2-21-130565/21 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2023, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-130565

Tsiviilasi

Priit Petteri hagi Redneck OÜ vastu 3695 euro suuruse

võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4192 eurot 61 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Priit Petteri apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja)

Priit

Petter

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Janar

Kuus

Vastustaja (kostja) Redneck OÜ (registrikood 10440680),

seaduslik esindaja juhatuse liige Aivo Johanson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. juuni 2022. a otsus muutmata.

2. Jätta Priit Petteri apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta vastu võtmata Redneck OÜ apellatsioonimenetluses esitatud tõendid (6.

jaanuari 2017. a. e-kiri, 26. augusti 2021. a e-kiri ja 3. novembri 2021. a e-kiri).

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Priit Petteri kanda. Redneck OÜ-l ei ole

hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Priit Petter (hageja) esitas 30. septembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse, milles palus mõista Redneck OÜ-lt (kostja) välja 4538 eurot 88 senti. Kuna kostja

esitas makseettepanekule vastuväite, siis lõpetas Pärnu Maakohus 20. oktoobri 2021. a

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 22. novembril 2021 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja

kasuks välja 3695 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 202 eurot 1 senti, samuti edasiulatuva

viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest.

Hagiavalduse kohaselt kuulus XXXXXX asuv kinnistu 2017. a detsembris kostjale. XXXXXX

asuv kinnistu kuulus 2018. a hagejale. Hageja ja kostja esindaja Aivo Johanson sõlmisid 2017.

a detsembris suulise seltsingulepingu, mille eesmärk oli projekteerida ja ehitada pooltele

kuuluvate kinnistute jaoks vee- ja kanalisatsioonitorustik ning liitumispunktid selleks, et

ühendada kinnistud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Lepiti kokku, et seltsingut hakkab

juhtima hageja, kes tellib torustike projekteerimise ja ehitamise ning esitab pärast tööde lõppu

kostjale arve 50% kulude ulatuses. Seltsingulepinguga seatud eesmärgid täideti. Kostja soovil

telliti suurema läbilaskevõimega torustik. Hageja saatis 14. septembril 2018 kostjale kinnistute

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise jaoks koostatud projekti. 25. oktoobril 2018

saatis hageja kostjale 24. oktoobril 2018 koostatud arve 50% projekteerimiskulude eest. Kuna

kostja arvet ei tasunud, siis saatis hageja 30. oktoobril 2018 ja 4. detsembril 2018 kostjale selle

arve uuesti. Kostja seda arvet ei tasunud, kuid ei esitanud ka ühtegi vastuväidet. Hageja tellis

vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehituse Varuosanet OÜ-lt, kes esitas tööde eest 22. novembril

2018 6000 euro suuruse arve. XXXXXX ja XXXXXXXXX liitumisteks projekteeriti ja ehitati

välja liitumispunktid. Hageja saatis kostjale 30. augustil 2021 eelnimetatud tööde arve ja palus

kostjal tasuda sellest 50%. Kostja ei tasunud ka seda arvet. Kui tegu ei ole seltsinguga, siis on

poolte õigussuhe kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena. Alternatiivselt peab kostja tasuma

hagejale alusetu rikastumise sätete alusel.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja ja kostja sõlminud seltsingulepingut, samuti ei ole

nende vahel käsundita asjaajamise ega ka muud lepinguvälist võlasuhet. Kostja kui XXXXXX

kinnisasja endine omanik soovis küll välja selgitada trasside ja liitumispunktide rajamise

vajaduse ja nende võimalikud asukohad, kuid tegu ei olnud tahteavaldusega tegutseda ühise

eesmärgi nimel. Kostjal ei olnud tahet rajada hageja viidatud trassid ja liitumispunktid. Samuti

ei ole trassid ja liitumispunktid rajatud kooskõlas õigusaktides kehtestatud nõuetega. Hageja

rajas need lähtudes üksnes enda kui XXXXXXXXX kinnisasja omaniku huvist. Kostja ei ole

andnud hagejale eelnevat nõusolekut käsundita asjaajamiseks. Need tööd ei olnud kostja

huvides. Kostja huvides ei ole kiita heaks trasside ja liitumispunktide rajamist, mille

kasutamiseks ta ei saa sõlmida liitumislepingut. Kostja ei ole ka alusetult rikastunud. Hageja ei

ole kostjale vaidlusaluste trasside ega liitumispunktide kasutamisvõimalust üle andnud ja kostja

ei tea, kas need trassid ja liitumispunktid on rajatud ega ka seda, kus need asuvad.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 9. juuni 2022. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas nende vahel on

leping vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning liitumispunktide projekteerimiseks ja ehitamiseks

ning kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama 50% kuludest.

Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud seltsingulepingu sõlmimist. Kostja 9. aprilli 2018.

a e-kirjast ei saa seda järeldada. Samuti ei ole pooled sõlminud suulist seltsingulepingut.

Eluliselt usutav on kostja väide, et ta uuris võimalusi rajada oma kinnisasjale trasse ja

liitumispunkte, kuid sellest ei saa veel järeldada lepingu sõlmimist. Lepingu olemasolu ei saa

järeldada ka sellest, et hageja on kostjale infot edastanud ja arveid esitanud. Tegu oli pigem

lepingueelsete läbirääkimistega. Hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet rajada vaidlusalused

trassid ja liitumispunktid.

XXXXXX kinnisasi oli hoonestamata. Hageja rajas vaidlusalused trassid ja liitumispunkti

lähtudes enda, mitte kostja huvist. Kulutused trasside ja liitumispunktide rajamiseks

XXXXXXXXX kinnisasjale oleks hageja pidanud tegema ka juhul, kui kostja ei oleks kaalunud

oma kinnisasjale vee- ja kanalisatsioonitrasside ning liitumispunktide rajamist. Hageja sõlmis

projekteerimis- ja ehituslepingud enda nimel.

Järgmiseks kontrollis maakohus hageja nõuet käsundita asjaajamise sätete alusel ja leidis, et

hageja ei ole tõendanud, et tal oli tahe tegutseda kostja kasuks. Projekti kohaselt on trassid

veetud XXXXXXXXX kinnistu juurde, mitte XXXXXX kinnistu piirile või kahe kinnistu

vahelisele alale. Seega ei ole XXXXXX kinnistule trasse ega liitumispunkti rajatud.

Tõendamata on hageja väide, et kostja soovil ehitati torustik suurema läbilaskevõimega.

Käsundita asjaajamisega on tegemist juhul, kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile

ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Soodustatu huvi eeldatakse, kui ta avaldas soovi, et tema

asja aetaks. Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut käsundita asjaajamiseks. Kostja

huvisfääris oli uurida, millised on tema tolleaegsele kinnisasjale trasside ja liitmispunkti

rajamise võimalused ja tingimused. Võlaõiguslikest kokkulepetest ning lepinguvälistest

võlasuhetest tuleb eristada sotsiaalset suhtlust, mille eesmärgiks ei ole kaasa tuua õiguslikke

tagajärgi. Maakohus leidis, et hageja tegevus ei vastanud kostja huvile ega tegelikule või

eeldatavale tahtele. Samuti leidis maakohus, et kostja ei ole hageja tegevust heaks kiitnud ja

asjas ei ole ka esile toodud, et asjaajamine oleks õigustatud olulise avaliku huvi tõttu. Käsundita

asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale soovimatut teenust ja kohustada teda selle eest

maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik ei ole soovinud Seega ei ole hagejal kostja vastu ka

käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet.

Elva Linnavolikogu 25. juuni 2012. a otsusega kehtestatud detailplaneeringust nähtub

kokkulepe selle osaliste vahel (linn ja kinnistu omanik). Nimetatud otsusest järeldub, et enne

vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamist ehitusluba ei väljastata. Samas on XXXXXX

kinnistule väljastatud ehitusluba juba 25. aprillil 2016 ehk enne seda, kui hageja hakkas trasside

rajamist korraldama. Otsusest ei saa tuletada kohustust ehitada vee- ja kanalisatsioonitorustik

välja esimesel võimalusel. Lisaks oli XXXXXX kinnistu omanikul detailplaneeringu järgi

kohustus rajada trassid XXXX tn kaudu, kuid praegu on trass rajatud teiselt tänavalt. Kuna

nimetatud kinnisasjade suhtes kehtib detailplaneering, siis on trassid ja liitumispunktid rajatud

õigusaktides kehtestatud nõudeid järgimata.

