3-22-783/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-783

Haldusasi

X

kaebus

Eesti

Töötukassa

05.04.2022

otsuse

nr

TVH/22/014343 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks

vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.02.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 28.03.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise

taotluse1.

2. Vastustaja leidis 05.04.2022 otsuses nr TVH/22/0143432, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise

ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

1 Vastustaja 09.05.2022 esitatud lisa 1.

2 Kaebaja 06.04.2022 esitatud lisa.

3-22-783

2(11)

Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

toitumishaigused ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Kaebaja kirjeldatud

piiranguid käelise tegevuse valdkonnas ja muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise

valdkonda hinnates. Kaebajal on õhupuuduse, madala aeroobse võimekuse ja väsimise tõttu

piiratud pikkade vahemaade läbimine. Kuigi kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas, ei

mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

tühistada vastustaja 05.04.2022 otsus ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotluse uuesti

läbi. Kaebajal on lapsepõlvest saati krooniline astma. Kaebaja on olnud viimased 7 aastat

töövõimetuspensionär. Eelmine kord määrati töövõimetuse perioodiks 2 aastat 18.04.2020–

18.04.2022. Kaebaja tervislik seisund ei ole 7 aasta jooksul paremaks muutunud, vaid

halvenenud. Kaebaja võitleb igapäevaselt astmaga, mida tõestavad kopsuarsti visiidid, uuringud

ja ravimite kasutamine. Kaebaja ei saa tervise tõttu leida endale sobivat tööd ja pidi mitmest

töökohast lahkuma, sest ei saanud tööülesannetega tervise tõttu hakkama.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS-i (TTO) ekspertarst dr Liisi Luht,

võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid tema

tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 05.04.2022

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks.

Käesoleva kohtuasja raames on vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Kaarina Ristmägi

kõik kaebaja terviseandmed ja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning

koostanud 04.05.2022 oma seisukoha. Kaebajal tuvastati mõõdukas piirang liikumise

valdkonnas. Muudes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. TTO ekspertarst on selgitanud, et

kaebajal esineb kombineeritud terviseseisundi halvenemine, mis on põhjustatud adipoossusest

ja segatüüpi astmast. Hetkel on astma ägenenud, kuna kaebajale määratud püsiravi Relvar

elliptaga ei ole olnud järjepidev. Kaebaja kasutab sagedasti hooravi ja tajub, et aeroobne

võimekus on madal ja esineb õhupuudus, mis episoodiliselt ägeneb. Uneaegsete

hingamishäirete uuringut on pulmonoloog kaebajale korduvalt soovitanud, kuid ta on sellest

keeldunud. Kokkuvõtlikult on piirangud mõõdukad, kuid järjepideva püsiravi foonil oleks

haigus tõenäoliselt paremini kompenseeritud.

4.2. Kaebajal tuvastatud kroonilised haigused (astma ja rasvumus) on käesolevalt kasutamata

ravipotentsiaaliga – kroonilise astma ravi ei ole olnud järjepidev, rasvumuse raviks ei ole

elustiilimuudatusi (kehalise aktiivsuse tõusu ja toitumisharjumuste muutusi) rakendatud.

Kaebaja töövõime hinnati eelnevalt osaliseks kestusega 2 aastat põhjendusel, et tegemist on

kroonilise kuluga võimalike ägenemistega kulgeva ravivajava terviseseisundiga, tõhustatud

regulaarne ravi ja kehakaalu alandamine võib seisundit parandada. Kaebaja ei ole eelmise

töövõime hindamise otsuse kehtivuse perioodil oma terviseseisundi parendamisega tegelenud.

Asjaolu, et vastustaja tuvastas kaebajal eelnevalt osalise töövõime, ei tähenda, et ka 28.03.2022

taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid ja vastustaja ei ole otsuse tegemisel

seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib inimese tegutsemisvõime

sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda, seetõttu tuleb ka tema töövõimet iga kord uuesti hinnata.

Uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus töövõime hindamine ja uue taotluse

esitamisel ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on

tagatud ka järgmise otsusega.

3-22-783

3(11)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja vaidlustab töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud.

6. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega

pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.

7. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, tervise infosüsteemi (TIS) andmetest ja

vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda

subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja

terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti

pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab

tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel

pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle

määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja

terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada

sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad

terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama,

kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole

pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema

terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.

8. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue

võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine

või mis talle enam probleeme ei tekita, sest kui taotleja ei ole viimase 5 aasta jooksul mõne

terviseprobleemiga enam arsti poole pöördunud, siis järelikult ei vaja ta selles osas enam ravi

3-22-783

4(11)

või ta on terviseprobleemiga kohanenud, st see ei põhjusta talle enam igapäevaelu segavaid

takistusi. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste

dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende

terviseprobleemidega, mis on leidnud kaebaja terviseandmete kohaselt arstide poolt

tuvastamist.

9. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa

osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.

10. Samuti selgitab kohus, isegi kui vastustaja on varem kaebajal puuduva või osalise töövõime

tuvastanud, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati puuduv või osaline töövõime

tuvastada. Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti

isiku kohanemisega oma terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal igal

korral hinnata uuesti isiku töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid

piiranguid ja isiku terviseandmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust

töövõime puudumise või osalise töövõime tuvastamise osas kauemaks kui otsuses märgitud

tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime olemasolu periooditi üle kontrollida.

11. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

3-22-783

5(11)

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute

raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema

terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas

TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi

piirangute raskusastmeid.

12. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Qvalitas Arstikeskus AS-i

ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Liis Luht 05.04.2022 koostatud dokumendipõhisele töövõime

hindamise eksperthinnangule3. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangus on arvestatud kõigi

oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.

13. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas ja käelise

tegevuse valdkonnas ning muude tervisehäirete osas. Teistes valdkondades ei ole kaebaja

piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarstid. Samuti ei ole kaebaja väitnud,

et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.

Seega neid asjaolusid kohus ei kontrolli.

14. Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri

tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“ ning „seismine ja istumine“.

14.1. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

14.1.1. Kaebaja märgib, et ei suuda raskusteta ringi liikuda ja trepist käia. Tema võimekus

liikuda ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta on

muutlik (raskusaste 9) ja sõltub astmahoogudest, ilmast, enesetundest, ärritavatest asjaoludest

(külm õhk, füüsiline koormus, tugevad lõhnad, allergeenid). Mõnel päeval ei saa kehva

enesetunde tõttu üldse kodust välja minna. Kord või paar päevas tunneb õhupuudust ja

peapööritust ning pidevalt väsimust ja nõrkust. Eriti halb on tervis pärast koroonaviiruse

läbipõdemist 2021. a-l. Taastub sellest siiani. Treppidest käimisel on suurimateks takistuseks

õhupuudus ja peapööritus. Kasutab lifti ka ühe korruse võrra üles liikumiseks. Igapäevasteks

käikudeks kasutab sõiduautot. Võtab alati kaasa inhalaatori astmahoo jaoks.

14.1.2. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on selles võtmetegevus mõõdukas piirang

(raskusaste 2), viidates kaebajal diagnoositud muule rasvumusele ja segatüüpi astmale.

Kaebajal esineb kombineeritud terviseseisundi halvenemine, mis on põhjustatud adipoossusest4

ja segatüüpi astmast. Hetkel on astma ägenenud, kuna määratud püsiravi Relvar elliptaga ei ole

olnud järjepidev. Kasutab sagedasti hooravi ja tajub, et aeroobne võimekus on madal ja esineb

3 Vastustaja 09.05.2022 esitatud lisa 3.

4 Rasvumus.

3-22-783

6(11)

õhupuudus, mis episoodiliselt ägeneb. Kokkuvõtlikult on piirangud hinnatavad mõõdukaks,

kuid järjepideva püsiravi foonil oleks haigus tõenäoliselt paremini kompenseeritud.

