. juulil 2019 ütlemas, siis ei ole põhjendatud hageja etteheited maakohtule, et

maakohus oleks pidanud hindama ka e-kirja, kus on kirjeldatud sama olukorda või teisi e-kirju.

29. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna hageja

õiguseid ei ole rikutud ebaõigete ja hageja au teotavate väidete avaldamisega, siis ei ole vajalik

hinnata poolte väiteid selle kohta, kas ebaõigeid väiteid on avaldatud õigusvastaselt, millega on

hagejal tekkinud mittevaraline ja varaline kahju ja kahju tasumise viivitamisega viivise nõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

31. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

32. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse

lahendamisel ka ringkonnakohus.

2-20-8376

33. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)