2-22-104054/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2023, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-104054

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi J. P. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

958,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn),

esindaja Alla Žulinskaja (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: J. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx,

tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista J. P.lt (P.) Osaühingu Aktiva Finants kasuks COOP Finants AS ja

kostja vahel 21.05.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L17463 tulenev võlgnevus

902,56 eurot (millest 539,95 eurot põhivõlg, 61,23 eurot intressi võlg, 15 eurot

sissenõudmiskulud, 6 eurot laenuhaldustasu, 280,38 eurot kohtuotsuse 19.01.2023

(kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Välja mõista J. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 20.01.2023 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga

539,95 eurot) 19,9% aastas.

4. Jätta 25 euro ulatuses rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi J. P. vastu

sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

5. Jätta hageja menetluskulud 97,3% ulatuses J. P. kanda ja 2,75% ulatuses

Osaühingu Aktiva Finants kanda. Kostja J. P. menetluskulud jäävad täies ulatuses

tema enda kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 445 eurot (245 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja

180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta).

7. Mõista J. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulude katteks välja

432,99 eurot.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on J. P. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

Tsiviilasi nr 2-22-104054

2 (8)

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohtuotsuse tegemise ajal

on viivisemäär 10,25% aastas.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale J. P.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 03.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J. P.lt 1050,82 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2022 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seetõttu 06.04.2022 maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtu kohtunikule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Kohtu nõudmisel hageja, OÜ Aktiva Finants, esitas 03.05.2022 põhjendatud hagi J. P. vastu

põhivõlgnevuse 539,95 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning tasus täiendavalt riigilõivu.

Tsiviilasi nr 2-22-104054

3 (8)

3. Pärnu Maakohus 27.06.2022 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega

20.07.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument

15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega

loetakse dokumendid kostjale kättetoimetatuks 05.08.2022 ning kostjale vastamiseks antud

tähtaeg 14 päeva lõppes 19.08.2022 kell 24.00.

4. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja taotlenud hagile

vastamiseks määratud tähtaja pikendamist ega ennistamist.

5. Hageja hagiavalduses taotleb teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

6. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt sõlmisid COOP Finants AS ja kostja

21.05.2019 tarbijakrediidilepingu nr L17463, mille alusel kostja sai laenu 1000 eurot.

Kostja kohustus tagastama COOP Finants AS-ile laenu vastavalt lepingus kokku lepitud

maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostjal

tekkis võlgnevus alates 3. osamaksest 20.08.2019 kuni 6. osamakseni 20.11.2019.

08.11.2019 andis laenuandja kostjale kuni 25.11.2019 täiendavalt aega võlgnevuse tasumiseks

ja laenulepingu ülesütlemise hoiatuse.

28.11.2019 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

COOP Finants AS loovutas 29.11.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostjalt laenuandjale põhiosa katteks laekunud 45,05 eurot ja hagejale on kostja teinud makseid

415 eurot.

7. Eeltoodust tulenevalt hageja palub kostjalt välja mõista:

- lepingust tuleneva võlgnevuse 539,95 eurot;

- intressi võlgnevuse 20.08.2019 kuni 20.11.2019 61,23 eurot;

- sissenõudmisega seotud kulud 40,00 eurot;

- laenuhaldustasu 6,00 eurot;

- viivise viimasele tagasimaksele järgnevast päevast alates s.o 11.06.2020 kuni hagiavalduse

esitamise kuupäevani 03.05.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses

viivisemääras s.o 19,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.2. ja VÕS § 113 lg

1 kolmanda lausega summas 203,55 eurot;

- viivise alates 04.05.2022 kuni põhinõude summas 539,95 eurot täitmiseni lepingujärgses

määras 19,9% aastas.

Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on hageja märkinud VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6;

§ 113 lg 1, § 1132 lg 2.

8. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 245,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot (ilma käibemaksuta,

3 tundi, tunnihind 120 eurot).

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasi nr 2-22-104054

4 (8)

Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

10. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt. Asjaoludega õiguslikult põhjendama osas jätab kohus hagi tagaseljaotsusega

rahuldamata.

11. Hagis märgitud asjaoludel on poolte vahel laenulepingust (tarbijakrediidileping) tulenev

võlaõigussuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

VÕS § 416 lg 1 ja § 196 lg-te 1 ja 2 alusel laenuandja võib tarbijaga sõlmitud laenulepingu

erakorraliselt üles öelda, kui laenusaaja on jätnud tasumata vähemalt kolm järjestikust

laenumakset ja ei ole kohustust täitnud ka täiendava tähtaja jooksul. VÕS § 195 lg 2 näeb ette,

et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab

ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni

selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 195 lg-st 5 ja § 189

lg-st 1 tulenevalt peavad lepingu ülesütlemise korral lepingupooled tagastama lepingu

lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu.

VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuet loovutada, nõude loovutamisega

astub uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele.

12. Hageja õiguseellane on oma majandus- ja kutsetegevuse raames andnud kostjale laenuks

kokkulepitud summa. Kostjal laenusaajana on kohustus saadud rahasumma tagastada ning

maksta laenulepingus kokkulepitud intressi. Kostja ei ole laenu osamakseid ega intressi

nõuetekohaselt maksnud. Seega on kostja lepingut rikkunud. Esialgne võlausaldaja on

kohustuste täitmiseks andnud kostjale täiendava tähtaja. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, oli laenuandja õigustatud lepingu erakorraliselt (ennetähtaegselt) üles

ütlema. Kostja on kohustatud võlausaldajale tasuma enne lepingu ülesütlemist tekkinud

võlgnevuse, tagastama tasumata laenujäägi ja maksma sellelt intressi (viivist). Hagiavalduse

kohaselt on kostjale teatatud nõude hagejale loovutamisest ning kostja on osaliselt nõuet uuele

võlausaldajale ka täitnud.

Tsiviilasi nr 2-22-104054

5 (8)

13. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust tulenevalt on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja

nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 539,95 eurot ja intressi võlgnevus 61,23 eurot.

14. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lausega nõuab põhivõla summalt 539,95 eurot viimasele tagasimaksele järgnevast päevast

alates s.o 11.06.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 03.05.2022 lepingus kokku

lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 19,9%.

Hageja nõue hagiavalduse esitamise seisuga 03.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivise

203,55 eurot kostjalt väljamõistmiseks on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

15. Hageja palub lisaks alates 04.05.2022 kuni põhinõude summas 539,95 eurot täitmiseni

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise lepingujärgses viivisemääras s.o 19,9% aastas.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas.

Perioodil 04.05.2022 kuni 19.01.2023 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 539,95 eurolt viivis

lepingujärgses määras 19,9% aastas täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 76,83 eurot.

Seega kokku on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa 280,38

eurot, kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

16. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise lepingus

kokkuleptud määras 19,9% aastas põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

17. VÕS § 113² lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot.

Hagejal märgib, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist

lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 9.3.

Hageja toob esile, et on saatnud kostjale võlateatiseid 10.12.2019 - tasulise kirja saatmine 20

eurot, 14.02.2020 - tasulise kirja saatmine 5 eurot ja 15.04.2020 – tasulise kirja saatmine 5

eurot. Lisaks on hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot.

18. Kohus leiab, et hageja nõue on sissenõudmiskulude osas osaliselt õiguslikult põhjendamatu.

Lepingu üldtingimuste punktis 9.3. nähakse ette, et lepingujärgse makse tasumisega

Tsiviilasi nr 2-22-104054

6 (8)

viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste

hüvitise tasumist vastavalt laenuandja hinnakirjas toodud määra(de)le ja/või laenuandja poolt

kantud tegelike kulutuste hüvitamist (sh võlgade sissenõudmise teenuse osutaja tasud ja/või

kohtukulud ja/või kohtutäituri tasud). Lisatud Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktis 3 märgitakse, et maksetega hilinemisega kaasneb Coop Finants AS-i õigus nõuda

vastavalt hinnakirjale võlgnevusega seoses meeldetuletuskirja saatmise teenustasu 5 eurot.

