3-22-963/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-22-963 Määruse kuupäev 17.01.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

50 000 euro ulatuses seoses kaebajale üldkeskhariduse võimaldamata jätmisega Menetlusosalised Kaebaja – Deniss Bodnja Vastustaja – Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada Deniss Bodnja kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. Deniss Bodnja esitas 25.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu kompensatsiooni väljamõistmiseks. Kaebaja leiab, et vangla ei taga talle õigust haridusele. Kaebajal on seljaprobleemid, mistõttu ei sobi talle keevitaja eriala ja ta tahab omandada teist eriala. Kaebaja soovib omandada eriala, mille eelduseks on keskhariduse olemasolu. Ametlikult põhjendab vangla keskharidusest keeldumist kaebajal vajaduse puudumisega, kuid mitteformaalses õhkkonnas selgitas kontaktisik kaebajale, et kui kaebaja hakkab vanglas toidujagajaks, lubatakse tal asuda õppima 10. klassis. Kaebaja leiab, et hariduse omandamine on prioriteet majandustööde ees. Vangla ei anna kaebajale erialast tööd, mistõttu viibib kaebaja vanglas kasutult. Kaebaja leiab, et vangla keeldus hariduse omandamise võimaldamisest õigusvastaselt ja tekitas kaebajale stressi. Keskharidust omades võiks kaebaja vanglast vabanedes lühikese ajaga saada hästi tasustatava eriala. Kaebaja palub vanglalt välja mõista kompensatsioonina 50 000 eurot, mis aitab kaebajal vabaduses kindlustada end täieliku õppega

3 aasta jooksul. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2022. a määrusega rahuldamata D. Bodnja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni punkt 1), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuselt riigilõivu 1050 euro tasumiseks tähtaja 5 päeva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest arvates. KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus on seisukohal, et D. Bodnja kaebus tuleb tagastada.

3-22-963

4. Kohus jättis 24.11.2022. a määrusega rahuldamata D. Bodnja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni punkt 1) ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu summas 1050 eurot, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 1050 euro tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest arvates.

5. Tartu Halduskohtu 24.11.2022. a määruse resolutsiooni punkt 1 jõustus 15.12.2022. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv 1050 eurot sellest päevast arvates viie päeva jooksul ehk hiljemalt 20.12.2022. Samuti oli kaebajal vastavalt kohtu 24.11.2022. a määruses antud selgitustele võimalus taotletava hüvitise suurust muuta ning tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist ta kohtult taotleb. Kaebaja ei ole käesoleva määruse tegemise ajani teavitanud kohut kaebuselt riigilõivu tasumisest ning Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja riigilõivu tasunud. Kaebaja ei ole esitanud ka määruskaebust ringkonnakohtule.

6. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 104 lg-st 2 tulenevalt on riigilõivu määratud tähtpäevaks tasumata jätmine selline puudus, mis välistab kaebuse menetlemise. Seega kuulub kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)