Maakohus kontrollis ka seda, kas hagejal võib kostja vastu olla alusetust rikastumisest tulenev

nõue ja leidis, et hagejal ei ole ka sellist nõuet, sest hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale

vaidlusaluste trasside ja liitumispunktide kasutamisvõimaluse üle andnud. Kostja väitel ei tea

ta, kas trassid ja liitumispunktid on rajatud ning kus need asuvad. Kuna hageja ei ole kostjale

olemasoleva või tulevase kohustuse tulemusena midagi üle andnud ja kostja ei saa

vaidlusaluseid trasse ja liitumispunkte kasutada, siis ei ole kostja hageja arvel rikastunud.

Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ekslikult, et poolte vahel ei olnud

seltsingulepingut. Hageja on tõendanud, et pooled leppisid kokku trasside ehitamises ja

tasumises ning selles, et asjaajamisega tegeleb hageja. Trassid ehitati ka kostja huvides ja

pooltel oli ühine eesmärk. Kostja 9. aprilli 2018. a e-kirjast ei saa küll välja lugeda

seltsingulepingu sõlmimise tahet, kuid sellest nähtub, et poolte vahel oli juba trasside ehitamise

kokkulepe ning et kostja andis seltsinglasena juhiseid. Kui hageja oleks soovinud ehitada trasse

üksnes enda jaoks, siis ei oleks tal olnud vaja midagi kostjaga kooskõlastada ja tal ei oleks ka

olnud vaja suurema läbilaskevõimega torustikku. Hagejal endal ei olnud kanalisatsiooni vaja.

Kohus leidis ekslikult, et tegu võis olla lepingueelsete läbirääkimistega. Kui kostja oleks üksnes

uurinud trasside ja liitumispunktide rajamise võimalusi, siis ei oleks hageja pidanud kostja

soove arvestama. Ka asjaolu, et kostja ei vaielnud arve ja meeldetuletuse saamisel arvele vastu,

tõendab vähemalt kaudselt, et pooltel oli kokkulepe ehitada koos välja vee- ja

kanalisatsioonitrassid. Heas usus käituv isik vaidleks ebaõigele arvele kohe vastu.

Poolte ühine eesmärk oli lasta projekteerida ja ehitada kinnistute vee- ja kanalisatsioonitorustik

ning liitumispunktid, et ühendada kinnistud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. See ülesanne ka

täideti, sest nii trassid kui ka liitumispunktid on mõlema kinnistu jaoks olemas. Seda kinnitab

detailplaneering. Planeeringu realiseerimiseks lepiti kokku, et huvitatud isikud rajavad vee- ja

kanalisatsioonitorustiku enne hoonetele ehitusloa väljastamist. Hageja ei saanud olla

XXXXXX kinnistu suhtes huvitatud isik, see sai olla üksnes kostja. Ekslik on kohtu põhjendus,

et hoonestamata kinnistule ei ole trasse ja liitumispunkte vaja. Detailplaneeringust tulenes

kostjale kohustus trassid ja liitumispunktid välja ehitada. Ebaõige on kohtu järeldus, et

kulutused trasside ning liitumispunktide rajamiseks oleks hageja pidanud tegema ka sel juhul,

kui kostja ei oleks kaalunud oma kinnisasjale trasside ja liitumispunktide rajamist. Selline

järeldus ei tugine ühelegi tõendile. Survekanalisatsiooni toru ehitati üksnes kostja kinnistu

tarbeks.

Kostja on tuginenud ka sellele, et trassid ei vasta kehtestatud nõuetele ja neid ei saa kasutada.

Kostja ei ole selgitanud, millistele nõuetele need ei vasta. See väide ei ole ka eluliselt usutav.

See, et kostja äriplaan on vahepeal muutunud, ei anna talle alust jätta kokkulepe täitmata. Kostja

ei ole projekteerimisele ja ehitamisele kulunud summat vaidlustanud.