14.1.3. Vastustaja ekspertarst dr Kaarina Ristmägi leidis 04.05.2022 seisukohas5, et kaebajal

tuvastati õigesti selles võtmetegevuses mõõdukas tegutsemispiirang. Kaebajal on diagnoositud

krooniline hingamisteede haigus (astma), mille tõttu külastab regulaarselt pulmonoloogi,

haigusele on määratud vastav ravi. Terviseandmetes on fikseeritud pulmonoloogide külastused

sagedusega üks kord kahe aasta jooksul (20.04.2018 Elga Mesimaa, 27.02.2020 ja 22.03.2022

Erve Sõõru). Kroonilise hingamisteede haiguse foonil esineb keskmiselt kord aastat

hingamisfunktsiooni halvendavaid ägedaid hingamisteede nakkusi (03.11.2017, 28.06.2018,

10.04.2019 ja 22.03.2021 perearst Antonina Kalanik epikriisid), mis halvendavad haigestumise

ajal kopsufunktsiooni, kuid nende ajal ei ole kaebaja astmaravi tõhustamist ja ajutisi

töövõimetuslehti vajanud – saab määratud ravi foonil hakkama. Viimase ägeda haigestumise

järgselt (Covid-infektsioon) on kaebaja käinud pulmonoloog Erve Sõõru visiidil (22.03.2022),

kus pikaajalist Covid-infektsioonist tingitud haigust ei ole diagnoositud. Kaebaja kroonilise

hingamisteede haiguse ravi ei ole ägeda haigestumise järgselt olnud järjepidev. TIS-is on

2021. a-l rida annulleeritud retsepte – 16.09.2021 astma raviks väljastatud retseptid on suures

osas välja ostmata, 22.03.2022 koostatud retseptid on ostetud välja osaliselt. 22.03.2022

teostatud hingamisuuringute (spirogramm ja bronhodilataatortest) alusel on kaebaja krooniline

hingamisteede haigus raviga kompenseeritav – ravimi toimel paraneb kopsufunktsioon

märgatavalt (spirogrammis leitud FVC (forsseeritud vitaalkapatsiteet) 66,6% eeldatavast

normist ehk 3,47 liitrit, FEV₁ (1 sekundi ekspiiriumi maht) 60,5% eeldatavast normist;

bronhodilataatortestil FEV₁ paranemine 26,0% ja 680 ml). Eelnevas, 27.02.2020 pulmonoloog

Erve Sõõru epikriisis on hingamisuuringu andmetel kerge funktsiooni langus (spirogrammil

ventilatsiooni funktsiooni kerge langus, FVC 92,5% normist, FEV₁ 88,3% normist, BDT osalise

reversiibelsusega, FEV₁ paranemine 5,7%), millest saab järeldada, et ravi foonil on kaebaja

hingamisfunktsioon suures osas kompenseeritud. Kaebaja kroonilise hingamisteede haiguse

kulgu halvendab ülekaal. Terviseandmetes on pulmonoloogid Elga Mesimaa ja Erve Sõõru

korduvalt soovitanud kehakaalu langetamist ja toitumisnõustamist (20.04.2018 Elga Mesimaa,

27.02.2020 ja 22.03.2022 Erve Sõõru). 27.02.2020 pulmonoloog Erve Sõõru epikriisis on

fikseeritud kaebaja kehakaal 114 kg (kehamassiindeks (KMI) 38), 19.06.2021 perearst

Antonina Kalanik epikriisis relvaloa taotlemise tervisekontrollis on kehakaaluks fikseeritud

100 kg (KMI 33), 22.03.2022 pulmonoloog Erve Sõõru epikriisis on fikseeritud kehakaal

115 kg (KMI 38). Terviseandmest nähtub, et kaebaja on suuteline kehakaalu langetama, kuid

tulemus ei ole olnud püsiv. Kaebaja ei ole arstide soovitusi järginud, kehalise aktiivsuse tõusu

ja toitumisharjumuste muutusi ei ole terviseandmetes fikseeritud, kehakaalu langetamisega ei

ole kaebaja tegelenud. Kuna krooniliste haiguste (astma ja rasvumus) ravi ei ole olnud

järjepidev ning elustiili muudatuste ja raviga on võimalik piirangute vähenemine, on see

võtmetegevus hinnatud õigesti mõõduka piiranguga.

