1-10-2119/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Üldkasuliku töö peatamine

Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Kohtulahend nr 1-10-2119 Tartu Maakohtu 18. veebruari 2010 otsus P.A karistamises KarS § 121 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega kuud, mis asendatud üldkasuliku tööga 480 tundi

Menetlus kirjalikus menetluses

Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste

Avaldaja kriminaalhooldaja Arno Lend

Avalduse ese erakorraline ettekanne süüdimõistetu kohta

Süüdimõistetu P.A (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x-x

xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx )

Resolutsioon Peatada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2010 otsusega P.A-le kohaldatud üldkasulik töö ning lugeda tegemata üldkasuliku töö lõpptähtajaks 25. august 2011.

Määruse koopia saata karistusregistrile, P.A-le ja Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna kohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul.

Asjaolud P.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 18. veebruari 2010 otsusega KarS § 121 järgi ja karistatud liitkaristusena 8 kuu vangistusega ja KarS § 69 alusel asendatud P.A-le mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga 480 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 25. detsember 2010. Üldkasuliku töö tegemisel on P.A allutatud KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx .

Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu

Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud P.A kohta.

Ettekandest nähtuvalt on P.A teinud ära 75,5 üldkasuliku töö tundi. Halva tervisliku seisundi tõttu ei ole saanud P.A üldkasulikku tööd teha ning seetõttu on ta üldkasuliku töö tegemise graafikust maas. P.A on esitanud ametnikule halva tervisliku seisundi kohta arstitõendid ning töövõimetuslehe, mis tõendavad, et P.A ei ole tervisliku seisundi tõttu olnud võimalust sooritada üldkasulikku tööd. Oma 15.12.2010 antud seletuskirjas on P.A kirjutanud, et kuna tal on tervisega tõsiseid probleeme, ei ole üldkasuliku töö tegemine kulgenud plaanipäraselt. Tahtlikult ei ole ta üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale hoidnud ja tema eesmärgiks on määratud üldkasulik töö täies ulatuses sooritada. Ametnik on teinud ettepaneku peatada üldkasuliku töö tähtaja kulgemine ja pikendada P.A-le määratud üldkasuliku töö sooritamise tähtaega.

Kohtu põhjendused

KrMS § 431 kohaselt KrMS §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse (KarS § 69 lg 3).

Kuna hooldusalune ei ole tervisliku seisundi tõttu suutnud tähtaegselt täita üldkasuliku töö tunde, siis on põhjendatud KarS § 69 lg 3 alusel P.A-le kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise peatamine ning lugeda tegemata üldkasuliku töö lõpptähtajaks 25. august 2011.

KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva.

Silvi Maiste

Kohtunik