Maakohus leidis ekslikult, et kuna kõik arved on adresseeritud hagejale, siis ei ole need seotud

kostja kinnistuga. Hageja juhtis seltsingut oma nime ja kinnistu kaudu.

Isegi kui pooled ei sõlminud seltsingulepingut, on pooltevaheline suhe kvalifitseeritav

käsundita asjaajamisena, sest hageja lasi kostja huvides välja ehitada liitumispunkti XXXXXX

ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kostja huvi tulenes detailplaneeringust, mille

järgi oli ehitusloa väljastamise eelduseks, et kostja ehitab trassid välja. See, et kostja kinnistu

oli hoonestamata, ei tähenda, et kostjal ei olnud huvi trasse välja ehitada. Trasside ja

liitumispunkti olemasolu tõstavad kinnistu väärtust. Projekteerimis- ja ehitustööd olid igal juhul

ka kostja huvides. Kostja ei ole väitnud, et trassid ja liitumispunktid pole välja ehitatud. Kostja

on 9. aprilli 2018. a e-kirjas selgitanud, kuhu ta liitumispunkti soovib. Liitumispunkti ja trasse

ei saagi eelduslikult välja ehitada kostja kinnistule, sest ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse

(ÜVVKS) § 3 lg 2 teise lause kohaselt asub liitumispunkt avalikult kasutataval maal kuni üks

meeter väljaspool kinnistu piiri. Seega leidis maakohus ekslikult, et hageja tegevus ei vastanud

kostja huvile ega tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja jaoks oleks olnud odavam ja lihtsam

ehitada üksnes enda jaoks veetrass ja selle liitumispunkt, sest kanalisatsioon oli tal olemas.

Maakohus järeldas ekslikult, et kui detailplaneeringu järgi oli XXXXXX kinnistu omanikul

kohustus rajada trassid XXXX tn kaudu, kuid trass on toodud teiselt tänavalt, siis on trassid

ning liitumispunktid rajatud õigusaktides kehtestatud nõudeid järgimata. Elva Linnavalitsus on

13. juuni 2018. a korraldusega andnud loa trassi asukohta muuta. Muudatuse tingis asjaolu, et

see oli odavam. Kostja ei saa eeldada, et ta saab trassid ja liitumispunkti tasuta, sest vastasel

korral oleks kostja alusetult rikastunud. Kuna kostjal on vaidlusaluseid trasse ja liitumispunkte

võimalik kasutada, siis on kostja hoidnud hageja arvel raha kokku. Kostja on väitnud, et ta ei

saa neid kasutada, kuid see ei ole tõendatud.

Kuna hagi tuleb rahuldada, peab menetluskulud kandma kostja.

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja arvates leidis maakohus õigesti, et seltsingulepingu sõlmimine ei ole tõendatud, mh ei

tõenda seda 9. aprilli 2018. a e-kiri. Hageja väited on ka vastuolulised, sest ta on ise väitnud, et

tal ei olnud kanalisatsioonitrassi vaja, aga samas väidab ta, et mh oli kanalisatsioonitorustiku

rajamine hageja ja kostja ühine eesmärk. Maakohus ei ole Elva Linnavolikogu 25. juuni 2012.

a otsust ebaõigesti hinnanud. Ekslik on hageja väide, et tema kinnistule detailplaneering ei

laienenud. Elva Vallavalitsuse 13. juuni 2018. a korraldusega nr 2-3/782 on trasside rajamiseks

antud ehitusluba, kuid kostja ei ole ehitusluba taotlenud.

Hageja väidab, et ÜVVKS § 3 lg 2 teise lause kohaselt asub liitumispunkt avalikult kasutataval

maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Tõenditest nähtub, et vee- ja kanalisatsioonitrass

on veetud XXXXXXXXX kinnisasja juurde, mitte XXXXXX kinnisasja piirile või kahe

kinnistu vahelisele alale. Maakohus leidis õigesti, et XXXXXX kinnisasjale ei ole trasse ega

liitumispunkte rajatud.