14.1.4. Kohus nõustub ekspertarstide määratud piirangu raskusastmega. Veelgi raskema

piirangu tuvastamiseks puudub alus. Üleliigne kehakaal ja sellest põhjustatud liikumise

raskused on usutavad. Samas ei ole kaebaja kehakaal selline, et muudaks liikumise võimatuks

(raskusaste 4) või peaaegu võimatuks (raskusaste 3). Samuti on usutav, et liikumisele seavad

piiranguid ka astma ja hingamisraskused. Kuid puudub alus tuvastada, et kaebaja ei suudaks

nende tõttu üldse või peaaegu üldse ringi liikuda. Kehakaalu on võimalik nt dieediga või

liikumisega vähendada ja arstid on seda kaebajale soovitanud. TIS-i6 andmetest ei ole võimalik

järeldada, et tegemist oleks tervisehädaga, mida ei oleks võimalik parandada. Ka astmat on

võimalik ravimitega kontrolli all hoida. Ekspertarstid on viidatud ravi ebajärjepidevusele.

5 Vastustaja 09.05.2022 esitatud lisa 4.

6 Vastustaja 09.05.2022 esitatud lisa 2.

3-22-783

7(11)

Järjepidev ravi sõltub eelkõige kaebajast endast. Kaebaja väidab, et kannab pidevalt endaga

kaasas inhalaatorit, seega on võimalik ka ootamatult tekkivale astmahoole reageerida ja see

kontrolli alla saada. TIS-i andmed näitavad kaebajal astma ägenemist kevadeti, mitte

järjepidevalt. Ringiliikumine ei eelda, et kaebaja peab suutma joosta või pikki vahemaid ja

kiiresti jalgsi läbida. Samas ei ole kaebaja väitnud, et ta ei suuda üldse ringi liikuda, kasutab

käimisel abivahendeid (jalutuskepp, kark, käimisraam, ratastool) või toetub käimisel teisele

inimesele. Seega suudab kaebaja iseseisvalt käia. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et viibib

igapäevaselt ainult kodus ja käib kodust väljas vaid väga harva. Kaebaja kinnitab, et kasutab

igapäevasteks käikudeks autot. Auto juhtimine võimaldab järeldada, et kaebaja tervislik seisund

võimaldab siiski kodust väljas käia. Samuti eeldab autojuhtimise võimekus head tervislikku

seisundit. TIS-i andmetel on arstid kinnitanud kaebajale autojuhiloa taotlemiseks vajalikus

tervisetõendis, et kaebaja liigub iseseisvalt, tema hingamissüsteem on normis, üldseisund on

normis ja sagedast väsimust ei esine. Seega puudub alus kaebaja puhul raskemat piirangut kui

mõõdukas tuvastada.

14.2. Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.

14.2.1. Kaebaja tõi välja, et ei suuda ohutult siseruumide ega väljas ringi liikuda. Tema

võimekus ohutult ringi liikuda on muutlik (raskusaste 9). Kardab kodust kauaks lahkuda ja kaua

väljas olla ilma abiliseta, kuna enesetunne võib järsult halveneda ja võib vajada kõrvalabi. Võib

õhupuuduse, peapöörituse ja nõrkuse tõttu sattuda ohtlikku olukorda. Ühistranspordi

kasutamine on raske, seetõttu peab kasutama sõiduautot. Võtab alati inhalaatori kaasa. Ka

siseruumides võib enesetunne järsult halveneda ja ta võib vajada kõrvalabi. Võib sattuda

õhupuuduse, peapöörituse ja nõrkuse tõttu ohtlikku olukorda. Vajab pereliiget või sõpru endaga

kaasa, kes saaksid vajadusel teda aidata.

14.2.2. TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0).

Piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.

14.2.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et selles võtmetegevuses kirjeldatud piiranguid on

hinnatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Töövõime hindamise metoodika

kohaselt hinnatakse ohutu ringiliikumise juures tegevusi, kus inimene suudab raskusteta ja

turvaliselt ning mõistliku ajaga eri tasapindadel soovitud kohta liikumist. Kaebaja on läbinud

tervisekontrolli nii relvaloa (19.06.2021 perearst Antonina Kalanik epikriis) kui ka korduvalt

autojuhiloa (03.01.2020 ja 10.06.2020 õde Tatjana Stepanova epikriisid) omamiseks,

terviseseisundi kirjelduses liikumisfunktsiooni kõrvalekaldeid ja ohtu ringiliikumisel ei ole

fikseeritud, nii relvaluba kui ka autojuhiluba on perearsti poolt väljastatud. Ka muudes

epikriisides ei ole ohtu ringiliikumisel fikseeritud, kõrvalabi ja abivahendite kasutamist

fikseeritud.

14.2.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses

piiranguid. Astmast ja rasvumisest tingitud liikumisprobleeme on hinnatud „liikumine eri

tasapindadel“ juures. Selles võtmetegevuses need piiranguid ei põhjusta. Kaebaja

terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleks probleeme jalgadega, põlvedega, puusadega või

seljaga, mis ohutut ringiliikumist võiks mõjutaksid. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks

tasakaaluhäireid ja et ta oleks korduvalt kukkunud. Kaebaja ei kasuta käimisel abivahendeid

(jalutuskepp, kark, käimisraam, ratastool) ega toetu käimisel teisele inimesele. Kaebaja ei ole

kurtnud ka minestus- ega epilepsiahooge. Kaebaja viidatud nõrkushoo korral on võimalik

peatuda, võimalusel istuda ja puhata. Töövõime ei eelda, et kaebaja peab suutma joosta või

pikki vahemaid jalgsi ja kiiresti läbida, mistõttu ei saa vahel tekkiv nõrkushoog töövõimet

mõjutada. Terviseandmetest ei nähtu, et kaebajal olevad astmahood oleks põhjustanud kaebajal

minestusi, mis võiks talle ohtlikke olukordi põhjustada. Samuti ei ole kaebajal nägemis- ega

3-22-783

8(11)

kuulmisprobleeme, mis ringiliikumise ohutust mõjutaks. Astmat on võimalik ravimitega

kontrollida. Kuna kaebaja kinnitab, et kannab inhalaatorit alati kaasas, siis on tal olemas

abivahend, mis astmahoogu leevendab. Arst on väljastanud kaebajale tervisetõendi autojuhiloa

taotlemiseks ja kinnitanud kaebaja normaalset üldseisundit. Sagedat väsimust on 2020. a

tervisekontrollis eitatud. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tal tekivad täiesti ootamatult

õhupuuduse või nõrkusehood, mille tõttu ta võib sattuda ohtlikku olukorda. Sellises olukorras

ei oleks arst saanud kaebajale tervisetõendit autojuhiloa taotlemiseks väljastada, sest sellisel

juhul oleks kaebaja autojuhina liikluses tõsiseks ohuks.

14.3. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

14.3.1. Kaebaja tõi välja, et ei suuda raskusteta või valu tundmata kehaasendeid säilitada ega

vahetada. Tema võimekus valu või väsimust tundmata ühel kohal olla seistes või istudes on

muutlik (raskusaste 9). Raske on kaua seista või istuda, sest väsib kiiresti. Ka võimekus

kehaasendeid vahetada on muutlik, kuna enesetunne võib järsult halveneda ja ta võib vajada

kõrvalabi. Võib sattuda õhupuuduse, peapöörituse ja nõrkuse tõttu ohtlikku olukorda. Vajab

pereliiget või sõpru endaga kaasa, kes saaksid vajadusel aidata.

14.3.2. TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles võtmetegevuses piirangut (raskusaste 0).

Piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.

14.3.3. Vastustaja ekspertarst nõustus, et selles võtmetegevuses kirjeldatud piiranguid on

hinnatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Kaebaja kroonilised haigused

(astma ja rasvumus) põhjustavad piiranguid eri tasapindadel liikumisel eelkõige

koormustaluvuse languse tõttu, kuid kehaasendite vahetamise ja säilitamisega seotud piiranguid

terviseandmed ei kirjelda. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse võtmetegevuses

„seismine ja istumine“ lisaks seismisele ja istumisele tegevust, kus istuvat ja seisvat asendit

võib vahetada ning seismise vahel võib istuda 2-3 minutit ning vastupidi. Terviseandmetes ei

ole kirjeldatud piiranguid ei seismisel, istumisel ega kehaasendite vahetamisel, ei ole märget

kõrvalabi vajaduse ega abivahendite kohta.

14.3.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses

piiranguid. Kaebaja ei ole väitnud selja-, puusa-, põlve ega jalavalusid, mis seismist või istumist

või asendivahetust võiksid raskendada. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebaja ei suudaks

pikemalt seista ega istuda, sh asendeid vahetada ja et ta viibiks suurema osa päevast voodis

pikali olles. Ka autojuhtimine eeldab pikemat aega istuvas sundasendis olemist, ometi kinnitab

kaebaja, et kasutab autoga igapäevaselt. Töövõime ei eelda, et kaebaja peab suutma tunde järjest

seista või pikk aega järjest sundasendis istuda.

14.4. TTO ekspertarst leidis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on valdkonnas

mõõdukas piirang (raskusaste 2). Pikkade vahemaade käimine on piiratud seoses õhupuuduse,

madala aeroobse võimekuse ja kerge väsimisega. Piiranguid põhjustavad häired bronhiaalpuu

struktuuris. Kaebajal esinevad rasvumine (KMI 38) ja segatüüpi astma. Hetkel on astma

ägenenud, kuna kaebajale määratud püsiravi Relvar elliptaga ei ole olnud järjepidev. Esineb

hingamisfunktsiooni mõõdukas langus ja oluline reversiibelsus bronhodilataatortestil. Kasutab

sagedasti hooravi ja tajub, et aeroobne võimekus on madal ja esineb õhupuudust, mis

episoodiliselt ägeneb. Järjepideva püsiravi foonil oleks haigus tõenäoliselt paremini

kompenseeritud ja piirangud hinnatavad vähemalt kergeks. Kaebaja on piiranguga osaliselt

kohanenud.

Kohus märgib, et kuna ekspertarstid tuvastasid liikumise valdkonnas ühes võtmetegevuses

mõõduka piirangu ja teistes võtmetegevustes piiranguid ei tuvastanud, siis on valdkonnas

esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti mõõdukas (raskusaste 2) (määruse nr 39 § 6

3-22-783

9(11)

lg 5). Kohus peab sellist piirangute raskusastet kaebaja tervislikule seisundile vastavaks ega

leia, et antud juhul tuleks kaebaja puhul tuvastada veelgi raskem piirangu raskusaste.

15. Käelise tegevuse valdkond.

15.1. Kaebaja tõi selles valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte sirutamine“ ja

„asjade liigutamine“. Kaebaja tõi välja, et ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Tema võimekus

käsi tõsta ja kõverdada on muutlik (raskusaste 9). Samuti ei suuda ta kätega raskusteta asju

liigutada. Tema võimekus tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat või suurt ja

kerget eset, nt patja või tühja pappkasti on muutlik (raskusaste 9), kuna enesetunne võib järsult

halveneda ja ta võib vajada kõrvalabi. Ta võib sattuda õhupuuduse, peapöörituse ja nõrkuse

tõttu ohtlikku olukorda. Vajab pereliiget või sõpru endaga kaasa, kes saaksid vajadusel aidata.

Hoiab alati inhalaatorit endaga kaasas.

15.2. TTO ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piiranguid (raskusaste 0).

Astmaga seotud piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.

15.3. Töötukassa ekspertarst leidis, et TTO ekspertarst hindas õigesti taotluses käelise

tegevuse valdkonnas kirjeldatud piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“. 25.09.2021 erakorralise meditsiini arst Kaja Erik on fikseerinud oma epikriisis

kaebajal vasaku labakäe pindmised lõikehaavad, mis kajastavad ägedat haigusseisundit ja ei ole

hinnatavad püsivate piirangutena. Muid käelise tegevuse piiranguid põhjustavaid haigusi

kaebajal ei ole diagnoositud. Taotluses on kaebaja kirjeldanud eelkõige koormustaluvuse

langusest tekkida võivaid piiranguid, mistõttu on TTO ekspertarst õigesti viidanud liikumise

valdkonna „liikumine eri tasapindadel“ võtmetegevusele.

15.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et

kaebajal esineks käe-, kaela- või seljavalusid, mis raskendaks käte ja asjade tõstmist ning asjade

liigutamist. TIS-i andmed ei kinnita kaebaja kätes liigutamisega või jõudlusega seotud

probleeme. Kaebaja viidatud väsimuse ja õhupuuduse probleeme on hinnatud põhjendatult

liikumise valdkonnas. Käelise tegevuse valdkonnas need täiendavaid piiranguid ei põhjusta.

Kaebaja siinkohal välja toodud piirangud on seda enam põhjendamatud, et kaebaja on TIS-i

andmetel taotlenud relvaloa omandamiseks arstitõendit. Relva käsitsemine eeldab käte

korralikku töötamist ja head jõudlust. Arst ei ole kaebajal relvaloa andmist välistavaid

terviseprobleeme näinud, vaid on kinnitanud kaebaja üldseisundi normile vastavust. Samuti

tuleb tähele panna, et kaebaja on taotlenud TIS-i andmetel autojuhtimiseks tervisetõendit ja

kaebaja kinnitab, et kasutab igapäevaselt autot. Ka autojuhtimine eeldab käte head tööd. Seega

ei saa kaebajal esineda selles valdkonnas ka töövõimet vähendavaid piiranguid.

16. Muud tervisehäired.

16.1. Kaebaja tõi siinkohal välja, et tema uni on väga tihti häiritud astmaga seotud õhupuuduse

tõttu. Ärkab öö jooksul mitu korda. Hommikuti on väsinud ja nõrk.

16.2. TTO ekspertarst selgitas, et astmaga seonduvaid piiranguid on hinnatud liikumise

valdkonnas. Uneaegsete hingamishäirete uuringut on pulmonoloog korduvalt kaebajale

soovitanud, kuid kaebaja on sellest keeldunud.

16.3. Vastustaja ekspertarst viitas õde Tatjana Stepanova 03.01.2020 ja 10.06.2020

epikriisides toodule, milles on mootorsõiduki tervisetõendi koostamisel fikseeritud järgmised

unega seotud andmed: mandibulaarset retrognaatiat, valju norskamist, pidevat väsimustunnet ja

uneaegseid hingamisseisakuid ei esine, hinnang kopsufunktsioonile – normis. Pulmonoloog

Erve Sõõru 27.02.2020 ja 22.03.2022 epikriisides on soovitus teha uneaegse hingamishäire

uuring, mida kaebaja ei ole järginud. Seega ei ole unehäire diagnoos tõendatud, ei ole püstitatud

3-22-783

10(11)

diagnoosi ega määratud ravi. Töötukassa ekspertarst märkis, et TTO ekspertarst on astmast ja

rasvumusest tingitud piiranguid õigesti arvestanud liikumise valdkonnas.

16.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal puuduvad ka siinkohal piirangud.

Kaebaja käitumine on vastuoluline, sest relvaloa ja autojuhiloa saamiseks tervisetõendi

taotlemisel on ta end piisavalt terveks pidanud. Tõendite väljastamisel on arstid kinnitanud, et

kaebaja üldseisund ja hingamissüsteem on normis. Sagedast väsimust eitatakse. Järelikult ei ole

kaebaja välja toodud unehäired sellised, mis saaksid mõjutada ka töövõimet.

17. Kokkuvõtteks leidis TTO ekspertarst, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid, samuti alumiste

hingamisteede kroonilised haigused. Pikkade vahemaade käimine on piiratud seoses

õhupuuduse, madala aeroobse võimekuse ja kerge väsimisega. Kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Talle sobivad võimetekohane vaimne töö ja kerge füüsiline töö. Vajalik on

regulaarne püsiravi tarvitamine.

18. Vastustaja ekspertarst märkis, et kaebajal on diagnoositud krooniline astma ja rasvumus.

Astma tõttu külastab regulaarselt pulmonoloogi, haigusele on määratud vastav ravi. TTO

ekspertarst on võtnud hindamisel arvesse kaebaja enesehinnangut, kõiki TIS-is olevaid epikriise

ning lähtunud ka viimasest ägedast hingamisteede haigestumisest, mis on ajutiselt halvendanud

kaebaja hingamisfunktsiooni. Kroonilise hingamisteede haiguse ravi ei ole ägeda haigestumise

järgselt olnud järjepidev. TIS-is on 2021. a-l rida annulleeritud retsepte. Kuna kaebaja

krooniliste haiguste (astma ja rasvumus) ravi ei ole olnud järjepidev ning elustiili muudatusi ei

ole toimunud, ei ole tegemist püsipiirangutega – ravipotentsiaal on kasutamata. Eeltoodust

tulenevalt nõustus vastustaja ekspertarst TTO ekspertarstiga, et kaebaja terviseandmed

kinnitavad toitumishaigusest ja alumiste hingamisteede kroonilisest haigusest tingitult mõõduka

tegutsemispiirangu esinemist liikumise valdkonnas, teised valdkonnad on piiranguteta.

Kaebajal on õhupuuduse, madala aeroobse võimekuse ja väsimise tõttu piiratud pikkade

vahemaade läbimine. Mõõduka piirangu esinemine ei tähenda automaatselt üldise töövõime

olulist ja püsivat langust. Kaebajal esinevad piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste

valikul, kuid ei vähenda püsivalt üldist töövõimet. Kaebaja enda hinnanguid tegutsemisvõimele

ja viimase 5 aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole hetkel piirangud väljendunud

ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime. Elustiili muutuste ja järjepideva ravi foonil on

liikumise valdkonna piirangud vähendatavad, haigused on kompenseeritavad.

19. Kohus märgib, et kuna kaebajal tuvastati liikumise valdkonnas ühes võtmetegevuses

mõõdukas piirang (raskusaste 2), teistes valdkondades ega võtmetegevustes piiranguid ei

tuvastatud, siis tuleb töövõime ulatuse tuvastamiseks arvestada võtmetegevuste piirangute

raskusastmete arvväärtuste summaks 2 (määruse nr 39 § 6 lg 6). Kuna raskusastmete

arvväärtuste summa jääb alla 4, siis tuli kaebaja tunnistada töövõimeliseks (määruse nr 39 § 8

lg-d 1 ja 5). Kaebajal ei tuvastatud määruse nr 39 §-s 4 nimetatud töövõimet välistavat seisundit,

samuti ei tuvastatud kaebaja puhul üheski võtmetegevuses raskusastet 4 (täielik piirang).

Seetõttu puudus alus tuvastada kaebajal puuduvat töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 3). Kaebaja

puhul ei ole tuvastatud ühegi võtmetegevuse osas, et ta ei suuda tegevusi iseseisvalt sooritada.

Seetõttu puudus alus tuvastada kaebajal ka osalist töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 4). Järelikult

oli õiguspärane vastustaja otsus, mis tugines TTO ekspertarsti eksperdiarvamusele ja milles

leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud (määruse nr 39 § 8 lg 6).

20. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja, et ta on töötu. Ta pidi eelmistest

töökohtadest oma terviseprobleemide tõttu ära tulema. Samuti oli tööl olev füüsiline koormus

liiga raske kaebaja jaoks. Ei saanud hakkama suure töömahuga, kuna tema aktiivsus on

kroonilise astma tõttu madalam.

3-22-783

11(11)

21. Kohus selgitas juba eespool, et kaebajal on võimalik valida enda tervislikule seisundile

sobivam töö. Ilmselt ei sobi kaebajale füüsilist pingutust, koormust ja vastupidavust nõudvad

tööd. Kaebajale sobiksid aga tööd, kus tal ei tule palju jalgsi ringi liikuda, kus tal on võimalik

vastavalt vajadusele puhata ja mida ta saaks teha kontoris kohapeal olles või ka näiteks kodust.

Selleks saavad olla nt töö telefoni teel, töö arvutiga, töö inimestega jms. Seega puudub põhjus

arvata, et kaebaja tervislik seisund ei võimalda tööd teha ja tal tuleks tingimata osaline või

puuduv töövõime tuvastada.

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõudes rahuldamata. Kuna

vastustaja otsus on õiguspärane, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti

lahendama. Järelikult tuleb kaebus ka kohustamisnõudes jätta rahuldamata.

23. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/