1-10-16045/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-16045

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2011. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin

Lindpere

Kriminaalasja number

1-10-16045

Kriminaalasi

Tartu

Vanglas

kinnipeetava

Marko

Vinnali

tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine

Kinnipeetav

Marko Vinnal (isikukood 38209166023; viibimiskoht

Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx)

RESOLUTSIOON

Vabastada Marko Vinnal talle Viljandi Maakohtu 17.03.2004. a otsusega mõistetud

liitkaristuse -10 (kümme) aasta 27 (kakskümmend seitse) päeva pikkuse vangistuse -

kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist katseajaga kuni 12. aprill 2014. a.

KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada Marko Vinnalit käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid

(KarS § 75 lg 1):

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;

2. ilmuma

kriminaalhooldaja

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata Marko Vinnalile käitumiskontrolli ajal järgmised lisakohustused (KarS § 75

lg 2 p 2, 4,5, 7, 8):

1. mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele hiljemalt kolme nädala jooksul

vabanemisest;

3. mitte

teadvalt

suhtlema

kriminaalkorras

karistatud

isikutega

ilma

kriminaalhooldaja eelneva loata;

4. osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis;

5. pöörduma vabanemisest ühe kuu jooksul psühholoogi või psühhiaatri

vastuvõtule ja alluma vajadusel ettenähtud ravile.

Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale. Marko Vinnali suhtes

kriminaalhoolduse

teostamiseks

saata

määrus

täitmiseks

Tartu

Vangla

kriminaalhooldusosakonnale.

Kinnipeetav Marko Vinnal vabastada karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse

jõustumist.

Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus

esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 03.12.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Vinnali

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

2. Marko Vinnal tunnistati süüdi Viljandi Maakohtu 17.03.2004. a otsusega kriminaalasjas

nr 1-3-04 KarS §-de 22 lg 3 – 347 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 2 kuud, KarS

§ 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 9 kuud, KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi

ja mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks

3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel liitkaristusena vangistus 9 aastat ja 8 kuud. KarS § 68 alusel loeti eelvangistus 16.10.-

17.12.2003, s.o 2 kuud 1 päev karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 17.12.2003. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud 28 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

mõisteti Marko Vinnalile vangistus 10 aastat 27 päeva. Otsus jõustus Tartu

Ringkonnakohtu 16.06.2004. a otsusega.

3. Karistusaeg algas 17.03.2004. a ja lõpeb 13.04.2014. a.

4. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tekkis

30.03.2009. a, KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 05.12.2010. a.

5. Tartu Maakohtu 01.06.2009. a määrusega jäeti Marko Vinnal temale mõistetud karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

6. Marko Vinnal on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4-l korral:

5.1 Viljandi Maakohtu 24.09.2002. a otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 15 lg 2

– 197 lg 2 p 2 alusel 1 aasta 6 kuud vabadusekaotust katseajaga 2 aastat;

5.2 Viljandi Maakohtu 24.09.2002. a otsusega mõisteti KrK § 195 lg 2 alusel vangistus 5

kuud katseajaga 2 aastat;

5.3 Viljandi Maakohtu 28.03.2003. a otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4 alusel

vangistus 1 kuu, KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 6 kuud;

5.4 Viljandi Maakohtu 17.12.2003. a otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 alusel

vangistus 4 kuud, § 201 lg 2 p 1, 4 vangistus 3 kuud, § 404 alusel vangistus 6 kuud;

KarS § 64 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks vangistus 10 kuud.

7. Tartu Vangla iseloomustusest (isiklik toimik II osa, lk 115-116) nähtub, et Marko Vinnalil

kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vangistuse ajal lõpetanud

põhikooli ja gümnaasiumi. Momendil õpib Tartu Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal.

Ametlik töökogemus vabaduses puudub. Kinnipeetava enda hinnangul olid tema

toimetulekuoskused vabaduses puudulikud, ta elatus valdavalt kuritegelikul teel hangitud

tuludest. Vangistuse ajal on teda materiaalselt toetanud sugulased ja tuttavad.

Päritoluperega suhted puuduvad, toetavad suhted on säilinud vaid kasuema, õe ja

vanaemaga. Vangistusest vabanemisel soovib elama asuda õe juurde. Alkoholi hakkas

kinnipeetav tarvitama 16-aastaselt, tulevikus on motiveeritud alkoholist loobuma.