Maakohus leidis õigesti, et hageja tegevus ei vastanud kostja huvile ega tahtele. Ekslik on

hageja seisukoht, et tema jaoks olnuks odavam ja lihtsam ehitada üksnes enda jaoks veetrass ja

selle liitumispunkt, sest kanalisatsioon oli tal olemas. Hageja kinnisasja suhtes kehtib

detailplaneering, mille järgi ta pidi rajama ka endale uue kanalisatsiooni. Hageja ei ole

maakohtus esitanud tõendeid, et vaidlusalustele trassidele on antud kasutusluba.

Kostja esitas vastuse lisadena hagejale saadetud 6. jaanuari 2017. e-kirja, 26. augusti 2021. a e-

kirja ja 3. novembri 2021. a e-kirja. Need kirjad tõendavad kostja maakohtus esitatud seisukohti

– seda, et pooltel ei olnud tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ja et kostja ei ole hageja tegevust

heaks kiitnud. Kostjal ei olnud tehnilistel põhjustel varem ligipääsu enne 2022. a saadetud ja

arhiveeritud e-kirjadele ja seepärast ei saanud ta neid tõendeid varem esitada. Nüüd on see

ligipääs olemas. Kostja palub tõendid vastu võtta ning lugeda eelnimetatud tehnilised põhjused

mõjuvaks põhjuseks, miks ta ei saanud neid kirju varem esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ükski hageja väide ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõigile esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti

materiaal- ja menetlusõiguse norme ning jätnud hagi põhjendatult rahuldamata. Kuna maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg 6 alusel oma otsuses korrata.

8. Hageja leiab, et arvestades tema esitatud tõendeid pidanuks maakohus tuvastama, et tema ja

kostja olid vaidlusaluste vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks sõlminud seltsingulepingu.

Seejuures tugineb hageja Elva Vallavolikogu 25. juuni 2012. a otsusele, millega kehtestati

kostja kinnistu detailplaneering, selle otsuse eelnõu seletuskirjale, Elva Linnavalitsuse 11.

aprilli 2017. a kirjale, kostja 9. aprilli 2018. a e-kirjale, hageja 14. septembri 2018. a e-kirjale,

millega ta saatis kostjale trasside projekti alla laadimise lingi, ning hageja 30. oktoobri ja 4.

detsembri 2018. a e-kirjadele.

9. Seltsingulepingut reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 580 lg 1 ja selle kohaselt kohustuvad

seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi

saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

VÕS § 581 lg 1 näeb ette, et seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi

edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või

seltsingule teenuse osutamine. Kohtu ette toodud asjaolusid arvestades pidanuks pooled seega

leppima kokku selles, et nad rajavad ühiselt vee- ja kanalisatsioonitrassid ja liitumispunktid

ning ka selles, millised panused kumbki pooltest teeb.

10. Seltsing on leping, mis VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu

sõlmimiseks peavad pooled seega olema teinud tahteavalduse, mis TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on

niisugune tahteväljendus, mis on suunatud õigusliku tagajärje kaasatoomisele. See tähendab, et

see, kes tahet väljendab, peab väljendama ka soovi olla seotud teatud õiguslike tagajärgedega.

11. Ainus tõend, milles kostja on midagi otseselt väljendanud, on tema 9. aprilli 2018. a e-kiri

hagejale. Kostja kirjutab selles: Meil oleks vaja liitumist elektri kilbi juurde. Pumpla on meil

mõistlik ühine teha. Kuna see e-kiri oli suunatud hagejale, siis tuleks seda TsÜS § 75 lg 1

kohaselt eelduslikult tõlgendada vastavalt avalduse tegija ehk kostja tahtele, kui saaja ehk

hageja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku

tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse

saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

12. Kuna pooled vaidlevad selle üle, milline tähendus eelnimetatud e-kirjal on, siis tuleb selle

sisu tõlgendada nii, nagu seda pidanuks mõistma hagejaga sarnane mõistlik isik.

Ringkonnakohtu arvates ei saa mõistlik isik lugeda sellest e-kirjast välja kostja soovi olla seotud

mingi kokkuleppega. Samuti ei järeldu sellest e-kirjast, et kostja pidanuks tegema mingi panuse

VÕS § 581 lg 1 mõttes. Seega ei saanud selle e-kirja eesmärk olla tuua kostjale kaasa õiguslikke

tagajärgi ja tegu ei ole lepingu sõlmimise tahteavaldusega. Maakohus leidis õigesti, et tegemist

oli pigem lepingueelsete läbirääkimistega, mille käigus kostja uuris, millised on vee- ja

kanalisatsioonitrasside loomise ja nendega liitumise võimalused. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa eelviidatud e-kirjast järeldada ka seda, et kostja oleks andnud seltsinglasena juhiseid ühise

eesmärgi saavutamiseks (milleks hageja väidetel oli vee- ja kanalisatsioonitrasside ühine

rajamine). Ka muudest asjas esitatud tõenditest ei saa lugeda välja ühtegi kostja otsest ega

kaudset tahteavaldust, millest saaks järeldada kostja soovi sõlmida seltsinguleping või mõni

muu leping.

13. Hageja väidetel tõendab seltsingulepingu olemasolu ka see, et hageja saatis kostjale e-kirju

ja arveid, kuid kostja ei vaielnud hageja saadetud arvetele ega meeldetuletuskirjadele vastu.

Ringkonnakohus selgitab, et TsÜS § 68 lg 4 kohaselt saab vaikimist või tegevusetust lugeda

tahteavalduseks ainult siis, kui vaikimise või tegevusetuse tahteavalduseks lugemine tuleneb

seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Praegu ei esine ühtegi

eelnimetatud alust selleks, et kostja vaikimist saaks lugeda seltsingulepingu sõlmimise

tahteavalduseks. Hageja seisukoht, et pooltel pidi olema leping, kuna muidu ei oleks hageja

pidanud neid töid tellima, ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Hageja tegevusest ei saa

järeldada kostja lepingu sõlmimise tahet. Hagejal võis olla lootus, et kui ta tööd tellib, siis tasub

ka kostja nende eest, kuid ilma kokkuleppeta ei saanud kostjal sellist kohustust tekkida. Kuna

seltsingulepingu sõlmimine ei ole tõendatud, siis ei saa seda, et hageja tellis tööd ja sõlmis

lepingud, pidada ka seltsingu juhtimiseks.

14. Hageja on seisukohal, et kui poolte vahel ei olnud sõlmitud seltsingulepingut, siis on tal

kostja vastu käsundita asjaajamise võlasuhtest tulenev kulutuste hüvitamise nõue. VÕS § 1018

lg 1 näeb ette, et kui üks isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks,

ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on

käsundita asjaajajal VÕS § 1023 lg 1 järgi kulutuste hüvitamise nõue, kui soodustatu kiidab

asjaajamise heaks või kui asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või

eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata

soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele

asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline.

15. Kohtu ette toodud asjaolusid arvestades võiks hagejal olla kostja vastu kulutuste hüvitamise

nõue juhul, kui kostja oleks asjaajamise heaks kiitnud või kui asjaajamine oleks vastanud kostja

huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.

16. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. See

tähendab, et kui hageja soovib kostjalt hüvitise väljamõistmist seepärast, et ta on kostja asja

ajades teinud kulutusi, peab ta tõendama käsundita asjaajamise eeldused. Muu hulgas oli hageja

ülesanne tõendada, et kostja on asjaajamise heaks kiitnud või et asjaajamine vastab kostja huvile

ja tegelikule või eeldatavale tahtele, ja et hagejal oli tahe tegutseda kostja kasuks.

17. Seda, et tegu võib olla käsundita asjaajamise võlasuhtega, on maakohus pooltele selgitanud

1. aprilli 2022. a kirjaliku menetluse määramise määruses. Seega ei saanud asjaolude

tõendamise kohustus tulla hagejale üllatusena.

18. Maakohus leidis ringkonnakohtu arvates õigesti, et kostja ei ole hageja tegutsemist kostja

jaoks vee- ja kanalisatsioonitrasside ning liitumispunktide rajamiseks heaks kiitnud. Kuigi

hageja väidab, et kostja on trasside rajamise nõusoleku andnud 9. aprilli 2018. a e-kirjas, ei ole

see nii. Heakskiit, nagu ka lepingu sõlmimine eeldab kostja tahteavaldust ehk soovi siduda

ennast teatud õigusliku tagajärjega, aga sellise tahteavalduse olemasolu ei ole tõendatud.

