2-22-9586/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

19. jaanuar 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-9586

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi Tallinn,

C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu vastu kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

652,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

AB

“Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder (e-post

xxx)

Kostja: Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu

(registrikood 80167027, asukoht C. R. Jakobsoni tn 4,

Tallinn, e-post jakobsoni4.ky@gmail.com), lepinguline

esindaja Margus Saulep (e-post: xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Rahuldada hageja AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi kostja C. R. Jakobsoni tn 4

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu hageja AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal kasuks hüvitis 554.21 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.

3. Välja mõista kostjalt C. R. Jakobsoni tn 4 korteriühistu hageja AB “Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal kasuks viivis summas 1.79 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt 40 eurot alates 30.06.2022 kuni võla

sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta tsiviilasja menetluskulu täies ulatuses kostja kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Kohtule 30.06.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kahju hüvitamise

nõude summas 1020,64 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot ning

viiviste nõue seisuga 30.06.2022 summas 1,79 eurot ja viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 30.06.2022 kuni võla

sissenõudmiskulude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulu kostja kanda ja välja

mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja menetluskulult alates

menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

2. Hageja on kindlustusandja, kes on kindlustanud sõiduki BMW X5 (XXXXXX)

kindlustuspoliisiga nr xxxxxxxxx. Omavastutuse suurus on 200 eurot kindlustusjuhtumi kohta.

25.03.2022 kukkus Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 hoone katuselt sõidukile BMW X5 XXXXXX

ventilatsioonikorstna katus ning puuoks, mille tulemusena sai BMW kahjustada.

Ventilatsioonikorstna ja puuoksa kukkumise tagajärjel sai sõiduk BMW kahjustada. United

Motors AS parandas sõiduki BMW kahjustused ning esitas hagejale remondiarve summas

1020,64 eurot. Remondiarve ei sisalda sõidukikindlustuse omavastututust summas 200 eurot.

Hageja hüvitas sõiduki BMW parandamise kulu summas 1020,64 eurot. Kuna hagejal on samal

alusel nõue kõikide korteriomanike vastu, esitas hageja 08.06.2022 kostjale kahju hüvitamise

nõude. Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada

hiljemalt 22.06.2022.

3. Hoonelt ventilatsioonikorstna kukkumise tagajärjel realiseerus VÕS § 1059 kirjeldatud

suurema ohu allika valitsemisega kaasnev risk, mille korral saab kahjustatud isik nõuda kahju

hüvitamist ohu allikat valitsenud isikult sõltumata viimase süüst. VÕS § 1059 kohaselt

ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud,

vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise

eraldumise ja alla langemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et

kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. C. R. Jakobsoni tn 4, Tallinn kinnistu

omanikud on moodustanud korteriühistu. KrtS § 34 lg 3 kohaselt isik, kellel on samal alusel

kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette

solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu. Vastavalt VÕS §-ile 1059 vastutab

ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud,

ehitise kokkuvarisemise tõttu, selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja alla

langemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas

vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.04.2007 otsuse

kohtuasjas nr 3-2-1-27-07 kohaselt on riskivastutuse eesmärgiks eriti ohtlikust asjast või

tegevusest lähtuva iseloomuliku (kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju

kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud

isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse

riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles

näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik

alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. VÕS § 1059 nimetatud suurema ohu allikaga

seotud tüüpilise ohu realiseerimisega on tegemist juhul, kui ehitiselt kukub või eraldub (maa

külgetõmbejõu tõttu) esemeid, mis tekitavad oma alla langemise tõttu kahju (vt Varul, P jt

Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne lk 699). Kuna hoone küljest kukkus alla

ventilatsioonikorsten, siis on hageja hinnangul realiseerunud suurema ohu allikaga seotud

tüüpiline oht.

4. Ventilatsioonikorstna ning puuoksa kukkumise tagajärjel sai kahjustada sõiduk BMW.

Kahjustada saanud sõidukit oli võimalik parandada, ning sõiduki parandamise kulu oli 1020,64

eurot ilma sõidukikindlustuse omavastutuseta. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise. Hageja esitas 08.06.2022 kostjale kohtuvälise kahjunõude, milles andis kostjale

mõistliku tähtaja ning palus kahju hüvitada hiljemalt 22.06.2022. Kostja hagejale kahju ei

hüvitanud ja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates 23.06.2022. Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 0,00%.