Alkoholijoobes oli sagedane kehavigastuste tekitamine teistele isikutele. Vangla

iseloomustuse kohaselt tõstab uue kuriteo toimepanemise riski just alkoholi tarvitamine.

Marko Vinnali mõtlemises on rida kognitiivseid moonutusi – egotsentrism, tähenduse

minimeerimine, üldistamine, käitumises on esinenud enesekontrolli kaotamist. Marko

Vinnal

on

läbinud vangistuse

jooksul

„Agressiivsuse

asendamise

treeningu“,

„Eluviisitreeningu“ ja sotsiaalprogrammi „12 sammu-Sinu valik“.

8. Kriminaalhooldaja ettekandest (isiklik toimik II osa, lk 113-114), selgub, et Marko

Vinnalil on vabanedes võimalik elama asuda oma õe juurde aadressil xxxx. Õde töötab

ning on esialgu nõus Marko Vinnalit majanduslikult aitama. Marko Vinnalil puudub

varasem töökogemus ja kindel töökoht. Sissetulekuallikaks oleks töötu abiraha ja

väidetavalt lähedaste toetus. Kriminaalhooldusametniku hinnangul mõjutavad Marko

Vinnali käitumist vabaduses kriminaalse taustaga sõbrad, alkoholi probleemid ja

vägivaldsus ning tööoskuse ja –harjumuse puudumine. Uue kuriteo ja ohtlikkuse

riskifaktorid on grupi mõju, alkohol, vägivaldsus, mõjutatavus.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Kinnipeetav Marko Vinnal avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.

10. Prokuröri arvamuse kohaselt puudub käesoleval hetkel sisuline alus Marko Vinnali

ennetähtaegseks vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

11. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud

karistusajast. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine.

12. Marko Vinnali poolt toime pandud kuritegude raskust ja iseloomu ja juba kantud karistuse

osa arvestades on tema ennetähtaegne vabastamine kohtu hinnangul võimalik ja ka

põhjendatud. Samuti on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 2 fikseeritud tingimus.

Marko Vinnal on küll käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt, teda on varasemalt

korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid viimati toimepandud kuritegude eest on Marko

Vinnalit karistatud vägagi pikaajalise reaalse vangistusega. Marko Vinnal on

kinnipidamiskohas viibinud alates 17. märtsist 2004. a. Viimase kahe aasta jooksul ei ole

Marko Vinnalit distsiplinaarkorras karistatud. Marko Vinnalil on olemas vabaduses kindel

elukoht ja võimalus asuda tööle. Samuti on tal olemas lähedaste toetus ja esialgselt ka

materiaalne

abi.

Samas

on

ka

tunnustust

väärivad

kinnipeetava

osalemised

abiprogrammides ja hariduse omandamine vanglas.

Marko Vinnali poolt avaldatud eluplaanid tulevikuks ja tema poolt antud hinnangud oma

eelnevale elule annavad aluse veendumuseks, et Marko Vinnali osas on mõistetud karistus

oma eesmärgi suuremas osas täitnud. Seega saab kõne alla tulla süüdimõistetu

ennetähtaegne vabastamine, et Marko Vinnal saaks vabaduses tõestada oma suutlikust

elada edaspidi õiguskuulekalt.

Marko Vinnali ärakandmata karistuse osa on pikem kui 1 aasta. Seega vastavalt KarS

§-le 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata periood kandmata karistusaja ulatuses.

Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse

süüdimõistetu KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga asjaolu,

et süüdimõistetu on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis

selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS

§ 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 74 lg 2 p 2,5 alusel määrata

täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume ja pöörduda varem

eksisteerinud alkoholismiprobleemide lahendamiseks vabanemisest ühe kuu jooksul kas

psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluma ravile. Õigusrikkumiste

toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenev

kohustus mitte suhelda isikutega, kelle kohta on teada, et nad on kriminaalkorras

karistatud. Marko Vinnali paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva

majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel

kohustada võtma end töötuna arvele või asuma tööle esimesel võimalusel.

Rutt Teeveer

Kohtunik