Mõistlik isik ei saanud eelviidatud e-kirja mõista nii, et kostja palus hagejal lasta ehitada vee-

ja kanalisatsioonitrassid ja rajada liitumispunkt. Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja esile

toonud ka ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada konkludentset heakskiitu. Samuti ei saanud

kostja anda heakskiitu vaikimise ega tegevusetusega.

19. Järgmiseks tuleb küsida, kas vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimine ja ehitus

vastasid kostja eeldatavale või tegelikule tahtele. Ringkonnakohtu arvates ei ole ka see

tõendatud. Hageja käsitluse järgi tulenes kostja eeldatav tahe detailplaneeringust.

20. Iseenesest on õige, et üldiselt on iga kinnistu, mida soovitakse hakata sihtotstarbeliselt

elamumaana kasutama, millalgi vaja ühendada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Kuid

ringkonnakohtu arvates ei saa sellest veel järeldada, et kinnisasja omanikul, kes millalgi

tulevikus vajab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, oleks igal ajal tahe seda rajada ja seega ka

kohustus tasuda, kui keegi peaks juhuslikult selle ehitada laskma. Kui see nii oleks, siis saaks

kes tahes ja kus iganes need trassid välja ehitada ja nõuda vastava piirkonna kinnisasjade

omanikelt kulutuste hüvitamist isegi siis, kui kinnisasjade omanikud (veel) ei soovi veevärgi ja

kanalisatsiooniga liituda. Kinnisasja omanike huvi oma kinnisasja suhtes võib olla väga erinev.

21. Hageja viidatud detailplaneering ei näinud ette vee- ja kanalisatsioonitrasside

väljaehitamise tähtaegu. Detailplaneeringus oli vaid märgitud, et [p]laneeringu realiseerimise

tarbeks lepiti kokku, et vee- ja kanalisatsioonitorustik rajatakse huvitatud isiku poolt enne

hoonetele ehitusloa väljastamist. See tähendab, et enne XXXXXX kinnisasja hoonestamist ei

olnud vee- ja kanalisatsioonitorustikke vaja rajada. Hageja väide, et detailplaneeringu järgi oli

trasside väljaehitamine ehitusloa saamise eelduseks, on iseenesest õige, kuid seda, et kostja

huvisfääris oleks olnud saada ehitusluba ja hakata kinnisasjale ehitama, ei ole hageja

tõendanud. Pigem nähtub asjaoludest, et kostja soovis kinnisasja võõrandada. Käsundita

asjaajamise eelduste tõendamine oli hageja ülesanne. Üksnes asjaolust, et väljaehitatud trassid

võivad tõsta kinnisasja väärtust, ei saa järeldada kostja tahet, et hageja rajaks talle need trassid.

Hageja ei ole ka tõendanud, et vaidlusalused trassid oleksid kostja kinnisasja väärtust tõstnud.

22. Hageja on väitnud, et tema jaoks oleks olnud odavam ja lihtsam ehitada üksnes enda jaoks

veetrass ja selle liitumispunkt, sest kanalisatsioon oli tal olemas. See võib olla õige, kuid see ei

tähenda, et kostjal oli ajal, mil hageja trasside projekteerimise ja ehituse tellis, neid trasse vaja.

Hageja ei ole tõendanud ka oma väidet, et tal endal ei olnud kanalisatsiooni vaja ega ka seda,

et ta tellis spetsiaalselt kostja jaoks suurema läbilaskevõimega torustiku. Ringkonnakohus

nõustub kostjaga, et ka detailplaneeringust ei nähtu, et hagejal endal ei olnud kanalisatsiooni

vaja. Maakohus leidis õigesti, et käsundita asjaajamise mõte ei ole suruda isikule peale

soovimatuid teenuseid ja kohustada teda selle eest maksma, st luua sisuliselt leping, mida isik

ei ole soovinud (vt RKTKo 3-2-1-44-11, p 33).

23. Hageja on seisukohal, et isegi kui tegu ei ole lepingu ega käsundita asjaajamisega, on kostja

tema arvel alusetult rikastunud, mistõttu tal on kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue.

Maakohus leidis, et hagejal ei ole ka sellist nõuet, kuna hageja ei ole kostjale olemasoleva või

tulevase kohustuse täitmise tulemusena midagi üle andnud ja kostja ei ole hageja arvel ega

hageja soorituse kaudu rikastunud. Ringkonnakohtu hinnangul võib praegusel juhul olla

tegemist kulutuste kondiktsiooniga VÕS § 1042 lg 1 järgi. Viidatud säte näeb ette, et teise isiku

esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist

ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas

arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused

eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle

esemele kulutusi tehti, saab eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kuigi hageja ei ole

teinud kulutusi otseselt kostja kinnisasjale, on need hageja väidetel tehtud kostja kinnisasja

jaoks ja seega ei ole VÕS § 1042 kohaldamine ringkonnakohtu arvates välistatud.

24. Samas on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale

vaidlusaluste trasside ja liitumispunktide kasutamisvõimaluse üle andnud. Kostja on

menetluses väitnud, et ta ei tea, kas nimetatud trassid ja liitumispunktid on rajatud ning kus

need asuvad. Nõudes kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel, oli hagejal kohustus

tõendada mh seda, et kostja on hageja arvel mingis ulatuses rikastunud ja et kostja sai nendest

kulutustest mingit kasu. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja on küll väitnud, et kostja on

trassid ja liitumispunkti saanud tasuta ja et ta saab neid kasutada, kuid kuna kostja vaidles sellele

vastu, pidanuks hageja oma väidet ka tõendama. Hageja ei ole seda tõendanud. Hageja ei ole

tõendanud ka seda, et ta oleks trassid ja liitumispunkti kostja kasutusse andnud. Seda, et kostja

saab

(sai)

vaidlusaluseid

trasse

ja

nende

liitumispunkti

kasutada,

pidi

üldise

tõendamiskoormuse jaotuse järgi tõendama hageja.

25. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu nõuet ühelgi õiguslikul alusel ja maakohus

jättis hagi õigesti rahuldamata.

26. Kostja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele hagejale saadetud 6. jaanuari 2017. e-

kirja, 26. augusti 2021. a e-kirja ja 3. novembri 2021. a e-kirja. Tema selgituste kohaselt

tõendavad need e-kirjad, et pooltel ei olnud tahet tegutseda ühise eesmärgi nimel ja et kostja ei

ole hageja tegevust heaks kiitnud.

27. TsMS § 633 lg 3 näeb ette, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatakse uusi

tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida põhjus, miks ei saanud neid tõendeid esitada

maakohtus. TsMS § 652 lg 3 kohaselt hindab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses

hindamata tõendeid üksnes juhul, kui maakohus jättis tõendi põhjendamatult tähelepanuta või

kui tõendit ei saanud varem esitada maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või

muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele

teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Sama paragrahvi

neljanda lõike järgi peab pool uue tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses

põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama.

28. Kostja on tõendite maakohtus esitamata jätmist põhjendanud sellega, et tal ei olnud

tehnilistel põhjustel varem ligipääsu enne 2022. a saadetud ja arhiveeritud e-kirjadele. Kostja

palub tõendid vastu võtta ning lugeda eelnimetatud tehnilised põhjused mõjuvaks põhjuseks,

miks ta ei saanud neid kirju varem esitada.

29. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et tõendite maakohtus esitamata jätmiseks oli

mõjuv põhjus. Kostja ei ole selgitanud, millised tehnilised põhjused takistasid tal arhiveeritud

e-kirju kogu maakohtu menetluse vältel ja enne apellatsioonimenetlust kätte saamast. Kostja

pidi teadma, et sellised e-kirjad on olemas. E-posti aadress, millelt need saadeti on kostja

kontaktaadressiks ka käesolevas menetluses ja seega on postkasti sisu kogu aeg olnud tema

enda kontrolli all. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja uued tõendid vastu

võtmata.

30. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjat on apellatsioonimenetluses esindanud seaduslik

esindaja ja tal ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt