2-23-782/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Kohtujurist

Määruse tegemise aeg ja koht

Annika Laanpere

19.01.2023. a, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas

Tsiviilasja number

2-23-782

Tsiviilasi

Põlva vald, Peri küla, Põlluveere tee 6 korteriühistule

juhatuse asendusliikme määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik: Põlva vald, Peri küla, Põlluveere tee

6 korteriühistu (registrikood 80587396).

Menetlustoiming

Menetluse algatamise otsustamine

RESOLUTSIOON

Mitte algatada menetlust Põlva vald, Peri küla, Põlluveere tee 6 korteriühistule juhatuse

asendusliikme määramiseks.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 16.01.2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale

Põlva vald, Peri küla, Põlluveere tee 6 korteriühistu (edaspidi korteriühistu) dokumendid

korteriühistule juhatuse asendusliikme määramiseks vastavalt KrtS § 25.

2. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.01.2023 määrusega edastati käesolev tsiviilasi TsMS

§ 74 lg 3 I lause ja § 119 alusel arutamiseks Võru kohtumajale.

3. Tartu Maakohtu registriosakonna 16.01.2023 kirjast nr 7-2/23/104 nähtub, et kuivõrd

korteriühistul puudub juhatus või valitseja, siis andis registriosakond 07.11.2022 kirjaga

korteriühistule nimetatud puuduse kõrvaldamiseks tähtaja 60 päeva. Kuna korteriühistu

talle määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldanud (s.o juhatust ei valinud), siis edastas

registriosakond korteriühistu dokumendid kohtule, et kohus määraks korteriühistule

juhatuse asendusliikme KrtS § 25 alusel.

4. Vastavalt KrtS § 25 lõikele 1 võib korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu

huvitatud isik mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme

määramist. TsMS § 602 lg 1 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud

/digitaalselt allkirjastatud/

Alo Noormets

kohtunik

isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori,

samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-

21-104209 tehtud 23.12.2001 kohtumääruse p-s 17.5 selgitanud, et KrtS §-s 25 sätestatud

juhatuse asendusliikme määramise normide eesmärk on tagada esindus- ja juhtimisorgani

olemasolu olukorras, kus korteriühistu on juhatuse liikme väljalangemise tõttu muutunud

juhtimisvõimetuks (vrd Riigikohtu 18.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10474, p 38).

5. Arvestades KrtS § 25 lg 1 sõnastust ja eelviidatud Tallinna Ringkonnakohtu seisukohta,

siis on kohus antud juhul seisukohal, et kohtul ei ole võimalik KrtS § 25 lg 1 alusel määrata

korteriühistule juhatust olukorras, kus korteriühistul ei ole juhatust eelnevalt kunagi olnud.

Seega ei ole KrtS § 25 ja TsMS § 602 kohtu hinnangul antud juhul üldse asjakohased

õigusnormid, mille alusel saaks kohus käesolevat tsiviilasja algatada ja menetleda. Kohus

saaks korteriühistule KrtS § 25 ja TsMS § 602 alusel juhatuse asendusliikme määrata

eelkõige olukorras, kus korteriühistu on senise juhatuse liikme väljalangemise tõttu

muutunud juhtimisvõimetuks. Seetõttu tuleb jätta menetlus käesolevas tsiviilasjas

algatamata, sest puudub õiguslik regulatsioon, mille alusel sellist asja algatada ja

menetleda.

6. Lisaks selgitab kohus, et isegi kui oleks tegemist olukorraga, mis liigituks KrtS § 25

regulatsiooni alla, siis saab kohus sellises asjas algatada menetluse üksnes korteriomaniku,

korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isiku avalduse alusel ning juhul, kui selleks

on olemas mõjuv põhjus. Seega ei ole kohtul võimalik KrtS §-s 25 sätestatud menetlust

algatada omal initsiatiivil, vaid üksnes mõne huvitatud isiku avalduse alusel ja olukorras,

kus selleks esineb mõni mõjuv põhjus. Antud juhul ei ole kohtule esitatud avaldust KrtS

§ 25 alusel juhatuse asendusliikme määramise menetluse algatamiseks. Kohus ei saa

lugeda Tartu Maakohtu registriosakonda huvitatud isikuks ning registriosakonna teadet

juhatuse puudumisest avalduseks.

7. TsMS § 602 3. lause sätestab, et kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani

asendusliikme omal algatusel, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte

toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu

või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Seega on kohtul

võimalik juhatuse liige teatud juhtudel määrata ka omal algatusel. Kohus leiab, et praeguses

olukorras neid asjaolusid ei esine. Kohtul ei ole probleeme sellega, et juriidilise isiku

juhtorgani liikmete viibimiskoht ei ole teada või nad ei ole kättesaadavad.

8. Vastavalt TsMS § 4 lõikele 1 menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses

sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Seaduses sätestatud juhul menetleb

kohus tsiviilasja omal algatusel. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud

seaduses sätestatud korras avaldust ning tegemist ei ole ka sellise seaduses sätestatud

olukorraga, kus kohus menetleb tsiviilasja omal algatusel, siis ei saa kohus käesolevat

tsiviilasja menetleda ning jätab selle menetluse algatamata.

9. Kohus möönab, et korteriühistul peab olema juhatus. Praegusel hetkel ei ole aga

seadusandja andnud kohtule õiguslikke võimalusi olukorda lahendada. Kohus saab

tsiviilasja menetleda ja lahendada üksnes vastavasisulise õigusliku regulatsiooni

olemasolul.

10. Kuivõrd käesoleva määruse puhul on tegemist korraldusliku määrusega, millega kohus

jätab menetluse algatamata, ning asjas puudub ka avaldaja (kui asja algatamisest ja selle

lahendamisest huvitatud isik), siis ei ole käesolev määrus edasikaevatav.