3-22-1739/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2023, Tartu

Haldusasja number

3-22-1739

Haldusasi

J.R.-i kaebus Viru Vangla 20. juuni 2022. a käskkirja nr

6-3/498-1 ja 29. juuli 2022. a vaideotsuse nr 5-12/325-2

tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.R.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. novembri

2022. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja J.R.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta J.R.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. novembri 2022. a määruse

resolutsiooni punkt 1 peale rahuldamata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 28.

novembri 2022. a määruse põhjendusi.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vanglas kinni peetav isik J.R. esitas 11. augustil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse

Viru Vangla 20. juuni 2022. a käskkirja nr 6-3/498-1 ja 29. juuli 2022. a vaideotsuse nr 5-

12/325-2 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 100 eurot iga kartseris viibitud

ööpäeva eest.

Kaebusele oli lisatud menetlusabitaotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks, kuna kaebajal ega tema lähedastel ei ole praegu tööd. Alternatiivselt taotleb

kaebaja riigilõivu tasumist kuue kuu jooksul, iga kuu üks osa.

2. Tartu Halduskohus jättis 28. novembri 2022. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebaja

menetlusabi taotluse rahuldamata.

Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb tasuda kohustamis- ja hüvitamisnõuet sisaldava

kaebuse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Kaebaja majanduslikku seisundit kontrollitav periood

on 11. aprill 2022 kuni 10. august 2022. Sellel perioodil oli kaebaja sissetulek 875 eurot.

Kaebaja kontolt tehti väljamaksed nõuete- ja vabanemisfondi ning elektri tarbimise eest

summas 450,43 eurot. Kaebaja keskmine kahekuine sissetulek on 146,90 eurot ((875-450,43-

130)/4x2)). Järelikult on kaebaja suuteline tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas

45 eurot. Kaebuse esitamise eest võib riigilõivu tasuda ka kolmas isik. Kui kaebaja loobub

hüvitamisnõudest, on tühistamisnõude esitamisel riigilõivu suuruseks 20 eurot.

3. J.R. esitas Tartu Halduskohtu 28. novembri 2022. a määruse resolutsiooni punkti 1

tühistamiseks määruskaebuse.

Kaebaja põhjendab, et ta on maksejõuetu ja ülalpeetav, sest ta ei saa vanglas teha tööd.

Kaebajat peab üleval abikaasa, kellel ei ole viimase aasta jooksul olnud kindlat töökohta ja

kes ei saa seetõttu pidevalt tasuda kaebaja eest kohtu poolt nõutud riigilõivusid. Lisaks

käesolevas asjas nõutavale riigilõivule nõutakse kaebajalt riigilõivu ka teistes kohtuasjades,

kokku üle 140 euro. Sellist raha ei ole kaebajal koos abikaasaga kusagilt võtta. Kui kaebajat

ei vabastata täielikult riigilõivu tasumisest, siis ei saa ta kasutada Põhiseaduse §-des 15 ja 25

sätestatud õigust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28. novembri 2022. a määruse resolutsiooni

punkti 1 peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta

halduskohtu põhjendusi.

5. Kaebaja keskmise sissetuleku arvutamise aluseks on HKMS § 112 lg 1 p 1, mis sätestab, et

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek arvutatakse menetlusabi taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule 11. augustil 2022. Seega võttis

halduskohus õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks

perioodi 11. aprill 2022 kuni 10. august 2022 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse

esitamist.

6. Halduskohus leidis, et nimetatud perioodil oli kaebaja sissetulek 875 eurot, nõuete- ja

vabanemisfondi kanti koos tasuga elektri eest kokku 450,43 eurot ning vältimatuteks kuludeks

saab arvata 130,80 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tehtud arvutuse tulemusena sai

halduskohus kaebaja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 146,90 eurot ning asus

seisukohale, et kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu 45 eurot.

Halduskohtu tehtud arvutus kaebaja keskmise sissetuleku kohta on ebaõige. Ringkonnakohtu

hinnangul võttis halduskohus arvutuste aluseks õiged summad, ebatäpne on vaid kaebaja

väljaminekuna märgitud summa 450,43 eurot nõuete- ja vabanemisfondi ning elektri

tarbimise eest. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt tasus kaebaja nõuete fondi 437,50 ja

elektri tarbimise eest 12,30 eurot ning väljamaksed vabanemisfondi puudusid. Seega olid

kaebaja kulud kokku 449,80 eurot, millele lisandus vältimatu kuluna nelja kuu kohta 130,80

eurot.

See ei mõjuta aga asja lahendamist. Eelnevalt tehtud arvutuste korrigeerimise tulemusena oli

perioodil 11. aprill 2022 kuni 10. august 2022 kaebaja kahekordne sissetulek 147,20 eurot

(875-(449,80+130,80):4x2).

7. Kuna kaebaja keskmine sissetulek menetlusabi taotlusele eelneval neljal kuul oli rohkem

kui 45 eurot, on kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel välistatud ning

kaebuse menetlusse võtmise tagamiseks on kaebaja kohustatud tasuma riigilõivu 45 eurot.

Seetõttu puudub ka alus kaebaja määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab vaid halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva

määruse punktis 6 toodud põhjendustega kaebaja keskmise sissetuleku arutamise osas.

8. Vastuseks määruskaebusele ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada

isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid

kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Kaebaja vabakasutuskonto

väljavõttest nähtuvalt toimuvad kaebaja kontole sissemaksed igakuiselt sellises suuruses, et

pärast nõuete fondi tehtud ülekandeid on kaebaja saanud kasutada ka elektrienergia

kasutamise teenust ja vangla kauplusest sisseoste teinud. Kuna kaebuse esitamisel tasumisele

kuuluv riigilõiv 45 eurot ei ületa kaebaja kahekordset ühe kuu keskmist sissetulekut (147,20

eurot), esineb menetlusabi andmise piirang ning halduskohus jättis õiguspäraselt kaebaja

menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata.

Seega peab kaebaja ka mitme kaebuse esitamisel halduskohtule arvestama riigilõivu tasumise

kohustusega. Riigilõivu summa oleneb kaebuses esitatud nõuetest, jäädes siiski

riigilõivuseaduse § 60 alusel vahemikku 20 kuni 1050 eurot.

9. Eeltoodu tõttu jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning muudab

Tartu Halduskohtu 28. novembri 2020. a määruse põhjendusi kaebaja sissetulekut puudutavas

osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja menetlusabi taotluse

rahuldamiseks puudub alus.

10. Lisaks juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja esitas Tartu

Halduskohtule 24. augustil 2022 kaebuse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-22-1791 ja mis

sisaldab käesoleva haldusasjaga võrreldes samu nõudeid samal alusel. Seega on kohtule

järjestikku esitatud kaks ühesuguste nõuetega kaebust ja need on registreeritud kahe erineva

haldusasjana. Mõlemas haldusasjas jättis halduskohus kaebaja menetlusabi taotluse, kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, rahuldamata ning vastavad

halduskohtu määrused on kaebaja poolt vaidlustatud.

(allkirjastatud digitaalselt)