Põhinõude suurus 1020,64 eurot ja viivised hagi esitamise seisuga 30.06.2022 (periood

23.06.2022 – 30.06.2022 ehk 8 päeva eest) on 1,79 eurot (1020,64*8*0,0219%). Viivised, mis

vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale, on 1020,64 * 365 * 0,0219% = 81,58 eurot.

Hagi hind kokku on 1020,64 + 1,79 + 81,58 + 40 = 1144,01 eurot.

5. Sõiduki BMW kapoti kahjustus on tekkinud korstna detaili kukkumise tagajärjel, ukse

kahjustus on tekkinud puuoksa kukkumise tagajärjel. Fotolt on näha, et korstnadetail nn

ventilatsioonikorstna müts asub BMW esimese parempoolse nurga ees maas. Kuna kapott on

ette poole kaldu, siis pärast kapotile kukkumist on ketta kujuline korstnadetail veerenud sõiduki

ette maha. Sõiduki kapotile on jäänud iseloomulik kahjustus, mis on tekkinud terava servaga

eseme kukkumise tagajärjel. Korstnadetailil on õhuke terav serv. Kahjustada saanud uks asub

sõiduki vasakul küljel. Sõiduk on pargitud Jakobsoni tn 6 ja 4 majade vahele, maja nr 6 äärde,

vasaku küljega maja nr 6 poole. Sõidukile kukkunud puuoks asub sõiduki vasaku külje ja maja

nr 6 vahel. Sõiduki ja maja nr 6 vaheline kaugus on ca 70 cm. United Motors AS parandas

sõiduki BMW ukse ja kapoti kahjustused, ukse kahjustuse parandamiseks on vaja parandada ja

värvida vasak esiuks, vahetada käepideme kaks katet. Kuna ukse kahjustus asus vasakule

tagauksele niivõrd lähedal, siis tuli selleks, et ei tekiks uste vahel värvitooni erinevust, teostada

ka värvihajutus vasakule tagauksele. Selle käigus tuli vahetada ka vasaku tagaukse esimene

tihend. Kapoti kahjustuse paranduseks tuli kapott parandada ja värvida. Lisaks tuli vahetada

kapotil olev BMW logo. United Motors AS koostas hageja palvel ukse kahjustuse

parandamiseks eraldi kalkulatsiooni, mille kohaselt on ukse kahjustuse parandamise kulu

557,64 eurot. Kuna hageja hüvitas kahju ilma omavastutuseta summas 1020,64 eurot (1220,64-

200), siis saab hageja nõuda kostjalt kahju hüvitamist 54,3% ulatuses hageja poolt hüvitatud

summast. Seega nõuab hageja kostjalt 554,21 euro hüvitamist (1020,64*0,543). Hageja loobub

nõudest kostja vastu osaliselt, summas 466,43 eurot (1020,64*0,457). 466,43 eurot on sõiduki

ukse parandamise kulu ilma omavastutuseta. Hageja leiab, et sõiduki ukse kahjustus on

tekkinud oksa kukkumise tagajärjel ning kostja selle eest ei vastuta.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista. Hagis toodud üldsõnaliste väidete kohaselt sai ventilatsioonikorstna

mütsi ja puuoksa kukkumise tagajärjel mootorsõiduk BMW kahjustusi. Puudub hagi aluses

ülevaade, millised kulud on seotud ventilatsioonikorstna mütsi langemisega kaasnenud kahjude

kõrvaldamisega ja millised kulud puuoksa murdumise tagajärgede kõrvaldamisega. Riigikohus

selgitas, et üldine viitamine hinnapakkumisele kui tõendile ei ole piisav. Hageja peab enda

avalduses lahti kirjutama, mida ja mille eest ta konkreetselt nõuab (RKTKo 3-2-1-116-16, p

24). Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest

dokumentidest, vaid hageja peab ise selgelt esile tooma need asjaolud, millele ta oma nõude

rajab (Riigikohtu 16.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 17, samuti selles viidatud

20.10.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25). Nõue peab olema esitatud selliselt, et

seda saaks ka hagi rahuldamise korral täita ning seetõttu esitatakse haginõudele samad

kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile TsMS § 363 lg 1 p 1 alusel (nt Riigikohtu lahend

asjas nr 3-2-1-53- 07, p 14). Hagiavalduse resolutsiooni osa peab olema kooskõlas muu hagi

tekstiga. Hagi alus on need hageja osundatud asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma

materiaalõiguse normile rajatud nõude (Riigikohtu 07.04.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-

10, p 10). Kohus saab kostja vastuväidetest lähtuvalt hagi menetlusse võtmist veelkord

kontrollida ning võimalikud eksimused kõrvaldada (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt, lk 753). Olukorras, kus hagi on ebaselge, tuleb hagejale

määrata TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaeg hagi täpsustamiseks (vt RKTKo 3-2-1-116-16, p 24).

Üldise tõendamiskoormuse järgi on hageja kohustuseks tõendada kõiki kahjunõude eeldusi

(TsMS § 230 lg 1). Kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja piirduda üldiste

vastuväitega, kuni hageja on tõendid esitanud (vt RKTKo 3-2-1-137- 07, p 13). Kuivõrd

esitatud avaldus on olemuselt pealiskaudne, saab kostja antud staadiumis esitada põhinõudele

üksnes üldist laadi vastuväiteid.

7. Nõudeid saab esitada üksnes kindlakstehtud kahju ulatuses. VÕS § 489 lg 1 sätestab

kindlustusandjale kohustuse teha viivitamata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus.

Eelnevat arvestades jääb praegusel juhul selgusetuks, kuidas kahju suurus tuvastati. Üksnes AS

United Motors remonttööde arve kahjude rahalist suurust ei tõenda. Kahju suuruse

kindlakstegemiseks tuleb kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus

vastava järelduse teha. Hageja ei ole tõendanud, et AS United Motors remondiarvel toodud

kulud tekkisid puuoksa murdumise ja korstnamütsi langemisega kaasnenud asjaoludel. Tallinna

Ringkonnakohus osundas, et kahju jäetakse tuvastamata ja sellest tulenevalt nõue rahuldamata

juhul, kui tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, mis töid kahju hüvitamiseks vajalike

töödena käsitleti ning kas töid mille maksumus nimetati, saab pidada konkreetse kahju

tagajärgede likvideerimiseks vajalikeks töödeks. Kohtu selgituste kohaselt, kui hageja esitab

kahju suuruse tõendamiseks ilma seletuseta arve, kus on väidetud, et kahjujuhtumi

likvideerimiseks kuluvate tööde maksumus vastab arves nimetatud summale, ei ole see piisav,

et kahju suurust tuvastada (TlnRKo 2-16-8344, p 16). Asjas on esitatud üksnes mootorsõiduki

omaniku tehtud fotod, kuid hagile lisatud materjalidest ei nähtu, millistest asjaoludest ja

tõenditest lähtus hageja, leides, et kahju põhjustas just korstnamütsi langemine ja puuoksa

murdumine.

8. Kahjud võivad tekkida erinevatel põhjustel (näiteks ka vandalismiaktiga), mistõttu omab

põhjusliku seose tõendamine kahjunõude esitamisel määravat tähendust. See, et hagile lisatud

pildil on korstnamüts auto kõrval, ei tõenda, et korstnamüts autole langes või seda, et

korstnamüts veeres autolt sõiduki ette. Ei ole välistatud, et ventilatsioonikorstna müts asetati

auto kõrvale demonstratiivselt üksnes fotografeerimise ajahetkeks. Võimalik, et tormituulte

tõttu andsid korstnamütsi kinnitused tõesti järgi ning see kukkus katuselt alla, kuid seejuures

tuleb arvestada, et korstna asukoht ei ole BMW-ga vertikaalselt samas tsoonis, vaid mitmeid

meetreid edasi hoovi poole. Samuti ei ole usutav korstnamütsi “lendamine” tuuleiilidele vastas

suunas ehk siis kui tegemist oli loodesuunalise tuulega, siis pidanuks see kukkuma Jakobsoni 4

sisehoovi poole, mitte värava läheduses seisva BMW poole. Kostja juhatust ei ole sündmusest

viivitamatult informeeritud ega kutsutud sündmuskohta vaatlema, mis võimaldab nõude

põhjendatuse kahtluse alla seada. Kostja juhib tähelepanu, et sõiduki parkimiskohale lähim puu

ei asu mitte kostja majandataval kinnisasjal, vaid C.R. Jakobsoni 6 territooriumil ehk

naaberkinnistul. Sõiduk BMW (XXXXXX) pargib C.R. Jakobsoni 6 territooriumil ning puu

asukoht on samuti C.R. Jakobsoni 6. Kostja kohustused naaberkinnistu hooldus - ja

heakorratöödele ei laiene. Kostja vastutus võiks laieneda naaberkinnistule üksnes juhul, kui

kostja oleks asutatud kahe kinnisasja majandamiseks. Kostja kahte eraldiseisvat kinnistut ei

majanda, mida tõendab kostja põhikiri. Kostja põhikirja p 1.3 tulenevalt on ühistu tegevuse

eesmärgiks Jakobsoni 4 asuva elamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamine. Põhikirja

p 3.1 järgi on ühistu liikmed piiratud Jakobsoni 4 asuva elamu korteriomanike ringiga. Seega

on hageja jätnud tähelepanuta, et mootorsõiduki parkimiskohale lähim puu asub C.R. Jakobsoni

6 kinnistul ja et seda kinnistut majandab Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 6.

9. Selgusetu on, millistel asjaoludel on nõudesse lisatud väide puuoksa murdumisest, 29. märtsi

2022 e-kirjas tugines mootorsõiduki omanik üksnes sellele, et C.R. Jakobsoni maja nr 4 katuselt

on 25. märtsi öösel korstnamüts BMW XXXXXX kapotile langenud. VÕS 1131 lg 1 reguleerib

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude väljamõistmist.

Kuivõrd kostjat ei saa lugeda majandustegevuses tegutseva isikuks, VÕS 1131 lg 1 kostja

suhtes ei kohaldu. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on

majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole

seadusest tulenevalt keelatud. Kostja on olemuselt sarnane mittetulundusühingule, s.t kostja

eesmärgiks ei ole tulu teenimine. Kostja põhitegevuseks on kinnisasja majandamine, eelkõige

korteriomanditeks jagatud kinnisaja omanikele teenuste 5 vahendamine (nt küte, vesi, elekter,

prügi), mis ei ole kasumi teenimisele orienteeritud tegevus. VÕS § 1131 lg 1 kohaldamata

jätmist toetab seaduseelnõu seletuskiri, milles on märgitud: „Paragrahvi 1131 pealkiri on

kehtivas õiguses „Sissenõudmiskulude hüvitamine“. Tulenevalt § 1131 lõikes 4 sätestatust

reguleerib see ainult selliseid sissenõudmiskulusid, mida nõutakse kas ettevõtjate vahelises või

ettevõtja ja avalik-õigusliku isiku vahelises õigussuhtes. Kuna eelnõuga täiendatakse VÕS-i

uue §-ga 1132 , mis reguleerib samuti sissenõudmiskulude hüvitamist, kuid ainult juhul kui

võlgnik on tarbija ja võlausaldaja ettevõtja, tuleb selguse ja seaduse teksti parema

ülevaatlikkuse huvides mõlema paragrahvi pealkirjas märkida vastava sätte isikuline

kohaldamisala. Seetõttu sõnastatakse § 1131 pealkiri järgmiselt: „Sissenõudmiskulude

hüvitamine majandusja kutsetegevuses tegutseva isiku poolt.“ (võlaõigusseaduse ja

tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 786 SE seletuskiri, lk 7).

10. Sissenõudmiskulud on oma olemuselt juba kõrvalnõue ning on põhjendamatu sellele veel

üht kõrvalnõuet lisada. Kostja ei ole tähtajaga määratud nõuet saanud, viiviste arvestamine on

alates 23. juunist 2022 põhjendamatu. Viivisnõude rakendamise eelduseks on nõude

toimetamine adressaadile ning vaidluse korral peab kahjunõude esitaja seda ka tõendama. 29.

juunil 2022 vahendas hageja kahjukäsitleja juhtumi asjaolude kohta täiendavaid selgitusi. On

arusaamatu ja praktikas erandlik, et juba enne seda, kui asja menetlev kindlustusselts jõuab

tagasinõude osas otsuse langetada, pöördub kahju nõudev kindlustusselts kohtusse ja seda isiku

vastu, kelle kindlustusseltsi juures on regressnõude menetlemine parasjagu pooleli. Kuna

hageja tegutsemine on olnud ebaratsionaalne, vastuolus mõistliku tegevuspraktikaga ja ka

organisatsioonilises plaanis vastuoluline (hageja lepinguline esindaja esitas nõude kohtusse

ajal, mil hageja kahjukäsitlejad pidasid läbirääkimisi), palume seda tsiviilasja menetluskulude

jaotamisel arvesse võtta.

11. Menetluse kestel teavitasid nii hageja kui kostja esindajad, et on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

12. Harju Maakohtu 17.10.2022 määrusega võttis kohus vastu hageja loobumise nõudest

466.43 eurot. Tegemist oli sõiduki ukse parandamise kuluga oksa kukkumise tagajärjel ilma

omavastutuseta. Menetlusse jäi hageja nõue summas 554.21 eurot.

Kohtu põhjendused

13. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

15. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel

esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate

faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda

hagi piiridest ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2, kohus ei või otsuses ületada

nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

16. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud

isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine

võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine.

17. Hageja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud

sõidukiomaniku nõue kostja vastu. VÕS 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt

hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu

kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud

isiku nõue kostja vastu läinud üle hagejale.

18. Asjaolud, mis ei ole vaidluse all ja millest kohus saab lähtuda:

• Hageja poolt oli kindlustatud sõiduk BMW X5 reg number XXXXXX

kindlustuspoliisiga nr xxxxxxxxx.

• 25.03.2022 kukkus Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 hoone katuselt alla

ventilatsioonikorstna kate (müts).

• Hageja on sõidukiomanikule tekkinud kahju hüvitanud.

19. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu raha saamisele suunatud hagi, tuginedes sellele,

et talle kui kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtjate nõue, mis tulenes sellest, et korteriühistu

ei taganud kaasomandi korrashoidu, mille tagajärjel kukkus ventilatsioonikorstna müts autole.

Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses.

20. Kohus loeb eelnevalt asjas esitatud tõendeid arvestades tuvastatuks, et auto vigastus tekkis

hagis kirjeldatud viisil ventilatsioonikorstna alla kukkumise tõttu. 25.03.2022 on sõiduki

omanik teavitanud kindlustusandjat, et öösel on Tallinn, C. R. Jakobsoni tn 4 ja 6 hoovis

korstnamüts alla lennanud auto kapotile, mistõttu on autokapotil kriimustused ja mõlk. Kohus

ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole tõendanud kindlustusjuhtumi toimumist. Samuti ei

ole asjakohased väited, et korstnamütsi võis auto ette panna ka omanik ise, kes pildid tegi.

Juhtumi olemasolu kinnitab ka United Motors AS arves nr 520129295 27.05.2022 kirjeldatud

remonditööd vaidlusaluse sõiduki osas. Nimetatud tööde kirjeldus on kokkulangev

kindlustusjuhtumi teates, kus on märgitud, et autokapotil on kriimustused ja mõlk ning

teostatud on värvitööd, õgvendus ja roostetõrje koos montaažiga. Hageja on nõude kujunemist

selgitanud, et hagetav summa ei sisalda nõuet autoukse parandustööde osas. Kohtule on esitatud

täpsustav 22.08.2022 kalkulatsioon remonditööde osas, millest nähtub eraldi töömaht ja haind

autokapoti tööde osas. Seega ei ole kostja väited nõude kujunemise osas asjakohased. Fotodelt

on näha, et korstnadetail nn ventilatsioonikorstna müts asub BMW esimese parempoolse nurga

ees maas. Kuna kapott on ette poole kaldu, siis pärast kapotile kukkumist on ketta kujuline

korstnadetail veerenud sõiduki ette maha. Sõiduki kapotile on jäänud iseloomulik kahjustus,

mis on tekkinud terava servaga eseme kukkumise tagajärjel. Korstnadetailil on õhuke terav

serv. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et autokapoti kirjeldatud kahjustus on toimunud muul

viisil või selle tekkimine kirjeldatud viisil ei oleks üldse võimalik. Vaidluse all ei ole asjaolu,

et ventilatsioonikorstna müts oli alla kukkunud. Kohus ei hinda puuoksaga seotud kahjustusi,

kuivõrd hageja on loonud selles osas oma nõudest.

21. Seega on kohus seisukohal, et vaidlusalune kahjujuhtum tekkis kõigi korteriomanike

kaasomandist. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike

huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest,

eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et

korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Isik,

kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta

seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu (Krts § 34 lg 3).

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seaduseelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KrtS § 34

lg 3 eesmärgiks oli mh muuta olukorda, kus võlausaldaja võis esitada nõude ainult ühe

solidaarvõlgnikust korteriomaniku vastu ja asendada see korraga, kus selline nõue tuleb esitada

korteriühistu vastu. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne

võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda

VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23;

Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 on

sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle

asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul,

kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu

hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks,

mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab

kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 65. Kahju

kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS § 127 alusel nõuda teiselt

korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka

Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on

kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest

(VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

22. Kohus leiab antud juhul, et samad kahjunõude eeldused kohalduvad ka korteriühistu poolt

kaasomandi hooldamise kohustuste rikkumise korral. Korteriühistu hoolsuskohustuseks KrtS §

35 lg 2 p 1 alusel on mh ventilatsioonikorstna perioodiline kontroll ning kohustus hoida

kaasomandis olevad tehnosüsteemid korras. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus

tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (AÕS § 72 lg

5, RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43, nr 3-2-1-107-15, p 14). Selline kohustus hõlmab ka

hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, mida

kaasomanikud teostavad korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg 2, § 35 lg 2 p 1). Korteriühistul on

kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning

rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo

nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-12-13, p 51). Juhul, kui puudutatud isik

ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust ning ei taganud selle süsteemi

korrasolekut, siis selliselt saab vastutuse aluseks olla mh tegevusetus, sh tehnosüsteemide

korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p

51). 67. Kuivõrd korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisab

nõude rahuldamiseks selle juhtumi tõendamisest.

23. Vastutusest vabanemiseks tuleb korteriühistul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud

ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju

tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja

hoolikusega (vt ka RKTKo nr 2-17-15364, p 12). Seejuures ei välista puudutatud isiku vastutust

ning kaasomandi eseme korrashoidmise kohustuse täitmiseks ei piisa sellest, et korteriühistu

sõlmib elamu haldamiseks ja hooldamiseks lepingu kolmanda isikuga (RKTKo nr 2-17-15364,

p-d 13). Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud

ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju

tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja

hoolikusega. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendanud, et korteriühistu tegevuse

(tegevusetuse) tagajärjel on tekkinud kahju. Vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid

rikkumise faktist ning vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel see

ventilatsioonikorstna müts alla kukkus. Tõendatud on, et sõidukit kahjustav asjaolu lähtus

kaasomandi osast, mille kohta seadus näeb ette korteriomanike solidaarkohustuse, saab eeldada,

et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust. Seega kohus on jõudnud järeldusele ja

tuvastanud, et korteriühistu on rikkunud ventilatsioonikorstna hooldamise osas oma kohustusi

(VÕS § 115 lg 1) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Seega

vastutab kostja tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on autoomanikule makstud

hüvitise osas kindlustusandjale üle läinud nõue ühistu vastu.

24. Vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on

vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole

vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja

mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või

lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava

asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriühistu vastutust välistavaid asjaolusid ja tõendeid

kohtu ette ei ole toodud.. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu. Korteriühistul tuli tavapärase valitsemise raames mh täita KrtS § 35 lg-st

1 ja lg-st 2 p-st 1 tulenevaid kohustusi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg

3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

25. VÕS § 1131 lg 1 on sätestatud, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda

võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab ka võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, mis tuleb hageja kasuks välja mõista.

26. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on esitanud viiviste nõue

seisuga 30.06.2022 summas 1.79 eurot ja viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras võla sissenõudmiskuludelt (40 eurot) alates 30.06.2022 kuni võla sissenõudmiskulude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

27. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2023. a otsusega nr 2-22-

9586.