Maksete tasumata jätmisel võivad lisanduda täiendavad sissenõudmiskulud, sh võlgade

sissenõudmisteenuse osutaja tasud ja/või kohtukulud ja/ või kohtutäituri tasud.

Seega on lepingus kokkulepitud meeldetuletuskirja saatmise tasuks 5 eurot ning hagejal on

õigus nõuda kolme kirja saatmise eest kokku 15,00 eurot. Kohus leiab, et hageja ei ole

asjaoludega põhjendanud võlgnikult makseviivitusega tekkinud muude kulude hüvitamise

nõuet. Sisuliselt on tegemist hageja bürookulude ja igapäevase tegevuse kuludega. Hageja

loetleb mitmeid e-kirju ja telefonikõnesid võlgnikule, sellises mahus kõnede ja kirjade vajadust

ei ole hageja põhjendanud. Lisaks kohus juhib tähelepanu, et võla sissenõudmisega seotud

kulud on vähemalt osaliselt kaetud kostjalt lepingu alusel nõutava laenuhaldustasuga.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on seadusega

kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 15,00 euro ulatuses. Ülejäänud 25 euro osas

kohus jätab hageja sissenõudmiskulude väljamõistmise nõude rahuldamata.

See tähendab, et kohus tagaseljaotsusega rahuldab hagi osaliselt.

MENETLUSKULUD

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda.

Hageja menetluskulud kohus jaotab poolte vahel proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 97,3% ulatuses, samas ulatuses kohus jätab

kostja kanda hageja menetluskulud.

Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.

22. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 245,00 eurot ja õigusabikulud 360,00 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirjas kinnitab, et kõik kulud on seotud selle

tsiviilasjaga. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on

Tsiviilasi nr 2-22-104054

7 (8)

käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise

esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

23. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist

põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga.

Hageja lepinguline esindaja kulutas aega 3 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot, kokku 360,00

eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud

(õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 1,5 tunni ulatuses.

Kohus järgnevalt analüüsib esindaja ajakulu põhjendatust kulude nimekirjas nimetatud

toimingute kaupa.

1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 0,5 tundi;

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu

kiirmenetlusega seotud kulud. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud

olla üksnes riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt

maksekäsu kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu

alusel ei saa kohus ka hagimenetluses määrata hageja maksekäsu kiirmenetluse kuludeks 20

eurost suuremat summat ning esindaja ajakulu kulude suuruse määramisel tähtsust ei oma.

2) Nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs – 1,5 tundi ja

3) Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine

kohtule – 1 tund.

Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja punktides 2 ja 3

märgitud ülesannete täitmise ajakulu vajalik ja põhjendatud kokku 1,5 tunni ulatuses. Kohus

võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus on hageja tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel

peamine ajakulu on dokumentide analüüsimine ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine, seda

pidi hageja esindaja tegema juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks ning seega

alusdokumentide tellimise, nendega tutvumise ja analüüsimise ajakulu sisaldub juba maksekäsu

kiirmenetluse kuludes.

Sisuliselt seisneb hagiavalduse kirjalik vormistamine varem väljatöötatud hagiavalduse teksti

täiendamises kostja isikuandmetega ja arvaandmetega lepingu ning võlgnevuse kohta, see ei

nõua õigusalast eriharidust.

24. Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud

lepingulise esindaja tasumääradega ning esindaja poolt täidetud, erinevaid kutsealaseid oskusi

nõudvat ülesannete keskmisena asjakohane. Eeltoodu alusel lepingulise esindaja kulu on

põhjendatud summas180,00 eurot (ilma käibemaksuta) (=1,5 tundi x 120 eurot).

25. Kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 445,00

eurot (245,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 180,00 eurot

esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu).

26. Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude

katteks välja 432,98 eurot, mis on 97,3% hageja menetluskuludest.

27. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

28. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega,

registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb

Tsiviilasi nr 2-22-104054

8 (8)

ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik